Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

[just plain mean]

ALSOS ei tõlgitagi, see oli salastatud operatsiooni nimi, mille eesmärgiks oli kokku koguda saksa teadlaste ja nende saavutuste näidised ja dokumentatsioon Saksamaalt.
advance unit - avangard, eelüksus, vahel ka juhtiv üksus (juhtüksus)
Monuments men - liitlasvägede teenistus, mis tegeles sõjapiirkonnas kaduma läinud või sakslaste poolt röövitud kunsti- ja kultuuriväärtuste otsimise, kaitsmise ja tagastamisega (Monuments, Fine Arts, and Archives program)

[just plain mean]

Mis kuradi eesti sõjanduskeelega? Pole ju sellist asja, on lähinaabritelt ja okupantidelt ülevõetud laensõnade kompott.

Ei ma arvan et meie terminoloogia komisjon teeb suhteliselt tarvilikku (kuigi tänamatut) tööd meie terminoloogia korrastamisel. Jah, algul võivad terminid nagu "edundamine" ja "irrus" tunduda kummalised, kuid vaid seepärast et nad on uued. Paar aastat kasutamist ja enamik enam ei vingu. Vingutud on ju isegi selliste terminite nagu pooljagu jms üle.

Lugupeetuim ilmselt arvab, et enne KM keeleuuenduskomisjoni Eestis sõjanduskeelt polnudki? Laidoner vist suhtles enne Teist maailmasõda oma alluvatega peeretuste ja stepptantsu abil, kui vene keeles parasjagu mõni sõna meelde ei tulnud? Seega oleks vaja viivitamatult leiutada uusvasted sellistele jälkidele okupatsiooniterminitele nagu ristleja, ülemjuhata, tank, lahingulaev, miinipilduja, kolonel, diviis... jne (igaüks võib seda jätkata). Või ehk on siis lugupeetud TTA valmis meid teavitama, missugused termineid ta täpsemalt silma speab?

Ma ei väljenda ainult omaenda arvamust, kui väidan - sõnauslikud uudised nagu pillupakk, rakkerühm, irrus jms jura ei mäleta kolme aasta pärast enam keegi - lähevad samamoodi unarusse nagu selver ja lüümik... keeleuuenduskomisjon paraku ei tundu teadvat, et eesti keeles saab ka ilma nende poolt väljapunnitatud uudiskeelenditeta suurepäraselt suuremat osa asju väljendada ja et sõjanduskeel on olemas ja käibel vaatamata sellele, et NEMAD seda ei tea (mida sa tsiviilidelt tahadki). Just see suhtumine ongi probleemiks - "mida mina ei tea, seda pole olemas ja seega tuleb tekitada ingliskeelsete n.ö. NATO-sõnade tõlkimise abil mingeid uudistermineid". VALE!!!

Ja veel väidan ma - Eesti kaitseväes töötati 30-tel välja vägagi adekvaatne sõjanduskeel, mille kasutus jätkus ka nõukogude okupatsiooni ajal, sest sissejuurdunud traditsuioon ei kao nii kergelt, seda enam, et suur osa hilisematest sõjandusasjapulkadest sai ikkagi oma esimese hariduse nende meeste käe all, kes olid alustanud oma teenistust kaitseväes, territoriaalkorpuses või laskurkorpuses, kus räägiti Eesti sõjakoolis kasutatud sõjanduskeelt.

[metssiga]

Ja veel väidan ma - Eesti kaitseväes töötati 30-tel välja vägagi adekvaatne sõjanduskeel, mille kasutus jätkus ka nõukogude okupatsiooni ajal

Selles keeles lugemiseks ja terminite omandamiseks mõned raamatud:
Riigikaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele 1933; Vintpüss (Vintpüssi materjalosa ja kasutamise käsiraamat) 1948; Sõjaväelise ettevalmistuse kursus 1948 - 1950 (kaks osa kokku üle 1000 lehekülje!).

[Würger 190G]

http://www.imelineajalugu.ee/Default.as ... 67577e27d4

Maailma esimene tark relv oli Fritz X

...mille trajektoori sai pärast sihtmärgi suunas heitmist või tulistamist kontrollida...

,,,lahingulaeva Roma ja uputasid selle. Itaalia oli sõjas poolt vahetanud ja see suur soomuslaev..

..laeva laskemoonaladu sai sakslaste pommiga pihta ja detoneerus...

..Juba 1944. aastal töötasid liitlaste teadlased välja efektiivsed blokeerimisseadmed, mis segasid saksa kaugjuhtimissignaale...

[just plain mean]

Viskasin kiiruga pilgu peale pärias mitmele selle ajakirja artiklile ja pean tõdema - väga räpakas töö, et mitte öelda haltuura. TV-kanalite poolkeelsed kiirtõlked imbuvad ka trükimeediasse.

[hillart]

Selles keeles lugemiseks ja terminite omandamiseks mõned raamatud:
Riigikaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele 1933; Vintpüss (Vintpüssi materjalosa ja kasutamise käsiraamat) 1948; Sõjaväelise ettevalmistuse kursus 1948 - 1950 (kaks osa kokku üle 1000 lehekülje!).

Viimatimainitud põlati alates taasiseseisvumisest kahjuks ära, nagu kõik mis just-kui mingit külge pidi NL-ga seostuda võis. Pealesõja aeg ju meie jaoks karm ja pime vene okupatsioon, ning kõik mis sealt pärit, see paha ja põlastusväärne.

[Lemet]

Kusjuures olen mina oma militaarsõnavara just sealtsamast kätte saanud. Nii hea-halb kui see siis on.

[Lemet]

Lauri Jürisoo ja Forte militaariarubriik.

Alljärgnevas videos võite vaadata, kuidas 15tonnine Briti tank FV432 majaga rindu pistab

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... d=64354427

Paistab, et tuleb taas tõdeda- kui on rauast ja roomikutega, siis on eesti ajakirjanik raudpoltkindel- see on tank. Olgugi et tegelikuses on tegu hoopis millegi sellisega...

[just plain mean]

History ei väsi üllatamast uudissõnadega, millega tõlgitakse kõige elementaarsemaid eestikeelseid väljendeid:
madalpommitaja (ründelennuk)
väikerelvad (käsirelvad)
Keegi võiks üksiti tõlgihakatistele korraldada geograafia õpetamist.
Lääne-Dvina jõe nimi on meil Eestis Daugava; Vistula aga Wisła.

[manjabes]

Lääne-Dvina jõe nimi on meil Eestis Daugava

Noh, mina kasutaks nende jõledate kuuevarbaliste toorlaenude asemel ikka ilusat maakeelset nime Väina jõgi.

[just plain mean]

Eks siis hakkame kutsuma (vähemalt endapoolset kallast), kui oleme leedukatega selle maa omavahel ära jaganud

[Lemet]

Nagu öeldud- kui on roomikud, siis on tank. Jürgen Tamme annab teada, et tegu on tankidega Punasel väljakul

[Lemet]

Juht ikka voditel-mehanik, ülejäänud seltskond läeb vast suurtükiväe standardi järgi, sihtur-laadur-relva komandör. Kokku suurtükiväelased- arteleristid. Aga teletõlkide mõttemaailma ei oska küll ennast sättida, sealt tuleb ilmselt midagi novaatorlikult põhjapanevat.

[Lemet]

Surematu PM veel surematum toimetaja Mari Kamps. Kui laevatüübi nimetuses on numbrid, siis pole nende järjekord tähtis- kes neid ikka viitsib lugeda. Kui artikli sissejuhatuses on juttu Projekt 11711(mis on ka õige- БДК Иван Грен) siis terve ülejäänud tekst laseb aimata saladusliku Projekt 17111 olemasolu. Seda vaatamata kommentaatorite märkustele.

http://www.postimees.ee/846466/vene-kon ... i#comments

[Masur]

Lugesin tasapisi Ian Kershaw "Saatuslikud valikud", tõlkija Ehte Puhang.
Selline tore koht seal:
"...ülimalt tähtsatest keskmise suurusega tankidest(peamiselt hiljem kuulsaks saanud T-34)...".
Jäin nuputama, et millised need teised tankid siis veel on. Kas väikese ja suure suurusega või kerge ja raske suurusega?