Eestlased teiste vabadusvõitlustes 13. sajandil

[harri13]

Kas mingites allikates on ka fikseeritud, et Eestlased võitlesid Põhjamaade Ristisõja(1186-1290) ajal teiste paganrahvaste vabaduse eest, keda ristirüütlid allutada püüdsid? Ja on neist ka lähemaid andmeid?

[Jaanus2]

Ei ole midagi sellist kuskil kirja pandud mu teada. Paganate rahvusvaheline solidaarsus oli siis kehvalt arenenud . Kas latgalid aitasid meid? Või liivlased? Või meie neid? Röövisime küll üksteist vastastikku, kui võimalust oli. Sama venelastega (polnud küll enam paganad), nende abi oli ka pigem omakasupüüdlik.

[Koorejaam]

Kas mingites allikates on ka fikseeritud, et Eestlased võitlesid Põhjamaade Ristisõja(1186-1290) ajal teiste paganrahvaste vabaduse eest, keda ristirüütlid allutada püüdsid? Ja on neist ka lähemaid andmeid?

[OveT.]

Sellele küsimusele vastust ei tea, kuid esitaks omakorda küsimuse.
Mida teile koolis õpetatakse, et isegi suure ja väikese algustähe kasutamist selgeks ei saa?
RAHVUSTE NIMETUSED (kaasaarvatud eestlased) KIRJUTATAKSE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA!



Ehk võtavad selle reegli teadmiseks ka kooliaja ammu unustanud postitajad.


http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6

[Some]

Mõnel puhul võib suurt algustähte tähtsuse rõhutamiseks kasutada - Eestlased tegid venelastele ja sakslastele tuupi

[harri13]

Sellele küsimusele vastust ei tea, kuid esitaks omakorda küsimuse.
Mida teile koolis õpetatakse, et isegi suure ja väikese algustähe kasutamist selgeks ei saa?
RAHVUSTE NIMETUSED (kaasaarvatud eestlased) KIRJUTATAKSE VÄIKESE ALGUSTÄHEGA!



Ehk võtavad selle reegli teadmiseks ka kooliaja ammu unustanud postitajad.


http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6

Nõustun kriitikaga
Mulle halb harjumus külge jäänud

[Abramis]

Lohutaks eksinut asjaoluga, et inglise keeles on korrektne kirjutada rahvused jälle suure tähega. Võib-olla ongi siit "halb harjumus külge jäänud".

[Sollmann]

Ka Vasjad märgivad rahvuste nimetused suure algustähega.
Segadust jagub.

[karrvik]

Iseasi kui palju tollal üldse end rahvustena identifitseeriti. Polnud ju rahvusriiki kui sellist, eri maakonnad ajasid ajasid kardetavasti oma poliitikat jne.

[Wrangel]

Mina isiklikult pean Pihkvat osaks Eestist ning selle iseseisvat vabariiki meie sõdimise tulemuseks. Me ei alistunud. Osa soome-ugri alast säilitas oma iseseisvuse, seal hulgas Pihkva oli väiksem kuid võimsam kui Novgorod. Majandus-suhted olid tasemel.

Pihkva on üks muinasaja Eesti maakondadest, kui sinna arvatakse Sakala ja Ugandi. Pihkva oli samaväärne MEIE maakond tollel ajal.

[Jaanus2]

No ega ikka ei olnud küll. Pihkvamaa oli ära slaavistunud suures osas juba selleks ajaks ja ugrimugrid olid vähemuses. Novgorodimaal oli ugrilasi kindlasti protsentuaalselt rohkem sellel ajal. Soome-ugri riigist rääkida ei saa. Või oli see kodusõda, kui pihkvalased siin käisid ja Lembitu vastukäigul Pihkva maha põletas?

[Arnold]

Pihkva oli samaväärne MEIE maakond tollel ajal.

Jääb üle ainult imestada, miks auväärne oma tarkust meie peale kirillitsas ei laota!?

[tuuba]

Järjekordne löök Suur-Eesti poolehoidjatele:)

Nojah.Tuleme algusesse tagasi--kes need olid, kes röövisid Novgorodi kaupmehi, kes panid käe(mõõga) ette leedulaste nahkadele jne...

[harri13]

Järjekordne löök Suur-Eesti poolehoidjatele:)

Nojah.Tuleme algusesse tagasi--kes need olid, kes röövisid Novgorodi kaupmehi, kes panid käe(mõõga) ette leedulaste nahkadele jne...

Esimesel juhul äkki vargad? Ja teisel juhul ehk juudid, kui juba leedukate eesnaha kallale mindi?

Corvus, seniteada ajaloolistele kinnitatud andmetele ei olnud muinasajal juute Eesti lähedastel aladel ja Eestis olemas

[mcraimond]

Idatee 3 (1997) Sergei Beletski, Jelena Skrõnnikova "Jalutuskäik Pihkvas"
Pihkva Kremli põhjaosa - linnamägi - on Pihkva linna vanima asula koht. Arheoloogilisi kaevamisi on siin korraldatud juba 1930. aastast saadik. Esmakordselt valiti kõrge ja kitsas kaljuneem Pskova ja Velikaja ühinemiskohal asula jaoks välja I aastatuhande keskpaiku e. Kr.: siin on kultuurikihi põhjast leitud mõned killud Asva keraamika taolistest nõudest. Hiljem paiknes siin tarandkalmete kultuuri asula, seejärel varaslaavi asula. 8.-9. sajandil oli Pihkva linnamäe neemikul põlisrahvastiku, suurt osa Kagu-eestit ja sellega külgnevat Pihkvamaad asustanud Rõuge-Kamno kultuuri hõimude suur asula. Arvatavasti kandis see asula juba siis Pihkva (*Piiskva) nime, mis tuleneb lääne-meresoome hüdronüümist Pskova (*Piiskava). 9. sajandi lõpul tekkis põlisrahvastiku keskuse kohale viikingite aktiivsel osalemisel varakeskaegne linn. 11.-12. sajandil muutus Pihkva linnus vanavene linna Pskovi/Pihkva kindluseks.