Vabatahtlikud
Vabatahtlikud
Vabatahtlikud
Läbi maailma militaarajaloo on olnud vabatahtlikud sõjaväeliste moodustiste ja armeede lahutamatu kaaslane. Vabatahtlike sõdureid ja abiteenistujaid on kasutatud väga erineval viisil. Osa vabatahtlike liikumisest on olnud regionaalne või tänapäeval siseriiklik. Teine osa on vabatahtlikud teenistujad välisriikidest. Eesti ajalugu ei näita siin põhimõttelist erinevust maailmapraktikast. Kui esimene, siseriiklik vabatahtlike osa, on meil siin Eestis totaalkaitse kontseptsiooni kaasatud (Kaitseliit ja Naiskodukaitse), siis teine, välisriiklikud vabatahtlikud, on jäänud unarusse. Siinkirjutaja näitab, et minevikus ei ole see nii olnud ja leiab, et on viimane aeg välisriiklike vabatahtlike kaasamine Eesti kaitsepoliitika alustaladesse uuesti luua. Tegemist on ülimalt potentsiaalse strateegilise võimekusega nii militaarse heidutuse, siseriikliku kaitsetahte, kui ka rahvusvahelise toetuse ning huvi mootoriga.
Järgnevalt kaduvväike näidete osa välisriikide vabatahtlike kasutamisest maailmas.
Soome talvesõda: Rootsi ja teiste riikide vabatahtlikud, lisaks jätkusõjas Soomepoisid. [4] [3] [2]
08.08.08 Gruusia: Lõuna-Osseetia värvatud vabatahtlikud VF-sit. [5]
Hispaania kodusõda: erinevad vabatahtlikud mõlemal poolel (keelust hoolimata ka Eestlased) [1]
Jugoslaavia konflikt: modžaheedid Bosnia vabatahtlikena (tegelikult palgasõdurid?) [6]
Ja muidugi Eesti Vabadussõda, millest meil on kõige rohkem õppida ja toonast kogemust tänapäeva sünteesida: Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud [7] [8]
Välisriiklike vabatahtlike kasutamine.
Võib tekkida küsimus, et miks on Eestil üldse vaja tegeleda välisriikide vabatahtlike kasutamisega Eesti totaalkaitse struktuurides? On ju olemas kollektiivkaitse garantiid NATO-lt ja ka riigi enda KV ja KL. Põhiline põhjuse võib leida tänapäeva sõjaliste kampaaniate kulgemise lühiaegsuses. Piltlikult öeldes on sõjaline tegevus kiirem, kui poliitiline reageerimisvõime. Igasugune poliitiline otsustamine ja selle riiklik rakendamine on ajamahukas, kusjuures Eesti iseseisva kaitsevõime ei pruugi selle aja jooksul suuta sõjalist tegevust tasakaalustada. Ilma kiire välisriikide abita võib sõjalise konflikti tagajärgede lahendamine olla poliitiliselt keerukam ja ka ajaliselt mahukam (okupeeritud aladelt tagasitõmbumine jne.), otseses riigi toimimise vajadusest rääkimata. Poliitiliste otsuste tegemine NATO-s on keerukas ja vajaliku ühiskondliku surve puudumisel vähemotiveeritud. [9]
Iseäranis puudutab välisriikide vabatahtlike kasutamine Eestis oma traditsiooniliste liitlastega koostöös, kes aga on ajaloolistelt neutraalses ega kuulu NATO-sse. Eelkõige nimetagem siin Soomet ja Rootsit. Eestil leidub kindlasti toetajaid ka Austrias, Šveitsis ja Iirimaal. Ära ei tohiks unustada ka endise Nõukogude liidu ja ida-euroopa riike. (Gruusia, Ukraina, Armeenia, Moldova).
Vabatahtlike kasutamisel peaks olema suures plaanis kolm tegevussuunda: militaarne-taktikaline jalavägi: ehk siis rindemehed, erialased tugiüksused ja ka tagalateenistus: logistika, eriti meedikud (naisterahvad) ja kohaliku doonormaade elanikud (nimetagem neid tinglikult Eesti sõpradeks), kes on võimelised meeleavalduste kaudu kohalike poliitilist juhtkonda ühiskondlikult survestada.
Kui esimese kahega tegeleb Eesti valitsus, siis viimane grupp peaks jääma poliitilise korrektsuse huvides Eesti erinevate ühiskondlike organisatsioonide ja tavakodanike ülesandeks. Näiteks Rootsi, Soome, Taani tütarettevõtted Eestis (pangad, kommunikatsiooniettevõtted jne.) ja erinevad globaalsete organisatsioonide allkontorid Eestis: AIESEC, BEST, EOK, OSCE, Rottary, Lions, ICRC, AIE, EELK ja EAÕK välissuhted jne. Fookus peaks olema Eesti sõprade koondamine meeleavaldusteks agressorriigi saatkonna ja ka (NATO) riikide valitsusasutuste juurses, tagamaks tugevamat poliitilist motiveeritust kiirete otsuste langetamisel. Brüssel, New York, Washington, Paris, Berlin jne.
Üksiku kodaniku vahendiks Eesti sõprade koondamiseks meeleavaldustele on Internet ja selle tohutut potentsiaali omavas sotsiaalvõrgustike keskkondades (Facebook jne.)
Vabatahtlike värbamine peab toimuma Eesti saatkondade vahendusel doonorriikides. Transport peab olema korraldatud Skandinaaviamaadest meritsi (Tallink jne.) ja mujalt kasutades lennutransporti (Estonian Air jne.) . Võimaliku mereblokaadi ja õhuliikluse lennukeelu puhuks tuleb vastavalt võimalustele ette valmistuda strateegilises plaanis. Õppust tuleb võtta Eesti ja Soome koostööst kahe maailmasõja vahel seoses Soome lahe sulustamisega. Siinkohal on äärmiselt vajalik miinide laskmise võimekus [4]. Tuleb ausalt tunnistada, et laevade ja lennukite hävitamine välisriikide kodanike eraisikutega pardal on tõeliselt väljakutsuv otsus agressorile. See tekitaks üleüldise rahvusvahelise protestilaine, mis tuleb kasuks ainult Eesti kaitsjatele ja on selletõttu tõsiseks heidutusvahendiks. Samas ei tohiks allahinnata Soome ja Rootsi eraisikute võimekust tulla üle lahe Eestisse ka oma kiirkaatritega.
Vabatahtlikega sõlmitakse leping:
Leping on lihtne ja vabatahtliku emakeeles.
Vabatahtliku teenistusaeg 2+10 kuud
Teenistus eeldab vabatahtliku tõestatud erialast ettevalmistust.
Lepingut on võimalik Eesti Valitsusel ülesse öelda igal ajal (võimalik demobilisatsioon).
Vabatahtlikul on võimalik lepingust taganeda 2 või 12 kuu möödudes.
Leping kaotab kehtivuse vabatahtliku päritoluriigi mobilisatsiooni korral.
Ametlikuks suhtluskeeleks on Eesti ja Inglise keel.
Vabatahtlikule makstakse päevaraha 10EUR/päevas (esmatarbe kaubad, isikliku varustuse uuendamiseks, suits, jne.)
jne.
Selleks, et välisriigi vabatahtlike ei hakataks kutsuma palgasõduriteks, tuleb katta vabatahtlike päevarahade (võimalusel ka transpordi) kulude eest iga maa saatkondade juures loodud annetusfondi vahendusel. Näiteks on loodud Eesti saatkonna juures Soomes fond nimega „Soome vabatahtlike toetusfond Eestis“. Sellesse fondi saavad annetada kõik inimesed ja organisatsioonid, kellele Soome vabatahtlike heaolu ja saatus korda lähevad. Siinkohal on ka varjatud kujul võimalik toetada vähemrikaste (Gruusia, Moldova, Ukraina jne.) doonorriikide vabatahtlike annetades sinna Eestist. Analoogi võib tuua ajaloost, kus Soome sai Talvesõja ajal kaalukat välisabi [4].
Vabatahtlik peaks ilmuma saatkonda/kogumispunkti (Helsingi, Stockholmi sadam, Tallinna lennujaam) täieliku isikliku varustusega. Soome ja Rootsist laevadega reisijatel võib kaasas olla ka isiklik off-road maastur.
Relvad ja teistel elualadel muud tööriistad peab vabatahtlikele väljastama EV. Militaarsed vabatahtlikest moodustatakse väeosad soovituslikult arvestades rahvuslikku kuuluvust. Madalamate struktuuride juhtimine võiks jääda vahatahtlikest ohvitseridele. Kõrgemal tasemel peab olema koostöö koordineeritud kohaliku väejuhatusega arvestades ka vabatahtliku auastet (vabatahtlikust välisriigi reservkindralile võiks leida ikka sobiva töö).
Põhimõtteliselt (suisa soovituslikult) võib koostöö vabatahtlikega olla ette valmistatud juba rahuajal. Vabatahtlikud on ennast vastavas Eesti saatkonnas kirja pannud ja vastava lepingu sõlminud. Vajaduse ja võimaluse piires kaasatakse vahatahtlikud Eestis läbiviidavatele õppustele (Kevadtorm-vabatahtlike kompanii ning meditsiiniteenistus). Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikele peab andma võimaluse osaleda EV aastapäeva ja Võidupüha paraadidel põhjendusega, et nende eelkäiad on oma koha rivis sisuliselt vere hinnaga välja võidelnud [8]. Sellise tegevuse tagajärjel tõuseb Eesti ühiskonna ja kodanike kaitsetahe ning moraal hoopis teisele tasemele. Ka vabatahtlike päritoluriikides kindlustab see kindlasti Eestit toetavat avaliku arvamust. Ääremärkusena võib mainida, et sellisel juhul võib isegi kodanik Aleksander Vassiljev oma mõttemaailma tõsiselt ümber mõtestada [10]. Kulud seoses vabatahtlike tegevustega kataks vastava riigi toetusfond.
Numbritest ja ühiskonna toetusest.
Eestil ei ole vaja vabatahtlike hulka, kelle tegevus oleks riigile liialt koormav. Räägime siinkohal optimaalselt 10000 inimesest. See on sama suurusjärk, kui praegune KL. Selline hulk inimesi garanteerib Eestile rahvusvahelise tähelepanu ning doonorriikide ühiskonna ja seeläbi ka (kiire) poliitilise toetuse. Sellise koguse vabatahtlike kokkusaamine Skandinaaviast, Euroopast ja ka Ameerikast on reaalne. Eriti peab ära märkima Eesti kodanike ja väliseestlaste värbamise võimalus väljapool Eestit. Ajaloost on teada, et alati leidub inimesi, kes tunnevad militaarset eneseteostuse vajadust. Koondumine peab olema kiire (1-5) päeva ja selleks on vaja teha eeltööd. Tänase Eesti Vabariigi kaitseministri haridus ja silmaring võiks antud kontseptsiooni toetada, sest ressursside panustamine riigieelarvest oleks minimaalsed. Samuti on vaja kindlustada välisministeeriumi ja võibolla ka sotsiaalministeeriumi (meditsiin) toetus. Eesti sõprade mobiliseerimise korraldamisega võiks tegeleda näiteks kultuuriministeerium.
Kokkuvõtte.
Teema kokkuvõtteks laenaksin mõtte Kalle Kulbok-it, kes 1992 aasta parlamendivalimiste eelses teledepatis vastas küsimusele: Mida te soovitate oma rahvale/valijatele midagi vastavalt:
Kallis inimene (rahvas): looda Jumala peale, looda Kuninga peale, aga ole ise ka mees – topi oma aknad ära! Muidu tuleb tali tuppa!
Analoogi võttes siinkohal riigikaitsele:
Looda vabatahtlike südametunnistuse peale, looda NATO peale, kuid ole ise ka mees: loo endale elementaarne esmane kaitsevõime! Muidu tuleb tali tuppa!
Vabatahtlike südametunnistus võibki olla see Jumala panus, mis nakatab Eesti ja muu maailma ühiskondliku arvamuse, mis lõppkokkuvõttes sunnib Kuningat tegudele. Ka vabatahtlike süsteemi olemasolu koos kõige kaasnevaga võib olla märkimisväärseks heidutuseks agressorile.
Viited:
Viidete all on kasutatud üldtunnustatud faktide kajastamiseks wiki viiteid.
Konkreetsemate allikatena on ära toodud erinevaid raamatud.
[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da
[2] http://et.wikipedia.org/wiki/Soomepoisid
[3] http://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da
[4] Antti Juutilainen, Jari Leskinen „Talvesõda“
[5] Novaja Gazeta „Vene-Gruusia sõda 08.08.2008“
[6] Alastair Finlan „Jugoslaavia kokkuvarisemine 1991-1999“
[7] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da
[8] http://www.estonica.org/et/Soome,_Taani ... %C3%B5jas/
[9] Wesley K. Clark „Tänapäeva sõda“
[10] http://www.ttu.ee/public/u/uliopilasesi ... tuseks.pdf
Tegemist on autori isikliku nägemusega ja ei pretendeeri 100% ainutõele ega originaalsusele. Kirjutise mõte on alustada ühiskonnasisest debatti antud teemal. Ideaalis võiks analoogne võimekus lähima 5 aasta jooksul ka reaalselt teostuda.
p.s Võib esineda kirjavigu.
Läbi maailma militaarajaloo on olnud vabatahtlikud sõjaväeliste moodustiste ja armeede lahutamatu kaaslane. Vabatahtlike sõdureid ja abiteenistujaid on kasutatud väga erineval viisil. Osa vabatahtlike liikumisest on olnud regionaalne või tänapäeval siseriiklik. Teine osa on vabatahtlikud teenistujad välisriikidest. Eesti ajalugu ei näita siin põhimõttelist erinevust maailmapraktikast. Kui esimene, siseriiklik vabatahtlike osa, on meil siin Eestis totaalkaitse kontseptsiooni kaasatud (Kaitseliit ja Naiskodukaitse), siis teine, välisriiklikud vabatahtlikud, on jäänud unarusse. Siinkirjutaja näitab, et minevikus ei ole see nii olnud ja leiab, et on viimane aeg välisriiklike vabatahtlike kaasamine Eesti kaitsepoliitika alustaladesse uuesti luua. Tegemist on ülimalt potentsiaalse strateegilise võimekusega nii militaarse heidutuse, siseriikliku kaitsetahte, kui ka rahvusvahelise toetuse ning huvi mootoriga.
Järgnevalt kaduvväike näidete osa välisriikide vabatahtlike kasutamisest maailmas.
Soome talvesõda: Rootsi ja teiste riikide vabatahtlikud, lisaks jätkusõjas Soomepoisid. [4] [3] [2]
08.08.08 Gruusia: Lõuna-Osseetia värvatud vabatahtlikud VF-sit. [5]
Hispaania kodusõda: erinevad vabatahtlikud mõlemal poolel (keelust hoolimata ka Eestlased) [1]
Jugoslaavia konflikt: modžaheedid Bosnia vabatahtlikena (tegelikult palgasõdurid?) [6]
Ja muidugi Eesti Vabadussõda, millest meil on kõige rohkem õppida ja toonast kogemust tänapäeva sünteesida: Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud [7] [8]
Välisriiklike vabatahtlike kasutamine.
Võib tekkida küsimus, et miks on Eestil üldse vaja tegeleda välisriikide vabatahtlike kasutamisega Eesti totaalkaitse struktuurides? On ju olemas kollektiivkaitse garantiid NATO-lt ja ka riigi enda KV ja KL. Põhiline põhjuse võib leida tänapäeva sõjaliste kampaaniate kulgemise lühiaegsuses. Piltlikult öeldes on sõjaline tegevus kiirem, kui poliitiline reageerimisvõime. Igasugune poliitiline otsustamine ja selle riiklik rakendamine on ajamahukas, kusjuures Eesti iseseisva kaitsevõime ei pruugi selle aja jooksul suuta sõjalist tegevust tasakaalustada. Ilma kiire välisriikide abita võib sõjalise konflikti tagajärgede lahendamine olla poliitiliselt keerukam ja ka ajaliselt mahukam (okupeeritud aladelt tagasitõmbumine jne.), otseses riigi toimimise vajadusest rääkimata. Poliitiliste otsuste tegemine NATO-s on keerukas ja vajaliku ühiskondliku surve puudumisel vähemotiveeritud. [9]
Iseäranis puudutab välisriikide vabatahtlike kasutamine Eestis oma traditsiooniliste liitlastega koostöös, kes aga on ajaloolistelt neutraalses ega kuulu NATO-sse. Eelkõige nimetagem siin Soomet ja Rootsit. Eestil leidub kindlasti toetajaid ka Austrias, Šveitsis ja Iirimaal. Ära ei tohiks unustada ka endise Nõukogude liidu ja ida-euroopa riike. (Gruusia, Ukraina, Armeenia, Moldova).
Vabatahtlike kasutamisel peaks olema suures plaanis kolm tegevussuunda: militaarne-taktikaline jalavägi: ehk siis rindemehed, erialased tugiüksused ja ka tagalateenistus: logistika, eriti meedikud (naisterahvad) ja kohaliku doonormaade elanikud (nimetagem neid tinglikult Eesti sõpradeks), kes on võimelised meeleavalduste kaudu kohalike poliitilist juhtkonda ühiskondlikult survestada.
Kui esimese kahega tegeleb Eesti valitsus, siis viimane grupp peaks jääma poliitilise korrektsuse huvides Eesti erinevate ühiskondlike organisatsioonide ja tavakodanike ülesandeks. Näiteks Rootsi, Soome, Taani tütarettevõtted Eestis (pangad, kommunikatsiooniettevõtted jne.) ja erinevad globaalsete organisatsioonide allkontorid Eestis: AIESEC, BEST, EOK, OSCE, Rottary, Lions, ICRC, AIE, EELK ja EAÕK välissuhted jne. Fookus peaks olema Eesti sõprade koondamine meeleavaldusteks agressorriigi saatkonna ja ka (NATO) riikide valitsusasutuste juurses, tagamaks tugevamat poliitilist motiveeritust kiirete otsuste langetamisel. Brüssel, New York, Washington, Paris, Berlin jne.
Üksiku kodaniku vahendiks Eesti sõprade koondamiseks meeleavaldustele on Internet ja selle tohutut potentsiaali omavas sotsiaalvõrgustike keskkondades (Facebook jne.)
Vabatahtlike värbamine peab toimuma Eesti saatkondade vahendusel doonorriikides. Transport peab olema korraldatud Skandinaaviamaadest meritsi (Tallink jne.) ja mujalt kasutades lennutransporti (Estonian Air jne.) . Võimaliku mereblokaadi ja õhuliikluse lennukeelu puhuks tuleb vastavalt võimalustele ette valmistuda strateegilises plaanis. Õppust tuleb võtta Eesti ja Soome koostööst kahe maailmasõja vahel seoses Soome lahe sulustamisega. Siinkohal on äärmiselt vajalik miinide laskmise võimekus [4]. Tuleb ausalt tunnistada, et laevade ja lennukite hävitamine välisriikide kodanike eraisikutega pardal on tõeliselt väljakutsuv otsus agressorile. See tekitaks üleüldise rahvusvahelise protestilaine, mis tuleb kasuks ainult Eesti kaitsjatele ja on selletõttu tõsiseks heidutusvahendiks. Samas ei tohiks allahinnata Soome ja Rootsi eraisikute võimekust tulla üle lahe Eestisse ka oma kiirkaatritega.
Vabatahtlikega sõlmitakse leping:
Leping on lihtne ja vabatahtliku emakeeles.
Vabatahtliku teenistusaeg 2+10 kuud
Teenistus eeldab vabatahtliku tõestatud erialast ettevalmistust.
Lepingut on võimalik Eesti Valitsusel ülesse öelda igal ajal (võimalik demobilisatsioon).
Vabatahtlikul on võimalik lepingust taganeda 2 või 12 kuu möödudes.
Leping kaotab kehtivuse vabatahtliku päritoluriigi mobilisatsiooni korral.
Ametlikuks suhtluskeeleks on Eesti ja Inglise keel.
Vabatahtlikule makstakse päevaraha 10EUR/päevas (esmatarbe kaubad, isikliku varustuse uuendamiseks, suits, jne.)
jne.
Selleks, et välisriigi vabatahtlike ei hakataks kutsuma palgasõduriteks, tuleb katta vabatahtlike päevarahade (võimalusel ka transpordi) kulude eest iga maa saatkondade juures loodud annetusfondi vahendusel. Näiteks on loodud Eesti saatkonna juures Soomes fond nimega „Soome vabatahtlike toetusfond Eestis“. Sellesse fondi saavad annetada kõik inimesed ja organisatsioonid, kellele Soome vabatahtlike heaolu ja saatus korda lähevad. Siinkohal on ka varjatud kujul võimalik toetada vähemrikaste (Gruusia, Moldova, Ukraina jne.) doonorriikide vabatahtlike annetades sinna Eestist. Analoogi võib tuua ajaloost, kus Soome sai Talvesõja ajal kaalukat välisabi [4].
Vabatahtlik peaks ilmuma saatkonda/kogumispunkti (Helsingi, Stockholmi sadam, Tallinna lennujaam) täieliku isikliku varustusega. Soome ja Rootsist laevadega reisijatel võib kaasas olla ka isiklik off-road maastur.
Relvad ja teistel elualadel muud tööriistad peab vabatahtlikele väljastama EV. Militaarsed vabatahtlikest moodustatakse väeosad soovituslikult arvestades rahvuslikku kuuluvust. Madalamate struktuuride juhtimine võiks jääda vahatahtlikest ohvitseridele. Kõrgemal tasemel peab olema koostöö koordineeritud kohaliku väejuhatusega arvestades ka vabatahtliku auastet (vabatahtlikust välisriigi reservkindralile võiks leida ikka sobiva töö).
Põhimõtteliselt (suisa soovituslikult) võib koostöö vabatahtlikega olla ette valmistatud juba rahuajal. Vabatahtlikud on ennast vastavas Eesti saatkonnas kirja pannud ja vastava lepingu sõlminud. Vajaduse ja võimaluse piires kaasatakse vahatahtlikud Eestis läbiviidavatele õppustele (Kevadtorm-vabatahtlike kompanii ning meditsiiniteenistus). Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikele peab andma võimaluse osaleda EV aastapäeva ja Võidupüha paraadidel põhjendusega, et nende eelkäiad on oma koha rivis sisuliselt vere hinnaga välja võidelnud [8]. Sellise tegevuse tagajärjel tõuseb Eesti ühiskonna ja kodanike kaitsetahe ning moraal hoopis teisele tasemele. Ka vabatahtlike päritoluriikides kindlustab see kindlasti Eestit toetavat avaliku arvamust. Ääremärkusena võib mainida, et sellisel juhul võib isegi kodanik Aleksander Vassiljev oma mõttemaailma tõsiselt ümber mõtestada [10]. Kulud seoses vabatahtlike tegevustega kataks vastava riigi toetusfond.
Numbritest ja ühiskonna toetusest.
Eestil ei ole vaja vabatahtlike hulka, kelle tegevus oleks riigile liialt koormav. Räägime siinkohal optimaalselt 10000 inimesest. See on sama suurusjärk, kui praegune KL. Selline hulk inimesi garanteerib Eestile rahvusvahelise tähelepanu ning doonorriikide ühiskonna ja seeläbi ka (kiire) poliitilise toetuse. Sellise koguse vabatahtlike kokkusaamine Skandinaaviast, Euroopast ja ka Ameerikast on reaalne. Eriti peab ära märkima Eesti kodanike ja väliseestlaste värbamise võimalus väljapool Eestit. Ajaloost on teada, et alati leidub inimesi, kes tunnevad militaarset eneseteostuse vajadust. Koondumine peab olema kiire (1-5) päeva ja selleks on vaja teha eeltööd. Tänase Eesti Vabariigi kaitseministri haridus ja silmaring võiks antud kontseptsiooni toetada, sest ressursside panustamine riigieelarvest oleks minimaalsed. Samuti on vaja kindlustada välisministeeriumi ja võibolla ka sotsiaalministeeriumi (meditsiin) toetus. Eesti sõprade mobiliseerimise korraldamisega võiks tegeleda näiteks kultuuriministeerium.
Kokkuvõtte.
Teema kokkuvõtteks laenaksin mõtte Kalle Kulbok-it, kes 1992 aasta parlamendivalimiste eelses teledepatis vastas küsimusele: Mida te soovitate oma rahvale/valijatele midagi vastavalt:
Kallis inimene (rahvas): looda Jumala peale, looda Kuninga peale, aga ole ise ka mees – topi oma aknad ära! Muidu tuleb tali tuppa!
Analoogi võttes siinkohal riigikaitsele:
Looda vabatahtlike südametunnistuse peale, looda NATO peale, kuid ole ise ka mees: loo endale elementaarne esmane kaitsevõime! Muidu tuleb tali tuppa!
Vabatahtlike südametunnistus võibki olla see Jumala panus, mis nakatab Eesti ja muu maailma ühiskondliku arvamuse, mis lõppkokkuvõttes sunnib Kuningat tegudele. Ka vabatahtlike süsteemi olemasolu koos kõige kaasnevaga võib olla märkimisväärseks heidutuseks agressorile.
Viited:
Viidete all on kasutatud üldtunnustatud faktide kajastamiseks wiki viiteid.
Konkreetsemate allikatena on ära toodud erinevaid raamatud.
[1] http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da
[2] http://et.wikipedia.org/wiki/Soomepoisid
[3] http://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da
[4] Antti Juutilainen, Jari Leskinen „Talvesõda“
[5] Novaja Gazeta „Vene-Gruusia sõda 08.08.2008“
[6] Alastair Finlan „Jugoslaavia kokkuvarisemine 1991-1999“
[7] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da
[8] http://www.estonica.org/et/Soome,_Taani ... %C3%B5jas/
[9] Wesley K. Clark „Tänapäeva sõda“
[10] http://www.ttu.ee/public/u/uliopilasesi ... tuseks.pdf
Tegemist on autori isikliku nägemusega ja ei pretendeeri 100% ainutõele ega originaalsusele. Kirjutise mõte on alustada ühiskonnasisest debatti antud teemal. Ideaalis võiks analoogne võimekus lähima 5 aasta jooksul ka reaalselt teostuda.
p.s Võib esineda kirjavigu.
Re: Vabatahtlikud
Kas praegusel ajal läänemaailmas see vabatahtlik sõdimine enam nii populaarne ongi? Niigi lokkab patsifism, ning need vähesed militaarhuvilised leiavad enesele rakendust kas oma koduses armees või nt. Prantsuse Võõrleegionis (vanasti oli Hispaanial ka võõrleegion, kas neil enam on, ja kas kellelgi teisel peale prantslaste on?). Väärtushinnangud on ka pisut teised kui oli nt. 20. sajandi alguses.
Karta on, et ainukesed vabatahtlikud, keda meil on lootust siin näha on džihaadi omad. Ja neid me tõenäoliselt näha ei taha.
Karta on, et ainukesed vabatahtlikud, keda meil on lootust siin näha on džihaadi omad. Ja neid me tõenäoliselt näha ei taha.
Re: Vabatahtlikud
http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_Legionmanjabes kirjutas:vanasti oli Hispaanial ka võõrleegion, kas neil enam on
Sinna enam ei võeta välismaalasi.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Re: Vabatahtlikud
Nõrk. Väga nõrk. Kõigele muule lisaks ka väga suurte vigadega ehk pigem ühiskonnas erinevatel põhjustel levitatud vigadega.Viidete all on kasutatud üldtunnustatud faktide kajastamiseks wiki viiteid.
Seega: võta oma töö ja kirjuta ümber! Konsulteeri vastavate spetsialistidega: ajaloolaste ja sõjaväelastega, kuid veel parem oleks kui suudaksid mõne sõjaajaloolase kinni püüda.
Küsida võiksid a la: "kas vastab tõele, et... ja palju neist reaalselt kasu oli?"
Ah jaa, ära unusta küsimast - palju nad reaalselt kahju tekitasid?
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Vabatahtlikud
Oleegil kripeldab Valga episood hingel?oleeg kirjutas:Nõrk. Väga nõrk. Kõigele muule lisaks ka väga suurte vigadega ehk pigem ühiskonnas erinevatel põhjustel levitatud vigadega.Viidete all on kasutatud üldtunnustatud faktide kajastamiseks wiki viiteid.
Seega: võta oma töö ja kirjuta ümber! Konsulteeri vastavate spetsialistidega: ajaloolaste ja sõjaväelastega, kuid veel parem oleks kui suudaksid mõne sõjaajaloolase kinni püüda.
Küsida võiksid a la: "kas vastab tõele, et... ja palju neist reaalselt kasu oli?"
Ah jaa, ära unusta küsimast - palju nad reaalselt kahju tekitasid?
terv
o
Re: Vabatahtlikud
Mis ta nüüd minu hingel kripeldab...
Sarnaseid küsimusi on ka teiste puhul. Ilma asjaolusid põhjalikumalt uurimata võib näida tõesti, et ... "teeme ära". Aga kui mõelda, siis ... kas ikka... vahest... kui jama on juba väga suur...
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
-
- Liige
- Postitusi: 137
- Liitunud: 20 Okt, 2010 16:11
- Kontakt:
Re: Vabatahtlikud
http://es.wikipedia.org/wiki/Legion_Espanolawudu kirjutas:[url]http://en.wikipedia.org/wmanjabes kirjutas:vanasti oli Hispaanial ka võõrleegion, kas neil enam on
Sinna enam ei võeta välismaalasi.
Võetakse küll, aga ainult endistest Hispaania asumaadest.
Re: Vabatahtlikud
tervitus
Mõne kommetaarid.
Siiski mõned selgitused:
1. Kirjutaja ei ole lihtsalt põhikohaga selle ala mees.
2. Mõttemõlgutus on avaldatud foorumis, mille nimi on "Oleksoloogia, ehk kui tädil oleks rattad", mitte perioodikaväljaandes "Akadeemia".
3. Ideekogumi fookus on ikkagi suunatud tulevikku, mitte minevikku. Mõned ajaloolised punktid olid mõeldud lihtsalt sisssejuhatuseks.
Milleks?
Kindlasti on mineviku teemal juba väga palju kirjutatud ja minu lisaväärtus oleks siinkohal 0.
Antud teema püstituse põhipoint peaks olema just tuleviku kujundamine.
Üldiselt võiks siin ja ka riigikaitses kehtida põhimõte: kus viga näed laita, seal tule ja aita...
Niiet, kui kellegil huvi on antud valdkonda edasi arendada, muuta, ümberlükata, fokuseerida, põhjendada jne., loeksin mõtteid huviga.
Ausalt öeldes ootasin ma suuremat kriitikat ja vastukaja.
Imelik on see, et asja iva, ehk vabatahtlike rakendamise võimalikuse kohta mingisuguselgi tasemel lähima 10 aasta perspektiivis, on veel täiest lahkamata.
Kuhu jäid vastuväited:
1. Soome ja Rootsi vabatahtlike kaasamine Võidupüha paraadile on täiesti vastuvõetamatu ja teostamatu ning selle tulemus ühiskonna moraalile olematu. Ajakirjandus niikuinii ei kirjuta sellest isegi nupukest, ei siinpool ega sealpool lahte.
2. Facebook on saast. Egiptuses kasutasid kõik Blackberry-sid.
3. Meeleavaldused ei mõjuta poliitikuid, ainult nuttev suursaadik BBC-s on tase.
4. Kui kaitseliitlane Juhan Kohilast teab, et naabrimehed ülelahe vahivad niikuinii käed taskus maja tulekahjut pealt, siis on jõle vahva - annab topelt tuld ja arvatavasti langeb kusagil Järve Selveri juures.
5. Soomes töötavad Eesti ehitajatel ja meditsiiniõdedel on savi, ajavad lihtsalt raha kokku. Las perekond Eestis kärvab.
jne.
Niiet poisid ja tüdrukud, arendagem teemat.
Mercurius
p.s Väidan siiski, et 10000 hinge peaks Põhjamaadest, Euroopast, Ameerikamaalt ja miks mitte ka Austraaliast (eesti naiste mehed) kokku saama. See ei ole ju nii suur number. Maailm on globaliseerunud. Reisimine ja infovahetus on praegu hoopis teisel tasemel, kui 50-100 aastat tagasi. Rääkimata ülemaailmsest massimeediast.
p.p.s Ausalt öeldes ei ole ma kunagi aru saanud (humanitaarteadlaste) kõhulahtisusest seoses wiki viidetega. Onju seal lihtsalt reffereeringud "tõsistematest" algallikatest. Realteadusel ei ole näiteks vahet, kas Fourier teisenduse definitsioon on kirjas wikis, õpikus või peldiku seinal. Valem jääb ju valemiks.
Mõne kommetaarid.
Nõustun täielikult.oleeg kirjutas:
Nõrk. Väga nõrk.
o
Siiski mõned selgitused:
1. Kirjutaja ei ole lihtsalt põhikohaga selle ala mees.
2. Mõttemõlgutus on avaldatud foorumis, mille nimi on "Oleksoloogia, ehk kui tädil oleks rattad", mitte perioodikaväljaandes "Akadeemia".
3. Ideekogumi fookus on ikkagi suunatud tulevikku, mitte minevikku. Mõned ajaloolised punktid olid mõeldud lihtsalt sisssejuhatuseks.
oleeg kirjutas:
Seega: võta oma töö ja kirjuta ümber! Konsulteeri vastavate spetsialistidega: ajaloolaste ja sõjaväelastega, kuid veel parem oleks kui suudaksid mõne sõjaajaloolase kinni püüda.
Küsida võiksid a la: "kas vastab tõele, et... ja palju neist reaalselt kasu oli?"
Ah jaa, ära unusta küsimast - palju nad reaalselt kahju tekitasid?
terv
o
Milleks?
Kindlasti on mineviku teemal juba väga palju kirjutatud ja minu lisaväärtus oleks siinkohal 0.
Antud teema püstituse põhipoint peaks olema just tuleviku kujundamine.
Üldiselt võiks siin ja ka riigikaitses kehtida põhimõte: kus viga näed laita, seal tule ja aita...
Niiet, kui kellegil huvi on antud valdkonda edasi arendada, muuta, ümberlükata, fokuseerida, põhjendada jne., loeksin mõtteid huviga.
Ausalt öeldes ootasin ma suuremat kriitikat ja vastukaja.
Imelik on see, et asja iva, ehk vabatahtlike rakendamise võimalikuse kohta mingisuguselgi tasemel lähima 10 aasta perspektiivis, on veel täiest lahkamata.
Kuhu jäid vastuväited:
1. Soome ja Rootsi vabatahtlike kaasamine Võidupüha paraadile on täiesti vastuvõetamatu ja teostamatu ning selle tulemus ühiskonna moraalile olematu. Ajakirjandus niikuinii ei kirjuta sellest isegi nupukest, ei siinpool ega sealpool lahte.
2. Facebook on saast. Egiptuses kasutasid kõik Blackberry-sid.
3. Meeleavaldused ei mõjuta poliitikuid, ainult nuttev suursaadik BBC-s on tase.
4. Kui kaitseliitlane Juhan Kohilast teab, et naabrimehed ülelahe vahivad niikuinii käed taskus maja tulekahjut pealt, siis on jõle vahva - annab topelt tuld ja arvatavasti langeb kusagil Järve Selveri juures.
5. Soomes töötavad Eesti ehitajatel ja meditsiiniõdedel on savi, ajavad lihtsalt raha kokku. Las perekond Eestis kärvab.
jne.
Niiet poisid ja tüdrukud, arendagem teemat.
Mercurius
p.s Väidan siiski, et 10000 hinge peaks Põhjamaadest, Euroopast, Ameerikamaalt ja miks mitte ka Austraaliast (eesti naiste mehed) kokku saama. See ei ole ju nii suur number. Maailm on globaliseerunud. Reisimine ja infovahetus on praegu hoopis teisel tasemel, kui 50-100 aastat tagasi. Rääkimata ülemaailmsest massimeediast.
p.p.s Ausalt öeldes ei ole ma kunagi aru saanud (humanitaarteadlaste) kõhulahtisusest seoses wiki viidetega. Onju seal lihtsalt reffereeringud "tõsistematest" algallikatest. Realteadusel ei ole näiteks vahet, kas Fourier teisenduse definitsioon on kirjas wikis, õpikus või peldiku seinal. Valem jääb ju valemiks.
Re: Vabatahtlikud
Vabatahtlikud on siiski sellised tegelased, kelle vabatahtlikkus avaldub siis, kui äkšen käima läheb, enne ei tea nad oma vabatahtlikkusest tihti isegi. Sedalaadi vabatahtlikke ei kujuta hästi ette, kes sügaval rahuajal ennast registreerivad, et Eestile sõja ajal kasulik olla. Ehk põhiliselt peab ikka ise toime tulema ja siis lootma, et veel keegi tuleb appi, vabatahtlikult või mobiliseerituna. Välismaalasi võib muidugi kasutada, aga need on siis tavalised palgasõdurid. Tulevad jutuks alles siis, kui omadest keegi enam seda raha ei taha, sunni või vägisi. Priitahtlikud pritsimehed meil on, priitahtlik sõjavägi oleks päris huvitav, aga vist ei mängi välja, tõsiseid fanatte jääb väheks meie patsifistlikult meelestatud ajal. Kaitseliit on midagi sellist.
Re: Vabatahtlikud
Siin mainiti ennist patsifiste. Patsifistid on teatavasti väga kasulikud, kui on vaja sõnumit levitada või kuskil inimkilbiks olla. Eesti vajabki patsifiste, sest meie eesmärk ei ole sõda vaid sõja vältimine (sh agressiooni vältimine, nõrgendamine ja peatamine). Meenutame kasvõi nn Palestiina abikonvoisid, millede ahistamine juutide poolt pälvib Lääne meedias raevukat hukkamõistu.
Re: Vabatahtlikud
Tagasihoidlik küsimus, ajendatud allolevast tsitaadist:
terv
o
Kuidas on võimalik vabatahtlikke rakendada kui Sa ei näita nende Eestisse saabumise võimalikku teekonda?...asja iva, ehk vabatahtlike rakendamise võimalikuse kohta ...
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Vabatahtlikud
tervitus
Üks võimalik moodus vabatahtlike kaasamiseks võiks olla ka KL toetajaliikme staatuse ärakasutamine.
Potensiaalse publikuna teiste sõbralike riikide analoogiliste organisatsioonide liikmeskond.
Oleks vaja lihtsalt olemasolevates struktuurides vastavat eesmärki sobitada ja fokuseerida.
MQ
oleeg kirjutas: Kuidas on võimalik vabatahtlikke rakendada kui Sa ei näita nende Eestisse saabumise võimalikku teekonda?
o
Loomulikult seisavad väljapakutud mõtted kergelt savijalgadel, kuid see on ikkagi parem kui mittemidagi.Mercurius kirjutas: Transport peab olema korraldatud Skandinaaviamaadest meritsi (Tallink jne.) ja mujalt kasutades lennutransporti (Estonian Air jne.) .......
Üks võimalik moodus vabatahtlike kaasamiseks võiks olla ka KL toetajaliikme staatuse ärakasutamine.
Potensiaalse publikuna teiste sõbralike riikide analoogiliste organisatsioonide liikmeskond.
Oleks vaja lihtsalt olemasolevates struktuurides vastavat eesmärki sobitada ja fokuseerida.
Eesti Kaitseliit ülemaailmsete (toetaja)liikmetega?Gfreak kirjutas:Ülemaailme Eesti Kaitseliit?
MQ
Re: Vabatahtlikud
Aga kui vabatahtlik jääb lahingtegevuse käigus pimedaks , ilma jalgadest või kätest või vajab edaspidi igapäevast meditsiinilist hooldust . Kust saab vabatahtlik toimetulekuks raha ?
Re: Vabatahtlikud
ruusserg kirjutas:Aga kui vabatahtlik jääb lahingtegevuse käigus pimedaks , ilma jalgadest või kätest või vajab edaspidi igapäevast meditsiinilist hooldust . Kust saab vabatahtlik toimetulekuks raha ?
Kõige suurema tõenäosusega teistelt vabatahtlikelt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist