Raadi lennuväli/ raketibaas

[Janka]

Tegelikult oli igal objektil (ka tol lennuväljal) õhutõrjekaitse peal.
Naiivne oleks positsioone otsida sealtsamast. Need asusid ikka kaugemal. Rõngu näiteks tuleks arvesse, aga see ainult umbropsu oletus.
Täpsemalt teavad võib-olla oma ülesannetst ja kaitstavatest objektidest vaid need, kes kunagi baasides igapäevaselt toimetasid.

[Wolfen]

Raadi lennuvälja õhutõrje oli vist Kardlas.Tallinna maanteed pidi linnast välja sõita mõned kilomeetrid ja siis paremale metsa sisse.Sealt edasi läheb pikk kruusatee.Pole mingi spetsialist,aga olen kuulnud,et seal asus.Angaarid ja positsioonid on seal täitsa olemas.Pealt paistab selline,eks teadjamad mehed ütlevad,kas on õhutõrje "asutuse" moodi. Google koordinaadid 58°26'1.22"N 26°35'16.66"E

[maradör]

objekt pildil oli raadiolokatsioonibaas mitte õhutõrje vm. teema kisub siin kohati fantaasiamaailma. ka sellest baasist on siin foormis varem juttu olnud.
Õhutõrje ehk PVO raketibaasid paiknesid Eesti ikkagi rohkem mööda rannikujoont, erand oli Sangaste, Rõngu, Rutu ja veel millede nimesid peast kohe ei tea. Need olid mõeldud Valga-Valka RSVN ehk maakeeli tuumaraketibaaside kaitseks ning mis likvideeriti peale RSVN väeosa ümberkolimist ja likvideerimist Valgast.

[alax]

Sangaste-Rutu-Rõngu baasile oli lisaks veel Lätis Ergeme tuledivisjon. Valga õhutõrjepolgule allusid veel väiksemate rakettide (S-125) divisjonid Pärnu ümbruses.
Rakettidega kaitstakse mingit piirkonda, kui et otseselt konkreetset objekti.
Sisemaa õhukaitseks on ju hävituslennukid.

Kardlasse on toodud reservväelaste õppuste ajaks S-75 komplekse. Seda on väitnud üks mu tuttav, kes oli 80. aastate algul Kardlas kordusõppustel.

Kardlas oli veel tulejuhtimis- hävituslennukite suunamispunkt.

[Wolfen]

No näed siis,ei või ikka igasuguseid külamehe jutte uskuda Nüüd olen targem

[fireman]

Eks mõni targem räägib täpsemalt aga Laeva sohu lasid need lennukid liigse kütuse. Ei tea, et sinna oleks pommitatud. Esiteks on see liiga lähedal linnale ja ka lennuväljale. Lihtsalt tuleb mõelda, et kui kiiresti need lennukid liiguvad ja seejärel natuke veel mõelda. Tuumapäid hoiti Luunias, seal kus asus Päästekompanii. Ma ei ole kursis, et mis seal praegu asub. Lisaks, on ka Raadil montaazi osakond, mis asus praeguse libedasõidu raja kohast edasi. Pole praegu selle baasi joonist. Eespool olid hoopis muud laod ja ka veel kütuse vahejaam. Õige kütuse baas asus Kärknas ja sealt läks eraldi raudtee haru Raadile. See on praeguseks ülesse võetud. Raketibaasi seal kohe kindlasti polnud ja kui seal oli silt, siis see on miski muu asi. Staap asus hoopis linnas, seal kus on praegu Barclay hotell. Ma olen seal lennukite vahel küllalt kolanud ja sealt muud kaupa saanud, veneajal. Kui on sul täpsemaid küsimusi siis püüan vastata, nii naga mina seda tean.

[Arnold]

Eks mõni targem räägib täpsemalt aga Laeva sohu lasid need lennukid liigse kütuse. Ei tea, et sinna oleks pommitatud.

Pommitati nagu kolises, aga muidugi mitte Raadilt tõusnud lennukid. Kusjuures punakotkad ei olnud just alati suutelised polügooni üles leidma - võib päris kehakergendav kogemus olla, kui talvisel rabal suusatades hakkavad taevast jumakad kaela kukkuma Kuuldud lugu, inimesed elus

[Arnold]

See jublakas on pildistatud paari aasta eest reservaadis, kuhu ei tohi aastaringselt ilma loata minna (meil luba loomulikult oli). Läbimõõt nii ca 40 cm.

[Feeliks_Jalgraud]

Kuna mul tuttavad teevad praeguste lennuvälja haldajatega juba aastaid koostööd(igasugused kaevamised jms.) siis on ikka väga uskumatuid "lahendusi" sealt raadi lennuvälja maapõuest ilmunud
Näiteks varustus tunnelid koos väikeste vagonettidega(kus siiamaani on elekter sees, ja kuivendus pumbad töötavad)

Samamoodi on ka sellel territooriumil maa-alune komando punkt, mille venelased lasid lahkudes vett kaelani täis. -On proovitud seda tuhjaks pumbata, kuid asjatult(ükskord keerati isegi terve ülemise linnaosa vesi kinni. Jaamamõisa-Puiestee jne. Kuid abi polnud miskit Pumbad löövad lihtsalt sinna vett juurde!)

Linnapiirist päris kaugelt(lennuvälja teritooriumil) kaevati ka üks 40cm ristlõikega kaabel läbi. -Tulemus oli see , et ülemine linnaosa oli ligi 16h ilma vooluta(Ja kopa nool oli raskelt kõver+kopp ise nagu pahupidi pööratud sokk). - Kuigi lennuvali peaks võrgust väljas olema.


Sellest lennuvaäjast oleks jutte niivõrd palju, aga lihtsalt ei viitsi....

[Feeliks_Jalgraud]

Tuleb veel meelde, et ikka päris tatika eas sai sea "atsi" pallonidelt kangiga kraane tagant ära pekstud. et näha, kas lendavad.
Ega ikka ei lenda küll eriti, -aga kevadise (niiske) asfaldi lõid küll nii jäässe, et odavaid poola tosse pidi võis sinna kinni jääda

[Feeliks_Jalgraud]

Ja muideks see "raketibaasi" silt on Valter Teppani tuunigufirma teeviit lihtsalt!!!(seal tehakse näiteks Estfilde jms.)

[uudishimulik]

Kuskil 30 aastat tagasi kaotas üks punakotkas Kõrveküla ja Vasula vahele (lennuväljast linnulennult mingi 5 km) ühe raudmuna ära.Olin vanaema juures ja kuulsin hirmsat pauku ja siis vilinat.Järsku tundusid sõrmed ja jalg kuumad.Jooksin tuppa ema juurde.Suured inimesed arvasid loomulikultet poisikesed tegid susspüssi.Kutsuti kiirabi ja Maarjamõisas õmmeldi päris sügavad haavad kinni.Seal selgus et olin siis killuga oma koduhoovis mööda näppe ja jalga saanud.Nädal hiljem leiti majast kilomeetri kaugusel suur auk ja puud ümberringi lehtri kujuliselt pooleks lõigatud.Alles siis hakati uskuma et poisikesed ise endale vastu näppe ei andnud.Sõjaväelased ütlesid et jah üks õppepomm kukkus kogematta alla.Sõjakomisariaat-et milline õppekas see kilde annab.Nii et mul juba noorena peaks haavatasaamise medal ilusti rinnas rippuma.

[eikeegi]

Õige kütuse baas asus Kärknas ja sealt läks eraldi raudtee haru Raadile.

Raadile? Pigem ikka Vasula metsa.
Paar polügoniga seonduvat pilti kah:

[fireman]

Copy paste/ Wikist..

Raadi sõjaväelennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Rada on betoonkattega, suund 05/23, pikkus 3050 m, kõrgus MSL 66 m. Lennuvälja territooriumi pindala on u 698 ha. Lennuväli ei ole kasutuses.

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu (ülem oli eesti päritolu polkovnik Jüri Herman) 10 lennuki ringlennu (Gatšina - Tallinn - Haapsalu - Riia - Tartu - Narva - Gatšina) vahepeatuse jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart (kelle vennapoeg oli lendur) 1914. a suvel siluda Raadi mõisa põllu.

Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919 toimetati Tallinnast Raadile kaks lennusadama angaari, 1925 anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed. Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati 2. Üksikuks Lennudivisjoniks ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Iseseisvuse lõpuaastatel oli Raadi üksuse varustatus võrdlemisi vilets (kolm Tšehhi päritolu luure- ning kergpommituslennukit), lennati peamiselt relvastamata treeninglennukitel. Mais 1940 jõudsid Raadile viis Henscheli Hs-126 tüüpi luurelennukit, kuid nendel jõuti lennata vaid kuu aega kuni jõustus Nõukogude režiimi kehtestatud üldine lennukeeld.

Teise maailmasõja ajal rajasid sakslased Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad lennuväeüksused, seal oli lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1944. a suvel lahkusid Raadilt viimased Junkersi Ju-87 "Stukad" (Sturzkampfflugzeug) ning viimasena staabiüksus JG 54.

Pärast Teist maailmasõda võttis lennuvälja kasutusele nõukogude sõjavägi. 1950.- 60. aastatel kujunes sellest strateegilise tähtsusega kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati oluliselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. Raadil baseerunud kaugpommituslennukid (kuni 1984. a Tu-16K, hiljem Tu-22M3) kuulusid 132. raskepommituslennuväe polgu, transpordilennukid (Il-76MD) 196. transpordilennuväe polgu koosseisu. Viimastest osa olid tsiviilregistris ja Aerofloti värvides, kuid kandsid relvastusena automaatkahureid ja maa-õhk tüüpi rakettide vastaseid seadmeid. Juhtis 326. raskepommitajate diviis, mille komandör oli hilisem Tšetšeenia liider Džohhar Dudajev. Raadi lennuvälja teenindasid Kärkna (Sillaotsa) kütusebaas ja Akimetsa ning Marama pommilaod. Mitme kütuselekke tõttu reostus tugevasti lennuvälja pinnas ja põhjavee ülemine horisont. Lennukite müra häiris tihti Tartu põhjapoolsete linnaosade elanikke. 1991. aastal kukkus lennuvälja vahetus läheduses tehnilise rikke tõttu alla Tu-16, mis oli suundumas Kaug-Itta.

Nõukogude väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1993 andis kaitseministeerium lennuvälja üle AS-le Tartu Raadi lennujaam (aktsionärid Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald). 1994. aastal maandus Raadile Poola presidenti Lech Walesat kandev lennuk. Viimane maandumine Raadil toimus arvatavasti 1996. aastal. Aprillis 1999 loobuti lõplikult lennuvälja taastamise plaanist.

Tänaseni on Raadil säilinud kaks lennukiangaari 1920. aastatest, nõukogudeaegne lennujuhtimiskeskus, lennukite varjendid, betoonist lennurajad ja mitmesugused militaarotstarbelised rajatised. Lennuvälja territooriumil tegutseb autoturg, korraldatakse spordi-ja meelelahutusüritusi (nt kiirendusvõistlused). 2002. a juunis kehtestati Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering, mis on aga tänaseks vananenud.

Lennuvälja vahetus läheduses asuv Raadi mõis (saksa k Ratshof) pärineb 16. sajandist, mil see kuulus Tartu raele, kust ka mõisa nimi. Alates 1751. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis Liphartide aadliperekonna omanduses. 1919. aastal Liphartidelt võõrandatud mõis kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum, 1944. aasta augustis süttis loss pommitamisel põlema ja muutus varemeteks. Praegused plaanid näevad ette Raadile Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitust

[kangelaspioneer]

Viimane maandumine Raadil toimus arvatavasti 1996. aastal.

BS! 2001 käisin seal langevarjuhüpetel. Tõusud- maandumised ikka sellel samal lennuväljal. Tõenäoliselt on seda seal ka hiljem tehtud.