Herr kangelaspioneer, lubage tsiteeritud steno peale mõned iroonilised irvitused, eriti see:
Teooria: stenogrammist
2) keemiaradiatsiooni ülesanded saab üle kanda kompaniidest päästeteenistusele;
EI SAA. Praktika: ära optimeeritud ja alamehitatud päästeteenistus ei suuda eluilmas mingi tõsisema keemia- ja radiatsiooniõnnetusega toime tulla.
Seega tulle saadetakse vajaliku varustuse ja väljaõppeta vabatahtlikud/KL mehed. Täna on Tallinna-Harju piirkonna võimekuse lagi kaks üheaegset suuremat (üle 500 m2) tulekahju ja edasi päästab igaüks end ise. Keemia-radiatsiooni lagi on üks raudtee tsistern.
3) tegutsemise loodusõnnetuste ja metsatulekahjude korral saab delegeerida kaitseliidule, kui ta jõuab arengus sellesse faasi.
Metsatulekahjudega tuleme toime läbi häda, õnneks pole keegi viga saanud. Teen ettepaneku delegeerida KL-le ka sünnitusabi, selleks näha igasse rühma ette rühma parameedik-ämmaemand.
Kokkuvõte: päästeprobleemi suuremate case'de korral tuleks lahendada ikkagi vastava reservi ja pideva reservi väljaõppega. Asjatundjad PA-s ütlevad otse, et PK-dest oli palju abi ja KL omadest on tihti tüli rohkem kui kasu, diststipliini probleemid, varustus puudub, kehaline vorm vilets jne.
Mis juhtub siis, kui tekib 888 siin? Elanikkonnal mingit ettevalmistust pole, KL täidab sõjalisi ülesandeid, osad päästjad mobiliseeritakse, politsei ohjab marödööre. Õige, SKAK järgi 10 a ei juhtu ju midagi, jõuab veel, laulame seniks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.