Viktoriin

[EOD]

Pea ei tööta hästi, liiga väsinud, et head küsimust välja mõelda.
Ehk on Sul midagi?

[Lemet]

Noh, sihuke lihtne guugeldamise küsimus(kuivõrd see nüüd küll ka hea on, on iseasi), servapidi ka militaristikaga seotud.Sedapalju kui elanikkonna olemasolu riigis ja väljaränd ka sinna sisse kuulub. Kõikjalt kostub hala taevani rahva riigist Soome põgenemise kohta. Aga pakkuge välja, kui palju oli 60-ndate lõpus ja 70-ndate algul keskmiselt aastas Soomest Rootsi ümberasuvate majanduspõgenike arv. Ja palju soomlasi keskmiselt Rootsis tööl käis. Noh nii, orienteeruvad numbrid. Lihtsalt meeleolu tõstmiseks.

[Lemet]

Paistab, et üle mõistuse raske guugeldamine...

[rbl]

250 000 - 300 000 ?

[Lemet]

Siis 250 000-300 000 mida?

[rbl]

Teise maailmasõja järgse perioodi vältel emigreerus Rootsi u. 250 000-300 000 soomlast, ainuüksi aastal 1970 lahkus Rootsi u. 41 000 soomlast.

[Lemet]

Tõepoolest, 60-ndate lõpus ja 70-ndate algul kolis jah ainuüksi Rootsi sedapalju inimesi, rekordaastad olid 68 ja 70, mil mõningatel andmetel ületas maastamuuttajate arv 50 000 piiri. Kokku väidetakse nende arvuks tõepoolest ligi 200 000-300 000 inimest. Pluss teist samapalju niisama töölkäijad, kes pühapäeval läksid ja reede tulid.

[rbl]

Annan küsimisjärje vabaks, ei tule kiirelt head küsimust.

[Lemet]

Tegu on 50-ndate alguse reaktiivhävitaja katsemudeliga. Kelle konstruktsiooniga on tegu ja mis riigis masina loomise kallal töötati?

[krijgsvolk]

Tegemist on 1940-te lõpust kuni 1960 aastani Argentinas loodud ja arendatud reaktiivhävituslennuki
Pulqui II Nr. 04 , ehk neljanda prototüübiga. Maputše indiaanlaste keeles tähendab see noolt.
Lennuki konstrueeris sama mees, kes Luftwaffe perspektiivse reaktiivhävitaja Focke- Wulf TA 183.
See mees oli Kurt Tank.
Tõsi sõja lõpp tuli kätte enne kui lennuk valmis sai.

[Lemet]

Õige ta on, Argentiina ja Kurt Tank on õige. Lennuk on üllatavalt sarnane venelaste maailmakuulsa MiG-15-ga, ka ajakavas on võrdlemisi suur kattuvus, mõlemad masinad töötati välja 40-ndate lõpul. Jääb vaid kujutleda, kui kiirelt oleks see Saksamaal teistes tingimustes valmida jõudnud, kui juba Argentiinas, pea olematute lennukitootmise traditsioonidega riigis, sakslased koos lõuna-ameeriklastega sedavõrd sarnast arengut pakkusid. Ilmselt annab lennukite sarnasusse oma panuse ka sama jõuallika, inglaste Nene kasutamine.

[Kapten Trumm]

Kui kere ja tiiba võiks pidada kokkulangevuseks, siis "aerodünaamilisi mõõku" (ingl aerodynamic fences) kirjutavad vene populaarteaduslikud väljaanded siiani vene konstruktorite nimele.

Sarnase shassiga lennukeid protutseeris tollal ka Lavotskini KB, kuid VVS põlgas nad ära kui kõlbmatud tuulise ilma ja ebatasase rajaga pruukimisel.

[Lemet]

Noh, kuidagi imeliselt kipuvad siinkohal taas konstruktsioonid kattuma. Nendesamade argentiinlaste esimene versioon IAe.27 Pulqui I


ja venelaste Jak-19




Lavotškin, millest isand Trumm meenutas- La-168...



Aga küsijaks isand Krijgsvolk

[krijgsvolk]

Tänan,džentelmenid,kuid kuna minu peas parasjagu ühegi hea küsimuse ideed ei viibi, siis loovutan küsimisjärjekorra seekord meelsasti järgmisele väärikale!

[TTA]

Kuna olen mitu korda unustanud küsida siis...

Milliseid käepäraseid... objekte ... kasutasid Vabadussõja ajal eesti soomusrongid, et võimaldada rongidel ületada väiksemad rööbaste purustused?