vahepealset osa kuni lk. 122 ei kommenteeri.
lk.122 võetakse jälle ette Hanko.
Kõigepealt jällegi ülesanne memorandumist soomlastele, mitte tegelikust sõjaväelaste ülesandest, sellest on juba juttu olnud.
Siis duelli pidamise võimalustest Solonini kompetentsi piires. Autor oleks ikkagi võinud uurida, kuidas need suurtükiduellid Talvesõjas välja nägid, enne kui siin oma uhiuut teooriat kahe võtmemomendiga (relvastus ja kaitstus) arendama asub. NSVL sai Soome lahe idaosas olevad patareid oma kätte ja võis tulemusi ise koha peal kontrollida, nii lahingulaevade tule kui lennukite töö osas.
Statsionaarseid rannakaitsepatareisid ei hakatud Hankos isegi mitte ehitama.
Ma ei saa aru millist Hankot autor mõtleb? Kas linna või mereväebaasi. Teine variant tundub kahtlane, kuna ta järgmisel leheküljel ütleb selge sõnaga, et Russarösse hakati ehitama (ajab küll kaliibri sassi, tegelikult hakati ehitama 305 mm tornpatareid). Või ei tea ta, et Russarö oli Hanko mereväebaasi koosseisus?
Seisukord statsionaarsete ja muude patareidega nägi nõukogude ajaloovõltsijate andmetel välja nii:
http://militera.lib.ru/h/perechnev_ug/s10.gif Siin on näha üsna mitu statsionaarset patareid.
Siin on ka vastus Kapten Trummile, kelle jutust ma sain nii aru, et Solonin olevat väitnud, et Russaröt ei võetud kasutusele. Tema postituses oli selline väide:
lk. 123Solonini kontekstis lisaks veel küsimus, et miks sinna ei paigutatud statsionaarseid suurtükke, sest Hankos oli ju enne venelaste kätte minekut statsionaarne (Russarö) patatei koos kogu infraga, soomlased vedasid need kahurid sealt küll minema, aga kapitaalosa jäi alles.
Hanko mereväebaas oli kuidagi imelik. Seal ei baseerunud kunagi suured pealveelaevad (hävitajad ja suuremad).
Miks nad oleksid pidanud seal baseeruma? Loeks põnevusega mõnda teooriat.
Võrreldamatult võimsamad olid selle mereväebaasi maaväed
Loomulikult olid, sest mereväebaas ei asunud NSVL territooriumil.
Peale selle oli Hankos veel 9 avatud kilpidega laskeseadeldises asuvat 130 mm kahurit ja kolm 100 mm kahurit.
Näe, autor leidis ikkagi mõned statsionaarsed patareid üles.
raudteepatareide laskekaugus: autor jätab mainimata, et 180 mm kahuri laskekaugus ca 100 kg mürsuga oli ca 37 km.
lk. 124
Šansse vaenlase soomustatud peakaliibri kahuritega duelli pidades terveks jääda avatud raudteeseadeldistel praktiliselt ei olnud.
Aga kui nad oleksid peitnud end maakera kumeruse taha? Minu andmetel neid kahureid rivist välja ei löödud, ei Soome rannakaitse, ei soomuslaevade ei lennukite tulega, kuigi mereväebaasi pihta kõiki neid relvi kasutati.