Soome Vabadussöda.
Soome Vabadussöda.
Mul oleks suur soov teada saada Soome Vabadussõja koht.Eestlastest kes seal tegutsesid jne. Oleks väga tänulik kui saaksite mulle selle kohta infot anda Jään ootama
Elame näeme...
-
- Liige
- Postitusi: 609
- Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
- Kontakt:
Olen tuttav ühe soome-rootsi vanahärraga,kelle isa oli Mannerheimi lähikondlane.Auastmelt eversti ja punaste nimekirjas nr.2,kes vaja maha lasta.Sugunimi on Schadvoyn.Olen hoidnud käes tema vabadussõjaaegset vintschesteri.Vana oli punaste rongile üksinda vastu läinud ja seltsimehed olid sellest nii hirmunud olnud,et keerasid otsa ringi.Oli olnud väga äkiline mees.Püss oli paukund ka peale sõda.Pärit Tammisaarist ja sinna ka maetud.
Re: Soome Vabadussöda.
Algatuseks soovitaks lugeda meile tuntud Põhja Poegade rügemendi ülema kolonel Hans Kalmi VR I/1 ja II/3 raamatut "Kalmin pataljoona Suomen Vapaussodassa" (v.a Helsinki 1919 O/Y Ahjo). Hans Kalm oli Soome Vabadussõjas (majorina) Põhja - Hämeen I pataljoni ülem.Uudistaja kirjutas:Mul oleks suur soov teada saada Soome Vabadussõja koht.Eestlastest kes seal tegutsesid jne. Oleks väga tänulik kui saaksite mulle selle kohta infot anda Jään ootama
Olen huvitatud Kaitseliidu ja Kaitseväe rinnamärkidest, autasudest, dokumentidest ja sümboolikast 1918 - 1940. Võimalik erinevad variandid - ost, vahetus jne. Telefon 5092935.
Lisaks eelpool nimetatud raamatule soovitan veel http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169773 ja http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19506
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
- wellenrausch
- Uudistaja
- Postitusi: 9
- Liitunud: 10 Nov, 2007 22:57
- Kontakt:
to metsasiga jt,küsimuse mõte on hajuv kui pole konkreetsust. korrektsuse nõue pole provokatsioon vaid hädavajalikkus:
vapaussota 1939 oli pigem vabadussõda aga nimes Talvesõjana
vapaussota 1918 - oli ennem kodusõda kuigi kirjas mingi segase vabadusõjana ja polegi selge kust piir läheb .
Kui mainida eesti vabadussõdu, siis ikka nimetus suure tähega või aastaarvude viitega.
vapaussota 1939 oli pigem vabadussõda aga nimes Talvesõjana
vapaussota 1918 - oli ennem kodusõda kuigi kirjas mingi segase vabadusõjana ja polegi selge kust piir läheb .
Kui mainida eesti vabadussõdu, siis ikka nimetus suure tähega või aastaarvude viitega.
- wellenrausch
- Uudistaja
- Postitusi: 9
- Liitunud: 10 Nov, 2007 22:57
- Kontakt:
Peetakse ju ka 1944 a lahinguid veebruarist -septembrini teiseks Eesti vabadussõjaks, seda juba kaasaegsete hinnanguil, kuigi mõlemad vabadussõjad nii soomlaste kui eestlaste jaoks jäävad siiski ju aastatesse 1917-1920. Kuigi laiemalt vaadatuna jäävad nad mõlemad vene kodusõja raamidesse [nõuk-vene üritas ju teadlikult anda nendele kodusõja nimetust, seda eelkõige liitlaste silmis], oli nende tulemuseks uute rahvusriikide teke Euroopas, seega nimetagem ainult neid õigeteks Vabadussõdadeks.
Talve ja Jätkusõda Soomes ei saa kanda juba ainuüksi sellepärast Vabadussõja iseloomu kuna riik säilitas oma iseseisvuse, kui siis ainult jälle kaasaegsete hinnangul. Mõlemad vennasrahva võitlused teise ilmasõja raames kandsid ju iseseisvuse säilitamise-kaitsmise iseloomu.
Samas Eesti võitlused 1944 võib eestlaste seisukohalt vaadelda vähemalt kolmest erinevast vaatevinklist ja selle üle võib vaidlema jäädagi
Talve ja Jätkusõda Soomes ei saa kanda juba ainuüksi sellepärast Vabadussõja iseloomu kuna riik säilitas oma iseseisvuse, kui siis ainult jälle kaasaegsete hinnangul. Mõlemad vennasrahva võitlused teise ilmasõja raames kandsid ju iseseisvuse säilitamise-kaitsmise iseloomu.
Samas Eesti võitlused 1944 võib eestlaste seisukohalt vaadelda vähemalt kolmest erinevast vaatevinklist ja selle üle võib vaidlema jäädagi
Mida kõrgem rohi, seda kergem niita
- wellenrausch
- Uudistaja
- Postitusi: 9
- Liitunud: 10 Nov, 2007 22:57
- Kontakt:
Soome kodusõjale on antud mitmeid ideoloogilise tagapõhjaga nimetusi, nagu kansalaissota ('kodusõda, kodanikusõda'), vapaussota ('vabadussõda'), veljessota ('vennatapusõda'), kapina ('mäss'), punakapina ('punamäss'), torpparikapina ('popsimäss'), vallankumous ('revolutsioon'), luokkasota ('klassisõda'). Neutraalsed väljendid on vuoden 1918 sota ('1918. aasta sõda'), Suomen sota 1918 ('Soome sõda 1918'), vuoden 1918 tapahtumat ('1918. aasta sündmused') ja Veijo Meri järgi kevään 1918 tapahtumat (1918. aasta kevade sündmused').
1918. aasta sõja üks esimesi nimetusi rahvakomissariaadi poolel oli "revolutsioon". Sõja lõppfaasis hakati võitjate poolel rõhutama sõja rahvuslikku iseloomu vabadusvõitlusena ning sõjana Venemaa ning tolle toetatud punaste vastu. Kaotajad nimetasid sõda peamiselt klassisõjaks ja mässuks, kuid sõna "vabadusvõitlus" kasutati näiteks paljudes Punakaardi surmakuulutustes.
Aastal 1918 nimetati sõda üldiselt vene keele (гражданская война) eeskujul kansalaissota ('kodanikusõda'). Seda väljendit kasutati ka prantsuse, inglise ja saksa keeles. Hiljem üldistus soomerootslaste keelekasutuse eeskujul väljend sisällissota (inbördeskriget, 'sisesõda'). Soomekeelses historiograafias nimetatakse seda sõda tänapäeval peamiselt sisällissota, mis sobib paremini ka rahvusvahelise keelekasutusega. See väljend iseloomustab sõda neutraalselt (vrd "vabadussõda", "klassisõda") ning arvestab asjaolu, et sõjas osalesid välisriigid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Soomes siiski hakatud kasutama ka väljendit "vabadussõda".
Võtke ja nimetage kuidas tahate...........
1918. aasta sõja üks esimesi nimetusi rahvakomissariaadi poolel oli "revolutsioon". Sõja lõppfaasis hakati võitjate poolel rõhutama sõja rahvuslikku iseloomu vabadusvõitlusena ning sõjana Venemaa ning tolle toetatud punaste vastu. Kaotajad nimetasid sõda peamiselt klassisõjaks ja mässuks, kuid sõna "vabadusvõitlus" kasutati näiteks paljudes Punakaardi surmakuulutustes.
Aastal 1918 nimetati sõda üldiselt vene keele (гражданская война) eeskujul kansalaissota ('kodanikusõda'). Seda väljendit kasutati ka prantsuse, inglise ja saksa keeles. Hiljem üldistus soomerootslaste keelekasutuse eeskujul väljend sisällissota (inbördeskriget, 'sisesõda'). Soomekeelses historiograafias nimetatakse seda sõda tänapäeval peamiselt sisällissota, mis sobib paremini ka rahvusvahelise keelekasutusega. See väljend iseloomustab sõda neutraalselt (vrd "vabadussõda", "klassisõda") ning arvestab asjaolu, et sõjas osalesid välisriigid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Soomes siiski hakatud kasutama ka väljendit "vabadussõda".
Võtke ja nimetage kuidas tahate...........
Mida kõrgem rohi, seda kergem niita
Ja miks siis iseseisvuse säilitamine-kaitsmine pole kuidagi seotud vabadusega? Suur osa sõdadest on vähemalt ühe osapoole jaoks kuidagi seotud vabadusega.Talve ja Jätkusõda Soomes ei saa kanda juba ainuüksi sellepärast Vabadussõja iseloomu kuna riik säilitas oma iseseisvuse, kui siis ainult jälle kaasaegsete hinnangul. Mõlemad vennasrahva võitlused teise ilmasõja raames kandsid ju iseseisvuse säilitamise-kaitsmise iseloomu.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist