Hävituspataljonide rahvuslikust koosseisust 1941. a.
Võimalik, et mõni pataljon koosnes algselt suures osas eestimaalastest, kuid kindlasti mitte täielikult eestlastest. Juba pataljonide formeerimise algusest peale suunati nendesse arvukalt Narva ja Petseri piirkondadest pärit Eestimaa venelasi, aastail 1940 – 41 Eestisse toodud ustavaid “spetsialiste” Venemaalt ja samuti ka Eesti territooriumil Punaarmeest reservi arvatud ning siia jäänud sõjaväelasi. Hiljem lisandusid Eestisse taandunud lätlased, poolakad, leedulased ja teiste rahvuste esindajad.
Kas oskab keegi täiendada ???
Ette tänulik
õpetaja
Hävituspataljonide (1941) rahvuslikust koosseisust
-
Külaline
Tere!
Olgu kohe öeldud, et ma ei mäleta, et oleksin mingit konkreetset selleteemalist statistikat näinud (kuid pole otsinud ka).
Olgu kohe öeldud, et ma ei mäleta, et oleksin mingit konkreetset selleteemalist statistikat näinud (kuid pole otsinud ka).
Seda, et neis piirkondades formeeritud pataljonid sisaldasid palju venelasi (mõned üksused vaid neist koosnesidki), olen kuulnud, aga vaevalt neid nüüd hulgaliselt näiteks Tallinnas formeeritavasse pataljoni saadeti. Või on Teil teistsugused andmed?Juba pataljonide formeerimise algusest peale suunati nendesse arvukalt Narva ja Petseri piirkondadest pärit Eestimaa venelasi
Lätimaalastel olid omad pataljonid (hiljem formeeriti ümber polguks või isegi kaheks). Vast poolakaid ja leedulasi siia väga palju ei sattunud ja miks nad just eesti hävituspataljonidesse määrati? Ilmselt ei erinenud Eestis formeeritud hävituspataljonide rahvuslik koosseis protsentuaalselt väga palju Eesti elanikkonna üldisest koosseisust. Võimalik, et venelasi oli pisut kõrgem protsent. Palju on räägitud juutide väidetavast suurest osakaalust võrreldes nende osakaaluga kogurahvastikust, aga kas see tegelikult paika peab, ei tea.Hiljem lisandusid Eestisse taandunud lätlased, poolakad, leedulased ja teiste rahvuste esindajad.
Hävituspataljonide tegemistest on suht algupärane ning audentne materjal kirjas Mart Aroldi kirjastatud "Sortside saladuste" seerias.
Tegemist on venelaste tagalas Laskurkorpuse moodustamisel tehtud intervjuudega endiste punategelastega Eestis. Küsitakse peamiselt just 1941. a. sõja algusega seotud tegemiste kohta. Ning väga paljud neist olid ühte või teist pidi seotud hävituspataljonidega.
Ei ole kõiki neid raamatuid lugenud, aga siiski üsna mitmeid. Neist jäänud mulje on see, et hävituspataljonid moodustati territoriaalselt kohalikest nõukogude võimu aktivistidest. Inimestest kes punastega olid kaasa läinud.
Mingit rahvuslikku statistikat ma kusagil näinud ei ole, aga arvestades juutide väga väikest osakaalu eesti elanikonnast - see ei saanud olla eriti suur ka hävituspataljonides. Võib-olla seal oli mingeid kõikumisi statistilise keskmisega võrreldes, aga isiklikult mina küll kahtlen selles.
Ja tegelikult - isegi evakueerusid 1941. a. pigem rikkad juudid, kes olid rohkem poliitikat jälginud ning kartsid midagi. Eestisse jäi pigem kohalik käsitööliskond ning vaesem juutkond, kes kartis oma vähestki vara kaotada (seal intervjuudes on otsesed süüdistused selle kohta, et aidati juudi rikkureil evakueeruda samal ajal kui punaaktivistide perekonnad jäid maha).
Mis puutub Läti hävituspataljonidesse, mis taganesid Eesti teeritooriumile - neis 1942. a. kirja pandud intervjuudes on eesti hävituspataljonide mehed valdavalt (kes lätlastega kokku puutusid) neisse suht negatiivselt meelestatud. Et käisid röövimas ja märatsemas, tegime ettekandeid ja palusime neid ära korjata siit.
Teine teema on pataljonide juhtkond. See tuli enamasti NKVD liinist või piirivalvest, mis samuti oli NKVD all. Selles mõttes olid need üksused kindlasti teatud mõttes "suunitletud".
Aga hävituspataljonidest objektiivse ajaloo kirjutamine on kindlasti omaette vägitegu. Jõudu selleks ettevõtjale...
Tegemist on venelaste tagalas Laskurkorpuse moodustamisel tehtud intervjuudega endiste punategelastega Eestis. Küsitakse peamiselt just 1941. a. sõja algusega seotud tegemiste kohta. Ning väga paljud neist olid ühte või teist pidi seotud hävituspataljonidega.
Ei ole kõiki neid raamatuid lugenud, aga siiski üsna mitmeid. Neist jäänud mulje on see, et hävituspataljonid moodustati territoriaalselt kohalikest nõukogude võimu aktivistidest. Inimestest kes punastega olid kaasa läinud.
Mingit rahvuslikku statistikat ma kusagil näinud ei ole, aga arvestades juutide väga väikest osakaalu eesti elanikonnast - see ei saanud olla eriti suur ka hävituspataljonides. Võib-olla seal oli mingeid kõikumisi statistilise keskmisega võrreldes, aga isiklikult mina küll kahtlen selles.
Ja tegelikult - isegi evakueerusid 1941. a. pigem rikkad juudid, kes olid rohkem poliitikat jälginud ning kartsid midagi. Eestisse jäi pigem kohalik käsitööliskond ning vaesem juutkond, kes kartis oma vähestki vara kaotada (seal intervjuudes on otsesed süüdistused selle kohta, et aidati juudi rikkureil evakueeruda samal ajal kui punaaktivistide perekonnad jäid maha).
Mis puutub Läti hävituspataljonidesse, mis taganesid Eesti teeritooriumile - neis 1942. a. kirja pandud intervjuudes on eesti hävituspataljonide mehed valdavalt (kes lätlastega kokku puutusid) neisse suht negatiivselt meelestatud. Et käisid röövimas ja märatsemas, tegime ettekandeid ja palusime neid ära korjata siit.
Teine teema on pataljonide juhtkond. See tuli enamasti NKVD liinist või piirivalvest, mis samuti oli NKVD all. Selles mõttes olid need üksused kindlasti teatud mõttes "suunitletud".
Aga hävituspataljonidest objektiivse ajaloo kirjutamine on kindlasti omaette vägitegu. Jõudu selleks ettevõtjale...
-
VANA LÖUKOER
- Liige
- Postitusi: 558
- Liitunud: 17 Okt, 2004 17:52
- Asukoht: Eestimaa,Läänemaa
- Kontakt:
-
Õpetaja
Tänan vastuste eest!
Tahaksin siinkohal rõhutada, et küsimuse ülesriputamise eesmärgiks polnud mitte rahvuste vahelise vaenu õhutamine.
Seega soovitan ka kõigil oma isiklikud nägemused sedavõrd delikaatse teema käsitlemisel jätta kirja panemata. Lihtsalt asi on selles, et me oleme liiga noored, et olla ise midagi näinud siinkohal väitmiseks.
Seega ootaksin pigem kaasvestlejate poolset abi uue või minul kahe silma vahele jäänud kirjanduse / käsikirjade / vanavanemate mälestuste jne kohta
Sain tuttavalt kirjanduse loetelu, mis küll päris hävituspataljonide kohta ei käi, kuid võibolla aitab muude teemade juures:
Valik kirjandust Suvesõja kohta
Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koostanud Tiit Noormets. Riigiarhiiv 2003.
Jüri Ant. “Eesti 1939 – 1941: rahvast, valitsemisest, saatusest.” Tallinn, 1999.
Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos. Tallinn 1995.
“Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941 – 1945. Dokumente ja materjale.” Tallinn 1975.
Herbert Lindmäe, “Suvesõda Tartumaal 1941.” Tartu 1999.
Herbert Lindmäe, “Suvesõda Virumaal 1941.” Tartu 2002.
Mati Mandel, “Traagiline suvi 1941 Keilas”, Keila 2001.
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas IV.”, Stockholm 1957.
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas V.”, Stockholm 1958
“Alati avangardis. Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast.”, Tallinn 1971.
“Sortside saladused IV. Pärnumaa kommunistid kutsetööl. Koost. M. Arold. Tartu 1996
“Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. I osa.” Koost. M. Arold. Tartu 1999
“Sortside saladused X. Virumaa kommunistid kutsetööl. II osa.” Koost. M. Arold. Tartu 1999.
“Sortside saladused XII. Läänemaa ja saarte kommunistid kutsetööl.” Koost. M. Arold. 2001
“Suure võitluse algus. Mälestusi Suure Isamaasõja esimestest kuudest.” ,Tallinn 1965.
Mart Laar “Metsavennad”, Tallinn 1993
Mart Laar “Suurim armastus” Stockholm 1994
Arhiivimaterjalid
“Kokkuvõtlik ülevaade Läänemaa Omakaitse tegevusest 22. juunist 1941. kuni 01. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 3
“Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a.” Koostanud Bernhard Parming. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 9
“Omakaitse Narva Maleva ajalooline ülevaade alates Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 4
“Narva Omakaitse 1941. a. tegevuse ülevaade 22. juunist kuni 1. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 5.
“Valgamaa Omakaitse tegevus. Kaitseliidu likvideerimisest – juuni keskuseni 1941.a.” Koostanud ltn. Ed. Suursepp. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 19
“Järvamaa Omakaitse 1941. a. tegevuse ülevaade.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 2
“Omakaitse Petserimaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaan. 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 8
“Omakaitse Tallinna Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaan. 1942.” Koostanud major G. Simmo. Tallinn 1943. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 15
“Omakaitse Saaremaa Maleva tegevuse ülevaade Kaitseliidu likvideerimisest 1941. a. lõpuni.” Koostanud n. ltn. A. Vene. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 11
Artiklid
Enn Sarv, “Eesti inimkaotused kommunistliku võimu all.”: Akadeemia nr. 8, 2001.
Tiit Noormets, “Eesti piirivalve okupatsioonist Suvesõjani 1940-1941”: “Kaitse Kodu!” IV/V 1997.
Olavi Punga, “Mõtteid aastatel 1940 – 1941 tegutsenud metsavendadest.”
“Kaitse Kodu !” nr 1 2002 – 5/6 2003
Tahaksin siinkohal rõhutada, et küsimuse ülesriputamise eesmärgiks polnud mitte rahvuste vahelise vaenu õhutamine.
Seega soovitan ka kõigil oma isiklikud nägemused sedavõrd delikaatse teema käsitlemisel jätta kirja panemata. Lihtsalt asi on selles, et me oleme liiga noored, et olla ise midagi näinud siinkohal väitmiseks.
Seega ootaksin pigem kaasvestlejate poolset abi uue või minul kahe silma vahele jäänud kirjanduse / käsikirjade / vanavanemate mälestuste jne kohta
Sain tuttavalt kirjanduse loetelu, mis küll päris hävituspataljonide kohta ei käi, kuid võibolla aitab muude teemade juures:
Valik kirjandust Suvesõja kohta
Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Koostanud Tiit Noormets. Riigiarhiiv 2003.
Jüri Ant. “Eesti 1939 – 1941: rahvast, valitsemisest, saatusest.” Tallinn, 1999.
Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos. Tallinn 1995.
“Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941 – 1945. Dokumente ja materjale.” Tallinn 1975.
Herbert Lindmäe, “Suvesõda Tartumaal 1941.” Tartu 1999.
Herbert Lindmäe, “Suvesõda Virumaal 1941.” Tartu 2002.
Mati Mandel, “Traagiline suvi 1941 Keilas”, Keila 2001.
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas IV.”, Stockholm 1957.
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas V.”, Stockholm 1958
“Alati avangardis. Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast.”, Tallinn 1971.
“Sortside saladused IV. Pärnumaa kommunistid kutsetööl. Koost. M. Arold. Tartu 1996
“Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. I osa.” Koost. M. Arold. Tartu 1999
“Sortside saladused X. Virumaa kommunistid kutsetööl. II osa.” Koost. M. Arold. Tartu 1999.
“Sortside saladused XII. Läänemaa ja saarte kommunistid kutsetööl.” Koost. M. Arold. 2001
“Suure võitluse algus. Mälestusi Suure Isamaasõja esimestest kuudest.” ,Tallinn 1965.
Mart Laar “Metsavennad”, Tallinn 1993
Mart Laar “Suurim armastus” Stockholm 1994
Arhiivimaterjalid
“Kokkuvõtlik ülevaade Läänemaa Omakaitse tegevusest 22. juunist 1941. kuni 01. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 3
“Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a.” Koostanud Bernhard Parming. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 9
“Omakaitse Narva Maleva ajalooline ülevaade alates Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 4
“Narva Omakaitse 1941. a. tegevuse ülevaade 22. juunist kuni 1. jaanuarini 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 5.
“Valgamaa Omakaitse tegevus. Kaitseliidu likvideerimisest – juuni keskuseni 1941.a.” Koostanud ltn. Ed. Suursepp. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 19
“Järvamaa Omakaitse 1941. a. tegevuse ülevaade.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 2
“Omakaitse Petserimaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaan. 1942. a.” ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 8
“Omakaitse Tallinna Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaan. 1942.” Koostanud major G. Simmo. Tallinn 1943. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 15
“Omakaitse Saaremaa Maleva tegevuse ülevaade Kaitseliidu likvideerimisest 1941. a. lõpuni.” Koostanud n. ltn. A. Vene. ERA: Fond R – 358, nim. 1, s. 11
Artiklid
Enn Sarv, “Eesti inimkaotused kommunistliku võimu all.”: Akadeemia nr. 8, 2001.
Tiit Noormets, “Eesti piirivalve okupatsioonist Suvesõjani 1940-1941”: “Kaitse Kodu!” IV/V 1997.
Olavi Punga, “Mõtteid aastatel 1940 – 1941 tegutsenud metsavendadest.”
“Kaitse Kodu !” nr 1 2002 – 5/6 2003
raamat
Rebasekutsika kirjeldatud raamat on:
"Need teod süüdistavad" :
dokumentaalteos Eesti kannatusaastast 1941 / Tuudur Tamm ; [illustreerinud A. Jürvetson] New York : Kultuur, 1966 (Geislingen/Steige : Industrie-Druck)
Soovitan lugeda!
"Need teod süüdistavad" :
dokumentaalteos Eesti kannatusaastast 1941 / Tuudur Tamm ; [illustreerinud A. Jürvetson] New York : Kultuur, 1966 (Geislingen/Steige : Industrie-Druck)
Soovitan lugeda!
-
Külaline
Esisots Padar tegi ülikooli lõputöö 41. aasta metsavendlusest Võrumaal. Lugenud kahjuks pole ja seega ei saa öelda, kas mehel mingeid andmeid hävituspataljonide kohta ka õnnestus koguda ja neid oma diplomitöös kasutada, aga teinekord võib ju vägagi imelikest kohtadest mõne hea vihje edasitoimetamiseks saada!
Levinil "Estonian Jews in the USSR, 1941-1945" (Yad Vashem Studies 11 (1976), lk 277 j) on hävituspataljonides juutide hulgaks umbes 1,3 protsenti. Tsiteerin Anton Weiss-Wendti kaudu ("Preconditions for the Holocaust: Estonian Jews and the "Judeobolshevik" Myth" (The Baltic Countries undes Occupation: Soviet and Nazi Rule 1939-1991" (Stockholm, 2003). Levini originaali veel lugenud pole ega tea seega, kust ta need andmed võtab. Vaatan järgi.Reigo kirjutas:Juudi ajaloolane Don Levine on Eesti HP-des olnud juutide arvuks andnud umbes 120. Tema andmeil oli HP-des 9000 inimest, juute nende seas siis üle 1 %. Seega nagu üleesindatus. Aga jääb selgusetuks, kas kõik ligi 120 juuti olid Eesti päritolu...
Originaali saab siit:
Estonian Jews in the U.S.S.R. (1941-1945) : research based on survivor's testimony / Dov Levin
Reprint
Jerusalem, 1976.
Lk. 273-297 ; 22 cm
Separaat väljaandest: Yad Vashem studies, Vol. 11.
Tartus:
LR väliseesti/vanarmt.os. 94(4)4(i) LEV
Tallinnas:
RR 2.k. hoidla 2-95-08603
RR 2.k. hoidla 2-95-08604
RR arhiivkogu AR2-95-00208
-
Külaline
-
Õpetaja
Tere!
Seda numbrit (120) vaadates tekib vägisi tunne, et see kajastab mitte kõiki HP-des tegutsenud konkreetse rahvuse esindajaid, vaid mingil ametipostil olnud tegelasi.
Teisest küljest on kõik HP-dega seotu mõningase NKVD varjuga kaetud - st. info on raskesti tõestatav algallikate puudumise tõttu.
Suured tänud kaasvestlejatele!
Ah jaa, Ivari padar kirjutas tõepoolest metsavendadest. Olen lugenud ...
õpetaja
Seda numbrit (120) vaadates tekib vägisi tunne, et see kajastab mitte kõiki HP-des tegutsenud konkreetse rahvuse esindajaid, vaid mingil ametipostil olnud tegelasi.
Teisest küljest on kõik HP-dega seotu mõningase NKVD varjuga kaetud - st. info on raskesti tõestatav algallikate puudumise tõttu.
Suured tänud kaasvestlejatele!
Ah jaa, Ivari padar kirjutas tõepoolest metsavendadest. Olen lugenud ...
õpetaja
Riigiarhiivis on järgmine materjal:
http://www.history.ee/register/doc/example5.html
Käesoleva kartoteegi omapäraks on asjaolu, et kõrvuti represseeritutega on sellesse kantud ka represseerijad. 1970. aastatel on uuendatud 1941. a hävituspataljoni kuulunute isikuandmeid. Esimesed kaardid hävituspataljoni liikmete kohta koostati 1941-42 aastal Eesti Julgeolekupolitsei poolt.
http://www.history.ee/register/doc/example5.html
Käesoleva kartoteegi omapäraks on asjaolu, et kõrvuti represseeritutega on sellesse kantud ka represseerijad. 1970. aastatel on uuendatud 1941. a hävituspataljoni kuulunute isikuandmeid. Esimesed kaardid hävituspataljoni liikmete kohta koostati 1941-42 aastal Eesti Julgeolekupolitsei poolt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 0 külalist