http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... sc&start=0Arensburger kirjutas:Seoses Sõrve lahingutega liigub Saaremaal ringi erinevaid legende (või kunagisi kuulujutte) siin sõdinud sakslaste kohta.
Räägitakse ka sakslaste tankide suurest arvust. Kunagi oli Kuressaare lossis isegi välja pandud üks lõhkine Paki või siis Stug-i toru. Kiri juures ütles selle aga kuulunud olevat saksa tankile.
Üks lugu, mida olen juba varem korduvalt kuulnud ja mõni nädal tagasi ühe Sõrve elaniku poolt mulle jälle üle räägiti, jutustab sellest, et sakslastega koos olla Sõrves sõdinud "vlassovlased" ja need olla olnud need kõige kangemad sõjamehed. Keegi teadis, et nad olla omavahel rääkinud ukraina keeles ja seeläbi on nad vist olnud Doni kasakad. Nad olla kandnud saksa mundrit, kuid kraenurkades olnud punased lõkmed. Ja kõige lõpuks olla nad olnud Sääre tuletorni juures juba kaelani vees ja ikka tulistanud vastu ja ennast vangi ei olevat andnud.
Mida sellest rahvapärimusest arvata?
Tavaliselt on sellistel lugudel ka mingi tõene alge, kuid asjatundmatute lisandite lisandudes saab sellest lihtsalt üks muinasjutt.
Kui prooviks seda lahata?
Siin on see merest tulistamise teema juba mitu aastat tagasi arutusel olnud. Arvan selle merest tulistamise (olgu need siis vlassovlased, norralased-taanlased või siis lihtsalt sakslased) olevat ikkagi, mingisugeste inimeste katse, kuidagi anda juurde koloriiti sellele väga verisele lahingule mis toimus sõrves 1944.
Ära ei tohiks selle juures unustada Valdo Pandi kunagist ülipopulaarset telesaadet "Täna 25 aastat tagasi", kus inimesed, kes ise olid sõja läbi elanud said mingi üldisema ja kompaktsema pildi sellest, mis nende endiga oli tegelikult juhtunud möödunud suure sõja ajal. Nagu öeldakse, et iga sõduri jaoks on sõda just see mida ulatub nägema tema silm. Sõja ajal ei selgita sõdurile keegi kogu käimasoleva afääri tõelisi põhjuseid, üldist tausta ega ka seoseid, kus üldiselt rinnetel toimuv võib mõjutada ühel või teisel viisil antud sõduri hetkeolukorda. Seepärast lausa ahmiti sisse seda infot, mis Pant oma saates jagas. Kui vaadata tagasi seda aega kus saade tehti, on selge, et ilma NSVLiidu poolsete propagandistlike lisanditeta (kohustuslikud legendid punaväelste kangelaslikkusest) seda teha ei olnud võimalik. Samas tagantjärele tuleb Pandile au anda, et ta oskas ridade vahelt lugeda oskajatele ka teistsugust sõnumit saata. Tark leegionär võis samuti saatega rahul olla.
Nüüd võiks neid Sõrve legende võrrelda legendidega, mille tookordne telesaade rahva sekka tõi.
a) 1941 .a. kangelaslik Tahkuna kaitsmine venelaste poolt. Seal olla madrused taganenud merre ise kogu aeg tulistades ja viimane lasknud end tuletorni tipus õhku, kusjuures keegi sakslastele ei alistunud. Nagu täna teame - kõik puhas vale. Kuid väga meeldejääv ja meeliköitev lugu. Miks mitte lasta sakslasi Sõrves samasugustena paista.
b) Pant andis laiemale eestlaskonnale teada et Sinimägedes sõdisid Norralased ja Taanlased. Kas ei ole see meeldejääv ja müstifitseerimisele õhutav fakt. Kui Sõrves oli kõva sõda, siis olid seal kohe kindlasti ka Norralased.
c) Pant pühendas päris palju oma saateaega Vlassovile ja temaga seonduvale. Nii saadigi teada, et ka venelaste hulgas oli saatanaid ja miks mitte tuua just need paharetid Sõrve.
Niisugusel viisil soovitaksin ma suhtuda kogu sellesse rahvapärimusse, mis Saaremaal võib liikuda. Mõelge ise, et kui palju see antud rääkija asjaga ise seotud võis olla ja mida ta otsesest allikast võis teda saada. Aga seda võimalust, et ta võis sulle rääkida edasi legende, mis sündinud peale Valdo Pandi saatesarja, tuleks ka küllaltki kriitilise pilguga vaagida.
