Muistne Varbola

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Polwenor
Uudistaja
Postitusi: 1
Liitunud: 16 Juul, 2010 0:40
Kontakt:

Muistne Varbola

Postitus Postitas Polwenor »

Tere kaasuurijad
Mis infot on teil n.ö. muistsest Varbolast
Teada, et piirkonas on üsna palju lahinguid peetud!
Suurem enamik paikadest on aga tähistamata.
valdo
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:03
Asukoht: Kehra/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas valdo »

Vaadates muinasaegsete kihelkondade kaarti (mille me saame tänu Taani Hindamisraamatu Suure Eestimaa Nimekirja andmete üsna tõetruult rekonstrueerida), ei ole mingit kahtlust, et Varbola rajati algselt kui Harjumaa kagupiiri linnus vastu Läänemaa alasid. Sealt oli piirini (hilisem Kükita kõrtsikoht Tallinna-Pärnu maanteel) kiviga visata.

Iseasi on see, et sellena ei ole praegune ajalooteadus Varbolat käsitlenud.
Valdo

[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

valdo "natuke" eksib. See rajati nelja maakonna ühislinnusena: Rävala, Harju-, Lääne- , Saaremaa ühise linnusena. Seda pole kunagi võõrvägede poolt vallutatud, kokkuleppe alusel läks see Taani kuninga liitlasena lihtsalt Taani kuninga kaitse alla, aasta polnud mitte 1219 (nagu väidetakse ametlikult), vaid siiski juba 1217. See lepe on ka Jüriöö ülestõusu alge, sest Taani kuningal polnud õigust Põhja-Eestit müüa, sest see polnud tema oma, vaid lepingu alusel tema liitlane.

PS! Muuseas on Varbola ehitatud nii, et ka järgneval suurtüki ajastul on ta raskemini vallutatav kui näiteks Tallinn, sest müürid on kõrged ja nende paksus on erandina varajase keskaja linnadest mitte 1 meetri paksused vaid sisuliselt bastionid.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Minuarust on fantastiline teada, et järgnevate sajandite Ida-Euroopa kindlus Pihkva oli tollel ajal puht soome-ugri linn. Pihkva kasvas ja seega on ka vale Eesti vabadusvõitlust lugeda lõppenuks sellega kui praegusel Eesti alal enam ühtegi läänest vaba linna ei olnud. Pihkva oli MEIE linn ja see liidab Novgorodi endaga, mitte vastupidi, ja seda ei tee mitte "venelased"(keda siis veel polnud olemaski) vaid Pihkva rikkaima linnana liitis endaga Kreeka linnriigi laadselt üles ehitatud Novgorodi. Seega ei olnud ristisõdijate sõda mitte absoluutne võit vaid see piirdus osa ala vallutamisega, osa alaga liitlas-lepingu sõlmimisega ja osa ala jäi VALLUTAMATA, kui Ivan IV Julm selle ala 16. sajandil, Krimmi khaani heakskiidul vallutas ja näiteks üksi Novgorodis üle 40 000 inimese linna müüride taga hukkas, siis Pihkva hoidus veresaunast. Pihkva määras poliitikat. Hiljem tema roll kahanes, kuid tugevamini kindlustatud linna staatus tal säilis ja seda eeskätt sellele, et Pihkva rinn asub paekihil ja ehitatud on seal mõttega ja mehiselt.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

...sisuliselt bastionid...
Ole hea ja selgita oma mõttekäiku! Ma ei saanud päris selget ettekujutust sellest.

terv
o
kulda18
Liige
Postitusi: 166
Liitunud: 13 Mär, 2004 16:34
Kontakt:

Postitus Postitas kulda18 »

:scratch: on sul wrangel kõik hästi? oled sa meiega?
Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?" Joh. 3,12
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Varbola vall on sisuliselt 6 + meetrit paks, see ei ole suurtüki vastu tehtud kuid see oli laotud nii, et seda ei saada alt kangutada ja koos sellega ei saadud ka suurtükist seda maha tõmmata.
Kasutaja avatar
medal
Liige
Postitusi: 756
Liitunud: 16 Jaan, 2008 23:20
Kontakt:

Postitus Postitas medal »

Maakera sees pidi olema ju ka teine maakera, mis pealegi välimisest suurem.
valdo
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:03
Asukoht: Kehra/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas valdo »

Wrangel kirjutas:valdo "natuke" eksib. See rajati nelja maakonna ühislinnusena: Rävala, Harju-, Lääne- , Saaremaa ühise linnusena. Seda pole kunagi võõrvägede poolt vallutatud, kokkuleppe alusel läks see Taani kuninga liitlasena lihtsalt Taani kuninga kaitse alla, aasta polnud mitte 1219 (nagu väidetakse ametlikult), vaid siiski juba 1217. See lepe on ka Jüriöö ülestõusu alge, sest Taani kuningal polnud õigust Põhja-Eestit müüa, sest see polnud tema oma, vaid lepingu alusel tema liitlane.
Tegelikult ei ole meil usaldusväärseid ürikulisi allikaid, et Varbola oleks rajatud mitme maakonna ühislinnusena. Niipalju, kui säilinud kirjalik materjal muinasaja lõpul ja vabadusvõitluse (muistse vabadusvõitluse) kohta lubab väita, oli muinasmaakondade omavaheline koostöö üldse ajutine ja kaootiline - kord olid liitlased ja siis sõditi jälle üksteise vastu.

Muidugi ei tähenda see seda, et mingil perioodil (mingi koalitsiooni ajal, kui kasutada kaasaja termineid) ei ole Varbola sellise ühislinnusena lühemaid aegu kasutusel olnud. Nagu Läti Henriku kroonika pajatab, oligi 1222. aastal muistse vabadusvõitluse ajal Varbola ajutiselt eestlastest ülestõusnute keskuseks. Kas ka millalgi varem - ei tea.

Vaadates Varbola asendit muinasmaakonna piiri lähedal, on siiski väga tõenäoline, et ta on rajatud piirilinnusena. Mis muidugi ka ei tähenda, et hiljem toimis ka ta mingi ala tuumiklinnusena (kui Harjumaal polnud vaja enam Läänemaaga sõdida).
Valdo

[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kasutaja avatar
Rotalane
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 23 Sept, 2010 13:36
Asukoht: Bordeaux
Kontakt:

Postitus Postitas Rotalane »

Vaat see Varbola on tegelikult üks môistatus. Ma olen ise mänginud môttega, et see vôis olla môeldud mingi keskusena ikkagi. Piirilinnuse jaoks on ta lihtsalt üüratult vôimas. Nii suure kaitseehitise püstipanemiseks pidi olema mingi muu pôhjus.

Varbola on Harjula - Rävala - Rotala (Läänemaa) kokkupuutekohas. Iseenesest väga strateegiline paik. Merest piisavalt kaugel, kuid samas ei olnud Rogerviki sadamakoht (Paldiski) üldse kaugel ja maalinn on keset muistset kaubateed, mis lôunasse ja itta viis. Samuti vôib tômmata môttelise joone Rotala Kividenpää sadamast kuni Rävala Jägalani. Nii Rävalast kui Rotalast pääseb jôgesid mööda üsna linna lähedusse. Rogervikist mööda Keila jôge samuti.

Ristisôdade ajal said Rävalast, Harjulast ja Rotalast 1219 Taani vasallid. Julgen oletada, et need kolm maakonda vôisid Taaniga mingites lepingulistes suhetes olla juba palju varem. Lindanise valutu vallutamine on imelik. Rotala aadlisuguvôsa Lode (kelles on kindlasti maarahva verd) olevat oma läänikirjad saanud juba 1196 kui Taani Kanut maad väisas. On see nüüd legend vôi mitte, aga mingi osa tôtt on seal kindlasti. Jutt sellest, kuidas 1220 taanlased Lindanisest rootslastele Lihulasse appi tôttasid, on minu silmis krooniku vassimine. Taanlased tulid vôibolla hoopis rootslasi klohmima, sest Rotala oli tollal juba Taani vasall ja rootslased seega (vähemasti taanlaste silmis) maaletungijad.

Varbola vôis olla muistsel ajal kolme maakonna keskus ja tähtis kaubanduslinn.
valdo
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:03
Asukoht: Kehra/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas valdo »

Rotalane kirjutas:Vaat see Varbola on tegelikult üks môistatus. Ma olen ise mänginud môttega, et see vôis olla môeldud mingi keskusena ikkagi. Piirilinnuse jaoks on ta lihtsalt üüratult vôimas. Nii suure kaitseehitise püstipanemiseks pidi olema mingi muu pôhjus.
Ülimalt tõenäoline on, et ta tekkis siiski Harjumaa piirilinnusena vastu Läänemaa alasid (Kükita kõrtsikoht ikkagi kiviga visata). Aga edaspidi, kui Harjumaa ja Läänemaa enam ei sõdinud, arenes ta kohalikuks tuumiklinnuseks. Fakt on see, et Varbola vastas Läänemaal on vaid üsna tagasihoidlikud muinaslinnused (ma mõtlen Sõtke ja Konuvere linnuseid, Kullamaa asub juba kaugemal).
Valdo

[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Kasutaja avatar
Rotalane
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 23 Sept, 2010 13:36
Asukoht: Bordeaux
Kontakt:

Postitus Postitas Rotalane »

Lähimad Läänemaa linnused Varbola vastas on Russalu ja Märjamaa Kantsimägi, mis on tôepoolest piirilinnused otseselt Harjumaa vastu. Kui neile lisada ka Sôtke ja Konovere, siis vôib arvata, et kahe maakonna vahel käis üsna tihe taplus.

12-13 saj vôis Varbola olla kindlasti mingi keskuse taolist.
valdo
Liige
Postitusi: 375
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:03
Asukoht: Kehra/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas valdo »

corvus kirjutas:Valdo, milline on tõenäosus, et sisemaiselt vajati nii suurt linnust just piirikindlustusena?
Usun, et nn "suurele Varbolale" eelnes "väike Varbola", st samas kohas asunud vähem kindlustatud paik. Ja see nn "väike Varbola" võis olla Harjumaa piirilinnus Läänemaa vastu. Kindlasti on meie muistsed maakonnad omavahel sõdinud (mh. ka veel 13. sajandi alguse muistse vabadusvõitluse resp. ristisõdade ajal).

Praegune, st "suur Varbola" vast ei ole jah enam olnud Harjumaa piirilinnus Läänemaa vastu, vaid midagi enamat. Mille rajamiseks kasutati oletatavalt ära varasem rajatis, st ei püstitatud seda tühjale kohale.
Valdo

[b][url=http://tinyurl.com/rattad]Eesti Jalgrattamuuseumi[/url][/b] looja ja eestvedaja
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk tn 9. Maist septembrini oleme avatud R,L,P 11-18, muul ajal kokkuleppel
Tutvustame jalgratta ajalugu eesti vaates, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Ma toon välja mõned mõtted:

Varbola samal paenukil võis olla ka ennem midagi, kuid see ei oma mingit seost mahuga, milles see linnus rajati 11. sajandil.

Piirikindlustusi kui selliseid ei eksisteerinud, sest mingit "rinnet" ei eksisteerinud.

See kui maakonna tugevad linnused asuvad teise maakonna piiril tähendab pigem seda, et sealt rünnakut ei oodatud ning tugev linnus loodi sinna kuhu saadi rünnaku korral mujalt taanduda. Seega eeldatava rünnaku suund on hoopis sealt kust linnused eemale hoiti.

Strateegiliselt oli 11. sajandil juba 500+ aasta jooksul selgelt olemas sõja kaks osa: kindlus-kaitse ning alalt ratsaväena taandumine ja vasturünnaku tegemine. Varbola seega on tagalaks nii Rävala, Rotaliale/Ridalale/Läänemaale kui ka Harjumaale.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Hendrik siiski mainib eestlastel hobuseid päris palju sõjaga seoses. Transporthobused? Linnused olid pelgupaigad naabrite rüüsteretkede puhuks ja väga pikaajalisele piiramisele vastu ei pidanud. Harilikult pikalt ka ei piiratud, üllatus oli oluline - kiire röövretk siia, siis meie jälle sinna. Kui oli näha, et piiramisele vastu ei peeta, üritati end piirajate käest vabaks osta. Need said oma hõbeda ja läksid koju tagasi. Töötas isegi venelastega, varbolased tegid ka nii mäletamist mööda. Sakslastega see süsteem ei töötanud hästi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist