Mongolid

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Mongolid

Postitus Postitas hugo1 »

Teema all liitlaste kuriteod, kujunes välja uus teema, iidsetest mongoli sõduritest. Kuna see kohe ültse, mitte liitlaste kuritegudega kokku ei lähe, kuid samas siiski ülihuvitav, võtsin julguse kokku ja mängisin natuke mode. Eesmärk on õilis, loodan, et keegi ei pahanda. :wink:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Selle jutu siis kirjutas kalevipoeg.




Ei taha teemast mööda panna, mida ma aga tahtlikult praegu teen, siis mongolitest tean ma ka natukene. Kuigi peaks rohkem, kõvasti rohkem nendest lugema.
Nende armeed, Temüjini ajal ja ka veel 1250. aastatel, olid kiiruse poolest üle kõikidest armeedest kuni 20.sajandi mehhaniseeritud vägedest. Nad ei pidanud kaasas kandma pikki varustusliine. Iga sõdur elas põhiliselt ära kaasas kantavast. Kumõsh - väga hapu piim vist , oli tohutu toiteväärtusega ning säilis väga pikka aega söömiskõlbulikuna. Kui asi päris karmiks läks ning nälg võimust võtma hakkas, lõikas mongoli sõdur oma hobusel lõhki veenikoha, ning jõi sealt verd. Iga sõdur oskas õmmelda ning valmistada vajalikke esemeid ja nõusid. Sõduri turvise all oli siidist särk, mis lubas nooletabamuse korral noole kergesti välja saada ilma mingisuguse mürgituseta ning haav oli minimaalne.
Mongoli vibu lasi suure tõenäosusega kaugemale kui inglise pikkvibu. Inglise pikkvinu kaugus on kuni 300 meetrit, kuid mongoli komposiitvibu lasi 350 meetri kaugusele. Mongol kandis korraga kaasas 50-60 noolt. Neid oli turvist läbistavaid kui ka vilega, erinevatel otstarvetel.
Mongoli hobune oli väga madal, kuid harjunud karmimate oludega siin maamunal. Ta läbis päevas tohutuid vahemaid. Mongoli armeed liikusid päevas üpris kergesti sada kilomeetrit, mis on isegi tänapäeval paljudele sõjavägedele suurem vaev. Iga sõduril oli kuni neli hobust, keda ta vahetas, et järjest pikki vahemaid liikuda. Hobune suutis elada vähesest ja isegi talveajal elas ta ära karjamaal lume alt rohtu mugides.

Koledusi tegid nad kõvasti. Terved linnad olevat inimtühjad olnud pärast nende käiku. Linnad, mis alla andsid võisid jõuda parematele tingimustele ja sõdurid ei hakanud vägistama ja nii edasi. Aga mida pikem piiramine oli, seda hullemalt saadi. Ja kahjuks linlastele, võitsid mongolid praktiliselt iga piiramise kuna nad olid hiinlastest inseneridelt saanud ajastu parimaid piiramismasinaid. Nad ei vajanud ka pidevat varustamist väljastpoolt oma piiramisringi, mis tekitas neist piirajad, kes jäid ümber linna kuni hobustel midagi süüa oli. Bagdadi linn, mis oli üks maailma suurimaid, oli pärast mongoleid pea tühi ja laipadega täidetud. Mongolid korjasid igalt tapetult ühe kõrva, et tapetute arv pärast teada oleks. Ka kolpadest moodustatud püramiidid linnade keskel oli nende tunnusmärke. Ühes linnas, mille nime ma ei mäleta, olevat moodustatud ligi miljoni inimese kolbast püramiid. See on üpris kindlasti liialdus, kuid vähemalt oli see siis ikka kümnetes tuhandetes. Kuskilt lugesin, et kui ühes Hiina linnas oli kuulda, et mongolid on nende poole teel. Selle peale tegid tuhanded inimesed enesetapu, et mitte vallutajate kätte jääda. Ei tea kui tõsi see on.
Igas tahes olid nad julmad. Ning kuna nad südame põhjast vihkasid linnu, ei jäänud paljudest järele rohkem kui vundament. Mongolite ohvreid on oma aja kohta lugematu hulk. Mongolid on Mao ja Hitleri järel kolmandal kohal tapetud inimeste poolest. Niiet jah, julmad nad olid. Araabia maailma allakäiku on tihti süüdistatud mongolite sõjakäikudegas, mis jätsid terve islami maailma majanduslikku varemesse, millest pole tänapäevani välja tuldud.

Aga ma ei usu, et mongoli veri sind tapahimulisemaks teeb. Kas siis kui ma itaallase laps oleksin, tahan kogu aeg spagette süüa ja naisi saada või? See ei ole väga loogiline. Venelane on venelane ikka ilma tatari vereta või koos sellega.
_________________
Internal primates forever.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Mongolite ohvreid on oma aja kohta lugematu hulk. Mongolid on Mao ja Hitleri järel kolmandal kohal tapetud inimeste poolest.
Üks grusiin oli ka veel, kes vähemalt Aadule ära tegi :wink:

Mind huvitab see mongolite loss, kas see tõesti oli olemas :?: :?: :?:
Keset stepi, kullast ja kalliskividest.
Teine asi, ma tean, miks euroopa vallutamata jäi, suri khaan, mongolite komme nõudis, et uus khaan tuleb valida kodumaal ja kohe, see euroopa päästis, üle noatera, aga mis mongolitest täpsemalt edasi sai, seda ma ei tea. Pean silmas sõjalist jõudu.
Kas uut khaani ei huvitanud enam euroopa ja hakkas edasi vallutama idamaid, kuni need talle lõpuks ära tegid :?: :?: :?:
Palju seiklusjutte maalt ja merelt sarjas ilmunud raamatutel, Tšingis khaan, Batu khaan ja Viimase mere poole ajalooga pistmist on :?: :?: :?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kalevipoeg
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 21 Juul, 2005 1:27
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Kalevipoeg »

Kuldne loss hmmmm... ma ei tea sellest, aga ega eriti ei usu praegu. Oleks sellest rohkem kuulda olnud.
Jah, Ogedei Khaan, vist suri 1241. aasta kevadel, kui mongolid olid Batu-khaani ja Sübedei juhtimisel hävitanud kaks Euroopa armeed - Poola ja saksa raudrüütlid langesid Liegnitzi all ning Ungari kuninga Bela IV väed. ungarlaste löömine lahingus on üks ajaloo parimalt plaanitud lahinguid, ühe maailma parima strateegi, Sübedei, poolt.
Ei teata kui palju oleks Euroopa suutnud vastu seista, kuid eriti ei usu, et midagi suurt teha oleks suudetud.
Veel arvatakse, et mongolid ei suutnud Euroopas sõdida kuna seal oli puudus piisavalt suurtest karjamaadest. Mongoli armee vajas tohutu suuri rohumaid oma sadadele tuhandetele hobustele ja neid oli Venemaal ja Kesk-Aasias lõputult, kuid Euroopas mitte. Aga ma ei suuda ikka seda täielikult uskuda kuna see on khakhaani surmaga natuke liiga suur kokkusattumus. Kui peakorter oleks jäänud kuhugile Poola või Ukraina piirialadele, oleks saanud saata kasvõi väiksema armeeüksuse. Ma ei tea, kuid usun üpris kindlalt, et 13. sajandi keskel olid Aasias armeed mitmeid kordi suuremad kui Euroopas ja sama ka rahvaarvuga. Mongolid olid suure osa Hiinast (põhiliselt Põhja-Hiina) vallutanud kordi väiksemate sõjavägede vastu võideldes ja tehnoloogiliselt olid hiinlased maailma sõjanduses kõigist euroopa rahvastest ees. Niiet ei näe suurt muret sõdida aeglaste euroopa sõdalaste vastu.
Pärast Ogedei Surma läks asi hapuks. Maailma suurim ühendatud impeerium läbi inim-ajaloo, hakkas lagunema. Nomaadide seaduste kohaselt pidid pojad oma isa saadud maad eraldi valitsema. Ka pärast Temüjini(Tshingis-Khaan) surma tehti seda, kuid Ogedei sai neist Khakhaani tiitli, mis tähendab siis khaanide khaani kui lihtsalt öelda. Ma ei tea üksikasju kuidas khakhaanile teised vennad enam alluda ei tahtnud, kuid ega see muud kui võimu ja ahnuse mäng olla saanud. Mongoolia Impeerium oli jagatud kas neljaks vist - khakhaan valitses sise-Mongooliat ning ligiduses olevaid Kesk-Aasia alasid, veel oli Hiina kus valitses nüüd mongolite Yuani dünastia, il-Khaanide alad kuskilt Araali merest Iraagini ja tulevase Kuldhordi alad tänapäeva vene steppides ja Ukrainas. Nii ta läks, igaüks neist hakkas ajama oma rida ja sealt alates, siis kusagilt 1240'ndatel ja 1250'ndatel, hakkas kogu kaadervärk laiali minema. Sõjaväeliselt hakkas asi vast sellepärast alla käima, sest kuna impeerium haldas tohutult palju eri rahvusi, siis armeesse pääsesid ka muud sugu rahvad - türklased, kasahhid, saratseenid. Ma täpselt ei tea kes veel, ei tunne päriselt seda asja. Seega sõjaline taktika arvatavasti muutus ja ka relvastus, olens millises neljast riigi osast rääkida.
Hiinas juhtus see, et kuna mongolid olid puhas stepi rahvas, ei olnud neil aimugi, kuidas kedagi administratiivselt valitseda ja asi jäi suuresti kohalike hoolde. Võib olla istus kuskil mingi tore mongol uhketes riietes hiina templis ja oli "valitseja" kuid peale maksude maksmise tema ei hoolinud. Hiina kultuur, kui arenenum mongolite omast, hakkas võimust võtma. Hiinlased elasid oma soodu edasi, makstes oma makse, kuid kohalikud mongolid hiinastusid ja nii oli mõne aja möödudes kogu Mongoli-Hiina sama hea kui ennem, ainult maksud olid peal. Aga ega nii kaua saa, ning 1368. aastal Yuani dünastia langeski ja valitsema sai Hiina Songi dünastia(vist oli Songi).
Il-Khaanide aladest paljut ei tea, peale selle, et nad islamiseerusid. Ju siis imbusid samuti kohaliku rahva hulka. Pealinna Ulaanbaatari ümber olev Mongoolia Impeeriumi peakorter koos mõnede Kesk-Aasia aladega ei suutnud enam edukaid sõjaretki korraldada ja suurema tõenäosusega sõdis oma Impeeriumi sees. Sealt alates vajus seegi ajaloo hauda, kadus mälestustest.
Kuldhordi lugu teavad niikuinii paljud. Dimitri Donskoi ja Ivan III, kes 1480. kuulutas välja Moskoovia riigi, kuna Kuldhordi valitseja ei pannud seal toimuvat tähelegi, oli kaugenenud sealsetest aladest ja kogus makse nii kui juhtus ja valikuliselt.
Põhiliselt langes Mongoolia,minu arust, kõik eelnev ja järgnev on MINU ARUST :) ,sellepärast, et mongolid olid iseenesest liikuv nomaadi rahvas nagu kõik teavad. Nad ei hoolinud linnadest, nende valitsemisest, vaid hoopis karjapidamisest, jahiretkedel käimisest, sõdimisest ja siis kui vaja neilt makse korjata ja seda nad valitsemise asemel oma languse ajal ka põhiliselt tegid. See riik sai ainult ühe mehe nägemuse pärast tõelisuseks. Tshingis-Khaan, Temüjin, ühendas kõik kohalikud hõimud mongolite käpa alla, kuigi ma ei tea kui palju mongoli hõim omanimelises riigis täpselt valitses. Ennem polnud midagi säärast juhtunud, aastasadu oldi sõditud omavahel ja vahel ka naabritega riieldud, aga selline ühtsus oli enneolematu. Selline Tshingis-Khaani tegu on üpris seltamatu, kuidas sai sellisest nomaadide hõimukogumikust tekkida riik, mille sõjavägi, algselt ainult 200,000 mehe ringis, oli võimsam ja distsiplineeritum kui ükski teine samal ajal. See armee oli ühtne ja kuulas käske nagu roomlased ennem neid ja ustavuskoodeks oli ilma sõnagi ütlemata igale sõdurile selge. Mässu sellistelt meestelt kergesti ei leia. Iga kümme meest valisid endale oma komandöri, iga sada meest oma komandöri, mis olenes tolle julgusest ja oskustest. Mehed ei lasknud lihtsalt kergatseid neid võimalikku surma juhtima. Kümne tuhande-mehelise üksuse komandöri valis Khakhaan kui ma ei eksi, ei tea kuidas tuhandese üksusega oli. Kui aga Temüjin 1227. aastal suri, hakkas impeeriumi kell tiksuma. Paljud ajaloolased usuvad, et Tshingis-Khaan oli see kes riigi tööle pani, selle võimsaks muutis ja kellega see ka suri. See oli ka tõsi. Kuigi veel hea paarkümmend aastat pärast tema surma tundsid inimesed alates Jaapani rannikust kuni Rooma linnani surmahirmu "Jumala nuhtluse" ees, ei olnud riik enam see, millest Tshingis oli unistanud. Riik jagunes koheselt pärast tema surma ja väiksemad jagelemised hakkasid poegade vahel kohe peale.
Lõpp lause: 14. sajandiks oli mongoli "riik"/riigid kaotanud põhilse poliitilise ja sõjalise tähtsuse ja 15. sajandiks oldi oma vibudega juba ajast ja arust, püss(vale mõiste kindlasti)ja algsed kahurid hakkasid arenenud riikides peale tulema.

Ma ei tea, vist on praegu kõik, loodan, et mu segasest jutust ka midagi selgeks saab või meelde jääb.
Internal primates forever.
Epaminondas
Liige
Postitusi: 204
Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
Kontakt:

mongolid..

Postitus Postitas Epaminondas »

Mongoli sõjavägi ei koosnenud mongolitest, seal sõdis mõne allika järgi Batu-khaani ajal vaid 4000 mongolit ja ülejäänud olid muu rahvas, kes võitlusega ühinenud. Samuti olid mongolid enamasti juhtivatel positsioonidel. Mongolid ühendasid paljude külade võitlejad üheks, hästi organiseeritud armeeks, mis koosnes 33 eraldi musttuhatkonnast (loe: 10000 sõdurit) ja mille juhid arutasid suuremad otsused läbi suurkhaaniga.

Vägede hea mobiilsus, suurepärane moraal ja vähesed nõudmised võimaldasid vallutada tohutu suuri alasid. Organiseeritus oli kindlasti väga heal tasemel, sest sellise armeega, nagu mongolitel oli, poleks vastasel juhul kaugele jõudnud - deserteerumine, nälg, demoraliseerumine, erinevad rahvused jne jne.

Paljusid riike aitas mongolitel vallutada nende riikide vahelised vastuolud, nt ütles Thingis khaan ühele vürst nr. 1-le, et aja vürst nr.2 teibasse, siis ma säästan sind vürst nr. 1, aga kui vürst nr. 1 täitis ta soovi, siis ajas ta ka tema teibasse. Kas see nüüd oli strateegia või barbaalsus, sellele ei anna ühtset vastust anda, kuid sõjalises mõttes oli see arukas tegutsemisviis, sest reetureid ei säästeta.

Mongoli vägede barbaalsus oli suunatud iga võõra rahvuse vastu, isegi linnad mis alistusid, hävitati suures osas, kuigi jah, karistused olid leebemad. Aga paremat "vabadust", kui orjus, ikkagi alistunud linnade elanikud nautida ei saanud.

Kõike head,

Art
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

Mongolite vägi võis ju olla omaaegse maailma kõigi aegade suurim ja võimsaim, aga kas ikkagi see kõigi aegade parim?
Oli nende arvuline ülekaal reeglina oma vastastest ju peajagu v siis natuke rohkem v vähem üle.
Kahtlemata olid neil supervibud ja ülikiired ning imevastupidavad hobused, hea lahingukorraldus ja distsipliin.
Siiski, kui võrrelda neid omaaegsete Eur. parimate militaarüksustega - Kreeka, Rooma, hilisem Sks-Rooma keisririik, britid jmt, kelle varustusse kuulus märksa rohkem kvaliteetsõjavarustust, nt kasvõi turviste näol, erinevaid relvi - nt arbaletid, olid mehed suuremad ja hobused võimsamad, siis võrdse arvulise vahekorra juures julgeksin vägagi kahelda mongolite-tatarlaste pealejäämises ... :roll:
TÕDEONAJATÜTAR
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Lossist olen kuulnud midagi sellist, et kas Batu, või Tšinghis khaan lasi selle rajada. Idee saadi vallutatud riikidest, kus kuningad elasid suursugustes lossides. Mongolite khaan ju elas oma telgis. Loss tehti valmis, ilusam ja suursugusem, kui kusagil mujal sel ajal. Valmistamisel kasutati ohtralt kulda ja kalliskive. Khaan, muuseas sinna sisse ei kolinud, vaid elas telgis edasi. Hiljem, kui mongolid langesid loss vallutati ja rüüstati, nii, et alusmüüre ei jäänud alles.
Võimalik, et kirjutasin praegu kellegi muinasjutu ümber ja tõest asi kaugel :lol:
Mongolid olevat vihasteks võitlejateks see teinud, et isad - pojad, onud - onupojad, võitlesid koos. Nii öelda üksused koosnesid perekondadest. Kui üks teiste silme all langes, sundis see teisi veel raevukalt võitlema, et kätte maksta.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kalevipoeg
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 21 Juul, 2005 1:27
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Kalevipoeg »

Kirjutan natuke juurde siia teemasse nüüd kui tagasi olen.

"Mongolite vägi võis ju olla omaaegse maailma kõigi aegade suurim ja võimsaim, aga kas ikkagi see kõigi aegade parim?
Oli nende arvuline ülekaal reeglina oma vastastest ju peajagu v siis natuke rohkem v vähem üle.
Kahtlemata olid neil supervibud ja ülikiired ning imevastupidavad hobused, hea lahingukorraldus ja distsipliin.
Siiski, kui võrrelda neid omaaegsete Eur. parimate militaarüksustega - Kreeka, Rooma, hilisem Sks-Rooma keisririik, britid jmt, kelle varustusse kuulus märksa rohkem kvaliteetsõjavarustust, nt kasvõi turviste näol, erinevaid relvi - nt arbaletid, olid mehed suuremad ja hobused võimsamad, siis võrdse arvulise vahekorra juures julgeksin vägagi kahelda mongolite-tatarlaste pealejäämises ... Rolling Eyes"



Nende arv ei olnud reeglina vastasest üle. Nad vallutasid nii Põhja- kui Kesk-Hiina riike mille sõjaväed olid igalühel suuremad kui Euroopa omad ja kelle sõjaväed olid reeglina suuremad kui mongolite omad. Mongolid vallutasid ühe Horezmi suurima linna kui nende arv oli linnasolijatest väiksem. Sübedei arvele (koos Dzhebee-Noyoniga) tuleb panna maailma sõja-ajaloo edukamaid kampaaniaid. Sübedei ja Dzhebee, ratsutasid ainult väeti 20,000 mehega Kesk-Aasiast mööda Kaspia Merd, vene steppideni kuni Ida-Euroopani kui ma ei eksi ning hävitasid teel kõik vastaste sõjaväed. Sellist saavutust pole vast eriti kellegil tänapäevani vastu panna.

Nii, Euroopa sõjaväed. Ma ei tea peast Vanaaja ajalugu, kuid ei usu, et kreeklaste fallanks või isegi roomlased sõdisid nii palju järjest ilma tõsise kaotuseta. Roomlastel võttis üle poole aastatuhande, et allutada kordi väiksem ala kui mongolitel poole sajandiga, mida veel öelda nende võrdluseks. Ja roomlastel polnud ka ratsavägi nii hinnas ja ilma selleta võid juba kohe relvad maha visata, sest mida sa jalaväega ratsanike vastu teed, kes sulle kunagi võimalustki ei anna mõõka tõsta???

Veel, Euroopa sõjaväed toetusid raskeratsaväelastele - rüütlitele. Ka jalaväele ning vibulaskjatele. Mis oli nende halvad küljed kui nad mongolitega kokku oleksid saanud
1)Eurooplaste ammud oleksid kasutud kuna nende laskekaugus oli hädine ja mongolid ei laseks vastaseid endale piisavalt lähedale.
2)rüütlid toetusid oma raskusele ja tohutule kaitsele turvise näol. Ainus mure on jälle, et raskeratsaväelased ei saaks kunagi ühelegi mongoli kergeratsaväelasele piisavalt ligi, et oma ainust eelist kasutada.
3)Rüütli hobune pidi kandma mitukümmend kilo rohkem raskust kui mongoli oma. Rüütel lihtsalt väsitab oma hobuse ennem ära.

Ja sada asja veel, mis mulle kõik meelde ei tule.

Mongolite üleolekut Euroopa sõjavägedest näitavad nii Legnica kui ka Sajo jõe lahing.

Legnica: 30,000 eurooplast Sileesia hertsog Henry II eestvedamisel kelle hulgas olid poola rüütlid, teutooni rüütlid templirüütlid, suur hulk jalaväelasi.
20,000 mongolit Kaidu juhtimise all, kes olid suures enamuses kergeratsaväelased nahkturvistega.
Eurooplastele oli appi tulemas 50,000-meheline abivägi Boheemia kuningas Wenceslas'e eestvedamisel. Henry kohtus aga mongolite plaanimiste tagajärjel ilma abiväeta. Sõjaväed olid siiski täielikud. Ma ei hakka pikalt sokkima. Põhiliselt juhtus see, mida mongolid teadsid, et juhtub. Eurooplased tormasid pea eest piigid pikalt ette lükatult mongolite poole ja nad notiti nootega maha ennem kui ligidale jõuti. Mongolid tekitasid mitu korda oma kõige algelisema strateegia ja kõik need korrad langesid eurooplased sellesse lõksu. Trikk oli selles, et kohe lahingu alguses kui rüütlid ründele asusid, hakkasid mongolid "taganema" ja see ajas rüütlid indu täis. Mongolid olid palju kiiremad ja jagunesid kiiresti kahte kampa ja piirasid rüütlid ümber ja lasid nad nooltega üle. Kui nooled turvisest läbi ei võtnud, lasid mongolid rüütlite hobused alt ära ja piikidega mongolid nottisid nad maha ilma suurema kärata. Lahingus langes ka Henry II kuna eurooplaste väeülemad olid uhkust otsivad uljaspead ja tormasid lahingus ringi kui hullud.
Pärast lahingut raiuti Henry II pea maha ja topiti oda otsa. Igalt euroopa langenult lõigati ära üks kõrv ja neid saadi 25,000. Niiet, selline kaotuste protsent oli hämmastav oma aja kohta. Pärast sellist lahingut taganesid ka Wenceslase 50,000. Templirüütlid tapeti viimse meheni.
Juba järgmisel päeval astus 60,000-70,000 ungarlast suurema mongoli väe vastu. Seal langes 40-65,000 eurooplast.
Kahe päevaga oli terve Ida-Euroopa ja osa Kesk-Euroopast sõjaliselt alistatud. Tee oli Pariisini peaaegu täiesti vaba.
Internal primates forever.
kapralheinz
Liige
Postitusi: 260
Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas kapralheinz »

Tõsi on et etnilisi mongoleid oli nende väes 4000-5000 meest. Ülejäänud olid muud rahvad, tatarlased, kõptsakid, polovetsid, bulgarid, mitmed soome-ugri hõimud, turgid, Kesk-Aasia kazahhid, uzbekid, tadzhikid ja kurat teab kes kõik veel. Tzhingis khaanil oli oma meetod. Nimelt ta müüs nn. frantsiisi (meetodit) teistele rahvastele. Kohalik ülik sai oma väele paarsada mongolit, lahingulipu burunduki hobusesabaga ja võimu tõestava kuldse paitsaa. Näiteks Venemaa alistati enamuses omade, frantsiisi saanud vene vürstide poolt. Suzdal vallutas Vladimiri jne. Ka venelased ise on seda kinnitanud. Kuidas filmis "Andrei Rubljov" mongoli tumeniülem irvitas: "Milleks meid siia vaja on, te venelased tapate üksteist ilma meietagi"... Kõigest sõjasaagist, maksudest tuli loovutada kolmandik. Mis aga mongolite edu alus oli see oli hea ideoloogiline töö. Kõikide nende lõigatud kõrvakorvide, kolbapüramiidide jm. äratati rahvastes õudu. Need kõlakad levisid ja liikusid kaugelt eespool vägedest. Ilma sellise töötluseta poleks keegi seda frantsiisi ostnud. Selliseid miljonilisi horde nagu vene ajaloolased pajatasid pole kunagi eksisteerinud. Sise-Mongoolia oma kehva taimkattega poleks neid suutnud toita. Mongoolias on ju olud samad siiani. Praegugi mingi paar miljonit elanikku ja teritooriumi miljon km2. Olud on samad.
Leiba Bronstein
Liige
Postitusi: 35
Liitunud: 24 Aug, 2005 15:45
Kontakt:

Postitus Postitas Leiba Bronstein »

Mongolitest ja nende sõjaväest saab hea ülevaate ka david Vseviovi ja Vladimir Sergejevi raamatust "Venemaa.lähedane ja kauge".Hea kaasaegne raamat Venemaa ajaloost,milles tuleb juttu ka mongolitest.
Muide,need mongolite 10000 tuhandlised väeüksused olid tumenid.
Zurück nach Heimat!
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Torus, siis selline fail üleval Genghis Khan - BBC (2005) DVD-RIP XviD.avi, tundub, et läheb teemasse. Ise pole veel näinud
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Torus, siis selline fail üleval Genghis Khan - BBC (2005) DVD-RIP XviD.avi, tundub, et läheb teemasse. Ise pole veel näinud
Vaatasin ära ja soovitan teistele ka, väga huvitavalt tehtud. BBC dokumentaalfilm. Hea kvaliteediga ja puha. :wink:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Ülistuskõnede sekka mainiks, et on ka ajaloolasi või muidu kirjamehi, kes kahtlevad sügavalt mongolite globaalsete vallutusretkede toimumises üldse, kuna need ei lähe kokku terve mõistusega (logistlilised, majanduslikud, etnilised probleemid).
MIKS oli karjakasvatajatel mongolitel vajalik rännata Euroopasse?
Ja kuhu nende hiigelimpeerium järsku kadus?
Kuidas oli seda võimalik koos hoida?
Kuidas toita aastaringselt tohutut hobuste- ja härgademassi?
Selliseid küsimusi on palju...
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Ülistuskõnede sekka mainiks, et on ka ajaloolasi või muidu kirjamehi, kes kahtlevad sügavalt mongolite globaalsete vallutusretkede toimumises üldse, kuna need ei lähe kokku terve mõistusega (logistlilised, majanduslikud, etnilised probleemid).
Samamoodi ei lähe kokku terve mõistusega sakslaste Barbarossa, või Soome Talvesõda jne...... Ajalugu ju tulvil näidetest, kus võiamtust tehakse võimalik.
MIKS oli karjakasvatajatel mongolitel vajalik rännata Euroopasse?
Eks põhipõhjus ikka see võimuiha ja vallutuskirg, teiste arvelt rikastumine ja unistus vallutada ja valitseda tervet maakerat.
Ja kuhu nende hiigelimpeerium järsku kadus?
Nii palju, kui mina tean ei kadunud järsku, hääbus vaikselt.
Venelased olevat maksnud makse mongolitele veel sada aastat peale mongolite ülemvõimu kadumist.


Kuidas oli seda võimalik koos hoida?
Nagu ikka impeeriumid koos püsivad, tavaliselt terroriga. Kui mingi provints keeldus maksmast, siis lihtsalt mindi ja tehti kõiki maatasa.
Kuidas toita aastaringselt tohutut hobuste- ja härgademassi
Nad ju rändasid kogu aeg, midagi veeti võib olla ka kaasas, ega euroopa ja Venemaa kõrb ei olnud, midagi siin leidus, pealegi, põhimass ei seisnud kaua paigal, Hiina müürist läbiminek võttis vaid mõne kuu, seda sellepärast, et nad ei osanud müüridest läbi murda, tuli leiutada uus ründestrateegia. Kui juba hiinlased ka kampa võeti läksid rünnakud veel kiiremini, sest hiinlased leiutasid mongolitele uusi relvi ja õpetasid oma strateegiat.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Prinz Eugen
Liige
Postitusi: 400
Liitunud: 26 Aug, 2005 19:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Prinz Eugen »

Tunnistan ausalt, minu vahemärkus oli ajendatud osade "uue kronoloogia" autorite ideedest (Morozov, Kaljuzhnõi) - teatud skepsis võiks ju olla vanema ajaloo uskumises.
Barbarossa ja Talvesõda on 20 sajandi sündmused, konkreetselt dokumenteeritud.
Pidasin hoopis silmas suure impeeriumi juhtimist olukorras, kus ei ole ühendavat maailmareligiooni, kirjaoskust, arenenud klassiühiskonda (mongolitel oli üsna algeline ühiskondlik korraldus), tugevat valitsejarahvust. Juba sidepidamine, kaupade ja sõjaväe liikumine on suureks probleemiks.Kõikvõimalikes muudes impeeriumides on ühendusepidamine suures osas meritsi või jõgesid mööda käinud.
Mitmed kaugema ajaloo sündmused tunduvad kaheldavad - Hannibali retk elevantidega Hispaaniast üle Alpide Itaaliasse, Xerxese 2-miljonimehelise sõjaväe retk Kreekasse, Trooja sõda, trieerid ja penteerid - kellelgi ei ole õnnestunud sihukese laevaga reaalselt sõita, isegi 7 maailmaimest on reaalselt alles ainult üks-püramiidid.
Veel mongolitest - uuemast ajast on teada krimmitatarlaste riik, suhteliselt väike sõjakas moodustis, kuid islamiuskne ja Türgi suurriigi vasall. Samuti mandzhude riik, mis 17.sajandil vallutas Hiina.
Varasema mongolite (ja neile lähedaste sugulashõimude) ajaloo suhtes olen endiselt kahtlev.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist