Ansip lubas kaitsekulutuste tõstmist kahele protsendile

[Qtec]

Millalgi juba aasta algul sai õhku visatud väide minu poolt, et juba 2011 saab me kaitse-eelarve olema tublisti paksem võrreldes selle aastaga.
Veidi kindlust sellele lisavad tänased uudised http://www.postimees.ee/?id=253450 Kas just 2% 2011 aastaks? Ei usu. Kuid millegipärast olen veendunud, et sellest 1,86% kõrgemale mingi protsendipunkti võrra ikkagi.

ning IMF muutus Eesti suhtes optimistlikumaks Isiklikult arvan, et selle parandatud IMF'i numbri võib vabalt korrutada 2-ga, kui midagi väga ootamatut ette ei tule.

Kokkuvõtvalt, ei midagi erilist, kuid vähemasti mitte midagi halba

[Tundmatu sõdur nr. 4]

SDE on alles hiljuti ja täiesti tõsiselt (juunikommarlikult süüdimatult) välja käinud idee vähendada kaitsekulutused üldse 1% aastas...

Tõsi küll, väidetavasti olevat nad tänaseks sellest oma lollusest juba taandunud aga mis saaks peale valimisi? Mingi teise koalitsioonipartneriga?

[Kapten Trumm]

Mina seletaks seda lihtsalt lollusega. Riigikogu liikmete hulgas on neid inimesi, kes teevad jaol ja pataljonil vahet vähem kui 5 inimest. Sotside hulgas pole neist ühtegi. Ega selliste verbaalsete ejakulatsioonidega polegi muud teha kui neid avalikult naeruvääristada, siis ei kiputa suud pruukima, kui teemat ikka üldse ei valda. Mis aga Eesti korporatiivses riigikorralduses võib olla probleemne teema.

Kahjuks vohavad sellised punaroosad käpiksotsid ka mujal Euroopas.

[kaur3]

Mina olen siinse foorumi teemasid lugedes hakanud mõtlema, et suurem kui rahapuudus on Eestis ideede puudus.

[Kapten Trumm]

Ideid saaks kasvõi varastada, aga vat seda tahet ei saa kuskilt näpata.

Ja paraku toitumisahel mingi asja teoks saamiseks näeb välja selline

1. probleemi teadvustamine -> 2. tahte omamine või tekitamine probleemi lahendamiseks->3. võimaluste otsimine ->4. alternatiivide võrdlemine -> 5. asja elluviimine - > 6. tagasiside

Eestis jääb riigikaitse enamasti toppama kas 1. või 2. punkti taha. Seejuures ei vaevutagi üldse võimalusi süvitsi uurima. Või aetakse meelega soga mingite muude agendade nimel. Näide praktikast: SKAK-is väidetav lahingukopterite ülejõu käimine Eestile, mis ei vasta tõele. Tegelikkuses on probleemiks pigem nende kasutamise võimalikkus kui hankimise ja pidamise võimalikkus.

[toomas tyrk]

SDE on alles hiljuti ja täiesti tõsiselt (juunikommarlikult süüdimatult) välja käinud idee vähendada kaitsekulutused üldse 1% aastas...

Täiesti mitte-professionaalselt kretiinlik küsimus: kus ja millal?

Ise leidsin ainult 2 sotside sõnavõttu kaitse-eelarve teemadel. Üks neist puutus selle külmutamisse (2008. a. sügisel 2009. a. eelarve arutelu alguses), teine võimalust, et kaitsekulusi võiks kärpida alla 1,85% SKP-st (2009. a. kevadel, II negatiivse lisaeelarve arutelu ajal).

1%-ni kärpimise kohta avaldust ei leidnud...

[hummel]

Eh! Ei tea, mis selle 2% pihta hakata kavatsetasse ka?

Ostetakse juurde veel punt plastmassist kõrgtehnoloogilisi miinipaate 2. ms aegsete miinide õhkulaskmiseks ja sületäis airbusi osakuid? Või investeeritakse Helmandi ülesehitusse ja lisaliisingusõidukitesse (igale ltn-le oma ametiauto töölkäimiseks)?

Isiklikult ma arvan, et raha meil on praegu isegi üsna rahuldaval määral, aga kuna keegi ei taha kulutada millelegi asjalikule või põhjapanevale (rasketehnika, kasarmud, remonditöökojad, lisaüksused), siis reaalne kasu riigikaitsele on lisasummadest väga raske tulema.

Olen kuulnud, et hiilgeaegadel oli ikka tegemist, et ette nähtud summasid aasta lõpuks nulli saada.

Kui suur see eelarvelisa siis tuleks?

[nokkloom]

Arvatavasti need ja nende parimad sõbrad.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

SDE on alles hiljuti ja täiesti tõsiselt (juunikommarlikult süüdimatult) välja käinud idee vähendada kaitsekulutused üldse 1% aastas...

Täiesti mitte-professionaalselt kretiinlik küsimus: kus ja millal?

Ise leidsin ainult 2 sotside sõnavõttu kaitse-eelarve teemadel. Üks neist puutus selle külmutamisse (2008. a. sügisel 2009. a. eelarve arutelu alguses), teine võimalust, et kaitsekulusi võiks kärpida alla 1,85% SKP-st (2009. a. kevadel, II negatiivse lisaeelarve arutelu ajal).

1%-ni kärpimise kohta avaldust ei leidnud...

...ja ei leiagi. Info siseringist

[toomas tyrk]

...ja ei leiagi. Info siseringist

Äkki saaks privas üksikasjad?

Lihtsalt selline karvane tunne, et see "siseringi info" on nagu vähe kallutatud, kui mitte luuletatud...

Küsiks asjaosalistelt järele.

[kaur3]

Ei tea Borja siseringi, kuid

Leo Kunnas 12.02.2009

Kaitsekulude kärpimise soovitused olid aga palju ulatuslikumad – kuni 2,64 miljardi võrra ehk 0,8 protsendini SKT-st. Neid esitanud poliitikute ja ärimeeste retoorika kõikus ükskõikselt käegalöövast „küll NATO kaitseb meid” ja „Brüssel saab meist aru” kuni absurdihõngulise „vaestemajas uue läikiva kahuri imetlemiseni”.

http://www.arileht.ee/artikkel/458547

[toomas tyrk]

See on jälle selline üldine ja umbmäärane süüdistus.

Kui konkreetsemaks minna - Borja jutt (ja kaudselt ka Kunnase artikkel) viitavad ilmselt 2009. a. lisaeelarvete aruteludele.

Kuidas ärimehed sellele arutelule ligipääsu omasid, ning kuidas nende ettepanekud sotside ja reformi ettepanekutega kokku kõlasid - see jääb ilmselt Kunnase vastata.

Nii palju kui minul nendest aruteludest aimu on - riigikaitse eelarve kärpimine 1% SKT tasemel polnud seal kunagi "täiesti tõsiselt" arutelul olnud (nagu see algses Borja postituses viidatud on). Ühe võimaliku kärpimisallikana aga räägiti II lisaeelarve arutelu alguses riigikaitse eelarve vähendamisest 1,85% SKP-st allapoole küll.

Mina nende läbirääkimiste juures ei olnud. Tegelikke asjaolusid (täpselt) ei tea. Aga tugev kahtlus on, et üks osapool üritab nüüd asjaolusid kuidagi enda kasuks välja mängida.

Isikliku kogemuse järgi võin aga ütelda, et valetamine ja vassimine on kahjuks eesti poliitikas liigagi levinud. Kui inimesel nööbist kinni ei võta ja ei küsi - oot-oot, mida sa nüüd ütlesid, siis läheb see vale ainul edasi ja edasi.

Nii et tahaks nagu argumenteeritult tegelikelt osalejatelt küsida...

[B2 Spirit]

Eh! Ei tea, mis selle 2% pihta hakata kavatsetasse ka?

Alustuseks võiks inimestele jälle palka maksma hakata.

Isiklikult ma arvan, et raha meil on praegu isegi üsna rahuldaval määral,

Tõsi ka? Ma ei saa üldse aru sellest rasketehnika järele soigumisest, kuni olukord on selline, et meestele metsarahasid maksta ei ole isegi väiksemate ürituste puhul.

[kangelaspioneer]

Alustuseks võiks inimestele jälle palka maksma hakata.

Tõsi ka? Ma ei saa üldse aru sellest rasketehnika järele soigumisest, kuni olukord on selline, et meestele metsarahasid maksta ei ole isegi väiksemate ürituste puhul.

Mina olen risti vastupidisel arvamusel. Minumeelest maksti paar aastat tagasi lihtsalt roppu moodi üle. Eks selleks oli teatav ühiskondlik surve ka. Jah, söön ise sedasama leiba ja oli lahedam elu küll, sai hobidega tegeleda ja puha... Osadel juhtimistasanditel oli igatahes selge ülemaksmine, need inimesed ei olnud siis ega ole nüüd seda raha väärt, samas näiteks vanemad allohvitserid on läbi aegade olnud alamakstud. Pataljoni tagalaallohvitserid ja staabiveeblid võiksid kindlasti saada majori-koloneliga võrdet palka, praegu saavad ehk kapteni tasemel.

Küsimus on raha paigutuses, selles, mida selle raha eest saab. Kui nooremallohvitser, kes teenib sisuliselt sõdurina, vastutab ainult iseenda ja parimal juhul oma lahingpaarilise eest, saab ca 15-18k kätte, siis on asjad ikka jumala paigast ära. Minumeelest on normaalne, kui nii palju teenib näiteks kompaniiveebel (üksikutel juhtudel vist teenis ka) või kompanii ülem.
Olen täiesti veendunud,et kui loodaks normaalne soomusväeosa (tankipataljon või lahingumasinatel JVP), siis võiks seal ka paremal ajal praegusel tasemel palka maksta, konkurents säiliks ikka ning madal palk hoiaks ka karjeristid juhtkonnast eemal.

Kirde KRK ülemal on teatud põhimõtted palga maksmisel ning kärpimiste ajal keerati seal kraane ilmselt tihkemalt kinni kui mujal, sisekliimat julgeksin sellegipoolest heaks pidada. Erinevalt näiteks Paldiskist, kus lisatasusid kamaluga rohkem.

Igatahes olen Hummeliga täiesti nõus, et ka praeguse rahaga annaks oluliselt rohkem korda saata, kui asjad õigest otsast ette võtta.

[hummel]

Palka minumeelest makstakse praeguse majandusolukorra kohta enam-vähem. Rohkem tahaks igaüks saada, aga eks siis, kui majandus ülesmäge läheb, tuleks ka palku kergitama hakata (eelmine kord seda ei tehtud või tehti liiga hilja!), et headest inimestest mitte jälle lahti saada.

Metsarahade asjast ei saa ma üldse aru. Hiljuti masu alates virutati seda raha just märkimisväärselt juurde ja nüüd imestatakse, et oih - ei jätkugi maksta! Mäletan, et kunagi pidi isegi peale maksma metsas käimise eest: 42 EEK oli metsaraha päev, 60 EEK aga toiduraha päev, mis palgast maha võeti, kui metsas süüa tahtsid.
Minumeelest oleks praegusaja kohta piisav, kui metsatoit on tasuta ja miski 100-150 EEK ööpäev (st ööbid metsas). Praegu pandi see metsaraha ikka märksa rohkem ja tagajärg on, et õppusi lihtsalt ei ole võimalik teha, sest pole palgafondi.
Jätnudki siis õppuste arv tänasele tasemele, aga hauganud see samas õppusetasude tõstmisele läinud rahakoorem puuduva infrastruktuuri (saab praegu eriti odavalt) ja raskerelvastuse hangeteks.

Teine variant on "kupi süsteem", et saadame ajateenijatega metsa ainult mõne kaadriväelase kompaniist. Metsas probleeme ajateenijatega eriti ju pole (loomulikult pole, kui pole kedagi, kes avastaks)! Aga seal pidi muidu ka nii olema, et kui kell 17 kukub, siis eranditult kõik kaadrid kollektiivselt kaovad ja ajateenija teeb, mis tahab. Tapa ajateenijad, kes kuppi lähetati, pidid kohapealsest õhtusest korralagedusest šoki saama, aga kupi omad olla neid uudistanud, kui ilmaimet, kui õhtusel loendusel rivis korralikult seisid.

Kulude kokkuhoiuks on veel see variant, et tuleb rohkem panustada ajateenijate tööjõu kasutamisele (umbes nagu Venemaal see täna läheb). Ühest küljest tähendab see "musta töö" tegemist nagu tavapärased heakorratööd, majandustööd ja koristamised kv territooriumil/hoonetes (olen kuulnud, et selle eest olla makstud mõnele firmale kümneid tuhandeid kuus), teisest küljest aga oskustööd nagu tehnika remont, elektroonika remont, milles ajateenijate kvalifikatsioon on mõnikord üle kaadri omast ja milles tööpõld lõpmatu.

Raha isegi kuigipalju ju on, aga minumeelest on kulunud/kulub see liialt sinna, kuhu vaesel ja puuduva relvastusega armeel ei peaks kuluma.

Ja veelkord: mida selle lisarahaga peale hakata kavatsetakse, kui kaitse-eelarve jälle kerkib? Maksame metsaraha 2500 EEK päevas ja räägime paatoslikult ajateenijale, kuidas käib 45 000 km2 kodumaa enesekaitse 50 soomustransportööri, 25 haubitsa, 25 lähiõhutõrjeraketi ja 5 abilaevaga? Või läheme virutame BMD-de, Sprut-ide ja Nonade-ga Võru-Tartu suunas pläristavale vaenlasele oma palgatšekiga?