Mida on teada sellisest mehest nagu Ülo Taigro ?
Kas kellelgi on käepärast infot tema kohta ?
Mõningatel andmetel oli II MS-s vene poolel, tegutses luurajana.
Ette tänulik
õpetaja
Üks tagasihoidlik rumal küsimus
Arhiiv ERA-s tal.
http://ais.ra.ee/ais/index.php?module=2 ... 182465ba33
Ülo Taigro sündis 6. juulil 1913.a Viljandimaal Kärstna vallas talupoja perekonnas. 1922-1928 õppis ta Suislepa algkoolis ja 1928-1931 Viljandi Ehitustehnikumis. Viimase lõpetamise järel pidas Ü. Taigro mitmesuguseid ameteid. 1939-1940 teenis ta aega madrusena sõjalaeval "Kalev". Nõukogude okupatsiooni algul oli politrukiks kahurlaeval "Pikker". II maailmasõja ajal oli Tallinna hävituspataljoni jaokomandör. 1941-1944 teenis Balti laevastiku vastuluure osakonnas Leningradis, kust sooritas luureretki Eestisse. 1944 määrati ta vastutavale tööle Eesti Partisaniliikumise Staapi, seejärel 1944-1945 oli EK(b)P Keskkomitee Sõjaosakonna instruktor. 1945-1948 oli ta NLKP KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis kuulaja. 1948-1949 oli ta EK(b)P KK sekretäri abi. 1949-1950 töötas ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse juhatajana, 1950-1953 õppis NLKP KK juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemias. 1953-1959 oli ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadusala asedirektor. 1953 kaitses Ü. Taigro kandidaadidissertatsiooni teemal "Amerikanskaja-angliskaja interventsija protiv Sovetskoi Rossii iz Pribaltiki". 1961 omistati talle dotsendi kutse. 1960-1970 töötas õppejõuna Tallinna Polütehnilise Instituudi NLKP ajaloo kateedris. 1970-1980 oli samas professor. 1970. aasta jaanuaris kaitses doktoridissertatsiooni teemal "Eesti töörahva võitlus Kodusõjas aastatel 1918-1920" ning sai professori kutse 1971.a. 1980 siirdus pensionile, jäädes TPI NLKP ajaloo kateedrisse tööle 0,5 professori kohaga. Ü. Taigrolt on ilmunud üle 150 teadusliku artikli, teda on autasustatud mitmete ordenite ja medalitega: Punalipu orden, Isamaasõja ordeni II järk, medal Isamaasõja partisanile I järk, medal Leningradi kaitsmise eest, medal Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941-1945, medal Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941-1945. NLKP liige 1942. aastast. Ülo Taigro suri 18. märtsil 1995. a Tallinnas.
Põhiandmed ka vana ENE. Püüan kodus riiuli ees meenutada, kus tema kangelaslikust luurajategevusest Saksa ajal kirjutatud on, sellised artiklid on meeles. Aga eks vist neid kergem leida fondi vaadates.
Ka Juhan Toomepuul tast (Varavalgest õhtuehani), lk 226, 228j.
http://ais.ra.ee/ais/index.php?module=2 ... 182465ba33
Ülo Taigro sündis 6. juulil 1913.a Viljandimaal Kärstna vallas talupoja perekonnas. 1922-1928 õppis ta Suislepa algkoolis ja 1928-1931 Viljandi Ehitustehnikumis. Viimase lõpetamise järel pidas Ü. Taigro mitmesuguseid ameteid. 1939-1940 teenis ta aega madrusena sõjalaeval "Kalev". Nõukogude okupatsiooni algul oli politrukiks kahurlaeval "Pikker". II maailmasõja ajal oli Tallinna hävituspataljoni jaokomandör. 1941-1944 teenis Balti laevastiku vastuluure osakonnas Leningradis, kust sooritas luureretki Eestisse. 1944 määrati ta vastutavale tööle Eesti Partisaniliikumise Staapi, seejärel 1944-1945 oli EK(b)P Keskkomitee Sõjaosakonna instruktor. 1945-1948 oli ta NLKP KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis kuulaja. 1948-1949 oli ta EK(b)P KK sekretäri abi. 1949-1950 töötas ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse juhatajana, 1950-1953 õppis NLKP KK juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemias. 1953-1959 oli ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadusala asedirektor. 1953 kaitses Ü. Taigro kandidaadidissertatsiooni teemal "Amerikanskaja-angliskaja interventsija protiv Sovetskoi Rossii iz Pribaltiki". 1961 omistati talle dotsendi kutse. 1960-1970 töötas õppejõuna Tallinna Polütehnilise Instituudi NLKP ajaloo kateedris. 1970-1980 oli samas professor. 1970. aasta jaanuaris kaitses doktoridissertatsiooni teemal "Eesti töörahva võitlus Kodusõjas aastatel 1918-1920" ning sai professori kutse 1971.a. 1980 siirdus pensionile, jäädes TPI NLKP ajaloo kateedrisse tööle 0,5 professori kohaga. Ü. Taigrolt on ilmunud üle 150 teadusliku artikli, teda on autasustatud mitmete ordenite ja medalitega: Punalipu orden, Isamaasõja ordeni II järk, medal Isamaasõja partisanile I järk, medal Leningradi kaitsmise eest, medal Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941-1945, medal Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941-1945. NLKP liige 1942. aastast. Ülo Taigro suri 18. märtsil 1995. a Tallinnas.
Põhiandmed ka vana ENE. Püüan kodus riiuli ees meenutada, kus tema kangelaslikust luurajategevusest Saksa ajal kirjutatud on, sellised artiklid on meeles. Aga eks vist neid kergem leida fondi vaadates.
Ka Juhan Toomepuul tast (Varavalgest õhtuehani), lk 226, 228j.
-
Õpetaja
).Selle kaabaka autasud olid just osta.ee-s müügil.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Veidi OT, aga kunagi seitsmekümnendate algul tehti
"Tallinnfilmi" poolt valmis selline üllitis nagu "Valge laev".
Noorest, kel õnnestus töörahva paradiisist Ruotsi Kunni
ja tema riigi lihapottide juurde pääseda. Nooreks oli
siis praegune komissar Kelk. Elik nüüdseks vana
Kalju Komissarov. Aga sealseks "pahaks-pahaks"
lääne eriteenistuse töötajaks
keda mängis Einari Koppel, oli mäletamist mööda
mingi sarnase nimega isand. Taigro, Talgre vmt.
Järsku keegi mäletab täpsemalt.
"Tallinnfilmi" poolt valmis selline üllitis nagu "Valge laev".
Noorest, kel õnnestus töörahva paradiisist Ruotsi Kunni
ja tema riigi lihapottide juurde pääseda. Nooreks oli
siis praegune komissar Kelk. Elik nüüdseks vana
Kalju Komissarov. Aga sealseks "pahaks-pahaks"
lääne eriteenistuse töötajaks
keda mängis Einari Koppel, oli mäletamist mööda
mingi sarnase nimega isand. Taigro, Talgre vmt.
Järsku keegi mäletab täpsemalt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kalju Komissarovi debüütfilmi "Valge laev" (1971), mis pakub mäluvärskenduse meie lähimineviku absurdsustest. Sel tööl on kõik omaaegse tellimusfilmi tunnused. Vladimir Vladimirovi ja Pavel Finni stsenaariumil põhinev süz^ee pajatab viiest Nõukogude Eesti tudenginoormehest ja ühest neiust, kellest saavad n.-ö. lääne vaenuliku propaganda ohvrid. Rez^issöör kirjutas oma filmist ise nii: "Selles filmis räägitakse palju oma maast ja rahvast ning rahvuslikust väärikusest. Kõige hirmasam on siin aga see, et oma arutlustes need noored inimesed on oma maast, rahvast ja rahvuslikust väärikusest niisama kaugel kui kodanliku emigratsiooni ladvikki, kelle ainsaks lootuseks on sõda omaenda rahva vastu. Filmi "Valge laev" põhiülesanne on paljastada vaenulikku ideoloogiat ning hoiatada ohtude eest, mis selle ideoloogia mõju alla sattunuid ootab!"Lemet kirjutas:Veidi OT, aga kunagi seitsmekümnendate algul tehti
"Tallinnfilmi" poolt valmis selline üllitis nagu "Valge laev".
Noorest, kel õnnestus töörahva paradiisist Ruotsi Kunni
ja tema riigi lihapottide juurde pääseda. Nooreks oli
siis praegune komissar Kelk. Elik nüüdseks vana
Kalju Komissarov. Aga sealseks "pahaks-pahaks"
lääne eriteenistuse töötajaks
keda mängis Einari Koppel, oli mäletamist mööda
mingi sarnase nimega isand. Taigro, Talgre vmt.
Järsku keegi mäletab täpsemalt.
Einari Koppel (vana fašist, Ameerika salaluure agent ja emigrantide ladvikusse kuuluv läbinisti ebaaus tegelane Rudolf Talgre)
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline