10 x 1,2 V = 12 V. Leelisakud, ilmselt raud - nikkel, 45 peaks olema mahtuvus Ah. Ilmselt mitte starter7käivitusakud, arvatavasti ikkagi raadio/side tarbeks, kindel pole.
Erilist väärtust ei tohiks ka olla, peale aastaarvu.
Selliseid akusid või patareisid kasutati mõnelpool ka nõukogude ajal navigatsioonimärkide ehk majakate toiteallikana. Tühjenedes neid uuesti täis ei laetud (või ei saanud laadida) ja majakavahil oli karm käsk oma aja ära olnud kraam hävitada (põletada), sõjaväe vara ikkagi
Ja kasutamist leidis mu vanaisal see veel 70-ndatel, kui talus veel elektrit polnud. Nimelt istus see vidin tuulegeneraatori ja raadio vahel. Nii et kui tuult parasjagu polnud, käis raadio aku pealt. Sõjaväes ilmselt sides kasutati. Ma arvan, et kui ma selle korralikult puhtaks peseks ja seebikivi sisse kallaks, äkki toimikski .
Kui purgid ei ole läbi mädanenud ja korkide ümber olevad kummilutid on terved siis akud tõenäoliselt isegi töökorras. Ära mingil juhul laadimiseks või mis iganes põhjusel korke maha keera. (Elekrolüüdi taseme kontrollimiseks ikka võib sisse piiluda). Leelisakude elektrolüüt hakkab õhust ahnelt CO2-te neelama ja sellega akude mahtuvus väheneb (pöördumatult). Päästab (ka väljasurnud aku) vaid uue elektrolüüdi sissekallamine. See markeering peab (HKH) tähistama aku (keemilist) tüüpi, mille järgi tuleb ka vastava koostisega elektrolüüt valida.
Mitte suvaline seebikivi lahus
Ma ei tea mis tüüpi akudel peab korgid lahti keerama laadimise ajaks aga pildilolevatel akudel küll mitte! Neil korkidel spetsiaalselt kummilutiga (nagu jalgratta ventiilil) suletud ava mis laseb laadimisel eralduva gaasi välja aga välisõhku sisse ei lase.
Võibolla mingisugusel tüübil seda ei ole ja siis peab korgid natuke irvakile keerama.
trek võiks mõnest korgist lähivõtte teha, et välistada edaspidine vaidlus sel teemal.