Inimlikkus ohvitserides
Inimlikkus ohvitserides
Tervist head kaasfoorumlased, üldlevinud läbilõige (vene) ohvitseridest on üsna tume: jõid, kamandasid/andsid lolle käske, sõimasid jne. Huvitav oleks teada, kas midagi inimlikku ka teil neist meenutada on kellelgil? Mingi juhus/abivalmidus vms. Arvan, et kindalsti oli neis oma soojem külg ka olemas väga ootamatus situatsioonis. Kuna ise pole vene armees olnud ja EKV omad nagu ei pääse selles kontekstis löögile, siis saan pajatada vaid oma isa mälestustest (Ukraina 63 - 66).
Ohvitserid olid sel ajal muidugi natuke teise aja mehed kui hilisemas NL armees - paljud neist ka II MS osalenud sõdurina, aga armastasid nemadgi napsu ja paljuski ükskõiksust ning suutsid olla lihtsama vaevata väga ebameeldivad.
Meeldejäävam lugu on sellest kui taat demblisse sai, siis nende roodukas (kes ei olnud muidu väga sõbralik inimtüüp teenistuse ajal) kutsus osad sõdurid enne rongile minekut oma koju nädalavahetuseks ning tegi neile väga meeldejääva peo sõjaväe lõpetuseks, omal kulul veel. Ja siis läksid poisid alles rongile... Mille järgi ta neid valis, seda ma ei tea, aga minu arust väga meeldib zhest.
Teine lugu on sellest kuidas (isa oli hea spordimees armees) marssal isiklikult tema poole pöördus. Olid mingid tähtsad armee jooksvõistlused, mille isa ära võitis. Seisavad kõik sportlased rivis autasustamisel ja NL marssaal (nime ei mäleta) oli ka seal. Jäi isa juures rivis seisma ja küsis, kes su ülemus on. Isa nimetas nime ja marssal kamandas ülemuse välja ning ütles: sellele mehele kuni teenistuse lõpuni topelt port süüa anda (süüa sai tolgi ajal nagu ka hiljem olen aru saanud - üsna kesiselt). Ülemus karjus vaid vastu täiest kõrist rivi ees: zlushaju tovarish marshal sovetskava zojuza ning oligi nii, et topeltports oli olemas teenistuse lõpuni.
Ohvitserid olid sel ajal muidugi natuke teise aja mehed kui hilisemas NL armees - paljud neist ka II MS osalenud sõdurina, aga armastasid nemadgi napsu ja paljuski ükskõiksust ning suutsid olla lihtsama vaevata väga ebameeldivad.
Meeldejäävam lugu on sellest kui taat demblisse sai, siis nende roodukas (kes ei olnud muidu väga sõbralik inimtüüp teenistuse ajal) kutsus osad sõdurid enne rongile minekut oma koju nädalavahetuseks ning tegi neile väga meeldejääva peo sõjaväe lõpetuseks, omal kulul veel. Ja siis läksid poisid alles rongile... Mille järgi ta neid valis, seda ma ei tea, aga minu arust väga meeldib zhest.
Teine lugu on sellest kuidas (isa oli hea spordimees armees) marssal isiklikult tema poole pöördus. Olid mingid tähtsad armee jooksvõistlused, mille isa ära võitis. Seisavad kõik sportlased rivis autasustamisel ja NL marssaal (nime ei mäleta) oli ka seal. Jäi isa juures rivis seisma ja küsis, kes su ülemus on. Isa nimetas nime ja marssal kamandas ülemuse välja ning ütles: sellele mehele kuni teenistuse lõpuni topelt port süüa anda (süüa sai tolgi ajal nagu ka hiljem olen aru saanud - üsna kesiselt). Ülemus karjus vaid vastu täiest kõrist rivi ees: zlushaju tovarish marshal sovetskava zojuza ning oligi nii, et topeltports oli olemas teenistuse lõpuni.
ohved NAs
Enne kui jõuan mõne konkreetse juhtumini siis minu praktikal põhinev kogemus suuremast osast NA ohvedest oleks:
suhteliselt ükskõiksed- tõelised pohhuistid, mis puudutas armeed ja selle kaitsevõimet/kaitsetahet, nahahoidjad- küüned enda poole ja kõike varastamas, kõvad ärimehed- riigi varandust müüma ja kantima, rumalad ja poliitiliselt 100% kallutatud partei teeside suunas, kõvad naistemehed ja viinaninad jne.
Hetkel nagu ei mäletagi tõelist tõbrast, eelpoolviidatud omadustele apelleerides sai nendega suht normaalselt läbi kui olid samasugune pohhuist, aitasid neil riigi vara kantida ja jõid koos nendega viina- ehk kuulasid ja täitsid käsku.
Veidi tõsisemad sellid olid vahetult kõrgemast sõjakoolist tulnud (sinisilmsed ja rikkumata), KGB ohved (kellel oli armees ka mingi suvaline amet, et teiste järgi nuhkida) ja Ida- Euroopas teeninud (olid nuusutanud kergelt läänelikku eluviisi). Eriti karmid sellid olid Afgaanist tulnud lahingohved, rind plekki täis ja armid kehal. Neid austati väesosas nagu ebajumalaid.
suhteliselt ükskõiksed- tõelised pohhuistid, mis puudutas armeed ja selle kaitsevõimet/kaitsetahet, nahahoidjad- küüned enda poole ja kõike varastamas, kõvad ärimehed- riigi varandust müüma ja kantima, rumalad ja poliitiliselt 100% kallutatud partei teeside suunas, kõvad naistemehed ja viinaninad jne.
Hetkel nagu ei mäletagi tõelist tõbrast, eelpoolviidatud omadustele apelleerides sai nendega suht normaalselt läbi kui olid samasugune pohhuist, aitasid neil riigi vara kantida ja jõid koos nendega viina- ehk kuulasid ja täitsid käsku.
Veidi tõsisemad sellid olid vahetult kõrgemast sõjakoolist tulnud (sinisilmsed ja rikkumata), KGB ohved (kellel oli armees ka mingi suvaline amet, et teiste järgi nuhkida) ja Ida- Euroopas teeninud (olid nuusutanud kergelt läänelikku eluviisi). Eriti karmid sellid olid Afgaanist tulnud lahingohved, rind plekki täis ja armid kehal. Neid austati väesosas nagu ebajumalaid.
Tegelikult on asjad nii, et ka venelased on inimesed, ka tolleaegsed NA ohvitserid olid luust ja lihast inimesed ja inimestega on nii, et need on erinevad. See joodikuteks, idiootideks ja pohhui-istideks sildistamine NA ohvitseride puhul on minu arvates veidi ülepakutud lähenemine. Kisub jälle selles suunas, et kõik eesti mehed, kes saksa väes või metsas olid - need on vastuvaieldamata inglid ja nende renomee üle arutlemine on kuritegu ja pühaduse teotus.
Ka slaavlane on inimene, muidugi süsteem vajutas oma pitseri ja kujundas ka inimest kui isiksust, ja seda siis mitte paremas suunas.
Pole ise NA armees teeninud, TPI sõjalise kateeder ja 45 + 55 päeva laagrit, aga tollaseid ohvitsere on veidi nähtud.
Ka slaavlane on inimene, muidugi süsteem vajutas oma pitseri ja kujundas ka inimest kui isiksust, ja seda siis mitte paremas suunas.
Pole ise NA armees teeninud, TPI sõjalise kateeder ja 45 + 55 päeva laagrit, aga tollaseid ohvitsere on veidi nähtud.
Täitsa seinast seina rahvas. Natuke nagu sõltus rahvusest, ukrainlased tassisid rohkem kõrvale ja ilmusid harvem joomasena teenistusse.
Muidu täitsa inimesed: rivi ees lärmasid ja olid ranged, mõtlen vanemaid ohvitsere, väikses seltskonnas või teises olukorras päris normaalsed.
Roodukas mind ei seedinud ja ega mina teda ka, oli teine värskelt saanud praporist vanemleitnandiks ja mõtles, et on kõva mees ning kõik "ustaavid" kehtivad igas olukorras.
Polgu vana oli mõnus mees, reamehest polkovnikuni jõudnud, alati võisid paluda isiklikus küsimuses vastuvõttu. Tegelikult vähesed kasutasid seda võimalust. Kusagil varem juba kirjutasin, kuidas väntas UAZ-i käima kui aku oli tühi ja sohver võhmal Käis suitsunurgas poistega vahel vestlemas, uuris elu ja teenistuse kohta.
Enamus ohvitsere oli olnud paar vahetust piiri taga teenimas, nii, et imestasid ise ka selle N-riigikorra üle.
Muidu täitsa inimesed: rivi ees lärmasid ja olid ranged, mõtlen vanemaid ohvitsere, väikses seltskonnas või teises olukorras päris normaalsed.
Roodukas mind ei seedinud ja ega mina teda ka, oli teine värskelt saanud praporist vanemleitnandiks ja mõtles, et on kõva mees ning kõik "ustaavid" kehtivad igas olukorras.
Polgu vana oli mõnus mees, reamehest polkovnikuni jõudnud, alati võisid paluda isiklikus küsimuses vastuvõttu. Tegelikult vähesed kasutasid seda võimalust. Kusagil varem juba kirjutasin, kuidas väntas UAZ-i käima kui aku oli tühi ja sohver võhmal Käis suitsunurgas poistega vahel vestlemas, uuris elu ja teenistuse kohta.
Enamus ohvitsere oli olnud paar vahetust piiri taga teenimas, nii, et imestasid ise ka selle N-riigikorra üle.
ohved NAs
Oot, oot- kaasfoorumlane ppp- kus sa minu postituses sõna "venelane" märkasid? Sildistaja oled sel juhul küll ise! Ja minu postituses pole ka kuskil juttu ei eestlasest, sakslasest ega muust rahvusest. Tegelikult olid väesosades kus mina teenisin ohvesid samapaljudest rahvustest nagu tollane NLiit koosnes. Ja kui minu teenistusajal oli mul kokkupuude sarnaste tüüpidega, nagu eelpool kirjeldasin, siis nii see oli. Mina teenisin 2 aastat vene armees ja ei tea, mis tüübid olid kuskil ülikooli sõjalise laagris või mujal pooltsiviilis.
üldiselt oli sõdur ohvitseri jaoks mitte inimene vaid lihtsalt olend , vene keeles kutsutakse seda skot,skotina.
lihtsalt mingi kari ,olevused kes peavad tegema seda mida kästakse ,ise mõelda üldiselt ei lubatud
oli väga vähe ohvitsere kes suhtusid sinusse nagu inimesesse
utsebkas ei olnud sellist mitte ühtegi,väeosas 2-3 ohvitseri
aga noh eks suhtusid ka nendesse nagu shaakalikarja
lihtsalt mingi kari ,olevused kes peavad tegema seda mida kästakse ,ise mõelda üldiselt ei lubatud
oli väga vähe ohvitsere kes suhtusid sinusse nagu inimesesse
utsebkas ei olnud sellist mitte ühtegi,väeosas 2-3 ohvitseri
aga noh eks suhtusid ka nendesse nagu shaakalikarja
Oli ohvitserkaadrit seinast seina, padukretiinidest alates, kes sõdurite käest viinaraha laenasid ja siis kevadeti-sügiseti nädal-paar haiguslehele peitusid, et mitte võlgu maksta, kuni kaadrini, kes tee paguniteni reamehest majorini IL-28 pardalaskurina alates ja toona väeosa zam po vooruženieni läbi käinud ja üldist respekti omasid. Sellest hoolimata, et iga kord enne väeosa korrapidajaks astumist oma relvalaost läbi läks ja RPK puhastusvarda ligi võttis, millega hommikuti demblitele äratust korraldas. Kes just juhtusid maha magama tema korrapidajaks oleku. Ja nähtu baasil võib öelda, et iga ohvitseri autoriteet sõltus ikka ja ainult temast endast, ei millegist muust.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lgp! ksf! Istorikule vastuseks - minu postitus ei olnud vastus tema postitusele vaid teemale üldse! Venelased või mitte, olen ka näinud mitmest rahvusest ohvitsere, venelastest tatarlaste ja juutideni, nõus täiesti, vahet pole mis rahvusest, olgu või lätlane! Tõsi küll, eestlasest NA ohvitseri peale hr. Laaneotsa (seda ka juba KV-s) pole küll kohanud, 2-aasta mehed v.a.
Pooltsiviili kohta - need 45 + 55 päeva möödusid reaalses militaarkeskonnas, , 55 päeva tavalises Kaliningradis asuvas tankipolgus.
Pooltsiviili kohta - need 45 + 55 päeva möödusid reaalses militaarkeskonnas, , 55 päeva tavalises Kaliningradis asuvas tankipolgus.
nojah 100päeva vs 365 x2 päeva on ikka midagi muud
muidugi ka saja päevaga nägi kogu selle durdommi peamised jooned ilusasti ära
meil oli ka selliseid ohvitsere kes muidu olid täitsa normaalsed aga kui võimu juurde said (dezurnoi po tsasti või dezurnoi po brigadu) siis muutusid mingiteks zombideks ja kukkusid demblitel pärast äratust voodeid tagurpidi keerama , teinekord püstolit kabuurist kiskuma ja üldse võjoobovaitasid täiega
muidugi ka saja päevaga nägi kogu selle durdommi peamised jooned ilusasti ära
meil oli ka selliseid ohvitsere kes muidu olid täitsa normaalsed aga kui võimu juurde said (dezurnoi po tsasti või dezurnoi po brigadu) siis muutusid mingiteks zombideks ja kukkusid demblitel pärast äratust voodeid tagurpidi keerama , teinekord püstolit kabuurist kiskuma ja üldse võjoobovaitasid täiega
Mulle on jäänud nii lähedaste meenutuste kui loetu põhjal mulje, et palju sõltus sellest, millal kroonus käisid. Minu isa käis 60-te algul, olles viimane lend, kes teenis kolm aastat ja tema jutu järgi olid ohvitserid igati normaalsed vanad kes viskasid nalja, kes suhtlesid sõduritega igati mõistlikult ja viisakalt ja juhtus ühiseid napsuvõtmisigi. Tihti suheldi soldatitega ees- ja isenime kasutades jne. Vanamehele oli totaalne üllatus, et Eesti sõjaväes kui leboaugus käivad asjad hoopis teisiti. Ta meenutas, et mingi suurema joomaseikluse peale keegi kõrgem ohvitser ainult vangutas talle otsa vaadates pead: "Teet Vainovitsh, seda poleks Teist küll uskunud."
Parandage kui eksin aga sealtmaalt (60-te keskpaigast?) alates asjad vist muutusid, nagu ka dedovtshina arenes jne.
Parandage kui eksin aga sealtmaalt (60-te keskpaigast?) alates asjad vist muutusid, nagu ka dedovtshina arenes jne.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Minule tegi dedovshina tekke põhjuse selgeks üks 25 aastat teeninunud eesti ohvitser: selle põhjus ei olnud eelkõige ohvitserides vaid selles ,et sõjaajal ja kohe pärast sõda ei sündinud lapsi nii palju kui armee vajas (kes said sõjaväeküpseks 60-ndate teisel poolel) ning hakati ka võtma kriminaale (eelkõige ehituspatti). Liskas mainis ta ka seda, et see (dedovshina) pärineb kutsekoolidest. Mine võta siis kinni, mis see põhjus oli, aga inimlikkus säilis kindlasti ka paljudes ohvedes kuni liidu lõpuni...
Minul jäi mulje NA ohvitseridest, kui sportlikest ning huvitavatest inimestest, way to go huvitavamad kui tolleaja kolhoosnikutest ja töölisklassi esindajatest.
Head kala-, jahi- ja tehnikamehed olid. Ka spordi tegid üsna paljud.
Nothing personal, kui ümberringi asuvate kolhooside meestöötajad jõid kordades rohkem.
Lendurid kõik olid üliteravad tüübid ja naised neil olid ilusad
Koht: Ämari lennubaas 1980-91
Head kala-, jahi- ja tehnikamehed olid. Ka spordi tegid üsna paljud.
Nothing personal, kui ümberringi asuvate kolhooside meestöötajad jõid kordades rohkem.
Lendurid kõik olid üliteravad tüübid ja naised neil olid ilusad
Koht: Ämari lennubaas 1980-91
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
- sinivarrukas
- Liige
- Postitusi: 193
- Liitunud: 10 Mär, 2010 15:01
- Asukoht: Eesti
- Kontakt:
Pajatan ühe loo mida mu isa mulle rääkis, ja neid lugusid tal oli. Teenis enamuse oma teenistusajast Moskva linnas, oli autojuht (aasta miski 1968-69). Rahateenimiseks müüdi linnapeal piiritust ja sõideti taksot. Ühel päeval kui raha vajadus talumatuse piiri oli ületanud, mindi jälle piirituse mannerguga linnapeale (ei saa kindel olla, et too Moskvas toimus, sest mõninga aja veetis paps ka Ukrainas, minuteada), ühe eramaja uksel peremehele "värsket" spirti pakkudes kutsus mees rahahädas sõdurpoisid sisse. Kuna hind sobis, siis läks härra tahatuppa rahakoti järele. Tagasi oli tulnud polkovniku pagunitega pintsakuga, mille taskust võttis aeglaselt rahakoti ning maksis nõutud summa, aga asja lõpetuseks kostis a´la "nu võ jobbennõje estobetisid, et te siit oma piiritusega kaoksite i štob ja vam biolše ne videl!!". Eesti poisid pidid püksi sittuma, said küll oma raha ja piirituski jäi alles, aga kadusid sealt nagu "sitt lehma ihust".
Inimlik polkovinik ju?
Inimlik polkovinik ju?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist