Teises maailmasõjas langenute andmebaas

[toomas tyrk]

See on juba vilosoohviline küsimus - kas N. Liidu kodanik, kes langes relvastatud võitluses Tööliste ja Talupoegade Punaarmee vastu on ka N Liidu inimkaotus II M-s?

Tegelikult on ju

Aga jah, kui nad Venemaa kaotusi hakkavad kokku lugema, siis sealt võiks nad tema ikka välja jätta. Nagu ka kõik teised EV kodanikud...

[Arnold]

Ititööliste harimatus, aga nii edasiarutades läeb segaseks küll - kõik need värsked "nõukogude kodanikud", kes mobiliseeritutena surnuks näljutati, osad ka "õppustele" viiduna maha lasti jne. No need jäetakse loomulikult välja, nagu arvatavasti ka mõned miljonid halvastiloetud omasid, aga see sõjaväetõlgi poolt olulistes osades ära tõlgitud trofeedokument ajab ikka naeru mugistama küll!

[oleeg]

Peep Kärp „Virumaa kroonika 1940 – 1941. Virumaa punased valitsejad.“
Kirjastus Ilo, 2001
Raamat põhineb sama mehe sõjaaegsetel artiklitel „Virumaa Teatajas“, mille eest ka 10 aastat soolati.

Kui selliste allikate alusel andmebaasi täiendada siis kaugele ei jõua! Virumaa kohta on ca 7-800 lk materjali 40-41 aasta kohta.

terv
o

[Arnold]

Ma eeldan, et need 800 lehekülge ei ole langenud
Ma vaatan lihtsalt kättejuhtuvat, ja 41-se kohta peaks ju kõik selge olema, aga osad nimed siiski puuduvad!

[oleeg]

Tea midagi ... Suvesõja ajal lasti nii mõnedki maha - ei pannud neid keegi hiljem kirja ega osanud otsida ...

terv
o

[Arnold]

Tallinn pärast punaväe lahkumist 1941. aastal
TIIT NOORMETS
/.../ Võitlused Koplis

Suuremaid võitlusi oma ülesannete täitmisel tuli pidada ainult Kopli omakaitselastel, sest just sinna olid kogunenud laevadest mahajäänud punaväelased. Esimesel päeval langes Tallinnas viis omakaitselast:
Juhan Madissoo Pärnu maanteel ning Osvald Pent,Hugo Ostmann, August Järvis ja Ernst Jürve Koplis.
/.../
Veel 28. augusti hommikul saatis üks ohvitser linna elektrijaama kustutamiselt tuletõrjujad haavatud sõdurit haiglasse viima. Tagasiteel haiglast viskas üks tänavaservas seisnud punaarmeelane asja ees, teist taga autosse käsigranaadi. Autojuht Madis Liik ja tuletõrjuja August Tippi said silmapilkselt surma.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 ... jalugu.htm

[mangust]

Kas on kellegil Schönwitz-i matmispaigast pildimaterjali siia ülesriputamiseks?

[mangust]

Saagat uurides,otsides üht leiab ka teist ja kolmandat.Jäi silma nimi Orgmets Oskar -Eesti vabatahtlik.Pro Patria nimekirjas olemas.Mõtlesin ehk ei ole matusepaik teada (Paide Reopalu kalmistu)
Saaga-Nr.53. http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?i ... m_id=10021

Tegemist siis ERNA võitlejaga.Mihkel Theodor Simmo-"Telegrafisti päevik" kirjas ka tema surma põhjus.Tsiteerin:"Esmaspäev 25 august-41.Hommikul alustame edasiliikumist Tartu ja Raudalu teede vahelises metsases maastikus Mõisaküla suunas.On päikesepaisteline ilus ja soe augustikuu ennelõuna,kui dessantgrupiga Soomest tulnud Orgmets Oskar saab õnnetuse läbi oma püstolkuulipildujast tulnud lasust raske peahaava,millesse ta hiljem suri 4.septembril.Keskpäeval vallutab meie üksus Mõisaküla." http://www.hot.ee/tkirik/radist_00.htm

[heino183]

Leidsin ka ühe vea andmebaasis. Kindlasti ei langenud 1942 aasta märtsis Heino Kuldkepp. Tema on teises andmebaasis, mis asub siin: http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... r=kuldkepp

[heinrch]

Okupatsioonimuuseumi kodulehel on üleval Kurgvel-Lindmäe koostatud "Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejatele".

http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/ra ... eimid.html
ja siis tuleb kerida vasakpoolses raamis ennast sinna üsna alla...

Laidoneri muuseumi kodulehel on üleval Saksamaa Sõjahaudade Hooldeliidust saadud sõjaväekalmistutele maetud eestlaste nimestik
http://www.laidoner.ee/projektid/1/nimekiri.php

Võtsin kätte ja ristasin need kaks nimekirja ära. Tulemused klappisid üllatavalt hästi kokku. 6666 + 1063 andis kokku 7005. St. et Laidoneri lk olnud baasis oli umbes 2/3 isikutest samad, 1/3 uued, keda Okupatsioonimuuseumi baasis ei olnud.

Mis ei tähenda, et nende inimeste rohkem infot ei leidunud. Vastupidi, pea-aegu iga kirje neist 1063 andis mingit lisainfot sellesse olemasolevasse baasi.

Liidetud baas on saadaval siin Excel 97/2003 failina:
http://www.militaar.net/phpBB2/images/Pro_Patria.xls

Palun lahkelt kasutada ning samuti paluks tagasisidet baasi täiendamiseks ja parandamiseks.

Möödub ju sellel aastal 65 aastat kaitselahinguist Eestis.

Aga...

Esimesse ProPatria raamatu nimekirja on kantud selline mees nagu Ani Heino pärit Viljandimaalt.
Ta võitles idapataljonis ja sai raskelt haavata, et arvati juba surnuks ning tõstetigi juba surnukambrisse kui äkki keegi juhuslikult märkas, et ta liigutab ennast. Arstide kiire tegutsemine päästis ja ta jäi ellu.
Ta on praegugigi elu juures ja elab Kanadas Torontos.

[Shiim]

Ta võitles idapataljonis

Ilmselt sel ajal juba diviisis, sest nimekirjas on hukkumise kuupäevaks märgitud 01.02.1945.

[Arnold]

Leidsin ka ühe vea andmebaasis. Kindlasti ei langenud 1942 aasta märtsis Heino Kuldkepp. Tema on teises andmebaasis, mis asub siin: http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... r=kuldkepp

Peale ühesuguse nime ei näe ma mingeid kattuvusi! Kui kirjutajal midagi on, siis paluks lahkesti pakkuda!

[heino183]

Tahtsin viidata, et Heino Kuldkepp ei langenud Volhovi all. Segadust tekitab ilmselt see, et Karl Kuldkepp ja Heino Kuldkepp teenisid mõlemad 183 idapataljonis leitnanti aukraadis. Karl langes tõesti 15.02.1942. http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... r=kuldkepp
Veel tahtsin mainida, et langenute hulgast puudub selline isik nagu OSKAR VAHAR s. 01.07.1908. Elukoht oli Karuse vald, Läänemaa. Kadunuks jäi 1944 aasta suvel. Teenis saksa armee koosseisus, aga väeosa ei tea. Otsimised punase risti kaudu Saksamaalt ei andnud tulemusi. Venemaalt pole veel proovinud, aga üritan.

[Arnold]

Tahtsin viidata, et Heino Kuldkepp ei langenud Volhovi all.

Jääb võimalus, et oli nimekaim.

[Arnold]

A.M. käsikirjalistest märkmetest:

Stanislavovo kangelaskalmistule maetud:

Sõster grenader 6./ 45. rüg. † 10.11.1943 voori hobusemees
Järv grenader 6./ 45. rüg. † 10.11.1943 voori hobusemees
Neveli all Šari küla taga metsas.
Mõlemad mõrvati kahe venelasest voorimehe poolt kuklalasuga saksa vintpüssist. Kõik neli sõitsid tagalast heinu tooma.

Viktor Freitag SS-Unterscharführer EK II † 13.11.1943 6./45.rüg. III rühma ülem. Neveli rindel Šari küla ees. Snaipri lask pähe. (ühes kohas päritoluks märgitud „saarlane“)

Hillar Ülper grenader † 18.01.1944 6./45. I rühma käskjalg. Mežno veski ees kaevikus. Oma püssigranaadi lõhkemise tagajärjel, kild tabas seljaaju.

Rikko grenader 6./45. II rühma kuulipildur † (jaanuar 44 ?) Snaipri lask pähe. Teadvusetult enne surma liigutas sõrmi külmanud savisel kaevikukaldal nagu mängiks klaverit.

Olev Salmisto Tallinnast grenader 6./45. I rühma käskjalg Neveli rindel Šari küla ees sai haavata 13.11.43 rännakul Kuuskedemäele, miinikild maksa. Suri välilaatsaretis 16.11.43