Gerhard Rahnulo (Püümann)

Väljapaistnud isikud -- sõjaväelased, riigitegelased jmt. Kellest iganes peate vajalikuks kõnelda sõjandusega seoses.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Gerhard Rahnulo (Püümann)

Postitus Postitas Eestileegion »

Kas keegi huvitub ajakirjanik G. Rahnulo-Püümanni teenistusest Eesti 2. eripataljoni 2. kompaniis ajavahemikus 1.11.1941-16.08.1942?
Viimati muutis Eestileegion, 02 Mai, 2011 20:52, muudetud 1 kord kokku.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Postitus Postitas Eestileegion »

worm
Liige
Postitusi: 96
Liitunud: 22 Jaan, 2005 23:06
Kontakt:

Postitus Postitas worm »

Kas sisu ka näeb 8) ?
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Postitus Postitas Eestileegion »

Sisu on arvutisse ümber kirjutatud, koos minupoolsete täpsustustega sulgudes.
Teen algust ümbertõstmisega.

(Esimene märge päevikus) 01.11.1941.
Kompaniil on seljataga umbes kolmenädalane eluga, arvestades päeva, mil pataljoni hakkas formeerima pataljoni ülem O. (Osvald) HANSEN. Esimeseks ülemaks-formeerijaks on kompaniil kapten KUSTAW WÄLJAL (Gustav Välja), kelle asendab 27.10.1941 lennuväe kapten ARTHUR (Artur) ASU.
On palgapäev, tasu makstakse 23.-31.10.1941. Kompanii ülemal on rahamaksmise juures hea võimalus sõeluda mehi, pannes erilist rõhku sellele, et kõigil vabatahtlikel oleks kindel soov sõjasõitu Venemaale kaasa teha. Samuti jälgitakse hoolega seda, et kompanii koosseisu ei pääseks mehi, kelle tegevus kommunistide valitsuse ajal oli lauduväärne.
Kompuli poolt praagitakse teenistusest mõned mehed, kes teenistusele ei osutu vastuvõetavaks.
Meeskonnale i. süstimine nakkushaiguste vastu.

02.11.1941
On pühapäev ja kompanii elupulss seega tavalsest märksa vaiksem. Meeskond õppustest vaba ja paljud on lubatud koju kuni esmaspäeva hommikuni. Seda lubati eriti sellepärast, et osa mehi oli süstimise tagajärjel haigestunud. Oli kuulda, et pataljoni adjutant leitnant (Eduard? Elmar?) MANDRI oli teinud mürtsu toitlustamise ettevõtja KEKS´ile (Veks?´ile) halva toitlustamise eest, kuna meestelt oli selle kohta kuulda nurisemist.

03.11.1941
Tööpäev kompaniis algas meeskonna välisõppusega Rannavärava spordiplatsil. Teenistusest vabastatakse kolm meest pataljoni artsi poolt, kuid tundub, et mehed ise ei taha enam edasi teenida ja seepärast arsti juurde läksidki. On üksikuid juurdetulijaid kompanii teenistusse, koosseisust puudub umbes 10 inimese ümber. Kompanii varahoidjal läheb korda osta kompanii jaoks detsimaalkaalud ja kusagilt hankida kirves ning saag, kuna eriti viimaste järgi tunti suurt puudust.

04.11.1941
Esimesel hommikusel ühisel tunnil võtab kompul mehed käsile, kuna kompanii sisemises elus on avastatud üksikuid häbiväärseid juhtumeid- vargusi.
Kompul ütleb, et sellised mehed peavad kompanii koosseiust kaduma ja väljasõidul Venemaale ta annab pikanäpumehed juba meeste omakohtu alla. Riiestuse ülevaatusel selgub, et üksikute meeste jalatsid on välisõppusteks viletsad, seetõttu grupeeritakse rühmad ümber.
1. ja 2., rühma koosseisu viiakse tublimad ja korralike jalatsitega mehed; 3. rühm jääb esialgu puuduliku koosseisuga ja välisõppusi kaasa ei tee.
1. ja 2., rühma asukohaks jääb maja Lai tn 17 Tallinnas, kuna 3. rühm, voorimeeskond, kantselei ja kompul asuvad vastasmajas, Lai 32.
Saadi kompaniile esimene koer, venelaste poolt maha jäetud sõjaväe sidepeni-valge karvaga siberi hunt. Koer tunneb end alguses kartlikuna, talle antekse nikeks Poiss.

05.11
Patuli korraldusel seati sisse Lai 17 majas kartseriruum, kuid kasutamist ei ole see veel leidnud. Omavoliliselt jäi joomise pärast jäi teenistusest ära rms KALDE (?). Ta tahab küll jääda edasi kompanii teenistusse, valades seejuures isegi purjus inimese pisaraid, kuid logardeid meie teenistus ei vaja. Tehakse ettevalmistusi Venemaale toiduvarustuse tagavarade kaasavõtmiseks; seatakse valmis lihasoolamise nõud, tinutatakse supi hoiuks termospaagid. Teenistusest lahkub mees, kelle hingel teatakse olevat minevikust rohkesti karistusi varguste eest.

06.11.1941
Eesti I ja II Eripataljoni ohvitserkond käis esinemas Tõnismägi N i6(?) SS staabis Saksa kindralmajor STAHLECKER´ile (Valter Stahlecker) ja major PETERSEN´ile (?), kusjuures mõlemad esinesid lühikese kõnega üldisest olukorrast. Varahoidja KAROLIN (?) muretses kompanii jaoks 9 kasti õlut hinnaga 1 rubla 10 kopikat pudel, mis jagati ära meeste vahel. Liiguvad kuuldused meeste seas, et üks eripataljonidest viiakse lähimal ajal üle Tartusse. Paberosse jagati kõigest 100 pakki, millest ei jatkunud pakkigi mehe kohta. Õhtul varahoidja Karolin koos kahe mehega ja sakslastega sõitsid autol Viljandimaale, et hankida sealt kompanii jaoks toiduvarustust Venemaale kaasavõtmiseks.

7.11.1941
Pataljoni ülemalt tuli korraldus, et viletsate jalanõude ja riietuse pärast välisõppustelt ärajääjaid ei tohi linna lasta. Üldiselt ei mõju varustuse väljaandmise hilinemine meeste meeleolule kuigi hästi. Oli nurinaid- ja õigustatuid- selle üle, et ökonomi süü läbi hilinesid eranditult kõik söögiajad. Homme toimub ökonomide vahetus, võib olla paranevad siis asjad.

8.11.1941
Uue toitlustaja ajal tundus toit esimesel päeval paremana, kuid halva korralduse tõttu hilinevad meeskonna toiduajad. Meestele korraldati saun Raua tänavas, kuhu mindi kompaniide järjestuses rivikorras. Hilisõhtul saabus Viljandimaalt tagasi kompanii varahoidja, tuues kaasa sealiha, vorsti ja kanu. Võid, juustu ja mune ei ole läinud korda hankida. Kuna liigub kuuldusi, et pataljonil väljasõitu niipea ei tule, jägatakse kompuli korraldusel toodud toiduained kompanii kaadri vahel ja tagavaradeks Venemaale sõidu puhuks neist esialgu midagi ei jääta.

09.11
Pühapäeva tõttu õppusi ei ole. Pataljoni staabis toimus (arse, ase?)veltveeblite nõupidamine, kus puudutati peamiselt majanduse ala raamatute sisseseadmise küsimusi.

10.11
Asutakse energiliselt otsima kompaniile uusi ruume, kuna praegune asukoht kahes majas ei ole kuigi sobiv. Päeval on pataljoni staabis kompulide koosolek, mille järele kompul kpt. ASU kutsub kokku kompuli kaadri ja teatab neile seni aset leidnud väärnõuetest, millest edaspidi tuleb hoiduda. Ühtlasi teeb kompani ülem teatavaks, et pataljonil tuleb arvatavasti veel pikemaks ajaks Tallinna kohale jääda ja sellega tuleb esialagu arvestada. Kompanii ülem märgib, et ta nõuab kaadrilt kindlalt kõigi korralduste täitmist ja nendest kõrvalekaldumiste eest tuleb igal ühel vastutada. Hiljem kompul ja ülemveltveebel KANN kõnelevad ka kompanii meeskonnaga. Päeval toimus i. komp. juures ülemveltveeblite koosolek, kus arutati pataljoni söögisaalis aset leidvate väärnõuete kõrvaldamist.
Teade, et pataljonil tuleb veel mõnda aega Tallinna jääda, võetakse meeskonna poolt vastu kahesuguste tunnetega. Ühedele- suuremale osale see ei meeldi, kuna neid võlus teenistusse asumisel peamiselt sõjasõit Venesse. Teised, kes on vähemuses, on sellega rahul, et saavad rohkem eestis viibida.

11.11
Kompanii sai teise koera- välimuselt toreda hundi Carramba. Koera ostis kompanii i. rühm ajalehe kuulutuse kaudu, makstes 350.- rubla. Näib olvat terane ja tragi loom, kuid tigedavõitu. Ruumide valikul jäädi peatuma Uus tn. N 2 maja juurde (endine Cahlnbäck´i kontor). Sinna saab paigutada ühele korrale terve kompanii. Muide on need ruumid senistest palju paremad, vähemalt valguse ja õhu mõttes.

12.11
Kompanii osa mehi läks hommikul uusi ruume korrastama. Tehti ligi lõunani tööd, kui äkki selgus, et sakslased hoiavad seda maja oma väosade paigutamiseks. Töö jäeti pooleli ja mehed tulid kompaniisse tagasi. On tunda puudust küttepuude järele, mida pataljoni majandusosakond ei suuda kuidagi normaalselt muretseda. Kompanii formeerimisest saadik on majandusosakonna kaudu kompaniis saadud puid kõigest üks ruumimeeter.

15.11
Kolimise päev kompaniile. Uued ruumid Lai tn. 13 teisel korral on niivõrd avarad, et neisse mahutub terve kompanii, kuid seejuures on siiski tunda ruumipuudust. Seevastu on uued ruumid eelmistest märksa kenamad- avarad, õhurikkad, parkett põrandatega. Ka jätab sissekäik kompaniise kõigiti soliidse mulje. Äsja- ja hästiremonditud uued ruumid on varutud Eesti Tervishoiu Muuseumile. Kuna viimane ei saa kohe sisse kolida, siis loovutati ruumid ülemveebel KANN´i läbirääkimiste tõttu kompaniile. Pidi olema palgapäev, kuid rahatooja kuller ei olevat õigel ajal rahadega Riiast kohale jõudnud. Lubati maksta teisipäeval, 18. novembril. Meeskonnale jagati pärast saunaskäimist 2 pudelit õlut.

16.11.
Õppustest vaba pühapäev. Nende ridade kirjutaja on korrapidaja abiks pataljoni staabis. Korrapidaja ohvitser avastab, et pühapäeviti makstakse pataljoni toitlustamise eest hoolitsevale ökonoomile ligi kahekordne hind, kuna ei arvata toidult maha neid, kes on kogu päevaks linna lubatud. Erandiks on meie kompanii, kelle söögiks ülesandud meeste arv võrdub tegelikult käinutele. Korrohv. teeb sellest ettekande pataljoni ülemale.

17.11.
Kolmas nakkushaiguste vastu süstimine meeskonnale. Selle tagajärjel haigestub terve rida mehi, keda arsti poolt vabastatakse 1-3 päevaks. Muid erilisi sündmusi kompanii elus pole märkida.

18.11.
Kella 12.00-14.00 toimus kino Gloria ruumes loeng 1. ja 2. pataljoni kõigile vabatahtlikele.
Loengu sisuks: ajalooline ülevaade Peterburi asutamisest ja juurdekasvust. Muljed sellest ei ole kõige paremad. Kõige pealt oli lektori ettekanne monotoonne ja tempota, mis suigutas mehi rohkem uinuma kui loengut kuulama. Teiseks ei olenud loengu sisu kuulajaskonnaga arvestades küllaldaselt populaarne ja kaldus liigselt ajalooliste kui ka kunstiajalooliste tõsiasjade meeldetuletamisele. Kas venelased pidasid (Bartolomeo Francesco) Rastrellit oma inimeseks või itaallaseks, see huvitab meid, Peterburi minejaid, vähe. Meile oleks tarvilik elav ettekanne tänapäeva Peterburist, mis oleks sissejuhatuseks sinna teotse(?)misele asumisele. Kinosoleku ajal käis patul major HANSEN tutvumas kompanii uute ruumidega. Ainsa märkusena ta ütles, et kompanii peasissekäigu siseuksel puudub kompanii silt.

19.11.
Õhtul koondati terve kompanii õppesaali ja kompanii ülem tegi meeskonnale teatavaks, et sakslaste poolt on pataljonile määratud uued palgad, mille alla kannatavad kõige rohkem vallalised. Uued palganormis, mis hakkavad kehtima 01.10.41. oleks järgmised:
Reamehe kohtadel 1 mark päevas ja 2 marka perekonna abiraha, allohvitseridel 1,5 marka päevas ja 2 marka perekonnaabiraha, veltveeblitel ja rühmaülematel 2 marka päevas ja 3 marka abiraha. Kompanii ülemal 3 marka päevas ja 3 marka abiraha, pataljoni ülemal 4 marka päevas ja 3 marka perekonna abiraha. Ühtlasi kompanii ülem teeb teatavaks, et sakslaste poolt on antud lubadus kõigi tarbeainete hindade korralikule tasemele jätmiseks, samuti ka seda, et meie ei ole pataljoni teenistusse astunud enda rikastumise eesmärgil vaid kommunismi vastu võitlemiseks.

20.11.
Uute palkade küsimus on kogu kompaniis päevakorral. Mehed võtavad seisukorra siiski rohkem ideelisest küljest. Antagu kätte vaid varustus ja saadetagu kompanii tegevusse. Teenistusest lahkujaid palkade tõttu esialgu ei ole.

21.11.
Harilik kompanii õppetegevus eriliste sündmusteta.

24.11.
Varahommikul saabub majanduse ülemalt ringkiri, et obersturmführer TRUBES(?) on lubanud pataljoni vabatahtlikele palgad kuni 15. novembrini välja maksta endiste kõrgemate tasude alusel. See uudis saab kompaniis teatavaks kulutulena. Õhtul saabub ka raha ja kompanii ülem kapten ASU maksab meestele palgad välja.

25.11.
Kompanii kaadri hulgas on viimaseil päevil vanakuri külas käinud, kuna tuleb ette juhtumeid mõõduka alkoholitarvituse vastu eksimistes. Kõige suuremat südamevalu näib selles küsimuses kompaniiülemale sünnitavat varahoidja KAROLIN, kes on saanud juba pooltosinat märkust ja hoiatust ning ise samuti annud hulk tõotusi. Lõpuks ei jää kompanii ülemal muud üle, kui KAROLIN 25. novembrist arvates teenistusest vabastada, sest tema käitumine ja „asjaajamised“ linnas on köitnud ka staabi tähelepanu. Sel puhul saavad võtta ka teisi kaadri sekka kuuluvaid sõjaväelasi.
Muuseas vabastab kompanii ülem varemase kommunistliku sõbraliku tegevuse eest tänasest päevast reamehed LEMBA ja KALMSI. Viimane neist võeti õhtupoolikul poliitilise politsei poolt vahi.
3. kompanii ülema juures käivad juurdluse toimetamiseks ülemveebel KANN ja (???)veebel SÕERD 4. kompanii ülema leitn. WÄLJAKU kaebuses 3. komp. Lipnik KIKERPILLI vastu auhaavamises.

26.-30.11.
Kompanii ja kogu pataljoni elus ei ole märgitud päevade kestes eriti midagi silmatorkavat. Meeskonnal on ikkagi endliselt südamel palkade küsimus ja kuuldused sellekohaste läbirääkimiste edukusest neelatakse ära suure hoolega. Nagu selgub, et pataljoni palkade allalöömises kaasa aitanud meie endi tegelasi, kellele sõjaväelaste võrdlemisi korralikud palgad näikse olevat pinnuks silmas.
Suure huviga võetakse vastu pataljoni ülema käskkiri 1. detsembrist Saksa toitlustusele ülemineku kohta, kuna toitlustamine senise ökonomi juures muutus järjest viletsamaks. Mehed teevad iga päev kõvasti nalja tursapeade kohta ja kui levib kuuldus, et söögiks on soolatursk, „viilivad“ pooled mehed söögist kõrvale. Ja ökonomile on see lausa kasuks: mida halvem toit, seda vähem vaja sedagi lauale kanda!
Lipnik TIIT MÄESALU toob kompaniisse juurde uue hundikoera ja koos „Carrambaga“ sigib neile lisaks veel keegi kolmas peni. Venelasest siberihunt on vahepeal arvanud heaks sootuks eestlaste juurest jalga lasta.
Laupäeva õhtul kompanii üle tahaks mehi hea meelega kostitada paari pudeli õllega, kuid Saku õlletehasest ei saa kuidagi rohkem ega vähem märjukest, kui terve 250 liitrine vaat korraga. Sellist k(???)mit korraga pintslisse pista peetakse ikkagi liiaks ja esialgu jäädakse ootama, kuni Sakul on võimalus anda pudeliõlut.
Märkimisväärne on ka seeasjaolu, et odavahinnalisele kirevale õhtule ei ole leidnud meeskonnast ainustki soovijat, põhjendades äraütlemist mittekorrapärase riietusega. Ja lubatud mundrit ootavad mehed pikisilmi.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Postitus Postitas Eestileegion »

1.12.1941
Selgub, et oma toitlustamisele ei saa pataljon täna veel üle minna, kuna toitlustajaks määratud 1. kompanii ei ole saanud vajaliste ettevalmistustega õigeks ajaks valmis.
Meestel tuleb see päev veel senise toiduga läbi ajada. Noorematele meestele näib halvasti mõjuvat tegevuseta olek. Esimese pääsukesena esineb neist 2 meest vabastamise palvetega. Üks toob vabastamise põhjuseks ette asjaolu, et täid olevat selga kasvanud.

2.12.
Esimene päev Saksa toiduvarustusel, millega mehed näivad alul kõigiti rahule jäävat. Hommikusöögiks anti küllaldane portsion võid ja leiba, sinna juurde tükk määrdevorsti ja musta kohvi suhkruga. Hulk hommikusöögiks küllaldane.
Lõunalauale serveeriti nüüd juba oma meeste poolt nuudlitest, makaronidest, kartulitest ja lihast valmistatud suppi, mida igaüks võis süüa niipalju kui süda kutsub. Supp oli paks ja rammus ning kõigiti toitev. Lõunasöögi lisaks klaasi kohvi suhkruga. Tundub pahena, et kohvi tundub liig vähe magustatuna ja seda antekse liig ohtrasti. Võiks olla magusamat ja vähem. Õhtusöögiks anti jälle võideleiba, teed ja sinna juurde marineeritud silke.
Täna hommikul tuli esitada pataljoni staapi /maj.jsk/ võrdlustabelid oktoobris ja novembri 1. poolel saadud rahaliste tasude kohtavanade ja uute normide alusel. Kuna tabelis leidus lahter „rohkemmakstud“, siis kompanii ülem kpt. ASU keeldus neile allakirjutamast. Ta põhjendas seda kirjalikult asjaoludega, et tema ei ole kellelegi rohkem lubatust palka maksnud ega ole ka seda ise saanud. Päeval oli pataljoni staabis kompanii ülemate nõupidamine, kus kuuldavasti arutati pataljoni ellu puutuvaid põnevamaid päevaküsimusi.

03.12
Kompul kapten ASU kümnekonna mehega eesotsas käis relvastatult koos kompanii koertega kontrollimas Rannamäe allmaakäike, kuna kuulduste kohaselt pidi seal peituma üksikuid kommunistlikke tegelasi ja leiduma relvi. Üht allmaakäiku mööda tungiti laternate valgustusel edasi, kuni koos edasiminek osutus võimatuks. Võis märgata, et sealt läksid siiski ühed jäljed veel edasi. Midagi erilist selle käigu tagajärjel ei leitud. Pataljoni ülemalt tuli vastus kahe puudulikult riietatud vabatahtliku kohta, et selle pahe all kannatavad kogu pataljoni sõdurid ja see asjaolu ei saa olla vabastamise põhjuseks.

05.12
Toimus pataljoni ülevaatus Rannamäe spordiväljakul pataljoni ülem major O. HANSEN´i poolt, kuhu kogunesid kõik neli kompaniid täies koosseisus. Pataljoni ülem pöördus meeste poole kõnega, milles märkis ära peamiselt puudusi pataljoni senises elus. Patul tähendas, et pataljoni vabatahtlikud on koondunud eesmärgil koos Suur-Saksa sõjaväega hävitada kommunismi ja pataljoni teenistuskohaks on määratud Leningrad. Juht Hitleri käsul ei tohi selle linna vallutamisel asjatuid inimohvreid tuua ja seepärast ei ole teada, millal sissepiiratud linn alistub. Meie oleme teeninud juba ligi kaks kuud ja selle aja kestel on meeste riided, eriti jalatsid, viletsaiks muutunud. Paljudel vabatahtlikel on mitmesugustel põhjustel vaid üks paar pesu. Kõigi selle tagajärjel kannatab meeste väljaõppus ja iga üks teab, mistähendab väljaõpetamata sõjaväe tegevusse astumine. Teenistusse astudes lubati meile tasu, mida nüüd tahetakse tunduvalt kärpida. Kõik need küsimused on minule südamelähedased ja nende kohta on minu poolt tehtud korduvalt küll kirjalikke küll suulisi ettekandeid. On loota, et need küsimused peaksid lahenema kõik soovitud suunas ja alles täna hommikul sain kirja, milles lubatakse neile vastust lähema nädala jooksul. Eestlane on pikaloomuline, kaine ja kindel mõtleja, seepärast ei ole meil vaja teha uisapäisa otsusi, mis hiljem võivad osutuda ebaõiglasiks. Hoiame endi pataljonis alal üksmeele ja teadku iga sõdur, et tema mure on ka minu mure.

6. ja 7. 12.1941
Tähtsaimaks sündmuseks on 7. pataljoni allohvitseri komandeerimine SS kaudu eriülesannetega Venemaale. Sõidab kaasa allohvitser J. PEDAJA. Liiguvad kuuldused, et komandeeritud sõidavad kusagile Leningradi ümbrusesse pataljoni jaoks kortereid vaatama. Koos sellega tekib loomulikult jutte pataljoni peatsest väljasõidust Venemaale. Toitlustamisel tekib nurinaid selle üle, et hommikusel ja õhtusel või- ja vorstiportsionid kipuvad ääma vähemaks määratud normidest. Ka ei saa veel toitlustamisel õiget korda majja, kuna vahest jääb puudu kohvist ja leivast.

8.12.
Tänasel päeval kell 14.30 kutsuti kõik 1. ja 2. pataljoni ohvitserid ja kell 15.30 kõik kahe pataljoni veeblite ja allohvitseride kohtadel teenijad Tõnismäe tn N 14 asuvasse SS-i staapi, kus tehti ootamatult teatavaks suuri muudatusi mõlema pataljoni elus. Sakslaste poolt anti teada, et meeste soovile vastu tulles viiakse neist osa /2 kompaniid/ Saksa sõjaväe alluvusse üle ja makstakse endiseid kõrgemaid tasusid. Mõne päeva pärast järgneb ka nende meeste väljasõit. Osa vene ja saksa keelt valdajaid allohvitsere lubati saata eriülesannetega Venemaale, kuna mahajääjatest meestest moodustatakse abipolitsei teenistusse kaks erikompaniid.
Venemaale sõidu võimaluse võttis kaader vastu silmnähtava heameelega ja peagu üksmeelselt oldi nõus sinna sõiduga. Ühe Venemaale sõitva kompanii ülemaks jääb meie senine kompanii ülem kapten A. ASU, kes asus kohe endale tublisid kaasteenijaid-alluvaid välja valima. Õhtu kompaniis möödus hoogsas elevuses senisest teenistusest ja olustikust tingitud loidus näis meeste nägudelt olevat kadunud.

12.12.
Hommikul valgub kompanii uksest sisse mehi suurte kandamite ja seljakottidega. Need on mehed, kes olid juba eelmisel päeval läinud “hüppesse“ ning polnud teadlikud eelmise päeva viimasest uudisest- pataljoni sõit itta on lükatud edasi. Meestel on näod pettumusest pikad. Kõnelevad, et ei julge enam linnas nägu näidata. Jäetud juba tuttavate ja sõpradega kümmekorda jumalaga, et nüüd algab sõjasõit, ent ei midagi. Päeva paiku tuleb siiski rõõmuteade- pataljon asub homme – 13. detsembril- varahommikul teele. Elevust on palju, ja pakkimist veel rohkem. Esimesed kolikoormad veerevad juba jaama. Järelikult on asi sõidu suhtes kindel. Sellest tingituna kujuneb lahkumispidu kui iseendale.
Kompaniile on hangitud 10 kasti „Samparit“, pataljonilt on saadud veel lisaks ning nii oligi igale mehele keelekastmeks 3 pudelit. Kaader sai rohkem. Laulu, pilli ja sõjajuttu oli laialt. Kompul käis veel õhtu mehi kaemas. –Terve linn on meeste laulu täis, konstateeris kapten. Kaks meest olevat Saia kangi all teinud sellist laulu, et nöörib või kõrva kuulmise. Lohutati end väitega, et küllap olid need mehed mõnest teisest kompaniist. Küllap vist.

13.12
Ülemfeldveebel SELTER käib mööda kompaniiruume, laob kõik kuradid ja „p“ algavad sõnad üksteise otsa ning kirub, et mehed liiguvad kui täid väljaastumise ettevalmistusi tehes. Hommik on pime. Külm tuisk keerutab meestele hõlmade vahele lund. Mõni vabatahtlik kahlab lumes ainult kal(???), needki laenatud teise mehe surikingade(?) otsast(?). Tuju on aga hea, sest ometi on käsil sõit. Kell 1/28 algab marss Balti jaama. Läbi hommikuse linna kõlab mehine ja lõkutav laul. „Kui läheb sõit, ära nuta neid. Hoia silmi! Kahju neist ju..“
Saatjaid on palju. Rong, milline peab mahutama pataljoni on tohutult pikk. Osa kompaniist satub prantsuse vaguneisse. Seintel kirjad: „8 hobust või 40 meest“. Külm. Vagunid on aga varustatud „tepluškadega“(?). Varsti on mehed leidnud kuski ka puuriida ning mõnusa praksumisega tekib soojus „8 hobuse või 40 mehe“ salongvagunis. Kõlab ärasõidu vile. Viimsed (ei loe sõnu välja) klõpsatused, viimsed käepigistused, suudlused ning rong Eesti vabatahtlikega hakkab veerema soovitud suunas: vastu mehetegudele ja Eesti paremale tulevikule.
„Vaba Eesti, ta poegade kodu, vaba eestlaste armastet maa...“ kõlab mehiselt, kui veereb pikk ešelon läbi lumise maastiku ja ... „üle metsade, nurmede kajab vaba eestlaste võitluse laul...“.
Tapal on esimene suurem peatus. Aega 2 tundi. Jaama einelaud valgub täis mehi. Neid võtab vastu meeldiv üllatus- singi-ja vorstiga võileibu on virnade viisi. Ei küsita tšekki ega toidukaarti. Sõduripoiss muudkui söö. Peatus venib Tapal aga pikemaks. Rong liikuma pääseb siiski ennem kui oleks mehed leidnud Tapalt puskarit. Laul läheb mehiselt ka „kuiva suuga“. Laskur TIITUS, kannab laenatud kalosse ja on alati naljane, alustab laulu, mis võtab terve pika jaamavahe ja kõige süütum salm kõlab: „Tripperisse oli jäänud palvevend, ja ka lasteaia noorim lend“. Nii läheb sõit hea tujuga läbi öö.

14.12
Pühapäeva hommikul, kell 05.00 jõutab pataljoni ešelon Narva jaama. Talvise öö ämaruses laaditakse kompanii rongilt. Kohvrid käes ja seljakotid seljas algab marss asupaika. Selleks osutub põline Hermanni kindlus. Pataljon sammub läbi iidse kindluseväravaja rivistub õuele. Saksa sideohvitser ülemleitnant SABLEVSKY vaatab uustulnukad üle ning juhatab siis kompaniid neile määratud ruumidesse. 2. kompanii saab peakasarmu teisele korrale oma pesa. Kantselei ja ohvitseride tuba on all. Ruumis on vaid õlgkotid põrandal. Mehed, sõidust väsinud, tõmbavad kohe pikku. Paar tundi tublit norskamist ning siis esimene „maast lahti“ Narvas. Mehed robinal alla pesema. Siin aga üllatus. Viimne kui üks veekraan on külmunud, pesemisruumi põrand libe kui liuväli ja käimlas jäätunud püramiidid, roni või redeliga tippu. Aga, ega häda anna häbeneda.
Päeval võetakse mehed rivisse söögisaali. Algab jaotamine rühmadesse. See on toiming, mis lõikab valusalt. Tallinnas juba kokku kasvanud rühmad lõhutakse ja moodustatakse uued. Mõnigi rühmül vaatab haleda meelega, kuidas tema „paremad mehed“ paigutatakse teiserühma koosseisu. R.K rühma mehed hõiskavad alles õhtul (loetamatu). Nad saavad omale õige mehe veebliks, kellega koos oldud juba Tallinnas.
Kell 21.00 algab esimene öörahu Narvas. Samal ööl teeb meeskonna ruumi esimese visiidi saksa sideohvitser. Püüab korrapidajaga seletada korra vene-korra saksa keelel. Nimelt aknad on pimendamata. –„Russki kommt, pombu broosit“ ütleb. Tulemus on see, et ruumid tehakse täielikult pimedaks. Pimedusest hakkab kostma aga hääli. Keegi seletab väga libekeelselt. Keegi püüab vastu vaielda. Imelikul kombel käänab esimene mees jutu ikka nii, et halb oli varem –Eesti ajal ja halb on ka nüüd. Parem oli aga vahe peal. –„Huvitav oleks näha seda meest, kes seal püüab kullata möödunud aastat“, kärgib viimaks vihane hääl teisest ruumiotsast. Libe hääl pimeduses vaikib kui lõigatult. Algas tõeline öörahu, tulvil sügavat hingamist, mehist norinat ja muid mürtsatusi, ent mitte enam provokaatorlikku juttu.

15.12.
Saksa sideohvitser vaatab veel kord üle meie koosseisud. Eriti huvitavad teda vabatahtlikud, kelle välimus reedab nende noorust. Pataljoni ja ka ühtlasi 2. kompanii noorim laskur on 17. aastane. Ja neid on mitu, sõna otseses mõttes poisikesed, kes tahavad olla mehe eest. Nad on ka seda, kui nõuab olukord. Seda tõendavad üksnes juba Vabadussõja kogemused.

16.12
Algavad esimesed õppused Narvas. Kompul kpt ASU peab meestele loengu distsipliinist ja üldisest poliitilisest momendist. Samal päeval saab meeskond ka esimese viina portsjoni. Mida seal salata, üldine arvamine, et naps on pisut liiga lahja. Jagatakse meestele välja ka vaibad. See on suurem sündmus selles mõttes, et on saadud esimene ese varustusest, mida on oodatud nii pikisilmi.

17.12
Täna on esimene rivitrill Hermanni kindluse hoovis. Mehed teevad mis suudavad, ent ühtlase varustuseta näivad marssijad siiski ainult ringi jõuguna.

18.12.
Päev algab jälle rivitrilliga. Esimene loeng vahiteenistusest ja palgapäev Narvas. Kuulume nüüd Wehrmachti koosseisu ja saame ka vastava palga. Mehed ootavad ikka riidevarustust.

19.12
Rivitrill, kui igasuguse sõjaväelise kasvatuse „a“ ja „o“. Mehi köitva loengu peab kompul, selgitades üldist poliitilist olukorda ja jõudude vahekordi maailam sõjatandril. Meeskonna üksmeelne otsus: Selline loeng on nii huvitav, et isegi tukkuda ei saa. Järgnev lnt. KILJAS´e loeng on rohkem küsimuste ja vastuste tund. Mehed on huvitatud, kunas saab sauna, suitsu, puhkust. Varustuse küsimus teeb meestele juba lausa nalja. Saapad, püksid lagunevad jalga, ent ihaldatud sõdurivormi pole veel kuski näha.

20.12.
On laupäev. Iga mees saab (ei loe nime välja) e. kateloki. Sellele nõule polegi vist eesti keeles nimetust. Õhtul päritakse meestelt peaümbermõõtu. Kohe tehakse järeldus, et nüüd algab vist riietuse jagamine. Saapa numbrit teab iga mees, ent mütsimõõduga on asi täbaram. Keegi ei mäleta oma tarkusesalve ümbermõõtu. Kompaniis leidub siiski metallmõõdurihm. Selgub muuseas, et kompanii kõige kõvem pea pole sugugi kõige suurem- ülemfeldvebli peaümbermõõt on ainult 56 sentimeetrit. Muide, samal päeval on ka esimene „Schwanz parade“ kompaniil. Kroonika kirjutajal pole kahjks teada ühtki selle ala mõõtu.

21.12.
Rühmaveeblid ja jaoülemad kutsutakse kompanii kantseleisse. Antakse kõva käsk- meeskonna ruumes kadugu suitsetamine ja raha peale kaardi mäng. Suitsuvingu jääb tõesti ruumis pisut vähemaks. Teisel rindel on olukord muutuseta. Tegevus kandub ainult rohkem puunaride varju.

22.12
Algas kauaoodatud varustuse jagamine. Hommiku poole peetakse meestele loeng kaardimängu ja käsikaubanduse pahedest. Rühmül ltn MÄESALU loeb distsipliinist ja korralikkusest. Et oleks asi piltlikum, sooritab koer „Riki“ keset põrandat ehtsa koeratembu. Korrapidaja abi karistab ja kirub tasapisi.

23.12
Varustuse jagamine jatkub. Mehed tõmbavad selga tuliuued Wehrmachti rõivad. Kellele kuub kitsas, kellele püksid pikad. Päris p(?)ki jääb aga R.K. rühma veebel JÄRVELA. Tema vägev kere ei mahu üldse pükstesse. Mees jääbki püksata. Vormimütsidega omandab kompanii teise ilme. On kadunud tsiviilriiete kirev kari ja asemele tulnud korralikud sõdurid. Saksa kotkad ja lõkmed käsutatakse maha. Mehed harutavad vastumeelselt, ent mida sa võõraste sulgedega ikka uhkustad. Täna sai ka sauna.

24.12.
Kallis jõululaupäev. Kompaniis käib hommikust peale suurpuhastus. Rühma ruumidesse tuuakse kuused. R.K. rühmas lepitakse omavahel kokku, et sel päeval ei ropendata. „Vana“ põrutab kogemata siiski paaril korral, ent palub kohe meestelt vabandust.
Õhtul koguneb terve pataljon kindluse õuele püstitatud jõulupuu juure. Patul major HANSEN tervitab jõulupühade puhul- „Nagu kõikjal Eesti kodudes laulame ka meie siin: „Püha öö, õnnistud öö...“, ütleb major. Vägevalt ja pühalikult kõlab laul Hermanni kindluse sajandeid vanade müüride vahel. Meele sööbiv on see jõuluõhtu pakases ja kuuvalguses. Härmas müürid ja lumi sädelevad kui kaunimad jõuluehted.
Sõna võtab saksa sideohvitser ültn SABLEVSKY- „Kogu kultuurne maailm pühitseb täna jõuluid, armastuse- ja rahupühi“, märkis saksa sideohvitser. „Eesti rahvalt olid möödunud aastal röövitud need kallid pühad. Paljudes eesti peredes valitseb praegu lein ja kurbus. Nüüd on aga see idast tulnud vaenlane tõrjutud välja Eestistja eestlased võivad segamatult pühitseda oma kodudes jälle jõuluid.“ jätkas ülemleitn. SABLEVSKY. „See asjaolu, et meie laulame ühiselt jõululaule tähendab, et on olemas side Eesti ja Saksa rahvaste vahel“, tähendas sideohvitser muuseas ja lõpetab oma kõne pühade õnnesooviga kogu pataljonile. Üldisele jõulupuule järgnes eraldi jõulupuu igas kompaniis.
Teine kompanii võttis külla tulnud jõuluvana vastu laulu ja lõõtspilli-muusikaga. Jõuluvana näis olevat heas tujus, laulis ise oma laulu ja nõudis meestelt jõululaulu. Kingitusigi jagas jõuluvana oma kotist, muiates ise mõnusasti habemesse – valehabemesse muidugi. Jõuluvõõrastena külastasid kompaniid ka patül ja sideohvitser.
Tuiu(?) sattunud mehed püüavad kinni võidu ohvitsere ja allohvitserening loobivad neid elaguhüüete saatel õhku. Pühadetujuks oli ka maist põhjust: meestele jagati maiuistusi, Krimmiõunu (?), veini ja päris Vabariigi valget.
Meeste suitsunälg kustutati pühadeks samuti.
Pataljoni ohvitserid olid külla kutsutud staapi. Seal, nagu hiljem selgus, sõlmiti häid sõprussidemeid Eesti ja Saksa relvavendade vahel. Samas oli, nagu kompül saladuse katte all avaldas, erilist kiitust saanud sideohvitseri poolt just meie, s.o. 2. kompanii. See tõik süvendas veelgi kaadri pühadetuju. Kaadri jõuluõhtu lõppes komp(???)lli õpetusega sellest, mida võib kompaniiülem ja mida ei või rühmaülem mitte; mida võib rühmaül ja mida veebel mitte jne. kuni reameheni välja.
Meeskonnaruumis läks pühaõhtu samuti hoogsalt. Külas käisid ka saksa kamraadid, tuues külakostiks oma laule ja pillimängu. Alles kella 02-03 paiku saabus lõpuks naridele pühaööhäirimata rahu. Vabatahtlikud sõjamehed magasid rahupühade rahus.

25.12
Teine püha. Meestele tehakse esimene ülevaatus. Uues ühtlases vormiriietuses on kompaniil hoopis teine välimus. Päev, nagu jõulupüha kunagi, möödub laulu ja mänguga (kaardimänguga). Kell on 22.30. meeskonna ruumis juba öörahu. Mehed puhkavad pühade rammestust. Hetkega on pilt aga hoopis teine. Tugevast plahvatusest rappuvad narid ja klirinal purunevad jäätunud aknaklaasid. Uni on kui pühitud. Keset rühmaruumi seisab mees aluspesus ja paljajalu, ilme segane ja rumal. Tahab jooksta, isegi ei tea kuhu. Korrapidaja käsutab mehe voodisse. See oli ka ainuke, kes sattus paanikasse. Teised tõmbasid tekid tihedasti kaitseks, purunenud akendest vuhiseva tuule eest ning jätkasid katkestatud pühade und. Häire põhjustajaks oli „vankade“ lennuk kes tuli hilinenud pühadekosti tooma. Pomm sadas aga „täis tabamusega“ Hermanni müüri taha ning peale mürtsu ja mõne purunenud aknaklaasi polnud „Stalini kotka“ vägiteol mingit tulemust. „Pravda“ arvatavasti oma järgmises numbris pani selle „võiduka rünnakuga“ terves Narvas põlema kõik „sõjalise tähtsusega eesmärgid“.

27.12
Esimene rivitrill vormiriietuses. Välimus marssivatel rühmadel hoopis teine. Sõjavägi, mis sõjavägi.

28.12.
Varustuse andmine jätkub. Üldse kogub igale mehele vasrustust üle 40 eseme ja kõik on tuliuus.

29.12.
Kompanii kpt. ASU´ga eesotsas teeb jalutuskäigu ülejõe ehk nagu sõduri keeles õeldakse „(??)ppuse poolele. Esmakordselt marsib Estnische ersat(???)herungs(?)grupi 179, nii on endise 2. eripataljoni uus ametlik nimetus, üks kompaniidest täies vormiriietuses Narva tänavail. See äratab tähelepanu. Linnaveerel tehakse peatus. Silmitsetakse maastikku, kus löödi Vabadussõja ägedamaid lahinguid punaste vastu. Tagasiteel laseb kompul teha kiirmarsi. See pühib pakasetunde. Mehed auravad, kui jõuavad taas üle jõe viivale sillale. Õhtul anti meestele püssid. Väike pettumus - anti vanad Hollandi püssid. Mehed ihkasid uusi saksa püsse.

30.12.
Hommikul kõva rivitrill. Saksa sideohvitser laseb meestel teha rivilaulu. Härra ülemleitnant avastab, et mehed alustavad laulu valelt jalalt. Viie minutiga on meestel asi ümber õpitud ja „Vaba Eesti, ta poegade kodu...“ kõlab jälle mehiselt. Peale rivilaulu kontrollib ülemleitnant meeste sineleid. Kellel liig pikk või liialt lühike, rivist välja ja vahetama. Õhtul sai jälle varustust. Rõõmu teevad meestele õlakud. Alles nüüd tuntekse end pärissõdureina, kui õlakud peal.

31.12.1941
Vana aasta algab rivitrilliga. Selle lõppedes võtab kompul komanii täies koosseisus paigale ning teatab rabava uudise: „Tunniaja pärast on väljaastumine. Pakkige kõik oma isiklukud asjad ja täiesrakmeis kindluse õuele paigale täpselt kell 11.45!“ Mehed on vaimustuses. Kaasa kipuvad isegi need, kes olid haiguse tõttu vabastatud õppusest. Täpselt määratud ajal on kompanii paigal. Mehed täies varustuses – seljakotid tulvil varustust, tekid rullis jne. kompanii vaatab üle patül ühes sideohvitseriga. Kõik näib olevat korras. Mehed rõõmsas elevuses ootamas käsklust: Parem pool! Suund kindluse väravast välja, takt-sammu marss! Ihaletud käsklus jääb aga seekord tulemata. Patül teatab, et väljaastumise käsk on ümber muudetud. Kompül avaldab kiitust 2. rühmale, kes esimesena paigal oli ning üldiselt kiitust, et mehed kõik rõõmsate nägudega minekuvalmis olid. Kompul soovib meestele head uue aasta vastuvõttu ning annab käsu ruumidesse tagasiminekuks. Õhtul antekse teega rummi ja mis peaasi, linnaluba kuni uue aasta kella 01.00. Vana aasta õhtul olid kompanii ruumid peaaegu tühjad.
Viimati muutis Eestileegion, 03 Mai, 2011 22:53, muudetud 3 korda kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Hea lugemine. Huvitav, et 41 aasta lõpul, mil sakslased juba viis kuud kohal olid, toimus arvestamine ikka veel rublades, aga mitte idamarkades... :scratch:

9 kasti õlut hinnaga 1 rubla 10 kopikat pudel
makstes 350.- rubla.
Tõsi küll, vastav määrus idamarkade kasutuselevõtu kohta anti vist välja alles 29 novembril.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
istorik
Liige
Postitusi: 1042
Liitunud: 02 Mär, 2004 17:36
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

rahnulo

Postitus Postitas istorik »

Ehk pajatad päeviku päritolust?
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Postitus Postitas Eestileegion »

01.01.1942
Kell on 01.00. Linnast saabub mehi, kõik ülevas uue aasta tujus. 2. rühma feldvebel marsib, 4 aluspükstes meest kolonnis, 3. ja R.K. rühma ruumi, annab kolonnile „paremale joondu“ ning vasak pool ja käsutab siis kamradidele head uut aastat soovima. R.K. ja 3. rühm müristavd kohe vastu. 2. rühma vana peab veel kõne, millest keegi midagi ei taipa ning marsib siis oma aluspükstes rühmaga ruumi tagasi. Linna pealt saabub nüüd aga tagasi R.K. „vana“. Mees on kõvasti tuuris ja tublisti seigelnud. Läinud nimelt uueaasta õnnesoovimine Saksa kamraadidega pisut liialt temperamentseks. Alganud see naiste pärast ja ennem kui „vana“ saanud õieti ringi vaadata, olnud 3 sakslast juba uksest väljas. Järgmised läinud ühes R.K. „vana“ kingaga. Asi lüppenud hästi kuski Saksa staabis või komandatuuris. Patsutatud mehele õlale, pakutud suitsu ja lastud tulema. Ennem olnud aga püssi- ja püstolitorud puha ümber ja vilet tulnud iga ilmakaare poolt. Sõjasaagina on R.K „vanal“ kaasas lõhkine kapmsun. Kahjuks ainult isiklik. See on aga ka ainuke „kriimustus“ mehel.
Äratus oli uuel aastal kell 08.00. Käsk lahingrakmes paigale võtta. Jälle tekib jutt väljaastumisest. Seda siiski ei tule. Major ja sideohvitser heidavad korra pilgu 2. kompaniile. See on korras, nagu alati. Mehed ruumi tagasi, (sõna arusaamatu) ERÜ(?) jõulukingitusi, milliste auto veeres kindluse õuele just ülevaatuse ajal.

2.01.1942
Hommikul saab kompanii korralduse, olla alaliselt väljaastumise valmis. Päeval toimub kiivrite vahetus. Mehed saavad kõik parajad terasest peakatted. Samal päeval selgub ka, et kompaniile on välja antud hollandi püssid ja saksa laskemoon. Ülemfeldvebel nutab ja vannub aga padrun „taha“ ei lähe. Saksa oberleitnant, kellele asi ette kantakse, ütleb: „Schweinerei(?)“ ja asi jääb esialgu sellega.

3.01.
Kompanii koosseis ei taha kuidagi kujuneda kindlaks. Jälle on tulnud andmeid, et koosseisudesse ja jask kaadrisse on on pugenud endiseid kommude tegelasi. Need roogitakse kohe välja. On ka teist liiki mehi. Mehed, seni terved kui purikad, muutuvad äkki hädisteks. Neil näib eelseisev väljaastumine olevat vastumeelne. Kompül on vihane. „Kuradi mehed!“, kirub. „Võtavad kuude viisi ministri palka. Tuleb aga väljaminek, siis jooksevad kõik pakku.“ Parata pole midagi, kompanii kantseleil tuleb taas (???) uut koosseisude lehte. Kompül võtab selle päeva pahanduse kokku lausesse: „Tõmbaks sellistele meestele hea meelega vastu kõrvu!“. Homme hommikul on pataljoni väljaastumine kuhugi Kingissepa poole. Mehi enam linna ei lasta.

4.01.1942 (pühapäev)
Täna on kompaniile saabunud kauaoodatud päev – lahkumine Narvast. Pataljoni 4 kompaniid rivistatakse lahingrakmes kindluse õuele. Ilm on ilus pehme, nagu loodud pikemaks rännakuks. Meeste seljakotid ja kompanii suur vara koormatakse 4 reele. Enne väljaastumist rivistatakse kompaniid paraadiks, mille vaatab üle Saksa kindlral, kes piinliku tähelepanuga silmitseb iga meest. Pataljoni üle vaadanud, peab kindral saksakeelse kõne, milles soovib väeosale edukat ja kuulsusrikast tegutsemist. Kõne tõlgib eesti keelde p(?)ül.
„Pataljon, parem pool! Minu järel taktisammu marss!“ kõlab p(?)üli käsklus ning pataljon, 2. kompanii ühes temaga Hakkab Hermanni kindlusest marssi vastu „kuulsusrikkale tegutsemisele“. Pika näoga jäävad kompaniist maha osa voori ja järelkomando mehed. Nemadki marsiks meeleldi koos oma kompaniiga, ent neid naelutab kompüli käsk veel paariks päevaks Narva.

5.01.
Kroonika kirjutaja peab vabandama. Nimelt, kõik see, mis kirja pandus eile, toimus tegelikult alles täna, ja eile ei toimunud üldse midagi kirja panemise väärset. Vast ainult see, et 4. jaanuari õhtul tuli 1. käskkiri Estnichse Sicherungsgruppe 185. , et homme, 5. jaanuari hommikul on väljaastumine Narvast Kingisseppa. Sellega oli ühtlasi „ersatz 179“ saanud ehtne Sicherungsgruppe 185, ja nii on see hea. Nimetus „ersatz“ polnud nagu kohane 2. kompaniile.
Nüüd edasi jutustama kompanii rännakust Hermanni kindlusest Kingisseppa ja veel pisut edasi. Muide selle etaapi kirjapanek toimub „Jänku“ suu läbi (n. S(?ld) JÄNES), kun akroonikakirjutaja isiklikult oli pärinud „possumeeste(?)“ vähemkuulsa ülesande – jääda likvidaarina Narva maha.
„Jänku“ jutustus: „Retk jätkus lauluga. Umbes 3 klm Narvast tehti esimene peatus. Mehed asusid kohe leiva kallale. Edasimarsil ootasid mehed pikisilmi Eesti Vabariigi ja endise Nõukogude Vene piiripunkti. See saabus – kaks liini traattõkkeid. Mehed väitlema: „Milline on see õige piirijoon? Kas esimene või teine?“ Tegelikult jatkus(?) – kõikide Eesti vabatahtlike salajane lootus: Tulevane Suur_Eesti maa-ala. (See vahepealne arvamus pole küll „Jänku“ oma, ent küllap temagi sedasi mõtleb). Kompanii marss jätkub. Sirget laia teed palistavad ainult varemed – sms Stalini „tarkuse“ tulemus ja paradiis vene rahvale. Kilomeeter umbes endisest Vab.Riigi piirist toimub 2. peatus. Mööduvad vene küla tüdrukud silmavad meeste käes leiba: „Vaata, leib!“ hämmastub üks neist. Selles kahesõnalises lauses peitub, õieti küll avaldub kokkuvõtt vankade „paradiisist“. Kompanii haubtfeldvebel ütleks selle peale kindlasti: „P...i kurat“. Aga võib olla seda oleks teinud enne teda ka kompül. Marss läheb edasi, jätkab Jänku. „Mõnigi mees on juba väsinud. Teise rühma feldvebel KOJUS võtab oma turjale ühe oma rühma mehe rakmed. Vana Vabadussõja mehe jalad ega turi ei väsi niipea. Meestel tuju aga hea. 2. kompanii on, vaatamata väsimusele, heas laulutujus. Nii heas, et kompül peab mehi manitsema. „Hoidke, mehed jõudu kokku. Seda laulu läheb veel edaspidi vaja“. 26 klm on seljataga. Mehed saavad puhkust. Pikutakse otse lumele. Nii mõnelgi on jalad hõõrdumud. Grupi 3. rühm saab siinsamas peatuspaiga. Teistel kompaniidel jatkus marss. Väsimud mehi ergutab viimaks kompüli ütlus: „sealt juba paistavad meie kasarmu tuled“. Lõpuks kohal. Kell on 17.45. soojad, valged ruumid, soe supp ning kuum kohv peletavad väsimuse. Mehed seavad end koduseks. Kuna puuduvad kaalud, siis annab kuivtoidu jagamisel näpunäiteid 2. kmp-ni 2. feldveebel KOJUS, temal kui endisel meieril olevat silm sama hea kui margapuu. On kah – järgmisel ??? 2. kompanii mehed p???u, millisest piisab kaheks päevaks. Ülejäänud kompaniid peavad ainult ühepäevasega. (Oma feldveebli silm on ikka kuningas. Kronikes?) Pärale jõudmist kroonib lõpuks kompüli poolt väljaantud naps. Nii jutustas Jänku.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Postitus Postitas Eestileegion »

5,6. ja 7 01.1942
Komapii saab Narvast veel hobuseid. Need saabuvad kompanii juure 7. jaanuari õhtul koos kroonika kirjutajaga. Õieti saabuvad hobused küll ennem, sest voorimeeste „koduigatsus“ jätab Kingisseppa ma krooniku. See ekleb pimeduses ja metsateel, omas tsiviilelust päritud juhmuses, kuni 2 saksa kamradi juhatavad ta õigele teele.

8.01
Üllatus kompaniile – kasarmust on kadunud valgus, keskkütte radiaatorid külmad, veekraanid külmunud. Kasarm hakkab omandama pikkamööda jääpalee hiilgust, seinad sädelevad pakasest kui teenamdid. Külmatunde peletamiseks õpetab Kompül kantselei meeskonnale uue kaardimängu – „tõstmise“. On süüdi pakane või mis? Aga poisid võtavad õppust sellise hooga, et Kompül peab varsti ise loobuma mängimast. Põhjus lihtis(?): poisid koorivad ülemust otse häbematult.

9.01.
Kompül sõidab hommikul välja inspekteerima 1. ja 2. rühma, kes on paigutatud rohkem ida poole. Päeval sabuvad kompaniisse Patül major HANSEN ja sideohvitser Obltn. SABLEVSKI. Ltn. KÄND on kompüli kohusetäitja. –„Kohe lahingkorda 15 meest ja haarangule partisanide vastu,“ tuleb ülemustelt käsklus.
Oleks nagu kepiga torgatud sipelga pessa. Meestepere lööb kihama. Minna tahab iga mees. Otse juubeldatakse, kui luba antakse minna tervel 3. rühmal ja ka osa R.K. meestel. Välkkiirelt on mehed naridelt maas ja rivis. Haarang ise aga polnud kuigi huvitav meestele. Ühest metsatalust tabati kaks magavat partisani. Haarangu juht ltn KÄND pani vankadele rusika nina alla ja see oligi kogu lahing. Pettunud mehed ei suvatsenud sellest esimesest „tegutsemisest“ üldse palju rääkida. Muide, samal päeval oli ka kompanii hobuste ristimine. Ettepanekuid oli palju. Lõpuks pandi kirja siiski nimed, mis kirjapanemist kannatasid. „Omapärasemad“ olid muidugi kõrvaleheidetud nimed.

10.01.
Külm, pimedus ja veepuudus jatkub. Kasarmu ruumide seinad aina omandavad juure jääpahelikku hiilgust. Mehed trambivad ja magavad palitutes, mütsides ja kinnastes. Sooja saamiseks kipuvad üksteise võidu patrullretkele 42 kraadisesse pakasesse. Öösel harrastatakse ühismagamist – 3 meest ühe teki all.

11.01.
Ikka külm. Kompül saabub, üleni härmas, tagasi 1. ja 2. rühmade juurest. Kõneleb sealsetest soojadest ahjudest. Mehed kuulavad kui kaunist muinasjuttu. Samas avaldab kapten aga otsuse – minna edasi rühmade juure. See uudis juba sulatab pisut mehi.

12.01
Endiselt külm ja pime. Ltn. KILGAS, 2. rühma ülem, saab korralduse muretseda Veimaris(?) ruumi 3. rühmale, kantseleile, voorile, R.K.-le ja hobustele. Õhtul teade, et hakkame vist liikuma.

13.01
Gruppe sakslasest (???)meister Schirrmaeher(?) ei jõua küll imetleda meeste „mugavusi“ vankade poolt p(?)litatud „maailma moodsamais kasarmus“. Õhtul on kindel teade käes, et homme hommikul on väljaastumine uude asupaika. Kompül tunneb muret Reichnungsführeri a.o. PURRE(S?)E pärast, kes läks. 1. ja 2. rühmadesse palka maksma ning pole tagasi tulnud ootatud ajaks.

14.01.
Hommikul kelle 08.00 väljaastumine Veimarni. Kroonik koos 2. r. Feldveebliga saab ülesande minna Narva kompaniile suuski muretsema. Käsk on esineda Gruppe(pole loetav) ltn. PENNOLE, kes pidi suusamuretsejaid varustama vastava kirjaga Narva (loetamatu) ja muretsema auto, millel pääseb Kingissepast Narva.
Kingissepas juhtus järgmist: suusamuretsejad esinevad majüle (majandusülem?) nagu kord ja käsk. –„Noh, mis oli? Pärib majül, kes äsja virgunud sängist, soeb mõnuga pead. Kapten ASA käsul nii ja nii, seletavad feldveblid. –„aah, minge oodake staabis. Mees, kes teiega pidi koos tulema, magab alles“, juhatab majül. Mehed sammuvad staabi kantseleisse. Ruum on veel pime. Ahju juures püüab end liigutada keegi loodrist käskjalg. Aeg möödub oodates. Kella 08.00 on saanud juba kell 10.00. staabi ülemfeldveebel, kes kuuleb asjade käigust, sõnub elutargalt: „Noh istuge aga siis rahuga edasi. Tuba on soe ja oodata tuleb vähemalt 3 päeva, võib aga olla, et 3 nädalat koguni.“ – „meil on ainult 2 päeva leib kaasas, härra ülemfeldveebel,“ sõnub üks suusamuretsejaist hädiselt. Kell on juba 11.00. mehed muutuvad ju rahutuks. Ega muud, kui otsima majüli. See on hajunud nagu maa alla. Lõpuks saab siiski andmeid, et majandusülem on läinud 3. kompanii juure S(?)a järgi. (???), koos Patüli ja 3. kompüliga istuvad mugavalt lauas, ees prisked võileivad ja ringiratast käiv napsipeeker. –„noh, mis oli?“ pärib majül jälle lahkelt, nagu silmaks suusamuretsejaid alles esmakordselt. Feldveeblid tõmbuvad sirgu ning: „Kpt ASU käsul...“ Sõnaga, korrutavad hommikust juttu. –„ Mis kirja ja mis suuski! Ise kanged kirjamehed, eks kirjutage ise“, on majülilt rabav vastus. Ümberpöörd, marss uksest välja, väikene kirumine ukse taga ja pettunud feldveeblid ronivad kirjata ja korralduseta Narva suunduvasse autosse, sest kompüli käsk tuleb täita, mingu või nui pooleks.
Samal ajal marssis osa kompaniid aga uue asupaiga poole. „Marss läks kõvasti“ nagu (???) kompül. Suurelt maanteelt keerati kõrvale Tikup(?)si jaama ja sealt (???) piki randteed otse Veimarni. Kampanii staap saab endale suurepärase asupaiga – otse raudtee:eki taga. Samas algab kohe tihe mets. Nüüd pole enam külma karta. Ruumides on ahjud sees ja kütet, seda on maailm. Ümbruses mitu poollagund ehitist. Kui neist veel ei piisaks, siis veel metsast kaski lisaks. Teine rühm asub otse Veimarni jaama vastas. Kolmandal rühmal läks pisut halvemini. Asub umbes 2-3 klm jaamast eemal vangilaagris ning, nagu mehed ise halvustavalt ütlevad, peavad „vangide situtajate“ ametit. Ltn. MÄESALU oma 1. rühmaga asub kõige oda pool, Moloskovitsas. Rühmül on uhke, et tema on kompaniis kõige idapoolsem post.

15.01
Sel päeval jõudsid tagasi suusatoojad. 46 paari vanameistri Matso(?) tuliuusi ja vastas arv tööstur Karja patentsidemeid.

16.01.
Suured ristsed kompaniis. Anti hobustele lõpplikud nimed, mõõdeti ja pandi kirja erilised tundemärgid. Ristiisaks oli Hauptfeldwebel SELTER ja vaderiks voorirühma vanem al.ohv. JUURIK ja sekretär „Jämku“. Pärisvanemad teadmata päritoluga. Siin on need ristitud: Omar, Välk, Rüssa, Vanka, venelane, Kaljat, Toru, Mira, Orli, Miku, Joonas, Milli, Ats, Mihkel, ja Jüri.

17.01.
Ltn. KILGAS kannab ette, et välja saadetud patrull pole õigeks ajaks tagasi jõudnud. Kompül teeb korralduse koheseks väljasaatmiseks otsingule, kui patrull ei peaks ka keskpäevaks ilmuma. Õnneks on aga rühmül juba võidurikka ilmega tagasi ja raporteerib:“ H-ra Kapten! Patrull on tagasi ühes põdrapulliga.“ See hea uudis tõotab juba palju ja mitmel põhjusel: esiteks on mehed tagasi, teiseks – põrdapraad olemas, kolmandaks – köötakse sauna, neljandaks on laupäev ja viiendaks jõudis just eelmisel õhtul kantiini ilusaid priskeid pudeleid. Seda loetletud toredust rikub pisut ainult asjaolu, et Caramba – kompanii hunt on (???) ja ei võta enam jalgu alla. Peab möönma, et saun osutus näruks. Kompül istus kolm tundi laval, vahele katsus näpuga (?) ja valas kuuma vett peale, et higistama ülemust ikka ei saanud. Lõpuks kui ilmuski paar higipiiska, siis polnud kindel kas oli see kuumusest, või lihtsalt külmhigi. Puhtaks pestud sai siiski, põ(?)al(?)ku hakati võtma aga täna. Näha erilist ei olnud midagi. Oli nimelt pime. Puudub valgustus. Seda rohkem oli aga kuulda. Nagu agentuur andmed kroonikule jutustavad, pidasid Kompül ja Hauptfeldveebel omavahel lõpmata pikka nõu. Pikast nõudlemisest tekib ikka janu. Kasteti siis keelt, kasteti siis veel kord, siis veel kord. Võeti uus pudel. (?) siis jälle jne. käskjalg REMMEL tõmbas sekka lookese lõõtspilli, et olemine oleks mitmekülgsem. Vahepeal kiljusid kõrval toas elutsevad vene tüdrukud kui rattad. Mis neil viga oli, või polnudki beil üldse viga? Mitte ei tea. Aga nüüd näib ka kroonikale, et pole enam tänane päev vaid on saabunud homme.

18.01
Pime veel. Hauptfeldveebel tuleb uksest sisse oma lemmiklauluga: „Türaots ja putsi põhi...“ ning kargab turja kinni käskjalg REMMEL´il. See vaene mees lipsab ülemuse eest laua alla. Kroonik saab saapaga tagumikku. Edaspidise saatuse eest päästab mees enese ukse taha. Riiv ette, et ülemus kannule ei pääseks. Koputab siis naljaviluks väjast aknale. Trahh! Ja läbi jäätunud klaasikildude ilmub Hauptfeldveebel kõrgeauline rusikas. Purunenud aknaruut papitükiga kinni, ülemuse näpp sidemesse ja asi on jälle korras.
„Caramba“ tervis on veelgi halvenenud. Hauptfeldveebel teeb raske otsuse – maha lasta. Jänku peab pikka väitlust ülemusega, et pikendada veel mõne päeva võrra „Caramba“ eluiga. Ei aita. Hauptfeldveebel on kindel kui kalju. Nuutab suurest kurbusest paar peatäit, aga maha kässib ikka lasta.
Kompül ei maganud õhtuni, nagu arvas a.v. JUURIK: ilmus juba päevavalgel välja: „Oli kõva põnts! Oli tema lakooniline arvamine eelnenud võtmisest ja muust asjast. Lõunaks sai põdralihasuppi. Kompül 1. ja 3. rühmülid olid kutsutud 2. rühma juure põdrapraele. Härra Hauptfeldveebel oli ka kutsutud aga tema magas dinee aja maha. Teiseks oli temal ka lein – aramba lasti maha. Tema jäljetu haud asub kuskil Jamburgi ja Peterburi vahel. Õhtu möödus raskelt. Polnud enam midagi võtta.

19.01.1942
Hauptfeldveebel ja voorirühma vanem sõidavad Jamburgi. Õhtuks jõuavad tagasi. Kampanii on saanud jälle kiita. Kompanii sai kauaoodatud feldposti numbri (41595) ja teate, et ta pole enam 2. vaid 22. kompanii. Läks lahti hirmsaks kirjutamiseks kõigis rühmades.

20.01
Hommikune äratus oli täna kell 4.45. äratajaks oli vene pommitaja. Kaks pommi suure eduga märgist mööda. Kompanii staabi hoone pisut rappus, katusel krõbises ka midagi ja see oligi kõik. Mehed pöörasid teise külje norskasid edasi. Kompül ja Hauptfeldveebel käisid ainult kontrollimas, kas kõik on korras. Päeval sao koostatud tohutu nimekiri varustusest, mis kompaniil veel puudub või puudulikult antud välja. Näiteks kompülile anti Narvas vana sadul, millel polnud ei kõhualuse rihma ega jaluseid. Poisid arvasid, et sadul tuleb knopkadega hobusele selga kinnitada, või määrata veel 2 käskjalga, kes hoiavad sadulat, kui kompül ratsutab. Senini pole kompül veel tarsutanud, sest pole vabu käskjalgu ja knopkasi on ka vähe. Õhtul saabus Kingissepast telefonogramm, et kompal homme kell 10.00 staapi. See võttis ülemuse, ehk nagu mehed nim „vana“ sülgama, sest homme hommikul pidi väljuma suusapatrull eesotsas kompüliga isiklikult. Sihiks mõne sarvilise partisani – põdrapulli tabamine. See lõbu tuli edasi lükata. Enne magamaminemist tiirles jälle õhus vene lennukeid. Nii hea on uinuda, kui tead, et „Stalini kotkad“ valvavad sind. Üldine norskamine.

21.01
Kompül ja reiehnungsfuhrer sõitsid hommikul Kingisseppa rööbasautoga. Sakslased olid nii viisakad mehed, et peatasid rööbasautoga otse kompanii staabi ees. Päev möödus äärmiselt rahulikult. Kompül reiehnungsfuhreriga saabusid Kingissepast õhtu hilja kaasas palarahad ja käskkiri, et mehed ei tohi kohalike elanikega luua sidemeid. „Sehut(?) läbi, Jänku“, kahjurõõmutseb feldwebel.

22.01
Hommikul algas palga maksmine. Sel päeval on Reienungsfuhrer tavalisest rohkem närviline. Karab „vuntsi“ kas või hauptfeldwebelile endale. Täna kandis ltn. MÄESALU telefoni teel kompülile ette esimesest surmajuhtumist kompaniis - et mära „Milli” oli hine heitnud teel Veimarnist Moloskovitsasse. Oli kukkunud aiste vahele maha hirnahtanud paaril korral ja lõpnud oligi üks 22 (2) kompanii vähestest naisolevustest. Säilinud on veel mära „Mira“ ja ingeri tüdruk köögi juures. Viimase jaoks leiutab al. ohv.SUUR, vana meremees ja lihunik 2. rühmas, iga päev 10 uut roppu anektooti. Metsa vahe, vastu raudteetammi sai proovitud voorirühma püsse. A.o. JUURIK osutus selle juures head laskeosavust. Staabist saabus õhtu t.fonogramm, et ltn KILGAS on määratud pioneerikursustele. Lisaks tuleb määrata veel keegi saksa keelt kõnelev UFFZ(?). Sellist meest aga pole. R.K. rühmast haigestus keegi pimesoolepõletikku. Head ööd!

23.01
Täna tõmmati „Miral“ nahk maha. Mis üle jäi, selle panid nahka sõid ära (?)ulagi (?ure?gangslager) sõjavangid. Õhtul oli teava all jälle tublisti põrinat. Sakslaste šlak andis tublisti tuld. Pommid jäid tulemata. Täna saime telefoni. Ei tööta.

24.01
Täna on alles pakane. Ja nagu kiuste, just täna on paljudel meestel teha pikki retki. Al. o. JUURIK on tulemas Ivanovast heintega, umbes 30 km takka. Toitlustaja al.o JÄÄLAID asus 4 hobusega teele Kingisseppa varustuse ja toidu järgi. Teel tuli meestellüüa metsikut indiaanitantsu, et peletada pakast. Nina, põsed ja lõug tuli ilmast-ilma hoida peos, muidu oli külmataat kohe näpistamas. Eriti raske oli teekond Kingissepast tagasi. Vinge idatuul lõikas otse näkku ja polnud lõpuks ühtki meest, kellel poleks külm midagi näpistanud. Toitlustaja pea pani sanitar lõpuks nii mähkmesse, et see nägi välja nagu kapsas. Varustuseks(?) sai täituru(?) kaupa – vanu poolkasukaid, vilte, sokke ja kindaid. „Siin nagu sandi pool“ arvas isegi patül oma väeosa varaaidast. Lisaks muule sai staabist veel 20 magasini kuulipildujaile, milliseid pole kompaniil üldse.
Õhtul läks asi huvitavaks. Vana „H(K?)unn“ - 2. rühma veltveebel KOJUS tuli kompaniistaapi ,teatega, et sakslased olevat raudtee semafori juures näinud partisane. Telefonis olevat ka keegi midagi saksa keelel seletanud. Tema aga põrutanud torru: „(???) verstein!“ ning tulnud metsa vahele partisane hirmutama. Hiljem tuli staabist teade, et Kalli raudteed pidi liikuvat 6 vene partisani, ohvitseri juhtimisel ning neil olevat ülesandeks olevat purustada raudteed ida pool Kingisseppa. Kompül tegi korralduse 2 patrulli väljaminekuks. Ühe juhiks hakkas ise, teist asus juhtima vana „H(K?)unn. Kapten oli tunni või paari pärast tagasi. Oli meestega kahlanud vööni lumes, otsinud küla saunades ja küünides, ent partisanidest polnud lõhnagi. Kompül otsustas asja hommikul uuesti käsile võtta, tõmmates paar lähedast küla läbi. Ehtsat partisani aga oli mänginud laskur VALK Veimarni(?) jaamaesisel vahipostil. Parajasti kui vana „H(K)unn“ metsa vahel oli paar seeriat igaks juhuks puude vahele, olid saksa õhutõrjepatarei mehed samuti alarmeeritud. Üks sakslastest jooksis vahipostil oleva VALK´i juure küsimusega, mis paugutamine see on. Ei tea, mis pahavaim poisile peale tuli, et see vastas sakslasele vene keeles: „neponimaju“. Sakslane tõmbas püsiga kohe üle turja, et kes see muud on, kui partisan. Eesti poisi turi ole aga tugevam kui saksa püss, selle laad murdus. Pois naeris ainult kahe kasuka varjus. Nii see liitlasvägede vaheline kokkupõrge lõppeski.

25.01.1942. a.
Öö möödus rahulikult. H(K)unn seletas, et tema käis oma patrulliga Tikup(??)i külas – umbes 5 klm Veimarnist- ühes ja teises kohas veel. Partisane polnud. Paar kahtlast tüüpi siiski. Üks neist naine, kes varem koininud – nii ta seletas – politrukidega, nüüd otsivat otsa eestlastelt ja sakslastelt.(???) olevat, vana H(K)unni arvates kahtlane tüüp, kes tuleks mättasse s(???)da.
Pakane on vähemalt sama tugev kui eilegi. Sanitar aina käib mehi võidmas. Üks mees läheb käte ja ninaga koguni haiglasse. Teisel mehel arvab olevat kopsupõletiku. Telefon saadi täna vist korda. „Jänku“ kolis kompüli teise tuppa. Sinna, kust vene tüdrukud välja löödi. Kompül arvab, et see tuba on soojem. Võib olla, aga naiselõhna on seal kindlasti rohkem.
Pärast lõunat kell 15.00, läks välja patrull haruldases koosseisus – kompül, hauptfeldwebel, Vana H(K)unn ja a.o. JUURIK. Taasi tuldi väga heas tujus ja pakasest tublisti härmas. Saagiks oli hea poolkasukas, villu 3-4 paari (???) tarvis, petrooleumi lamp ja kimp „poomise nööri“. Vana H(K)unn oli hoopis heas tujus. Lubas terve hoorade karja panna ründama kompaniid. Ega H(K)unni tea!
Viimati muutis Eestileegion, 22 Mai, 2011 21:23, muudetud 2 korda kokku.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Postitus Postitas Eestileegion »

Peagi püüan jätkata, hetkel ajahädas :)
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Gerhard Rahnulo (Püümann)

Postitus Postitas Eestileegion »

26.01.1942

Siberi pakane ja vinge ida tuul jatkub. Rahulik päev. Vaha Hunn on juba varakult hoos. Kõneleb iga mehe, kes jalgu juhtub uimaseks. Ltn. KÄND teeb kompülile ettekande, et 3. rühma „nöögitakse“ söögiga. Viinaportsust olevat tervelt 1,2 liitrit puudu jäänud. Asja selgitamine selgust asjasse ei toonud. Küllap pakane selle viinakese ära võttis. Kompül tegi omalt pool kirjaliku ettekande, et pataljoni abulants saatis haige mehe jala Kingissepast tulema ja pakane võttis mehel nina peast. Ettekande lõpus soovitas kompül lasta pataljonis arstlil marssida 40-50¤ kõlmaga Kingissepast veimarni, et ta kog?, kuidas selline ilmastik sõduri nahale mõjub. Kompani telefon on täesti korras. Esmalt helistas 1. Rühmül Malos???ast, et ühel mehel on palavik ja kõht lahti. Kompül kui asjatundja, tal endal oli paarb päeva peenem ??, soovitas kannatada, ehk läheb niisama üle. Teiseks oli kõnelus pataljoni staabiga. Kuuldavus oli hea. Kuuldus, et juttu oli muuseas ka mingist napsivõtmisest kuski Kingissepas. Õhtul otsustas kompül pikemale patrullsõidule minna. Sihiks on partisanide tabamine, kes kuski külast olid viinud ära sea ja hobuse. Kui õnne on, siis jääb ehk mõni põdrapullgi püssi ette. Nii, et häda partisanidele ja põtradele.

27.01.1942

Kompül koos 10 mehega asus patrullsõidule. Pakane on pisut järgi andnud. Reichnungsführer sõitis narva selgitama Kriegs??? sissemaksu asju. Nimelt tuleb meestele kodust naiste nutukirju, et panka pole laekunud mitte pennigi. Mehed muidugi verised, et nemad peavad siis pakases „sõdima“, ent naised lapsed samal ajal kodu näljas. Kompaniisse, nii öelda koduhoidjaks jäi hauptfeldwebel. Mida ta siin tegi, mitte ei tea, sest ka kroonika kirjutaja oli Narvas kuski suuski muretsemas.

28.01.1942

Õhtul oli kompanistaap jällegi koos. Kompül oli tagasi patrullsõidult. Seda puhku polnud toru ette jäänud ühtki partisani. Näib, et vene külade elanikud ei julge anda andmeid. Õhtu möödus värskete ajalehtede lugemisega.

29.01.1942

Täpselt kell 03.15 heliseb kompani telefon. Hauptfeldwebel oli silmapilkselt toru otsast kinni. Väljakutse pataljoni staabist. Nõutakse kaptenit. Kompül võtab vastu saksakeelse telefonogrammi, milles teatatakse, et kuski rindelõigus on üle lennanud 25 nõukogude lennukit. Arvatakse, et vaenlasel on kavatsus puistata kuhugi tagalasse langevarjureid. Nõutakse suurendatud valvust. Kompül teeb jalamaid korraldused rühmadele. Otsib kaardilt telefonogrammis nimetatud asulat. Seda aga ei leidu. Nähtavasti on antud punkt kuski kaugemal. Korraldused tehtud, paar kuradit vankade aadressil ja kompani staabis valitseb taas öörahu. Mõne tühja parašütisti pärast ei lasta ometi und häirida. Hommikul on ilm veelgi pisut soojem. Sajab kerget lund. See ilmasti tekitab kompanile hea jahituju. Kuue mehega minnaksegi suuskadel püüdma metsasõnni. Hauptfeldwebel jääb koju uut kergetkuulipildujat katsetama. Masin töötab tõesti hästi. „tulgu jnüüd need kuradi parašütistid“ annab „Spiess“- sama hauptfeldtwebel ikka-„ei jää neist muud kui paljassitapuru“, on mees kindel. Ja ega vist rohkem ei jääks ka. Kõlalisena viibis kompanis 1. Rühma ülem ltn MÄESALU. Jutustas, et tema mehed on teinud vagaks ühe juudi. Hulkunud selline kahtlane tüüp Molo??e raudteejaama ümber. Sakslasest jaamaülem öelnud, et laske too tüüp maha, kui ilmub veel silmapiirile. Olnud vaevalt paar päeva sellest jutust mööda, kui jaamaülem öelnud, et „teie mehed juba korraldasidki asja“. Leitnant meestelt pärima. Poisid ainult hirvitavad?. Ei keegi teadvat juudist midagi. Leitnant kontrollib meeste laskemoona. Padrunid kõigil alles viimseni. Ühtki hollandi püssi padrunit pole vajaka. Juut lasti maha aga vene püssiga. Õhtu möödub vaikselt. Hauptfeldtwebel satub hoogu ning jutustab seike vabadussõjast. Poisid kuulavad kõrvad kikkis. Hubane piibutund enne uinumist.

30.01.1942

Telefon on ikka kena asi. Heliseb juba hommiku varakult. Pataljoni staabist härra EVALD, saksa ???, kellel oli staabi juures nina enamasti ikka „õline“ ning keda kutsutakse maakeeles „vana perseks“, teatab oma vanale fre?le ?? – üks meie hauptfeldtwebeli arvukaist hüüdnimedest-, et patül koos saksa sideohvitseriga saabuvad Veimarni hobuseid üle vaatama. Kella 10-ks oli possud rivis jaama juures. Kakskümmend minutit ootamist. Kuna patüli ikka ei ilmunud, siis andis hauptfeldwebel hobustele ??. vaevalt jõudsid ltn KÄND ja hauptfeldwebel kompanis staapi, kui oli juba jaamast telefoniline teade päral, et patül ja sideohvitser otsivad hobuseid ja talle. Marss, marss tagasi. Patül oli juba talli juures. Sideohvitser leidis ühe hobuse seljast täisid. Tegi korralduse täitanud poska? Eraldamiseks. Üldiselt leiti ülemuse poolt kõik korras olevat. Sooja säilitamiseks kästi kuuseoksi tallilaele kanda. Rakendus kästi kiires korras korda seada. Selles suhtes peab hauptfeldwebelil küll sitast kulda tegema, sest antud rakendus on nii puudulik. Näis, kuidas kompanis kõvem pea selle ülesandega hakkama saab. Muide saksa sideohvitseri sõnade järgi olevat 22. Sada?konnas?(nii meie kompani uus ametlik nimetus) kõik korras, ainult riisumise ja saagivõtmise küsimuste selgitamise kohta polevat veel ettekannet, tähtpäev olevat aga 30. Jaanuar. Välkkiirelt sai vastav telefonogramm kompanis koostatud ning patüli Kingisseppa saabudes, ootab teda juba nõutud ettekanne. Nii peaks siis meie kompanis asjad, vähemalt kuni tänaseni, olema korras sajaprotsendiliselt.
Täna oli kompanil üldse hea päev. Kompül saabus tagasi jahiretkelt. Saagiks 2 põtra. Kapteni isiklikult lastud. Kolmas, kõige suurem, läks minema, sest püss andis tõrke. Seda juhtub aga igas ehtsas jahiloos. Haruldasem kogu tänases jahiloos on tõik, et kompül põdrad maha kõmmutas püstoliga. Kompülist järgmine kütiõnne poolest oli a.o. JUURIK. Tema nägi paaril korral vilksatamas põdratagumikku puude vahel. Andis paarid paugud ja... põdral oli hoopis teine minek. Teised mehed kuulsid ainult teiste meeste püssipauke. Jahilõbu oli aga neilgi laialt. Eelmisel ööl külas oli Juurik saand hakkama hullu tembuga- oli unes krabistanud mustasilmalist tüdrukut, kellele kompül eelmisel päeval oli ilmsi viskanud silma. Mees sai ülemuselt hommikul tõsiselt võtta, sest sõdur peab ka unes distsipliini pidama ning meenutama jõululaupäevast moraali: mis on lubatud hauptmannile, ei ole tarvitse olla lubatud ühele ??ile.“
Staabist saabusid kauaoodatud gruppenausweisid? Ja nõue, et täitanud mehed saadetakse Kingisseppa. Magama! Õhus hõljub tugeva „põnstu“ lõhna.
Viimati muutis Eestileegion, 02 Nov, 2011 19:08, muudetud 2 korda kokku.
ennww
Liige
Postitusi: 308
Liitunud: 11 Mai, 2006 9:12
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Re: Gerhard Rahnulo (Püümann)

Postitus Postitas ennww »

Aitäh hüva lugemise eest. Tore, kui viitsitakse vanu asju ümber kirjutada. Vihjeks niipalju, et viimases osas on aastanumbrites vigu: 1942 asemel kohati 1941. See muidugi sisu väärtust ei muuda.
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Gerhard Rahnulo (Püümann)

Postitus Postitas Eestileegion »

31.01.1941

Laupäeva hommik. Kompül kutsus juba varakult hauptfeldwebeli ja a.o. JUURIK´u ena tuppa. „Põnts?“ näib täiesti hõljuvat õhus, sest hauptfeldwebel tuli tagasi, takseeris laudu, mõtles valjult, kust saaks taldrekuid ning läks siis välja asjale, et nagu ise ütles, saaks mõtlemise lahedamaks.

1.02.1942

„Põntsu“ järelpäev. Kompül on palavikus. Hauptfeldwebel norskab vaiba all. Juuksed valutavad enamvähem kõigil. Ka kroonikul. On vist parem, kui teen hauptfeldwebeli eeskujul ja „põnstu“ panen kirja alles homme.

