Arvan, et ei ole vaja vaielda pisiasjades! Kes? Kus? Miks?
Tuleb siiski nentida, et mitte kõik siin eestimaal ei mõtle ühte moodi. Ja sellest tulenevalt võib siia laiendada vana tõde "Iga rahvas on väärt oma Kuningat" ehk siis "meie tänane Eesti väärib sellist valitsust".Vaikal kirjutas:Teatavasti Eesti sõjameeste Ühendused ametlikult laupäeval Lagedi muuseumis mälestussamba avamisest osa ei võta. Siinjuures toon ühe endise sõjamehe arvamuse mälestusmärgi muuseumi paigaldamise kohta:
http://www.hot.ee/vvliit/sammas_01.htm
....Seega ei ole ka meie valitsusel enam põhjust diskuteerida lääne mõjuvõimsate suurriikidega selle üle, mis Eestis Teise maailmasõja ajal toimus. Hinnang on antud – avalikus ruumis võivad Eestis eksisteerida ainult Nõukogude Liidu ja Punaarmeega seotud mälestussambad....
Lisaksin siia omalt poolt ühe mõttetera, mille leidsin Pat. "Narva" ajaloo II köite epiloogist (lk.787):"Õigus on neil relvavendadel, kes 1994.a. suvel Sinimägedes mälestusristi ette pärga pannes ei öelnud "Puhake rahus", vaid "Olgu neetud see vaenlane, kes meid iial rahule ei jäta".
Ingl. keeles:(lk.868) In the summer of 1944, laying a wreath on the memorial cross in the Sinimae Hills, our comrades-in-arms justifiably replaced the traditional "May they rest in peace" by "A curse on the enemy who never leaves us in peace". This is the way how soldiers mourn.
Jah, niimoodi leinavad kunagised sõdurid tänases Eestis, sest olgem ausad, ei ole ju punased rahule jätnud ka langenuid.
Kuid mida sellises olukorras teha? Kas püss põõsasse? Mitte mingil juhul. Kõigepealt minge kõik homme valima ja ärge andke oma häält punastele! See on see, mida täna igaüks langenud sõjameeste mälestuse heaks teha saab.