Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[kaur3]

Ega sa saagi talle täie õigusega nii öelda...teab teine kohe, et ise te nõukogude väed(selle on nad kenasti selgeks saanud, et need nõukogude väed olid, sõja võitjaks aga peavad loomulikult vene rahvast)sisse lasite, miks te ei hakanud vastu...

Jälgides tänase päeva sündmuseid, siis tuleb taas tõdeda, et vastu oleks pidanud hakkama igal juhul, sest hiljem sind austatakse.

Russian President Dmitry Medvedev laying wreaths at the grave of Marshal Carl Gustaf Emil Mannerheim in Hietaniemi memorial cemetery in Helsinki, Finland, 21 April 2009. Dmitry Medvedev is on a state visit to Finland.

[harri13]

Minu meelest on eestimeelsus/rahvuslus jne(heal lapsel mitu nime) viimaste aastatega kiiresti kõrgemale kasvanud. Tõsi, minu meelest on siiski seda palju vähem kui Pätsi ajal. Parimaks näiteks on see, et Aaviksoo rääkis, et 98% eestlastest peab õigeks sõjalist vastupanu ohu korral ja, et ajateenistusse soovijate arv on tõusnud hüppelsiselt. Eestimeelsuse kasvu on näha juba selles, et autodel on eesti lipud, soovitakse krooni säilitada kui riiklikku sümbolit ja eelistatakse kodumaist kaupa. Näiteid võib veelgi tuua.

Pigem mis vajaka jääb on meie kodaniku kohusetunne, terviseteadlikkus ja mõistmine(Nõukogude Vene okupatsiooni aegne mentaliteet on kõige allikas).

Vabatahlikku immigrantide/võõrtööliste sissetoomist Eestisse ma ei poolda üldse. Aga samas, meil tuleb silmitsi seista sellega, et okupatsiooni ajal Eestisse elama asunud on elanud taastatud Eestis ligi 20 aastat ja see on juba ajalooline paratamatus(ajaratast tagasi keerata ei saa), et meie riigis ca 30% põhiliselt venekeelset, ligi 100 rahva esindajat elab. Ühes mõttes püütakse nende endi rahvusidentiteeti tõsta, teisalt aga eestlased peavad arvestama, et praegune Eesti on paljurahvuseline Eesti ja tuleb anda neile, kes Eestit peavad oma uueks koduks, võimalus ka siin end tõestada. Tõsi, mina esitaksin 2 nõuet: ÕPPIGE ÄRA EESTI KEEL ja OLGE LOJAALSED EESTI VABARIIGILE. Ehk arendada Eestist riik, kus vahet ei tehta põlisrahvas-muulased vaid Eesti kodanik ja väliskodanik.

Noorte kohta oskan ma väga hästi rääkida: ka noored on muutumas ainult Eestimeelsemateks(väga hea töö tegi ära paljukirutud sari Tuulepealne Maa). Eriti mind üllatas noorte rahvusmeelsuse kasv pronksööde ajal. See oli vapustav ! Ja peale seda hakkas eestimeelsus arenema üleüldse terves ühiskonnas. Täna jutu sees küsisin ka ühe aktivistist noore ning noorsootöötaja käest, kas noored on muutunud eestimeelsemateks ja nad nõustusid väga veendunult.

Teades pronsöö kogemusi, olen ma kindel, et sõja ajal mobiliseerutakse nagu üks mees omariikluse kaitseks, võib-olla osa muulastest asub koostööle okupantidega.

[harri13]

Üks näide, mis ma lisada tahtsin, aga unustasin, on päris uskumatu minu meelest: 23.02.2010 hommikul kooli minnes vaatasin, et pool koolis olevast rahvast(õpilased ja õpetajad) olid palju viisakamad riided endale selga pannud.

[HeiniR]

To Harri13

Iseenesest jah, mõnes asjas võib näha rahvusliku intenditeedi tõusu, kuid osaliselt väidaksin siiski vastu:

1) Eesti lipud autodel- pigem lihtsalt vastureaktsioon Vene lipukampaaniale
2) 98% protsenti eestlastest peab õigeks vastuhakku, aga tegelikkuses on vastuhakkajaid liialdatult 25%. Nagu teema algatusel välja tõin, siis Eestis läbib ajateenistuse ca.35% kutsealustest.
3) Ajateenistusse tulemise soov kasvanud- siinkohal võib põhjendada majanduskitsikusega, lihtsalt suur osa vanemaid mehi, kes on koguaeg oma töökohtade,koolide vms. pärast ajateenistust edasi lükanud ja vastupidiselt parematele aegadele, on nüüd töökoha leidmine jne peale keskkooli lõppu raskem.
Seega kuna paremat nagunii teha pole, on sõjavägi ehk parim koht, kuna ei kaasne "erilisi" kulusi, ja toit laual ,soe tuba jne.

Seega ei saa me kõike siiski näha rahvusluse või eestimeelsuse nime all.


Corvus- kuigi olen enda jaoks vaikselt rahvuslust ja eestimeelsust lahti mõtestanud, siis ausalt öeldes ei tee ma neil tegelikult vahet.
Kui just mitte mõelda rahvusluse või eestimeelsuse all marurahvuslust/paremäärmuslust.

[vanahalb]

Bertrand Russellil oli üks essee Londoni udu kohta. Tema pani tähele, et uduga on inimesed Londonis palju viisakamad, abivalmivad, ühtekuuluvamad jms. Ja järeldas sellest, et hädaolukord liidab kogukonna. Eks ta ikka nii on jah ja mida parem elu, seda individualistlikumalt end ülal peetakse.
Pronksiöö oli hea näide - abipolitseinikute kursustele oli mäletamiset mööda isegi saba, ma nägin ise üht kutti, kes muidu paras lohe meil töökojas treipingi taga omale alumiiniumbolvankast kurikat treimas ja muid seletamatuid asju. Hoolimata sellest, et raadios pidevalt kuulutati, et "säilitage rahu ja ärge laske end provotseerida" (mis iseenesest võis õige olla, hoolimata sellest, et 41 aasta viimased rahunädalad Nõukogudemaal meelde tuletas)

[harri13]

1) Eesti lipud autodel- pigem lihtsalt vastureaktsioon Vene lipukampaaniale
2) 98% protsenti eestlastest peab õigeks vastuhakku, aga tegelikkuses on vastuhakkajaid liialdatult 25%. Nagu teema algatusel välja tõin, siis Eestis läbib ajateenistuse ca.35% kutsealustest.
3) Ajateenistusse tulemise soov kasvanud- siinkohal võib põhjendada majanduskitsikusega, lihtsalt suur osa vanemaid mehi, kes on koguaeg oma töökohtade,koolide vms. pärast ajateenistust edasi lükanud ja vastupidiselt parematele aegadele, on nüüd töökoha leidmine jne peale keskkooli lõppu raskem.
Seega kuna paremat nagunii teha pole, on sõjavägi ehk parim koht, kuna ei kaasne "erilisi" kulusi, ja toit laual ,soe tuba jne.

Seega ei saa me kõike siiski näha rahvusluse või eestimeelsuse nime all.

Eesti lippe võib veel tänagi näha, aga seda vastureaktsiooni ei oska selgitada, ehk on sul õigus.
Kus on sinu 25% tõestus?
Ma arvasin tõesti, et seda masuga seostamist mulle vastuargumendina tuuakse, aga endalgi tuttavaid, kes on lihtsalt tahtnud ära käia - Hea küll, otseselt seda rahvuslikkuse tõusuga ei saa seostada, aga kaudselt see riigitruuduse kasvuga siiski seostub.

[HeiniR]

Harri, sellele 25% ei saagi kindlat tõestust tuua kui reaalset sõjaseisukorda pole olnud. See on vaid oletus, mida ise arvan olevat. Need inimesed, kes tõelist sõda näinud, hakkavad ära kaduma ja tänapäeva inimestel, kaasaarvatud minul endal, pole tegelt sõjast suurt aimdust peale ajaloo juttude jne.
Minu jutu mõte on see, et me peaksime igal juhul võtma pea kaks korda rohkem noormehi kui hetkel ~2500, kes reaalselt ka läbib ajateenituse.
Kuigi eelpool Lemeti poolt pakutud kodu,kool jne. on need kohad, kus noor kodanik peaks saama isamaalisus tunde jne., siis ajateenistus on hetkel parim viis patriotismi/eestimeelsuse tekitamiseks kui seda tunnet veel kodust, koolist vms. pole saadud.
Olenevalt küll väeosadest, siis võin öelda, et ka ajateenistuses ei tekitata erilist patriotismi tunnet, seda ütlen enda ajateenistuse näite puhul. Seega tõesti jõuame jälle selleni, et kala hakkab mädanema ikka ühest otsast...

[harri13]

No mina optimistina kaldun arvama, et see protsent on selle 98% ligi. Kumbki ei saa enda arvamust tõestada ja jäävad vaid oletused. Nõustun ajateenistuse osas, et palju tuleb veel ära teha, aga samas ka väga palju on juba tehtud ja Laaneots ning Aaviksoo jagavad matsu. Isiklikult arvan, et väeosades peaks andma teatud määral õpet eesti ajaloost, vabadussõjast, meie sõjaväest ja sõjaväe juhtkonnast.

[Ursus]

Mu isa (kange rahvuslane lapsest peale, kuulus Nõuk aja lõpus, küll juba emigrandina, ERSPsse ja nüüd IRLi) elab juba 30 aastat Slovakkias, kus on palju külanatsionalismi ja enda vastandamist naaberrahvastele. Ometi tõdeb ta alati kodumaal käies, et siin on rahvustunne ikka kõvasti tugevam. See pole lihtsalt kuigivõrd seotud riigiga. Toon teise näite. Mitmed üldiselt arukad Vene ajaloolased, nt ka meil paljukiidetud Jelena Zubkova, on Vene meedias väljendunud u nii, et püüdkem balti ajaloolasi mõista, neil on peal kõvasti suurem riiklik surve ja tellimus kui vene ajaloolastel. Nad ei saavat teisiti kirjutada. Ja et balti ajaloolased tuleb vabastada riigi diktaadist. Riiklik tellimus ajaloolastele -- meil!? Kurat, kus? Mitte riik ei määra meil ühiskonna ajaloomälu jne, vaid vastupidi: ühiskonna surve sunnib riiki vahel midagi ses vallas ette võtma. See meie rahvuslus on väikerahva moel lihtsalt teistsugune, mittemilitaarne, hindab mitte niivõrd kangelasi ja kangelastegusid, vaid püsimist, kõige kiuste edasikestmist. Noidsamu venelasi shokeerib arusaamine -- neid, kes selle mõtteni jõuavad -- et eestlased ei taha juba põhimõtteliselt kuuluda mõnda suurde rahvasse, ei pea seda kuidagi väärtuslikuks, ei taha ka nt venelasi assimileerida juba ainuüksi seepärast, et nood on suure rahva liikmed, järelikult eo ipso eestlase silmis vähemväärtuslikumad. Jne, mis ma siin ikka jätkan. Kirjutama ajendas tegelikult kellegi eespool poetatud arvamus, Trummi oma vist, et vaat, kui taasiseseisvumisel (kadunud Lennart Meri rõhutas ikka, et öelda tuleb hoopis: iseseisvuse taastamisel) oleks ka verd valatud, küll see rahvustunne siis... Mina -- ja usutavasti suur enamus eesti rahvast -- olen endiselt seda meelt, et iseseisvuse taastamine ILMA verevalamiseta oli suursaavutus, mille üle tuleks olla eriti uhke. Võit ilma paukugi tegemata. Ideaalne, täiuslik võit.

[Janka]

Mis on riik, mis on rahvas, kas rahvas on riik, kas riiki oleks ilma rahvata?
Mis riigist on jutt, mis riigis meie elame, kas meie oleme ka selle riigi koostisosa või .... jne....
Mina olen mina - eestlane, teie olete teie - riik
Niikaua kui ei ole oma riigi tunnet, ei ole ka mingit ühtekuuluvust ega mingit fkng ühtekuuluvustunnet.
Kas poleks ammu aeg visata välja oma kõnepruugist see sõna RIIK sellises tähenduses, nagu meil teda tavainimene mõistab ehk riik=Vabariigi Valitsus, -mingi X linna valitsus, -mingi X volikogu jne.... ???

Mitmed üldiselt arukad Vene ajaloolased, nt ka meil paljukiidetud Jelena Zubkova, on Vene meedias väljendunud u nii, et püüdkem balti ajaloolasi mõista, neil on peal kõvasti suurem riiklik surve ja tellimus kui vene ajaloolastel. Nad ei saavat teisiti kirjutada. Ja et balti ajaloolased tuleb vabastada riigi diktaadist. Riiklik tellimus ajaloolastele -- meil!? Kurat, kus? Mitte riik ei määra meil ühiskonna ajaloomälu jne, vaid vastupidi: ühiskonna surve sunnib riiki vahel midagi ses vallas ette võtma.

[HeiniR]

Corvus, viimase postitusega tõid oma mõttekäigust väga hea näite ja saan aru, mida silmas pead. Samas jääb ikkagi tunne, et kogu rahvusluse ja riigimeelsuse sõnastus on filosoofiliselt ja filoloogiliselt käänatav.

Samas vaidleksin tugevalt vastu sellele, et sõjaväes ei saa inimeses kasvatada patriotismi/eestimeelsus jne.
Kui võtame aluseks Lemeti eelpool toodud jutu Aadust, eriti Himmleri SS ja samuti EV presidendi ajateenistuses käijate kui "eliidi" tekitamise ning segame need omavahel kompotiks, siis näitab see, et sellise omapärase eliiditeooriaga ja sinna lisades eestluse/eestimeelsuse/rahvusluse, võime saada päris tõhusa aparaadi.
Kuna eelnevalt isamaalisus tundega poisid ootavad nagunii sõjaväes patriotismi, siis on see iseenesest mõistetav, et nendel see võib ka see tunne skaalale pannes ka tõusta.
Kuid jutt on siiski neist poistest, kes ütlevad igapäevaselt "krdi t--la!" või sõimab kohalikke muukeelseid, kuid reaalse konflikti puhul kisub jutt ikka sinna Rootsi ja kummipaadi poole.
Just nende meeste pärast tuleks ajateenistuses vastavat teemat efektiivsemaks muuta.
Enda ajateenistuse ajast võin öelda, et mina paneks sinna palju rohkem patriotismi pisikuid kui seda hetkel on.
Meil oli Eesti sõjaajaloo tunde ajateenistuses ca. 2-3 tundi kuulamist ning hiljem NAKis vast sama palju juurde. Vahel harva mõni ohvitser ka rääkis mõne loo, mis sinimägedes toimus jne, ei rohkemat.
Õhtused rivistused ja hümnilaulmised, kus mõni vend litaka peeru paneb ja teistele sellega mõnikord nalja teeb, pole patriotismi kasvatamine.

[HeiniR]

Janka:
"Niikaua kui ei ole oma riigi tunnet, ei ole ka mingit ühtekuuluvust ega mingit fkng ühtekuuluvustunnet.
Kas poleks ammu aeg visata välja oma kõnepruugist see sõna RIIK sellises tähenduses, nagu meil teda tavainimene mõistab ehk riik=Vabariigi Valitsus, -mingi X linna valitsus, -mingi X volikogu jne.... ???"



Olen siinkohal nõus, kuid see tundub juba meile sissesöövitatud paratamatusega ehk meil, eestlastel, on siiani sees nõuka ajast jäänud riigi vastandamine vs meie. Usun, et see on aja küsimus ja muutub paremaks.
Samas kui vaatad kasvõi inimeste suhtlust nt. politseiga , siis kuuleme väga tihti "vastik ment!" jne. Ehk politseinik, kes Sulle trahvi või hoiatuse teeb, ei ole Sulle oma.
Samas inimene ei mõtesta lahti, et miks ta seda tegi, ta ei mõtle, et ju siis tegin miskit nii kuidas teha ei tohi ja rikkusin meie enda heaoluks vajalikku seadust.
Samuti kui keegi mendilt eest ära kiirendas, räägib sõpradele kiidulaulu kui vägev, "mendid" jäid pika ninaga.
See näitab minu arvates päris palju hetke mentaliteeti.

[Kapten Trumm]

Ei saa mingit patriotismi tunnet tekitada sõjaväes. Kui seda ennem polnud ei tule teda ka sealt. Sõjaväes võib eksiteerivat tunnet vaid kinnistada või pisut kasvatada.

Olen sinuga nõus, et puudulikku kooli, riigi propagandat ja lastetuba 9 kuuga tagasi ei tee.

Mis muidugi ei tähenda, et ülalnimetatud nähtused oleksid maavälised jõud, mida EV väärata ei suuda.

Küll aga väärab teenistus eelkõige intensiivse vene propa ja vene aja inimeste jutust tulnud eksiarvamusi kõikvõimsast vene tankihordist, mis kõik enda ees purustab. Noorte hulgas on ikka üsna levinud sellised väärarusaamad, et lennuki kabiinis on võlusilm, mis leiab kõik ja tank sõidab mürinal otse Tallinna.

[hillart]

2 seokest raamatukest, missugused väga hästi sellesse teemasse klapivad.
Ärge vaadake mitte nende väljaannete ilmumisaastaid, ning tänaseks kaunis arhailist kõneviisi - teema ja selle käsitlus kõlbab tänasesse päeva "nagu rusikas silmaauku". Igihaljad tõed.
Lugege läbi ja saate vastused oma siin tõstatatud küsimustele, et miks nii ja mitte teisiti ning ... Aga mis ma ikka. Eks kõik uus ole ammu unustatud vana. Lugege!

1. "Moraal ja sõda", Richard Masing. - Tallinna : Kindralstaabi VI osakond, 1926. - 57 lk.
2. "Distsipliin" 1925 - Käsiraamat kompanii- ja eskadroniülematele.

[Kapten Trumm]

Illustratsiooniks selle juurde, kui vajalik on mingi aeg sõdur olla - oleks järgmine kommentaar Delfist, mis mulle jäi silma (teema: Eesti ostab 300 miljon eest soomukeid Hollandist)

Ohh issand..., 26.08.2010 13:48
Meie valitsus on ikka täiega põrunud. Mida või keda te selle 80 soomustransporttööriga kaitsete(vanarauga).Kui tullakse meid ründama olgu ükskõik kelle poolt, siis ei jää meist koos või ilma selle 80 soomukita miskit järele. Miks õhutate jälle vaenu naabrite vastu...teada ju kelle pärast neid ostetakse ja veel maksumaksja raha eest. Tee parem selle raha eest see RIST korda...ahvipärdikud sellised. üks kuradima tõblemine käib pidevalt, valitsus või asi.

Võite väita mida tahes, aga ka kõige kapitulantlikum EKJ vilistlane (meelega panin EKJ, mitte EKV) sellist sousti suust välja ei ajaks.