2.02.1942

Täna on pisut aega arutada laupäevast „põnstu“ lugu. Lõunapaiku, laupäeval muidugi, see algas. Kompani staabi 2 pliidi peal algas äge küpsetamine ja keetmine. A.o. JUURIK sõitis külla ostma kartuleid, hapukapsaid ja laenama serviisi. Kokaks hakkas a.o. SUUR 2. rühmast. Abiks 2 vene külatüdrukut. Oberkoka osa võttis endale hauptfeldwebel. Kutsutud külalisteks olid rühmülid ja kõik põdrajahi kaasaitanud. Nutikas pillimees REMMEL muretses „söögisaali“ isegi kuused nurka. „Suur Põntsu“ avas hauptfeldwebel, kuna kompül arvas, et viina vähesuse tõttu tulevad igasugused peokõned ära jätta. Põdrapraad oli valmistatud suurepäraselt. Suure kokakunst osutus tõesti suureks. Peekri põhjas oli põdralaskja pool igale mehele vana „Viru Valget“. Kahe põdra kohta oli märjukest kindlasti pisut kitsi antud. Paari jahilugu sai siiski kuulda. Kompül jutustas kuivõrd varitsusse? olnud?, kui põdra püssikirbule, ent paugu asemel tuli tõrge. Põder seisatanud, ajanud kõrvad kikki, et mis plõks see käis. Kütt vaatanud samuti põdrale otsa, et mida sina nüüd teed. Põdrad, olnud neid 3 korraga, põikanud kõrvale. Siis olnud kütil kiire. Püssilukk käinud kui automaat. Lõpuks appi veel kask püstolit ning saak- 2 põtra- oligi käes. Kolmas, see kõige suurem, oli see, kes metsa pääses.
Muide, need olid esimesed põdrad kompüli pikas jahimehe praktikas. Senini olnud saagiks ??? vaid kitsi, jäneseid, ??? ja muid pudi-padi. Edasi läksid valla need ehtsad jahimehe luiskamised. Näiteks, kas jälgedest võib otsustada, kas tegu on isas või emapõdraga, või palju loomal sarvi peas on. Ltn. KÄND 3. Rühmast, jäädvustas jahiseltskonna ja „põntsust“ osavõtjad fotoplaadile. Laulu, pillimängu ja tantsuga läks põnts kuni varahommikuni. Siis püüdis iga mees, kellel ponud ette näha „põdralaskmist“, vaikselt äära. Kahekordseks trioks jäid kompül, hauptfeldwebel, pillimees ning 3 külatüdrukut. Millega see ansambel hakkama sai, sellest teavad jutustada ainult asjaosalised. Teada on vaid nii palju, et päike oli suures kõrguses, kui hauptfeldwebel oma sängist leidis eest pika Molosk?õ mehe- 1. Rühmüli ltn. MÄESALU. Kui see mees vaevalt silmad lahti poetas, kohe peaparandust nõudis. Hauptfeldwebel asumiku sisu kadus kui vihmaveetorust alla. Tuli teised pu??el?d ja piisad võtta appi. Lõpuks pinnis Mol???õ pikk veel kinni? Pool pudelit ja alles siis taipas, et rüüp oli vaid selge vesi. „nüüd kuradid tõmbasid tillist!“ Ki??s leitnant ning asus peasüüdlast- hauptfeldwebelit pookima. „põntsu“ järel ei vedanud ka Rei?cnung?führeril. M?st tõusis küll juba kell 6 üles, ent kella 8 rongist jäi ikka maha. Oh seda ärritust ja ärevust küll!
Lõpuks sõitis mees õigeksajaks loomavagunis siiski Kingisseppa. Kompani staabis võttis maad aga „suurpõntsule“ tavaliselt järgnev vaikus, mida häirisid vaid norsatused ja muud sellekohased hääled. Selline siis oligi see põdrajahi suurpõnts.
Täna on kompüli tervis juba parem. Võttis hauptfeldwebeli armastusromaani endale lugeda. Hauptfeldwebel ise nohiseb krooniku kõrval suurest sauna- ja leilimõnust. Õhtul oli Kingissepa pool kuulda tugevat pommitamist ja tõrjetuld. Kompani öörahu ei rikkunud aga miski.

3.02.1942

Päikesepaisteline külm ilm. Kompül loeb ajaviiteks J. Aaviku Eesti-saksa sõnastikku ning vähendab hauptfeldwebeli sigarettide kasinat tagavara. Õhtul käisid ringi jahimehejutud. Molo???st saabus telefoniline teade, et seal rajoonis on silmatud partisaane. Kompül otsustas 5. Veebruari öösel patrullretkeks välja astuda. Homme õhtuks palus aga põdrapraele ?ulagi hauptfeldwebel, kes olevat kah kange jahimees.

4.02.1942

Täna algas kompanis päev suure õnnelaskmisega. Reic???führer tõi eelmisel päeval staabist 68 hilinenud jõulupakki. Täna oli nende loosimine. Ohvitserkond jäi loosiõnnest peaaegu päris ilma. Paki sai ainult 1. Rühmül. Õhtul oli ?ulagi hauptmann meie hauptmanni külaliseks. Assistentideks söömisel ja võtmisel olid ltn. KILGAS ja ltn. KÄND. Paari tunni möödudes ilmus 1. Rühmul kantselei ruumi, istus Reichnungsführeri? voodile ja oli väga kahvatu. Sellest tõigast võiks vast järeldada, et „võtmine“ kõrvaltoas oli krübe. Seda arvamust kinnitab ehk ka asjaolu, et saksakeelne jutt kõrvaltoas muutus järjest valjemaks, seltskond kippus ikka kõnelema korraga ning rusikatega põrutama lauale. Lahkumisel oli saksa hauptmann, keda polnud maha võtnud isegi mitte Norviki jäätunud kaljudel löödud lahingud, kompani staabi õuel maas kogu oma pikkuses. Aga nüüd ruttu magama, sest homme algab sõjakäik partisanide vastu, kelle p???iks olevat keegi SUVOROV´i nimeline. Vaevalt see mees küll omaaegse vene väjuhi sugulasi on, ent hobusevaras on ta igal juhul.

5.02.1942

Täna hommikul kell 3 algas sõit. Kena, selge ilm paras külm rudisemas reejalaste all. Esimene seik oli Tarma? Külas. Küüt polnud õigel ajal kohal. Kompül vaatas juba parajat oksa, kuhu tõmmata tõrgest küüdimeest. Lõpuks andis venelasele üle ree nuusutada rusikat. Tarmast?, eesti küla, läks sõit edasi 6 reel, 3 oma ja 3 küüti. Vahepeal saab teatavaks vana Hunni öine seiklus. Hunn pajatas ise järgmise loo: “Läksin õhtul pisut kpla peale luusima. Pimeduses tuli vastu sakslasi. Pärivad parooli. Aga see, näed meelest kui pühitud. „paroole niks“, ütlen. Sakslased ümber mulle nagu hunnid. Ütlesin siis, et „ja estnische feldwebel“. Kus sakslane lõi kannad kokku mis klõpsus“.
Voorirühma mehed teadsid Hunni lugu jutustada pisut teisiti. Hilja õhtul tulnud voorirühma ruumi tropp sakslasi, kaasas keegi mees kasukas. Kamraadid pärinud, et kas to kasukaga on eesti kamrade. Mehed olevat tabanud teise külateelt. Polevat mees teadnud parooli ning ajanud muidu kah segast juttu vene keelega pooleks. Voorirühma mehed silmitsenud siis kasukameest lähemalt. No Hunn, mis Hunn. Isegi puskari lõhn man. Seletanud mehed siis, et see meie feldwebel jah. „no siis on asi korras“, öelnud sakslased ning teinud minekut. Hunn vaadanud rühmaruumis pisut ringi, väljunud siis uksest ning vajunud uuesti küla poole. Mis aga külas juhtus, sellest jutustanud tuttavad külatüdrukud jälle hommikul voorirühma meestele.
Hunn vajunud külas õnnetuseks sisse perre, kus sakslasi juba eest tüdrukuid krabistamas. Parool Hunnil muidugi jälle meelest läinud. Sakslased teinud mehele toas kamba peale vähe kiiget ning lennutanud siis läbi ukse lumehange.
Nii pajatas rahvasuu öisest hunniloost. Vana Hunn ise koonutab aovalgel veel murelise näoga ning kurdab umbes nii: „Kurat! Mitte ühtki kirja ei tule kodunt. Kuulsin, et Türi olevat kubinal saksa sõdureid täis. Naine, kurat, läheb viimaks litsiks kätte.“
Paaris külas nina soojendades, jõudis patrull päevavalges Valpi? Külla, kust partisanid olevat viinud ära musta hobuse ja muud toidupoolist.
Samas külas olevat, „agentuurandmeil“, paari päeva eest nähtud Suvorovit. Teadjamees pidi olema keegi eestlasest külaelanik- Valdek. Seda meest asus kompül usutlema. Suvorovist ei teadnud see mees aga midagi. Kahtlasi tüüpe olevat aga pesitsemas kuski ma?ajäätud, Novino nimelises, asunduses. Tee sinna viivat aga läbi Mulikovo külast ning partisanide pelgupaik, vana rehehoone, asuvat seset metsa. Mulikovosse jõudes tehti kompüli käsul puistamist tervele külale. Kompül ja hauptfeldwebel võtsid käsile külavanema elamu. Muide too Mulikovo külavanem oli noor, vihaselt põrnitsev venelane, kes ei näinud kuigi usaldusväärsena. Seda enam, et tema maja juure olid viinud partisanide poolt Volpist? Riisutud ree jäljed. Läbiotsimine andis ühte ja teistsaaki. Eriti hinnatav oli topograafiliste kaartide leid. Veimarni?, Kingissepa ja isegi Leningradi ümbrus on kompanil nüüd kui peo peal. Isegi pataljoni staabil pole selliseid häid kaarte. Kella 11 paiku asus 17-meheline patrull suuskadel teele Novino poole. Liikumine toimus täiesti lahinguvalmilt. Mehed kõik teraskiivreis ja valges mantleis. Kompül asus koos hauptfeldwebeliga teele ainuüksi jalgsi sammuma. Teejuhiks oli vene külapoiss. Teeraja metsa pöörates tuli kompülil ja ??? loobuda aga jalakäimisest. Kahlamise ??? käis isegi neil kangeil meestel üle jõu, ja teiseks, liialt aeglaseks muutuv edasipääs tegi raskeks side pidamise suuska?tega. Suusamehed tegid niikauaks metsaveerel peatuse, kuni ülemused külas suuskade järgi käisid ja järgi jõudsid. Luurerada metsas oli olivaline. Suusameister VAHT oli ees lumesahaks ja kogu patrull liikus tema kannul. Mets näis jahimehe paradiisina. Metslooma jälgi kõikjal. Rünnatav Noviko asula paiknes piklikul metsa lagendikul. Metsaveerel peeti pisut „sõjanõu“. Ltn Känd asus osa meestega haarama asulat vastast kõljest. Vana Hunn saadeti koos ühe mehega sidepidajaks. Hunn pani kohe ajama otse üle lageda. Suure hõikamise ja rusikavibutamise peale saadi mees metsa varjule. Hiljem selgus, et Hunn oli ikkagi otse läinud. Kompül ülejäänud meestega asus varjatult liikuma, et haarata asundust küljelt. Esimesena pidi partisanidele end „näitama“ ltn Känd oma piiluritega. Tema siis asulat esimesena puude vahelt piiluski. Korraga kostus hoonete vahelt metsik röögatus. Lipsti oli leitnant puu taga varjul. Juba mehed seadsid otse kuulipilduja toru. Kõigil kena tunne, et nüüd läheb lahing vankadega lahti. Hoonete vahelt ilmuski nähtavale üksik bandiit, lambanahkne kasukas seljas ja vintpüss kaendlas. Piilurid metsaserval pingutasid põnevalt silmi. „see ju Hunn, kurat!“vandus äkki keegi. Tõepoolest oligi Hunn. Ja rohkem bandiite polnudki. Hinnalise leiu metsas oli patrull siiski teinud- kaks täiesti korras välisuurtükki. Tagasisuusatamine Mulinovasse kulges seiklusteta. Ööbiti külas. Kuum punš ja palav ahjupaiste aitas leevendada retke väsimust. Magamine toimus ühiselt põrandal. Kompül ja hauptfeldwebel võtsid sisse „soojad kohad“ keskel. Hommik..., vabandust, selle panen kirja alles homme.

6.02.1942
Eestileegion
Liige
Postitusi: 37
Liitunud: 20 Dets, 2009 14:45
Kontakt:

Re: Gerhard Rahnulo (Püümann)

Postitus Postitas Eestileegion »

Edasise avaldamise suhtes olen dilemma ees. Nimelt sisaldab tekst mõningal määral üheselt mõistetavaid roppuseid ning ma ei ole kindel, kas neid sobib siia postitada. Samas ei taha ma ise tsensuuri teha, mistõttu ei tea, mismoodi edasi tegutseda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist