Eesti kaitsejõud 1939a

[hugo1]

Jutt käis siin ennem, et kuigi oli Eestil õhutõrjerelvi vähe, oleks olnud võimalik neid hankida. Püssirohu varud olid Eesti vabariigil olemas ja usun, et nii prostat asja oleks kohe päris kindlasti vajadusel juurde saadud.
Ja üleültse paljate pommitajatega ei saadud euroopas ühtegi riiki kätte. Võtame näiteks 1944 - 45a Saksamaa, pommitati massiliselt, venelaste ja liitlaste lennuvägi lendas sel ajal juba Reichis ringi kuidas tahtis, kuid Speeri väitel olulist kahju sellega Saksa majandusele ei tehtud. Kõige rohkem kannatasid tsiviilisikud.
Või siis Soome talvesõja ajal, kus Soomlastel sammuti korralik õhutõrje ja lennuvägi puudus, Venelased praktiliselt valitsesid õhuruumi, kuid ometi ei toonud see neile võitu. Oliver Sinu loogika järgi oleks pidanud ju Soome talvesõja hästi ruttu kaotama. Pommita aga Mannherheimi liin ribadeks ja marsi sisse. . Kusjuures teoreetiliselt selline plaan isegi töötaks aga praktiliselt siiski võimatu.
1945a Berliin, milleks venelased nii palju vaeva nägid selle vallutamisega, Luftwaffe oli omadega täielikult läbi. polnud ju kütust enam nii ,et lenda aga üle ja viska pomme alla, küll fritzud koolevad, hiljem marsi sisse ja oledki võitja. Ometi see asi ei ole nii lihtne. Ülekaal õhus on väga tähtis aga see ei taga võitu

[oliver]

Soomet ja Eestit pole mõtet võrrelda, liialt erinevad looduslikud olud. Eestis oleks piisanud Tallinna sodikspommitamisest ja olekski kogu lugu olnud.

[denis23]

Ma olen seisukohal, et korraga puudus NLiidul jõud Eesti, Läti, Leedu ja Soome ründamiseks.


Nii IIMS kui ka Talvesõda näitasid et suhteliselt lihtsate vahenditega Balti Laevastiku võimalik kinni panna Soome Lahe idaosas. Samas, ei ole fakt et nõukogude liidu plaanidesse mahtus suurejooneline sõda selles piirkonnas.

[hugo1]

Kordan veel kord, et ei kaasne pommitamistega alati võitu. Miks Sa arvad, et Tallinna sodikspommitamisest oleks aidanud, tol ajal oli elu tunduvalt rohkem Tallinnast väljas, kui praegu ja väga palju sõjalisi sihtmärke oli Tallinnast väljas. Tallinna puruks pommitamine oleks kaasa toonud meeletu hulga tsiviilohvreid aga mitte kohest võitu. Pealegi ei suutnud punaarmee õhust mitme kuu jooksul ei Soomele ega ka Helsingile olulist kahju teha, ma ei näe põhjust, miks oleks pidanud siin teisiti minema. Kus juures Tallinna pommitamine oleks olnud keerulisem ettevõtmine, kui Helsingi pommitamine, kuna Helsingit mindi pommitama Tallinnast, mis asub Helsingi külje all, Tallinnasse oleks pidanud lendama aga kaugemalt ja seda päris pikalt läbi vaenlase maa.
denissi seisukoht, et korraga puudus punaarmeel jõud 4 riigi kätte saamiseks võib õige olla.
Minu arvamus on, et Stalin planeeris kõik need riigid kätte saada nii nagu ta Baltikumi sai. Ilma sõjata, valetades ja ähvartades.
Kindlasti mängis siin ka rolli Hitler, kellest ta eeskuju võttis ja kes samal ajal lääne euroopas ilma suurema vastupanuta okupeeris.
Kui kõik 4 riiki, Soome, Eesti, Läti, Leedu oleksid aktiivset vastupanu osutanud oleks see kindlasti venelaste plaane sassi keeranud.
Kuid jutt on ainut oletus, see tähendab, et õigus selle koha pealt ei saa kellegil olla. Ka ei käis see jutt siia teemasse.

[Arensburger]

http://www.laidoner.ee/cms/eesti/info/b ... ing-vi-sda
Väga asjalik info tolle aja ühelt kompetentsemalt inimeselt selles küsimuses.

[Lupus]

Paul Maitla arvamus 1939 aastast. Venelasedoleks läbimurdnud esimesel päeval:-S

[Marissa]

Kõik see jutt on muidugi õige, Eesti armee relvastus polnud tipptase. Riik, mis valmistus ise sõjaks, oli siiski paremini relvastatud. Ja pealegi oli see armee, kus inimelu ei lugenud midagi. Kahtlemata oleks esimesel päeval suudetud suurt edu saavutada. Aga õigus on ikkagi neil, kes ütlevad, et oleks tulnud siiski kasvõi mõni püssipauk teha. Vähemalt siis saanuks me apelleerida sellele, et meile tungiti kallala ja me alistusime jõule. Praegu laulab ametlik Venemaa sellest, et me ise kutsusime nad siia, me ise tahtsime neid siia ja mis okupatsioonist te räägite üldse?! Vastu oleks tulnud hakata ja minu teada sidepataljon isegi lõi ühe lahingu maha, aga sellest vaikiti. Lihtsam oleks öelda: president müüs riigi maha ... ja tema pärandust annab meil ja isegi meie järeltulijatel helpida (üks tagajärgi ka ju piirileping tegelikult)

[alex]

Eks ta ole, see sidepataljoni vastuhakk oli pigem juhus, aga ega rohkem vastuhaku näiteid vist pole küll. Sidepataljoni vastuhakk, mis küll suht pisike, johtus sellest et sõjavägi andis ülemjuhataja korraldusel relvad ära, sides aga jäeti mingi tagavara alles ja kui seda tuldi ära võtma siis juhtuski.

[hugo1]

Śidepataljoni loost ei tea ma suurt midagi Äkki valgustate mind

[ivalo]

Laidoneri käsuga pidi Sidepataljon loovutama relvad 21. juunil . Sidepataljon oli ka üks esimesi Eesti üksusi ,mis desarmeeriti. Kuna eelnevalt oli Sidepataljon aetud oma kasarmutest välja majutati sõdurid Raua tn. koolimajja.
Relvad ja laskemoona korjasid kokku punaarmeelased ja eesti soost jätised ,ehk uue ilmakorra esindajad. Ruumides ringi liikuvad punased võtsid möödaminnes kaasa ka eesti sõdurite isiklikke esemeid.
Peale punaste lahkumist pakiti lahti kastid mobilisatsiooni tagavara relvade ja laskemoonaga. Sõdurid relvastusid uuesti.
Õhtul püüdsid koolimajja uuesti trügida eesti pätid punaarmeelaste saatel.
Tunnimees peatas sissetungijad ja seejärel tulistas jõugu juht tunnimeest.
Viimane sai raskelt haavata , kuid avas vastutule . Sidepataljoni sõdurid avasid akendest tule sissetungijate pihta ja hajutasid punaste jõugu.
Koolimaja juurde toodi täiendavalt punasõdureid ja kohale vuras ka paar soomusmasinat.
Kohale kamandati uue N. Liidu sõbraliku valitsuse sõjaminister kindralmajor Rotberg ,kes siis ise astus kahe tule vahele ja nii eesti ,kui vene keeles nõudis tulevahetuse lõpetamist.
Seepeale tulevahetus lõpetati ja punaarmeelased lahkusid koolimaja juurest. Jäi veel oma eesti soost saast ,kes nõudnud kättemaksu ja mahalaskmisi.
Nii kirjeldab sündmusi oma raamatus Alfred Luts.

[alex]

Vabandust Hugo1, oli ära, siin allikaid, aga lias laastus sai hukka kolm sidepataljoni meést ja erinevatel hinnangutel 7-10 Rahva Omakaitse meest.
Punane terror (Red Terror). Compiled by Mart Laar and Jaan Tross. Stockholm 1996. P. 6; Johannes Laari meenutused Raua tn lahingust (Memoirs by Johannes Laar on Raua St. Battle). 1987. Manuscript; Traat, August. Sündmused Tallinna sidepataljonis 1940. a. 16. ja 17. juunil (Events in Tallinn Signals Battalion on 16 and 17 June 1940). In: Monthly Kultuur ja Elu No. 6. Tallinn 1990. Pp. 14–15; see also Ruben, Aarne. Vares-Barbaruse valitsus (Government of Vares-Barbarus). Tallinn 2001.

[MOrav]

Seda oleks ka huvitav lugeda, a Tallinn kaugel :

Kriminaalpolitsei Komissar Tallinnas
ERA.4337.1.494
"Komissari ettekanne Siseministrile asetleidnud tulevahetuse kohta 21.06.1940.a Töölisomakaitse grupi ja Sidepataljoni sõdurite vahel."

[hugo1]

Tänud

[hugo1]

Lõpetasin just M.Õuna Eesti Merekindlused raamatu lugemise. Nagu M.Õuna raamatud ikka, on ka see väga huvitavalt kirjutatud.
Eesti merekindlustel oli Eesti kaitsmisel väga suur tähtsus. Tegemist oli täiesti korralike ja väga kalliste kaitserajatistega, milledele 1939a. jätkus küllaga laskemoona ja olid väljaõppinud meeskonnad.
Aegna kindlust peeti üheks parimaks maailmas. Oli olemas korralik õhutõrje.
Eesti ja Soome merekindlused koos, oleksid kindlasti Soomelahe lukku pannud, nii, et venelaste meredessant Helsingile ja Tallinnale oleks olnud vaid venelaste unistus.
See on lihtsalt kole, kui palju eelmine Eesti Wabariik sinna alla pappi tagus, nende kindluste ehitamine ja täiustamine käis terve eelmise Eesti aja. Lõpuks kui kõik oli valmis kingiti need lihtsalt ära.
Kurb on ka raamatu lõpp, kus pilt Vene liider Minskist ja kahest hävitajast Eesti vetes 1939a. sügisel ja selle all ühe Eesti vana rannakaitsemehe kommentaar. "Kurat me oleks nad kõik põhja lasknud, kui vaid käsk oleks antud".

[nublu]

Aegna kindlust peeti üheks parimaks maailmas. Oli olemas korralik õhutõrje.

See korraliku õhutõrje osa on pehmelt öeldult liialdus.

Aegna saare õhutõrje koosnes kolmest I Maailmasõja aegsest 76 mm Mölleri suurtükist. Nende reaalne lahinguväärtus oli väga väike. Soome Talvesõja ajal korra tulistati neist üle Aegna lennanud vene lennukeid. (Aegna kohal olev õhuruum oli teoreetiliselt suletud tsoon, mida nood oleks pidanud vältima. Tegelikult ei pannud tähelegi ning korduvaid hoiatusi lihtsalt ignoreeriti. siis lõpuks tulistatigi.) Selle lahinglaskmise tulemus oli õhutõrjele hävitav. Kaotati üks kolmandik oma õhutõrjest St. üks kahur lagunes peale paari pauku ära. Kahe ülejäänuga ei õnnestunud saada isegi ühtegi lähedale trehvamist, rääkimata tabamustest. Lennukid olid liialt kiired nende vanakeste jaoks...