Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[sven]

Minul on head usku uude treenerisse. On tõesti lootust suunatud arenguks senise juhuslikkuse asemel. Välja on käidud veenvaid ideid kuigi mingit alusdokumenti veel ei ole tutvustatud. Läbimurdeks seda veel ei nimetaks aga vähemalt on tekkinud lootust.
Samas, kui praegu tulemust tahta, siis tuleb alustada vähemalt paar aastat tagasi. KL puhul siis 42 õppepäeva tagasi. Seetõttu on hetkehinnang mitterahuldav. Või siis hinnata tulemust paari aasta pärast.

Külapoistest poksihuvilised teadsid ise ka, et jalad on nõrgad ja hankisid endale juba ilma treeneri abita ATV-d, KV-s käidi põlvi mustaks tegemas ja saadi ka kaitselaenguid. Et treeneri elu kergemaks teha.

...kaitselaengud CG asemel? Jah, nii saaks kõige paremini treeneri püstitatud eesmärke ellu viia. Ainult, et need kaitselaengud, mida treener meie jaoks hulgaliselt toota lasi osutusid ülesande täitmiseks valeks mudeliks, ehk siis ebasobivaiks. Vaevalt, et treener selle ise korraldas, pigem kehvad abilised. Treener peaks hoolega vaatama kes ta kõrval on.... niikaua aitab meid endiselt välja CG.

[Juhani Putkinen]

Minu arust ikkagi liigutakse tasapisi Eesti kaitsevõime arendamise suunas - aeglaselt, aga ikka.

Vahepeal minu arust liiguti niigi vähese kaitsevõime lammutamise suunas (väike palgaarmee missioonide jaoks).

Nii, et kõik pole täiesti p-ses ega ka lootusetu. Tegutsegem selle eesmärgiga, et nendest sissigruppidest saa asja - pärast seda Eesti kaitsevõime on märgatavalt tõusnud.

[Juhani Putkinen]

Ainult, et need kaitselaengud, mida treener meie jaoks hulgaliselt toota lasi osutusid ülesande täitmiseks valeks mudeliks, ehk siis ebasobivaiks.

Seda minu konstrueeritud ja katsetatud kerget külgmiini oleks lihtne ja odav valmistada Eestis:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... _tulos.jpg

Veel raadioteel distantslõhkeseadmed juurde (ka valmistada Eestis) - tõsine asi.

[sven]

Juhani tutvustatav külgmiin on põhiliselt soomuki vastu. Teeb ilusa, suure augu soomuki külge. Aga ainult ühe augu! Väga raske on sellega jahtida VG sihtmärke. VG saaks nendega julgestada ennast soomukite vastu, põhiülesande jaoks oleks vaja teist mudelit. VG sihtmärgid on palju pehmemad kui soomuk ja kindlaks kahjustamiseks oleks vaja, küll väiksemaid, aga palju auke. Pean silmas rasket suundkildmiini, "televiisorit"- M13. Kaalub üle 20kg, ligi tuhat pooletollist kildu, täpse vihuga, läbistab paksu plekki, purustused mootoriruumis jne.
http://picasaweb.google.com/virumalev/V ... 6078605346

[kaur3]

sven, teid on seal õnnistatud tõesti sissinduse mõttes hea KRK ülemaga. Kui lugeda tema erinevaid lõputöid, siis on mees südamega asja juures Kahjuks ei ole selliseid fänne nii kõrgele postile palju jõudnud.

Juhani tutvustatav külgmiin on põhiliselt soomuki vastu.

Siin teemas ja erinevates teemades on juba räägitud maastiku omapäradest ja selliste külgmiinide kasutamise keerukusest laiade lagedatega maanteede ääres. Selle aspekti vastu on rakett immuunne. Ei tasu enam uuesti vaidlema hakata, sest paistab, et kõik on oma positsioonid sügavele sisse kaevanud Mina olen väga väikeste sissigruppide üle Eesti suuremahulise tootmise poolt, kuid nende relvastuses peaks eelkõige domineerima universaalsemad (distantsi suhtes) ja täpsemad relvad kui Juhani külgmiinid. Panin Afganistani teemasse üles selle slaidishõu IED rünnakute kohta. Ma arvan, et kui iga laksu taga oleks olnud korralik rakett, siis oleks kaardil rohkem punaseid täppe ja paremas tulbas jookses rohkem numbreid. Kuna meie idanaabril on levinud komme sõita rohkem masinate katustel, siis peaks mõtlema kuidas nad katuselt maha pühkida, tagasi sisse roniks ja siis seal sees rõhk tekitada. Esimese vastu piisaks kenasti vist ka CG kildmoonast vilunud kaugusmõõtja käes

http://www.youtube.com/watch?v=YlfQQnH6 ... r_embedded

Ps sveni pildi kohta. Nüüd tuleb moepolitsei ja alustab juurdluse, sest kindad on ju valed )))))))))))))))))))))

[Juhani Putkinen]

Juhani tutvustatav külgmiin on põhiliselt soomuki vastu. Teeb ilusa, suure augu soomuki külge. Aga ainult ühe augu! Väga raske on sellega jahtida VG sihtmärke. VG saaks nendega julgestada ennast soomukite vastu, põhiülesande jaoks oleks vaja teist mudelit.

Minu kindel seisukoht on, et "VG:de" põhiülesanne peab olema vaenlase tagalakolonnide hävitamine. Selleks minu külgmiin on ideaalne - kütuseveokide, laskemoonaveokide, jne. vastu. Muidugi nendega saa lasta sotiks ka BTRe ja BMPsid, aga need pole nii tähtsad kui logistika hävitamine.

Lisaks sissidel peab muidugi olema suundkildmiine (Claymore, MON). Neid või kasutada näiteks kolonnist jalastuvate vaenlaste vastu - muidugi ka laagri julgestusel jne.

20 kg kaaluv "televiisor" pole hea relv sisside jaoks nimelt suure kaalu tõttu.

Ma olen ehitanud ja katsetanud ka suundkildmiini milles oli kildudena umbes põidla otsa suurused stantsjäätmed. See läbistab ka hästi aga siis on juba mitut sorti miine tassida.

[kaur3]

Juhani, ma olen Sinu mõttekäigust ammu aru saanud Lihtsalt meil ei ole valmiusbrigaade koos Hornetite armeega, kes põhitöö ära teevad.

[sven]

Mina olen rakettrelvade poolt - suur efekt väiksema vere kuluga.

Seni jändame ikkagi CG ja suundmiinidega ja tegelikult pole õieti neidki.

[Madis22]

Võibolla ei maksaks meite vaenlase vastu kasutamiseks põlata ka kunagisi püssigranaate. Jah nad on ebatäpsemad, kui granaadiheitjad või raketid, laskekaugus on vaid 200-300m, ning vanema tüübi omad vajavad laskmiseks spetsiaalset paukpadrunit, kuid neil on ka mõned head omadused: toodetakse nii pehmete, kui ka soomustatud sihtmärkide vastu kasutamiseks, laskmiseks ei ole vaja spetsiaalset relva (võimalus lasta kogupaukudena), puudub neil asukohta reetev lasu jälg/ohutsoon (võimalus lasta varjest) ning mass on vaid 0,7 - 1,5 kg. Veel 12 aastat tagasi olid nad meil relvastuses.

[Kapten Trumm]

Tegelikult oleks väga seks värk, kui VG koosseisus oleks TT jagu koos nelja Javelini laskeseadme ja autol/peidikus asuva hunniku rakettidega. Neid koos 3-4 tagavaraketiga saab VG vajadusel seljas ringi tarida ja tubli keskmaa tankitõrje võimekus jalgsi liikuvale kergele üksusele on kvalitatiivselt tubli hüpe edasi.

Sest tõenöoliselt lähevad need VG-d esimeste hulgas vastase kolonne peatama ja tankide spearheadi rootsi külgmiinidega ei peata. MBT garanteeritud hävitamiseks on vaja isegi Kustist natuke ägedamat relva.

AT-4dest soomuse pihta plõksimine (min 3-4 tabamust per kill) tähendab, et üksus asub tubli minut kuni kaks vastase tule all ja peale esimest kontakti on vaja rohkelt kanderaame/lukuga musti plastkotte. Ja otsetule jõud on kaugelt suurem ja ulatab kaugemale kui VG-l.

Oma logistikakonvoide juures läheb meil meelest, et VG-d satuvad esimest korda lahingusse ikkagi lahinguüksuste kolonnidega (kes oleks täna arvestatav kiirreageerimisjõud, kui tunni aja pärast ületaks tankid piiri?) ja kui seda lahingut ei võideta (vähemalt ellu ei jääda), on juba suht teisejärguline, millega bensiiniveokeid rünnata, sest VG asub siis juba laatsaretis või looja karjas.

VG kasutamine sissipõhimõttel eeldab ikkagi "planeeritud sõja kulgemist" - st me mobiliseerime, sätime end valmis, kolonnidega asuvad tegelema mobiliseeritud KV väeosad ja VG hiivab end vaikselt tagalas tee äärde.

Tegelikkus võib olla sellest väga erinev? Vaadates asja vene poole pealt, siis miks peaks nad andma meile aega, riskides maapealse vastupanu, suurriikide lennuväe ja muu häda kaela kutsumisega? Selge see, et üritatakse teha kähku ära ja panna Lääs hommikul sündinud fakti ette.
Ma ei oleks nii kindel, et vastane laseb meil oma plaane rahulikult ellu viia. See on aga sitt sõjavägi, mille toimimise suudab vastane rikkuda.

[sven]

Ühe ööga sõidab Tallinnasse välja küll. Ja selleks ei ole vaja ka mingeid erilisi ettevalmistusi teha - piisab kui anda õppustel, õhtu eel, käsuga tankidele uus liikumissuund. Üllatuseks täiesti piisab.

Tähendab, on vaja jõudu, mis reageeriks ühe tunniga. Kes või mis see võiks olla? Kas see olekski üldse võimalik?
Kui nüüd teha jõupingutusi nende ühetunnimeeste leidmiseks, siis see võib ka võimalikuks osutuda. Aga see eeldab senisest hoopis teistsugust lähenemist asjale. Põhieesmärgiks oleks siis nurjata vastase initsiatiiv ja üllatus esimestel tundidel.

Milliseid vahendeid ja relvastust kasutada? Pidev, aastatepikkune, valmisoleks ja siis ülikiire reageerimine eeldab midagi väga lihtsat. Näiteks taldrikmiiniväli paneb seisma igasuguse maapealse liikumise. On need siis maskeeritud või mitte - hoo võtab maha ikka. Ka kopterid ei saa siin suurt aidata. Ettevalmistatud kohad suurte "isamaalike" laengute jaoks. Tõkked, tõkked ja tõkked!!! Raidtõkked, purustused, üleujutused. Ja muidugi räige bluffimine. Kogu trassi pikkuses ilmuvad välja ettevalmistatud kohalikud ja panevad teedele üles silte kirjaga "miiniväli". Seda viimast oleme me kõik kevadtormidel harjutanud mineerides maastikku punase-valgekirjute lintidega. Siis jälle pärismiiniväljad.

See oleks siis tegevus esimeseks ööks. Mis edasi?

[Juhani Putkinen]

Selge see, et üritatakse teha kähku ära ja panna Lääs hommikul sündinud fakti ette.

Muidugi.

Aga kui igas maakonnas OLEKS näiteks 10 tükki neid kümne mehe sissijagusid normaalse varustuse ja väljaõppega nii vaenlasel poleks eriti lihtne tervet Eestit kähku vallutada.

[Juhani Putkinen]

Ka vaenlase lahingüksusi on hea kurnata nimelt külgmiinide ja distantslõhkeseadmetega.

Juba rahuajal ette valmistatud ja harjutatud varitsused külgmiinide ja distantslõhkeseadmetega võimaldavad väga kiire varitsuse toimepanemise.

Üks lahingpaar tekitab kaotusi vaenlasele ilma oma kaotusteta - ja tegelikult paneb kolonni seisma mingiks ajaks.

Varsti vaenlase kolonnil on jälle väike varitsus ees - panevad lahingpioneerid ette kammima, jälle viivitus. Lahingpioneere aga tervitavad suundkildmiinid ja snaiprid.

Polegi eriti lihtne soita Tallinnani. Ja see kulutatud aeg võimaldab valmistuda ette Tallinna kaitseks.

Kui Tallinnas käib lahingud see tähendab, et vaenlased vajavad kütust ja laskemoona. Nüüd asuvad sissijaod tagalakolonnide kallale.

[sven]

Rakettrelvadest ei unistagi. Ka distantslõhkeseadmed tunduvad ulmena. Kui üks selline antakski (ulmelise hinnaga asi muidugi), siis öeldakse kindlasti, et vaadake , et te seda ära ei lõhu, see on meil ainus.
Loomulikult, mida kaugemalt miini õhid seda parem.

Kas kujutleme, et meil on need asjad, või ütleme, et meil võiks olla need asjas või teeme nii nagu on :meil pole neid.

[Juhani Putkinen]

distantslõhkeseadmed tunduvad ulmena. Kui üks selline antakski (ulmelise hinnaga asi muidugi), siis öeldakse kindlasti, et vaadake , et te seda ära ei lõhu, see on meil ainus.
Loomulikult, mida kaugemalt miini õhid seda parem.

Neid distantslõhkeseadmeid saaks ehitada odava hinnaga Eestis kui oleks tahtmine. Minu sissiharjutustel selliseid on kasutatud. Olen kunagi õpetanud ka Sõjakooli kadette tegema varitsusi distantslõhkeseadmetega.

Distantslõhkeseadmeid on täiesti võimalik ka ise ehitada "põlve otsas" - kui on tahtmine.

Aga kui tahtmist pole siis on vaja kasutada näiteks tõmbesütikut (ja olla väga lähedal vaenlast) või kasutada pikka traati ja elektridetonaatorit, mis võtab aega ja reedab sissi välja.