Soome Vabadussöda.

[Uudistaja]

Mul oleks suur soov teada saada Soome Vabadussõja koht.Eestlastest kes seal tegutsesid jne. Oleks väga tänulik kui saaksite mulle selle kohta infot anda Jään ootama

[Mathias Lutz]

Olen tuttav ühe soome-rootsi vanahärraga,kelle isa oli Mannerheimi lähikondlane.Auastmelt eversti ja punaste nimekirjas nr.2,kes vaja maha lasta.Sugunimi on Schadvoyn.Olen hoidnud käes tema vabadussõjaaegset vintschesteri.Vana oli punaste rongile üksinda vastu läinud ja seltsimehed olid sellest nii hirmunud olnud,et keerasid otsa ringi.Oli olnud väga äkiline mees.Püss oli paukund ka peale sõda.Pärit Tammisaarist ja sinna ka maetud.

[malt laal]

kylla mees, kui poodi läed siis õpi küsima

Soomes on teg mitu vab sõda olnu (vene survel pole ühtegi muideks) ehk täpsustaksid aastaid mida silmas pead

Kas Lapi sõda 1944-45?

[Aleks]

Mul oleks suur soov teada saada Soome Vabadussõja koht.Eestlastest kes seal tegutsesid jne. Oleks väga tänulik kui saaksite mulle selle kohta infot anda Jään ootama

Algatuseks soovitaks lugeda meile tuntud Põhja Poegade rügemendi ülema kolonel Hans Kalmi VR I/1 ja II/3 raamatut "Kalmin pataljoona Suomen Vapaussodassa" (v.a Helsinki 1919 O/Y Ahjo). Hans Kalm oli Soome Vabadussõjas (majorina) Põhja - Hämeen I pataljoni ülem.

[mangust]

Lisaks eelpool nimetatud raamatule soovitan veel http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169773 ja http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19506

[Henn]

Vabadussõdu on soomlastel olnud vaid üks. Tuntumaid eestlasi, kes Soome vabadussõjas osales ja hiljem ka meie omas, juhtides soome vabatahtlikke, oli Hans Kalm. Temast rääkiv raamat tõlgiti hiljuti ka eesti keelde.

[metssiga]

Soomes on teg mitu vab sõda olnu (vene survel pole ühtegi muideks)

See arvamuseavaldaja on kas idioot või provokaator, aliase järgi otsustades viimast.

[Anonymus]

parun Alfred Karl Wilhelm Schilling - võttis osa Soome vabadussõjast Saksa vägede koosseisus. Osales Eesti Vabadussõjas, teenis Balti pataljoni eskadronis, sai haavata ja suri 23.07.1919 Ivangorodis, Loodearmee välilatsarettis.

[wellenrausch]

nõustun metsseaga, pigem on ta provokaator ja idioot ühes isikus, vähemalt tema Vabadussõja rubriigi postitusi vaadates........

[metssiga]

nõustun metsseaga, pigem on ta provokaator ja idioot ühes isikus, vähemalt tema Vabadussõja rubriigi postitusi vaadates........

Ei ole ta esimene ega viimane

[malt laal]

to metsasiga jt,küsimuse mõte on hajuv kui pole konkreetsust. korrektsuse nõue pole provokatsioon vaid hädavajalikkus:


vapaussota 1939 oli pigem vabadussõda aga nimes Talvesõjana
vapaussota 1918 - oli ennem kodusõda kuigi kirjas mingi segase vabadusõjana ja polegi selge kust piir läheb .


Kui mainida eesti vabadussõdu, siis ikka nimetus suure tähega või aastaarvude viitega.

[Reigo]

vapaussota 1939 oli pigem vabadussõda aga nimes Talvesõjana
vapaussota 1918 - oli ennem kodusõda kuigi kirjas mingi segase vabadusõjana ja polegi selge kust piir läheb .

Vabadussõda on sõja nimetus, mitte liik.

[wellenrausch]

Peetakse ju ka 1944 a lahinguid veebruarist -septembrini teiseks Eesti vabadussõjaks, seda juba kaasaegsete hinnanguil, kuigi mõlemad vabadussõjad nii soomlaste kui eestlaste jaoks jäävad siiski ju aastatesse 1917-1920. Kuigi laiemalt vaadatuna jäävad nad mõlemad vene kodusõja raamidesse [nõuk-vene üritas ju teadlikult anda nendele kodusõja nimetust, seda eelkõige liitlaste silmis], oli nende tulemuseks uute rahvusriikide teke Euroopas, seega nimetagem ainult neid õigeteks Vabadussõdadeks.

Talve ja Jätkusõda Soomes ei saa kanda juba ainuüksi sellepärast Vabadussõja iseloomu kuna riik säilitas oma iseseisvuse, kui siis ainult jälle kaasaegsete hinnangul. Mõlemad vennasrahva võitlused teise ilmasõja raames kandsid ju iseseisvuse säilitamise-kaitsmise iseloomu.

Samas Eesti võitlused 1944 võib eestlaste seisukohalt vaadelda vähemalt kolmest erinevast vaatevinklist ja selle üle võib vaidlema jäädagi

[wellenrausch]

Soome kodusõjale on antud mitmeid ideoloogilise tagapõhjaga nimetusi, nagu kansalaissota ('kodusõda, kodanikusõda'), vapaussota ('vabadussõda'), veljessota ('vennatapusõda'), kapina ('mäss'), punakapina ('punamäss'), torpparikapina ('popsimäss'), vallankumous ('revolutsioon'), luokkasota ('klassisõda'). Neutraalsed väljendid on vuoden 1918 sota ('1918. aasta sõda'), Suomen sota 1918 ('Soome sõda 1918'), vuoden 1918 tapahtumat ('1918. aasta sündmused') ja Veijo Meri järgi kevään 1918 tapahtumat (1918. aasta kevade sündmused').

1918. aasta sõja üks esimesi nimetusi rahvakomissariaadi poolel oli "revolutsioon". Sõja lõppfaasis hakati võitjate poolel rõhutama sõja rahvuslikku iseloomu vabadusvõitlusena ning sõjana Venemaa ning tolle toetatud punaste vastu. Kaotajad nimetasid sõda peamiselt klassisõjaks ja mässuks, kuid sõna "vabadusvõitlus" kasutati näiteks paljudes Punakaardi surmakuulutustes.

Aastal 1918 nimetati sõda üldiselt vene keele (гражданская война) eeskujul kansalaissota ('kodanikusõda'). Seda väljendit kasutati ka prantsuse, inglise ja saksa keeles. Hiljem üldistus soomerootslaste keelekasutuse eeskujul väljend sisällissota (inbördeskriget, 'sisesõda'). Soomekeelses historiograafias nimetatakse seda sõda tänapäeval peamiselt sisällissota, mis sobib paremini ka rahvusvahelise keelekasutusega. See väljend iseloomustab sõda neutraalselt (vrd "vabadussõda", "klassisõda") ning arvestab asjaolu, et sõjas osalesid välisriigid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Soomes siiski hakatud kasutama ka väljendit "vabadussõda".

Võtke ja nimetage kuidas tahate...........

[Reigo]

Talve ja Jätkusõda Soomes ei saa kanda juba ainuüksi sellepärast Vabadussõja iseloomu kuna riik säilitas oma iseseisvuse, kui siis ainult jälle kaasaegsete hinnangul. Mõlemad vennasrahva võitlused teise ilmasõja raames kandsid ju iseseisvuse säilitamise-kaitsmise iseloomu.

Ja miks siis iseseisvuse säilitamine-kaitsmine pole kuidagi seotud vabadusega? Suur osa sõdadest on vähemalt ühe osapoole jaoks kuidagi seotud vabadusega.