Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Ma tegin oma Mossega omal ajal sellist trikki, et ülevaatuspunkti nurga taga lasin süstlast natuke piduriõli selle esiratta piduriketta peale, mis paremini pidurdas. Ja oligi probleem lahendatud. No mis sa ikka hädaga teed, kui pidurid on ju tegelikult olemas ja üks ratas jääb natuke teisest "maha", hoolimata sellest, et pidurisuportid liiguvad nagu peab, mitu liitrit õli juba süsteemist läbi "õhutatud", kettad ilusad, erinevaid klotsegi proovitud ja mitu liitrit bensiini kõige võimaliku puhastamiseks ära kulutatud. Žigulil kippus jälle häda olema tagumiste (trummel) piduritega: klotside katetel küll veel paksust kõva 3/4 alles, korralikult ära puhastatud ka, aga ikka nõuti kordusülevaatust. Edaspidi olin targem: panin päev enne ülevaatust uued klotsid sisse ja kõik korras. Pärast vahetasin jälle tagasi ja kasutasin neid "tutikaid" edukalt mitu aastat. Ja ma ei tea siiamaani, milles asi. Sõidul mingit vahet polnud, kuigi tuli vahel ka maantee peal täielt kiiruselt äkkpidurdusi teha. No ei tõmmanud autot risti tee peale ja pidama sain ka alati. Eks pedaalisurve ja mine tea, ehk ka ÜV punkti elektroonikaga annab natuke mängida ja kordusülevaatus on ju täiendav tulu. Uute klotsidega on pidur muidugi nii äkiline, et mõlemad rattad nii sõidu- kui seisupiduriga nagu kännu taga korraga kinni nii et viskab auto rullikute pealt minema ja siis pole muidugi enam kellelgi midagi öelda.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Hmm, tavaliselt ei saa uute klotsidega ülevaatuselt läbi just erinevate pidurdusjõudude tõttu (eriti, kui trumlid-kettad on kasvõi natukenegi soonilised), ise olen enne ülevaatusele minekut kui klotsid just vahetatud, kasutanud tagapidurite puhul kerget kässariga sissetöötamist, mõned kilomeetrid sõitu, kässar kergelt peale veetud, peale selle toimib kõik ilusti. :wink:
sitt päev, kellele kurdad
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Unustasin täpsustada oma eelmist posti, see meetod toimib ainult juhul, kui sõidu ja seisupiduri klotsid on samad, osadel lääne autodel on tagumiste ketaste sees eraldi trummel ja klotsid käsipiduri jaoks.
sitt päev, kellele kurdad
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Õnnestus siis lõpuks ülevaatus läbida.
Ilmselt sai kogu aasta sõidetud ilma toimivate tagapiduriteta ja klotsid ning kettad vajasid uuesti sissetöötamist.
Sel eesmärgil sai esipidurite ajam lahti ühendatud ja pimedaga varustatud.
Kahest päevast ja umbes 400km. läbimisest piisas.
Tuleb tunnistada, et ilma esipiduriteta on sõit paras ekstreemsus. Aga õnneks on õues suvi ja teepinnal piisavalt haardetegurit.
Talvel oleks see mõeldamatu.
hoolimata sellest, et pidurisuportid liiguvad nagu peab
Julgeks tunnistada, et minu mossel oli pidurisadul jäigalt küljes.
Pidur pidi maha tulema mõlemal pool paiknevate kolbide eemaldumisel.

Ivecol on küll nn "ujuv" sadul. Kuna kolvid on vaid ühel pool, liigub kogu kupatus varrastel ja õhutamiseks on üks nippel.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

von manstein kirjutas:
hoolimata sellest, et pidurisuportid liiguvad nagu peab
Julgeks tunnistada, et minu mossel oli pidurisadul jäigalt küljes.
Pidur pidi maha tulema mõlemal pool paiknevate kolbide eemaldumisel.

Ivecol on küll nn "ujuv" sadul. Kuna kolvid on vaid ühel pool, liigub kogu kupatus varrastel ja õhutamiseks on üks nippel.
Ehh, minu näpukas... Pidasin tegelikult piduriklotse ja töösilindrite kolbe silmas, ajasin kogemata Opeliga segi siinkohal. Kadetil ju kah pidurisilinder ainult ühel pool. Tollega sai pulli ja keberniiti omajagu, eriti, kui tuli öösel keset linna pidurit remontima hakata, sest see süsteem otsustas kinni kiiluda. Ega enne aru ei saanudki, kui räme kärsahais salongi tuli ja kontrollides selgus, et üks piduriketas ilusasti punaselt hõõgub. See oli pimedas lahe vaatepilt.
Mis konkreetselt Ivecosse puutub, siis ka seda marki masinaga sai mul töö juures korra nalja päris korralikult. Auto napilt paar aastat vana, eelmine juht (tõsine proff) vähe aega tagasi teise firmasse tööle läinud ja üks uus mees juba no vast kuu aega sõitnud. Sügisene aeg, esimesed kõvemate miinuskraadidega ööd. No ja siis ühel hommikul rattad blokkis ja kogu lugu. Ei saa ei edasi ega tagasi. Ma kah siis seal juures, vaatan ja mõtlen... No seisupiduri ju ometi autojuht võttis maha, tema ju ikkagi CE-kategooriaga "rekkamees", minul vaid B-luba ja ei tahtnud tarka õpetama ka hakata. Öösel juba üsna krõbe külm olnud, ju on vesi kusagil õhusüsteemis sees ja ära jäätunud. Nuiasin oma ülemuse käest liitri piiritust välja, otsisin oma autost vajalikud mutrivõtmed ja süstla ja kupatasime kogu selle piirituse õhupaakidesse. No ei midagi... Vanad ZIL-i mehed käisid omi teooriaid välja, kõigis neis vajadus tagarattad alt võtta ja mina nuputasin, kust piisavalt pirakas kuvalda saada, mida samuti ilmselt vaja läheks. Lugu lahenes sellega, et lõpuks tuli üks teine rekkavend, viskas juhi ja kõrvalistuja istme vahel olnud asjade hunniku kõrvale, sikutas ühte seal all olnud pisikest kollast kangikest, mille peale pidurisüsteem tegi surtsti ja oligi kogu lugu, auto liikus jälle ja Iveco-mees pidi "pooliku" välja tegema.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Panen ka siis omalt poolt ühe kurioosumi kirjelduse üles. Töötasin tollal ETKVL Viljandi baasis autojuhina GAZ-52 peal. Asi juhtus sügisel peale kapremondist tulnud mootori pealepanekut. Paar päeva pärast remondist tulekut tuli äkki krõbe külm (alla miinus 10) ja õhtul tuli vesi radiaatorist välja lasta. Hommikul aga oli jama. Meil oli baasis selline komme, et autoga sõideti tavaliselt kuumaveekraani juurde (ilma veeta), selle sajakonna meetriga ei jõudnud mootor isegi soojaks minna. Aga mina oma masinat käima ei saanud. Starterile vajutades ei juhtunud midagi, ka vändaga ei õnnestunud mootorit ringi ajada. Algul kargas mehhaanik mulle turja, et ma olevat vee sisse jätnud või vee külmast mootorist välja lasknud, nii et külmaga kraani kinni jäätas. Aga ei - kogu vesi oli mootorist ja radikast välja jooksnud, tegin kõik korralikult. Milles oli asi, kas arvab keegi ära?
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Troll kirjutas:Panen ka siis omalt poolt ühe kurioosumi kirjelduse üles. Töötasin tollal ETKVL Viljandi baasis autojuhina GAZ-52 peal. Asi juhtus sügisel peale kapremondist tulnud mootori pealepanekut. Paar päeva pärast remondist tulekut tuli äkki krõbe külm (alla miinus 10) ja õhtul tuli vesi radiaatorist välja lasta. Hommikul aga oli jama. Meil oli baasis selline komme, et autoga sõideti tavaliselt kuumaveekraani juurde (ilma veeta), selle sajakonna meetriga ei jõudnud mootor isegi soojaks minna. Aga mina oma masinat käima ei saanud. Starterile vajutades ei juhtunud midagi, ka vändaga ei õnnestunud mootorit ringi ajada. Algul kargas mehhaanik mulle turja, et ma olevat vee sisse jätnud või vee külmast mootorist välja lasknud, nii et külmaga kraani kinni jäätas. Aga ei - kogu vesi oli mootorist ja radikast välja jooksnud, tegin kõik korralikult. Milles oli asi, kas arvab keegi ära?
Üks variant on lihtne füüsikaseadus, et jahtudes tõmbuvad kõik kehad kokku. Kap. rem.-ist tulnud mootor võib küllaltki "tihe" olla (kõik alles kulumata ja sisse töötamata), mootoriplokk tõmbus nii juuksekarva jagu kokku, kolvid seal kusagil sügaval mootori sees mitte niipalju ja oligi kinni. Või siis sattus kusagilt vesi juba enne eelmisel õhtul süsteemi tühjendamist silindri(te)sse ja külmus seal ära. Mul kadunud isa vahetas kunagi RAF-il mootorit, pani mingi kap.rem. oma peale. Ja kui kõik oli tehtud, selgus, et mootor ei käi ringi. Põhjus: väntvõll (ilmselt vahetult peale treiali palgapäeva) ovaalseks lihvitud. Samas mul endal on maal GAZ 52, mille kap.rem. mootor on haruldaselt ilusa ja ühtlase käiguga. Isegi väga madalaks keeratud pööretel tuksub nii ühtlaselt, et võib enam-vähem ventilaatori pealt pöörded ära lugeda.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Mootor oli korras ja töötas enne ilusti, pärast vea kõrvaldamist töötas jälle. Ka vett mootoris ei olnud. Aga jama põhjus oli jah kapremondi praak. Ainult et milline?
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Paistab, et tekitab raskusi tehnikagurudele! :D Ei hakka rohkem venitama, räägin põhjuse ära. GAZ-52 hooratta ja sidurikoja alla käib selline plekist kumer kate. Selle katte põhjas on kaks vee ärajooksmise pilu. Kapremondis oli see kate muljuda saanud ja need pilud olid kinni. Samuti oli see kate hooletult paigutatud ja mootoribloki ja selle katte vahele jäi vahe sisse. Kui ma vee mootorist välja lasksin, voolas see sellesse kattesse ja kuna äravooluava oli kinni, jäigi vesi sinna kattesse sisse. Öö jooksul külmas vesi seal ümber hooratta ja sidurikoja jääks ning ei lasknud mootoril ringi käia. Kui ma selle katte maha võtsin, tuli ka see jääpank sealt ära, nägi välja nagu valuvorm hooratta ja sidurikorvi valamiseks. :D
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Troll kirjutas:Mootor oli korras ja töötas enne ilusti, pärast vea kõrvaldamist töötas jälle. Ka vett mootoris ei olnud. Aga jama põhjus oli jah kapremondi praak. Ainult et milline?
Hammasrihmaga mootoriga autodel võib vahel juhtuda, et viskab seismajätmisel rihmal n.ö. hamba üle. Üliharva võib seda isegi ketiga juhtuda. Muidugi, ka sel juhul käib mootor ringi, aga ei käivitu või kui käivitubki, siis teeb üpris koledat häält. 51/52 mootoril on keti asemel minu mäletamist mööda eboniidist hammasrattad. Kui ehk seal oli midagi kinnitamata jäetud, nii et kaks hammast täpselt kohakuti satuvad, siis muidugi ei saa mootor ringi käia. Teine võimalus oleks mitteavanev väljalaskeklapp e. permanentne surve vähemalt ühes silindris.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

on keti asemel minu mäletamist mööda eboniidist hammasrattad.
Tekstoliit oli.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Troll kirjutas:Paistab, et tekitab raskusi tehnikagurudele! :D Ei hakka rohkem venitama, räägin põhjuse ära. GAZ-52 hooratta ja sidurikoja alla käib selline plekist kumer kate. Selle katte põhjas on kaks vee ärajooksmise pilu. Kapremondis oli see kate muljuda saanud ja need pilud olid kinni. Samuti oli see kate hooletult paigutatud ja mootoribloki ja selle katte vahele jäi vahe sisse. Kui ma vee mootorist välja lasksin, voolas see sellesse kattesse ja kuna äravooluava oli kinni, jäigi vesi sinna kattesse sisse. Öö jooksul külmas vesi seal ümber hooratta ja sidurikoja jääks ning ei lasknud mootoril ringi käia. Kui ma selle katte maha võtsin, tuli ka see jääpank sealt ära, nägi välja nagu valuvorm hooratta ja sidurikorvi valamiseks. :D
Vot see oleks küll mitmeks päevaks hea kont pureda olnud. Eks ma üritan teinekord natuke kiiremini vastust kirjutada :D.

Hea küll. If you don't mind, panen ise järgmise.
Tehnika - piruka Mosse.
Oli kord vanal heal ajal ühes autopargis üks selline Mosse, M433 kui päris täpne olla. Probleem selles, et sellel kippusid sidurikettad kuidagi liiga kiirest ära kuluma. Eks neid siis töökojas muudkui vahetati, uuriti asja, tehniliselt oleks kõik nagu korras, aga ikka sama jama. Päris kaua võttis aega, enne kui lõpuks põhjus avastati. Niisiis, miks need sidurikettad normaalsest kiiremini ära kulusid?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
mongol
Liige
Postitusi: 1290
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas mongol »

Autojuhil oli kombeks vasakut jalga siduril hoida?
professional retard
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

mongol kirjutas:Autojuhil oli kombeks vasakut jalga siduril hoida?
See tapab ainult survelaagri ära.
Esimesed mõtted liiguvad kuuma saanud korvi suunas. Raskevõitu on midagi diagnoosida, kas siduri käitumises ka muid sümtome oli?
sitt päev, kellele kurdad
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

jackpuuk kirjutas:
mongol kirjutas:Autojuhil oli kombeks vasakut jalga siduril hoida?
See tapab ainult survelaagri ära.
Esimesed mõtted liiguvad kuuma saanud korvi suunas. Raskevõitu on midagi diagnoosida, kas siduri käitumises ka muid sümtome oli?
Oleneb, kui palju jalga toetati, võib ka ketta ää ruunata. Või siis oli üks korvivedru puruks või nõrgem
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Roamless ja 4 külalist