Sõda Gruusias (08.08.08)

Korea, Vietnam, Lähis-Ida, Afganistan. Kõik konfliktid. Kui seal on olnud eestlasi, siis seda enam.
Vasta
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Re: huvitav jälgida vene pressi

Postitus Postitas Motronicus »

Larix kirjutas:Mis toimuma kevadel hakkab ? Kahtlaselt on aktiviseerunud Venemaa propagandamasin , kas juhitakse rahva tähelepanu ära siseprobleemidelt või valmistatakse rahvast millekski ette ....http://www.vesti.ru/doc.html?id=206842&cid=9
Venemaa poolt vaadatuna on Gruusias peale "Šaka mässu" tegu "tõeliselt amoraalse olukorraga", mis vajab "korrigeerimist või lausa parandamist".
Kui ei saa nii, saab ehk teisiti (kui seda NATO't muidugi ees ei oleks).

Augustikuise Gruusia sõja üks küsimärkidest on, mis sundis Vene sõjamasinat tegelikult Gruusias peatuma.
Per aspera ad astra!
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Вчера правительство России на своем заседании рассмотрело и одобрило решение предложить президенту страны заключить соглашения с Абхазией и Южной Осетией о сотрудничестве в военной сфере. В пятницу президент Абхазии Сергей Багапш заявил в ходе встречи с премьером России Владимиром Путиным о том, что соглашение практически готово и будет подписано в течение одной-двух недель.

Соглашения будут включать в себя положения о статусе российских военных баз в республиках: 7-я база Вооруженных сил России уже создана в Абхазии, а 4-я — в Южной Осетии, сообщил источник в Северо-Кавказском военном округе. Размещение военных баз планируется, как ранее заявлял Багапш, на срок 49 лет.
http://www.vedomosti.ru/newspaper/artic ... /19/196146
Россия уже выразила недовольство развитием событий в республике. Глава администрации президента России Сергей Нарышкин выразил уверенность в том, что после выборов конституция Южной Осетии не будет подвергаться изменениям. Тем самым Москва обозначила, что не видит для себя никакой особой необходимости переизбрания президента Эдуарда Кокойты на третий срок.
http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1172116

Ausammas Vene majorile.
Майора Дениса Ветчинова будут еще долго вспоминать добрым словом в семьях журналистов, которых он, смертельно раненный, закрыл собой от пули грузинского снайпера
http://www.kp.ru/daily/24295/489623/
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Re: huvitav jälgida vene pressi

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Motronicus kirjutas:Augustikuise Gruusia sõja üks küsimärkidest on, mis sundis Vene sõjamasinat tegelikult Gruusias peatuma.
1. Georgia alustas julgelt vastupanu;

2. Georgia õhutõrje laskis alla mitu Vene lennukit;

3. Vene vägede side ei töötanud korralikult;

4. Vene 58. Armee komandör sai raskelt haavata;

5. Vene logistika ei töötanud;

6. Seega operatsioon venis välksõja asemel nii pikaks, et lääneriigid jõudsid avaldama survet Venemaale.

Venemaa tahtis vallutada Georgia välksõjaga aga see püüdlus läks luhta ja oleks pidanud hakkama raskeid linnalahinguid lööma Tbilisis - selleks polnud piisavalt vägesid ja logistika ei töötanud. Tbilisit oleks sanud rünnata praktiliselt ainult ühest suunast - võib-olla mõni mäletas rasked kaotused kui Vene tankikolonn soitis sisse Groznõisse.
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Re: huvitav jälgida vene pressi

Postitus Postitas Motronicus »

Juhani Putkinen kirjutas:
Motronicus kirjutas:Augustikuise Gruusia sõja üks küsimärkidest on, mis sundis Vene sõjamasinat tegelikult Gruusias peatuma.
1. Georgia alustas julgelt vastupanu;

2. Georgia õhutõrje laskis alla mitu Vene lennukit;

3. Vene vägede side ei töötanud korralikult;

4. Vene 58. Armee komandör sai raskelt haavata;

5. Vene logistika ei töötanud;

6. Seega operatsioon venis välksõja asemel nii pikaks, et lääneriigid jõudsid avaldama survet Venemaale.

Venemaa tahtis vallutada Georgia välksõjaga aga see püüdlus läks luhta ja oleks pidanud hakkama raskeid linnalahinguid lööma Tbilisis - selleks polnud piisavalt vägesid ja logistika ei töötanud. Tbilisit oleks sanud rünnata praktiliselt ainult ühest suunast - võib-olla mõni mäletas rasked kaotused kui Vene tankikolonn soitis sisse Groznõisse.

Kindlasti oli nendel loetletud asjaoludel oma osa, kuid ilmeslt mitte nii suur, et rünnakut Tbilisile takistada. Seda enam, et rünnaku all sõjavägi lahus Tbilisi kaitsele. Venemaa oli nagunii ületanud "normaalsuse" piirid, nüüd siis jäi saavutamata ka lõppeesmärk. Topeltjama.
Mulle tundub, et seekord olid põhjused pigem mittesõjalised, pigem poliitilised vms. Kas lubati midagi, ähvardati millegagi jne, ja see pidi olema mõjuv. Päris ei saa välistada ka võimalust, et sõja tegelik/peamine eesmärk polnudki Venemaa mõjusfäärist välja jääva naftajuhtme ehituse takistamine (kontrolli saavutamine) ja/või võimuvahetus. vaid midagi muud. Poliitika on väga mitmekihiline.

Üks uudisnupp täna:
http://www.rian.ru/defense_safety/20090 ... 43321.html
Tähelepanu tasuks pöörata sellistele asjadel nagu "Zapad-2009" ja "Ladoga-2009".
Per aspera ad astra!
A4
Liige
Postitusi: 1889
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: huvitav jälgida vene pressi

Postitus Postitas A4 »

Juhani Putkinen kirjutas:
Motronicus kirjutas:Augustikuise Gruusia sõja üks küsimärkidest on, mis sundis Vene sõjamasinat tegelikult Gruusias peatuma.
1. Georgia alustas julgelt vastupanu;

2. Georgia õhutõrje laskis alla mitu Vene lennukit;

3. Vene vägede side ei töötanud korralikult;

4. Vene 58. Armee komandör sai raskelt haavata;

5. Vene logistika ei töötanud;

6. Seega operatsioon venis välksõja asemel nii pikaks, et lääneriigid jõudsid avaldama survet Venemaale.

Venemaa tahtis vallutada Georgia välksõjaga aga see püüdlus läks luhta ja oleks pidanud hakkama raskeid linnalahinguid lööma Tbilisis - selleks polnud piisavalt vägesid ja logistika ei töötanud. Tbilisit oleks sanud rünnata praktiliselt ainult ühest suunast - võib-olla mõni mäletas rasked kaotused kui Vene tankikolonn soitis sisse Groznõisse.
Kogu Vene Föderatsiooni "kurjuse, kaabalikkuse ja kuritegelikkuse" juures ei usu mina eriti, et venelased olid operatsiooni eesmärgiks seadnud kogu Gruusia territooriumi vallutamise ja riigi okupeerimise.

Üks asi on vallutada kahel korral ära Tšetšeenia-sugune autonoomne vabariik, keda keegi rahvusvaheliselt tunnustanud pole, teine asi on vallutada ära iseseisev, kõigi poolt nii de jure kui ka de facto tunnustatud riik, mis on ka ÜRO liige, osaleb NATO rahupartnerlusprogrammis jne. Samuti on väheusutav, et venelastel oleks anno 2008 vaja endale Kaukaasiasse veel ühte mässulist piirkonda, kus käiks pidevalt sissisõda vallutajate vastu. Rahvusvahelise üldsuse reaktsioonid Osseetia ja Abhaasia tagasivallutamisele olid üsna teravad ning kogu Gruusia vallutamine oleks ilmselt päädinud Vene-Lääne suhete regressiga Külma Sõja süngeimate aastate tasemele. Majandussantsioonidest rääkimatagi.

Põhimõtteliselt oli tegemist räige ja ettekavatsetud agressiooniga, kuid kainema meelega võiks Venemaa tegevust kvalifitseerida terminiga "sõjalise jõu demonstratsioon ja piiratud kasutamine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks". Mina reastaks venelaste eesmärgid järgmiselt:
1. Piiratud ulatusega sissetungiga Gruusia territoorumile viia Gruusia ühiskond nii kaugele, et rahvas ise kukutaks Šaakašvili valitsuse ja upitada pukki valitsus, kes "soovib Venemaaga siiralt seada sisse sõbralikud ja teineteisemõistmisel põhinevad suhted". Selline Šaakašvili kukutamise viis oleks olnud palju odavam ja lihtsam kui kogu maa vallutamine ja sellega kaasnev probleemidepundar. samas jöi see eesmärk saavutamata, kuna Šaakašvilit toetas vähemalt veel tollal grusiinide enamus ja suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast.
2. Tugevdada Venemaa poliitilisi positsioone Kaukaasias (läbi hirmu).
3. Võtta lõplikult ja üheselt tagasi Osseetia ja Abhaasia.
4. Viia venelaste tähelepanu kõrvale siseprobleemidelt.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Re: huvitav jälgida vene pressi

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

A4 kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas:
Motronicus kirjutas:Augustikuise Gruusia sõja üks küsimärkidest on, mis sundis Vene sõjamasinat tegelikult Gruusias peatuma.
1. Georgia alustas julgelt vastupanu;

2. Georgia õhutõrje laskis alla mitu Vene lennukit;

3. Vene vägede side ei töötanud korralikult;

4. Vene 58. Armee komandör sai raskelt haavata;

5. Vene logistika ei töötanud;

6. Seega operatsioon venis välksõja asemel nii pikaks, et lääneriigid jõudsid avaldama survet Venemaale.

Venemaa tahtis vallutada Georgia välksõjaga aga see püüdlus läks luhta ja oleks pidanud hakkama raskeid linnalahinguid lööma Tbilisis - selleks polnud piisavalt vägesid ja logistika ei töötanud. Tbilisit oleks sanud rünnata praktiliselt ainult ühest suunast - võib-olla mõni mäletas rasked kaotused kui Vene tankikolonn soitis sisse Groznõisse.
Kogu Vene Föderatsiooni "kurjuse, kaabalikkuse ja kuritegelikkuse" juures ei usu mina eriti, et venelased olid operatsiooni eesmärgiks seadnud kogu Gruusia territooriumi vallutamise ja riigi okupeerimise.

Üks asi on vallutada kahel korral ära Tšetšeenia-sugune autonoomne vabariik, keda keegi rahvusvaheliselt tunnustanud pole, teine asi on vallutada ära iseseisev, kõigi poolt nii de jure kui ka de facto tunnustatud riik, mis on ka ÜRO liige, osaleb NATO rahupartnerlusprogrammis jne. Samuti on väheusutav, et venelastel oleks anno 2008 vaja endale Kaukaasiasse veel ühte mässulist piirkonda, kus käiks pidevalt sissisõda vallutajate vastu. Rahvusvahelise üldsuse reaktsioonid Osseetia ja Abhaasia tagasivallutamisele olid üsna teravad ning kogu Gruusia vallutamine oleks ilmselt päädinud Vene-Lääne suhete regressiga Külma Sõja süngeimate aastate tasemele. Majandussantsioonidest rääkimatagi.

Põhimõtteliselt oli tegemist räige ja ettekavatsetud agressiooniga, kuid kainema meelega võiks Venemaa tegevust kvalifitseerida terminiga "sõjalise jõu demonstratsioon ja piiratud kasutamine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks". Mina reastaks venelaste eesmärgid järgmiselt:
1. Piiratud ulatusega sissetungiga Gruusia territoorumile viia Gruusia ühiskond nii kaugele, et rahvas ise kukutaks Šaakašvili valitsuse ja upitada pukki valitsus, kes "soovib Venemaaga siiralt seada sisse sõbralikud ja teineteisemõistmisel põhinevad suhted". Selline Šaakašvili kukutamise viis oleks olnud palju odavam ja lihtsam kui kogu maa vallutamine ja sellega kaasnev probleemidepundar. samas jöi see eesmärk saavutamata, kuna Šaakašvilit toetas vähemalt veel tollal grusiinide enamus ja suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast.
2. Tugevdada Venemaa poliitilisi positsioone Kaukaasias (läbi hirmu).
3. Võtta lõplikult ja üheselt tagasi Osseetia ja Abhaasia.
4. Viia venelaste tähelepanu kõrvale siseprobleemidelt.
Aitäh argumenteeritud vastuse eest.

2 kuni 4 on vägagi arvestatavad osad Venemaa motivatsioonist tungida Georgia kallale.

Ma olen üle 40 aastat jälginud hoolega mida Venemaa on teinud ja sama aja kirjutanud avalikkusse oma kommentaare omal nimel ja ainult omal nimel inimõiguste ja demokraatia poolt - seega Venemaa ja kommunismi vastu.

Ma jään ikka veel oma arvamuse juurde, et Venemaa tahtis jälle vallutada terve Georgia ning asetada jälle Georgiale oma nukuvalitsuse.

Kuulan (loen) ka edaspidi suure huviga argumenteerituid eriarvamusi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

A4....

..ja nüüd pane need VF eesmärgid Eesti konteksti ja esita endale küsimus, kas ja kuivõrd õigustatud on sellise "karistus- ja kukutusaktsiooni" puhul liigne lootmine NATO-le?

Otse öeldes pakub antud juhul NATO suuremat heidutust kui Gruusiale, kuid midagi sõjalist reaalselt mõnepäevase venelaste aktsiooni vastu teha ei suudeta.

Sealt edasi hargneb üks küsimus, mis mind siin meedias on klahve taguma pannud, et kui õige on käesolevad KV arenguprioriteedid ja hanked selle ohu kontekstis. Sealhulgas jätkuv äärmiselt minimaalne lahinguvalmidus ja jätkuv täielik võimetus sekkuda õhuruumis ja merel toimuvasse.

Ärme nüüd ainult hakka rääkima keskmaa õhutõrjest - seda peale Suur-Tallina mujale ei jätku ja seega ei saa me rääkida isegi VF lennuväe tegevuse häirimisest nt Ida-Viru sõjateatris.

Et Venemaa ei läinud Gruusiat vallutama, siis selle mõistmiseks ei pea küll miski staabikindral olema. Seda oli näha juba invasioonivägede väikesest arvukusest ning suhteliselt loiust õhu- ja merejõudude tegevusest.

Mina isiklikult arvan, et apokalüptiline sõda, kus kogu vene armee mass tormab siia, ei olegi võimalik lähimad 10 aastat. Küll on märksa reaalsem
siseriikliku jama tekitamine, millele järgneb kiire, piiratud jõududega karistus- või kukutusaktsioon, mis lõpeb enne, kui NATO peerud end üldse liigutadagi jõuavad, veelvähem midagi ette võtavad.

Näiteks Gdovis asuva Su-24 polgu 20 lennuki väike pooletunnine aktsioon, mis väldib objekte, kus võidakse vastu tulistada (ega paari raketikompleksiga mingit imetaktikat ei tee), muudab mõned "terroristide ettevalmistamise keskused" olematuks. Natuke peale seda lendavad neli NATO kotkast üle põlevate varemete ja konstanteerivad, et vastast pole ja "bingo fuel" sunnib tagasi pöörama. Ja mõned raketimeeskonnad vahivad läbi vihapisarate oma ekraane -laseks, aga ei ulata.

Tunnistame fakti, et selline ja veel mõned analoogsed üritused viiakse Eestis täna ja ka aastal 2015 läbi nii, et pärast saame me oma varemeid Reporteri uudistes vaadata.

Soomes või Poolas hakkab sellisele aktsioonile olema korralik vastupanu ja vähemalt pooled neist koju tagasi ei pöördu. 50% kaotustega üksus on võitlusvõimetu. Meil tuleb vastuseks diplomaatilist pussu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Et Venemaa ei läinud Gruusiat vallutama, siis selle mõistmiseks ei pea küll miski staabikindral olema. Seda oli näha juba invasioonivägede väikesest arvukusest
Venemaa läks Soome vallutama Talvesõjas, aga püüdlus ei õnnestunud.

Venemaa läks Soome vallutama Jätkusõjas, aga püüdlus ei õnnestunud.

Venemaa läks Afganistaani vallutama (1979-1989), aga püüdlus ei õnnestunud.

Venemaa läks Tshetsheenia vallutama aastal 1994 (Esimene Tshetsheenia sõda), aga püüdlus ei õnnestunud.

Samuti Venemaa läks Georgiat vallutama 2008, aga püüdlus ei õnnestunud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eks patriotism ole küll ilus, kuid toodud näited ei oma suurt ühist. Nii Talve-kui Jätkusõjas oli venelastel tõsi taga, sest nende arvukus oli paljukordselt kaitsjate omast suurem. Gruusia sõjas olid osapooled enam-vähem võrdse arvukusega.

Pealegi ei maksa idealiseerida Talve- ja Jätkusõja võitu. Soome naha päästis tegelikult osav laveerimine poliitikatandril. Ilma selleta oleks punaarmee Soome piltlikult öeldes lömastanud. Arvestades, et umbes kümne aastaga suudeti saada kontrolli alla sissisõda siin, siis oleks see Soomes samamoodi läinud. Kokkuvõttes oleks need sõjalised vahendid soomlaste asja natuke pikendanud, kuid mitte lõpptulemust välistanud.

Soomlased armastavad neid näidata kui mingeid "tõrjevõite". Tõrjevõit oli see rohkem Soome poliitikale.

Talvesõja kohta on olemas ka selline matemaatika. Soome+Talvesõda=Soome miinus Hanko miinus Karjala miinus Rõbatsi (ehk miinus see, mida Stalin enne sõda nõudis).

Ei ürita alahinnata soomlaste vaprust, aga kahe selle sõja tulemist andist vähemalt teist samapalju osav poliitiline laveerimine eri jõudude vahel, mida Soome harrastab tänaseni. Ühest küljest näidatakse end kui põhjala Iisraeli, teisest otsast mängitakse kahe otsaga mängu gaasitoruga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Soomlased armastavad neid näidata kui mingeid "tõrjevõite". Tõrjevõit oli see rohkem Soome poliitikale.
Igaühel on õigus oma arvamusele, aga fakt on, et:

1. Venemaa puna-armeel oli käsk hävitada Soome armee ja vallutada Soome - aga sellest ei tulnud välja midagi;

2. Venemaa püüdis kõigest väest saada läbimurde Karjala Kannasel:
- Tali-Ihantala;
- Äyräpää-Vuosalmi;
- Viipurinlahti;
aga ei saanud läbi:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ksella.htm

3. Venemaa püüdis kõigest väest saada läbimurde Laadoga põhjakaldal Niemisjärvis aga ei saanud läbi:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... a_1944.htm

4. Venemaa püüdis kõigest väest saada läbimurde veel Ilomantsis, aga Soome väed ümberpiirasid kaks vene diviisi - nende abiks püüdis tulla kolm merejalaväebrigaadi, tankibrigaad ja pioneeribrigaad. Tulemus oli, et nende kahe diviisi riismed põgenesid itta ja jätsid kogu raskerelvastuse nagu suurtükid Soomele sõjasaagiks. Soome jäi võitjana lahingutandrile.

Kui need polnud tõrjevõidut, nii mis need olid?

Soome Kaitsevägi tervikuna oli Jätkusõja lõpus kõige võimsam kui kunagi ajaloos. 528 000 hästi relvastatud, väljaõpetatud ja kõgenud meest relvates. Õhuvägi heas korras, õhutõrje heas korras, suurtükivägi suurepärases korras, tankitõrje heas korras, jne. Venemaa püüdis vallutada Soome, aga ebaõnnestus täielikult.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Libiseb natuke teemast välja, kuid omalt poolt lisaksin Soome võidu kriteeriumina selle, et vaatamata asjaolule, et Soome armee eesotsas Mannerheimiga võitles II MS ajal koos Saksamaaga NSVL vastu (ehk koos Hitleriga), viis VF president Medvedjev oma viimasel visiidil pärja ka Mannerheimi hauale. VF süüdistab pribalte ja Ukrainat natsismi heroiseerimises, kuid Soome on väga puhas poiss. Venemaa peksab ajaloorindel ikka väga valikuliselt.
According to presidential aide Sergey Prikhodko, quoted by Itar-Tass, Medvedev’s visit to Mannerheim’s and Kekkonen’s tombs shows a broader view of Russo-Finnish history being adopted by official Moscow.
http://www.russiatoday.com/Politics/200 ... tory_.html

Маннергейм. Вместе с Германией против СССР

http://www.world-history.ru/persons_about/1932.html
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Juhani Putkinen kirjutas:Kui need polnud tõrjevõidut, nii mis need olid?
Soome Kaitsevägi tervikuna oli Jätkusõja lõpus kõige võimsam kui kunagi ajaloos. 528 000 hästi relvastatud, väljaõpetatud ja kõgenud meest relvates. Õhuvägi heas korras, õhutõrje heas korras, suurtükivägi suurepärases korras, tankitõrje heas korras, jne. Venemaa püüdis vallutada Soome, aga ebaõnnestus täielikult.
Tekib ainult üks küsimus - miks Soome jäi peale Jätkusõda Talvesõja järgsetesse piiridesse, kui ta võitis ja tal tegija armee oli? Asi siis see Karjala kannas moraalselt laostunud Punaarmee eest endale hoida siis olnuks?

Tegelikkus oli ikka selles, et Soome poliitikud said suurepäraselt aru, et 1944 seisuga olid neil suht "kellad majas" ka siis, kui Soome rinne oli venelastel teisejärguline suund.

Millist libedat ja kahe näoga poliitikat soomlased ajasid, näitab kasvõi sujuv "poolte vahetus" vene relvade sunnil peale surutud rahutingimuste tõttu, kus soomlased pöörasid relvad oma endiste liitlaste sakslaste vastu (Lapi sõda).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Re: huvitav jälgida vene pressi

Postitus Postitas Motronicus »

Teemakõrvalise repliigina.
Kogu minu lugupidamise juures soome sõduritesse (ja JR200'sse), ühinen arvamusega, et Soome päästis:
1. asukoht (strateegilisest suunast piisavalt eemal)
2. poliitika (võimalus oma olukorda maks. ära kasutada)
3. Suhe - eesmärgi olulisus/eesmärgi saavutamise hind

Läänemere kontrollimiseks oli NLiidul vaja kehtestada kontroll Balti riikide üle, Soome osas oleks see olnud soovitav (olulised olid ainult teatud punktid, mis NLiit ka hiljem sai). Soome üle oleks kontroll olnud vajalik edasitungimisel Skandinaaviasse - Rootsi, Norra. Kusjuures Rootsi värises päris tõsiselt ja ilmselt oli Soome poliitikutel ka väga tugev Rootsi tugi kõikvõimalikel tasanditel.
Eesti puhul poleks päästnud ilmselt ka see, kui kogu Soome armee oleks Narva alla toodud.
Lõpuks oli NLiidul vaja ka oma "Šveitsi", sai aga koguni "finlandiseerunud" vabariigi.

Teemasse.
A4 kirjutas: 1. Piiratud ulatusega sissetungiga Gruusia territoorumile viia Gruusia ühiskond nii kaugele, et rahvas ise kukutaks Šaakašvili valitsuse ja upitada pukki valitsus, kes "soovib Venemaaga siiralt seada sisse sõbralikud ja teineteisemõistmisel põhinevad suhted". Selline Šaakašvili kukutamise viis oleks olnud palju odavam ja lihtsam kui kogu maa vallutamine ja sellega kaasnev probleemidepundar. samas jöi see eesmärk saavutamata, kuna Šaakašvilit toetas vähemalt veel tollal grusiinide enamus ja suurem osa rahvusvahelisest kogukonnast.
2. Tugevdada Venemaa poliitilisi positsioone Kaukaasias (läbi hirmu).
3. Võtta lõplikult ja üheselt tagasi Osseetia ja Abhaasia.
4. Viia venelaste tähelepanu kõrvale siseprobleemidelt.

1. Üks strateegilisi eesmärke Venemaaga külgnevates riikides on "soodsate valitsuste toetamine" (nii püünele, kui püünel) ja seeläbi kontrolli saavutamine/omamine, elik lähivälismaa. Agressioon riigi vastu, kas liidab rahva agressori vastu või lööb rahva lahku (poolt ja vastu). Gruusia puhul polnud sel hetkel küll eeldusi, et agressioon oleks rahva kuida massiliselt valitsuse/presidendi vastu häälestanud/tõstnud.
Arvestades NLiidu/Venemaa traditsioone, on pigem hetkel käivad demonstratsioonid katse kukutada prseidenti/valitsust "vihaste rahvamasside nõudel" ja "uue ning õiglase" moodustamist. Kui arvestada hetke olukorda: kus osa "rahvast mässab"; Venemaa kooondab vägesi ja peab õppusi; NATO peab oma "sümboolseid" õppusi Gruusias, millele Venemaa reageerib kohati lausa hullumisega, võiks siit midagi sinu pakutut konstrueerida hetkeolukorra kohta. Aga eelmise aasta suvi, pigem ei.
2. Seda kindlasti, vt p.1
3. ..mis oleks platsdarmid, nii kaua, kui Gruusia on "valel teel". Samas oleks need ka trumbid poliitilistel kauplemisel.
4. 08.08.08 (vahetult) eelsel ajal oli Venemaal majanduslikult "ikka jätkuvalt parem" olukord. Mis siseprobleeme sa silmas pidasid? Pigem hakkavad nüüd, seoses maailmamajanduse olukorraga, tõsiseltvõetavad siseprobleemid tekkima.

Küsimus endine.
Per aspera ad astra!
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Motronicus kirjutas:
Kogu minu lugupidamise juures soome sõduritesse (ja JR200'sse), ühinen arvamusega, et Soome päästis:

...
Kui jälgida sündmuseid, mis hakkasid toimuma peale II MS ametlikku lõppu, siis Tony Judti meelest päästis Soome NSVL käest (sovetiseerimisest Ida-Euroopa stiilis) läänemaailmale šokina mõjunud kommunistlik riigipööre Tšehhoslovakkias 1948. aastal.

http://en.wikipedia.org/wiki/Czechoslov ... at_of_1948
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ok, tuleme teemasse tagasi.

On täiesti märgatav, et nii siin kui ka teatud peades mõlgub 2 erinevat stsenaariumit

1. all-out sõda, kus me NATO abita hakkama ei saa. Ei saagi, kui me endale Iisraeli-taolist militaarriiki ei tee (kuigi ju võiks - EV ja juutide stardipositsioonid olid samasugused, juutidel isegi kehvem. Meil on aga sama aja möödumise järel tulemused lahjad.

2. assümmeetrilised tulevikustsenaariumid kuskil Helmandis, kus me peame osalema, et tagada endale vähemalt teoreetiline p1 täitmine.

Aga kuhu jääb piiratud sõjaline tegevus a'la Gruusia? 08-08 ei olnud teps mitte täieulatuslik sõda, vaid pigem karistusoperatsioon. Ei ole täiemõõduline sõda 20 000 sõdurit ja 50 lahingulendu ööpäevas.

Milline on Eesti võimekus seda tõrjuda ning mida suudab sellisel juhul NATO teha?

Stsenaarium: üks õhudessantdiviis, 2-3 motoriseeritud jalaväebrigaadi, 2 tankipolku, üks merejalaväebrigaad, 50 kopterit, 50 lahingulennukit. Need väed on lähikonnas reaalselt olemas ja saabuvad lähtekohale ilma erilise kärata. Suurõppuste käigus viiakse lahingumoona varud vaikselt normi ja esimene hoiatus on esimene pommitajate formatsioon radaril (mispeale mõne minuti pärast kustub ka radaripilt).


Ma arvan, et suurt midagi. Kogu efekt on lihtsalt see, et Venemaa (ehk) ei taha avaliku konfrontatsiooni NATO-ga.

Tuleb endale selgelt aru anda, et NATOl ei ole mingeid vabu kiirreageerimisvägesid, mis suudaks paaripäevases ajaraamis siia maha sadada ja kaitsele asuda. Selleks on vähemalt 30 päeva aega vaja. Selleks ajaks on ammuilma Ida-Viru Eesti vabariik moodustatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline