Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
KOP-KOP Mehed, teie jutt on mölaks muutunud!
See heaolu süsteem on niipalju kannatusi tekitanud, et see kukub kokku kui kaardimajake!
Niimodi, kas Ivani näite varal keegi tahab veel "tänapäevast" ideaal-ü¨hiskonnakorraldust kaitsta nagu see meil nüüd on!
Toon näite Rootsist!
Mees jöi söpradega liiga kövasti ja hilisöhtul söitis linnaliiniga metroo suunas, samas bussis äratas ta ohvrit jahtiva kriminaali tähelepanu.
Kriminaal jälitas teda metrojaama, vist kriminaali tegevuse tagajärjel kukkus "röövitav" peroonlt alla rööbastele. Kriminaal oli saanud oma saagi, rahakoti ja mobiil näol ja seejärel pögenes ¨sündmuskohalt, Esimene metroorong löikas "kodanikul" parema jala otsast ja röövel on pahane, miks Rootsi media avaldas temast videokaamerate pildid?
See heaolu süsteem on niipalju kannatusi tekitanud, et see kukub kokku kui kaardimajake!
Niimodi, kas Ivani näite varal keegi tahab veel "tänapäevast" ideaal-ü¨hiskonnakorraldust kaitsta nagu see meil nüüd on!
Toon näite Rootsist!
Mees jöi söpradega liiga kövasti ja hilisöhtul söitis linnaliiniga metroo suunas, samas bussis äratas ta ohvrit jahtiva kriminaali tähelepanu.
Kriminaal jälitas teda metrojaama, vist kriminaali tegevuse tagajärjel kukkus "röövitav" peroonlt alla rööbastele. Kriminaal oli saanud oma saagi, rahakoti ja mobiil näol ja seejärel pögenes ¨sündmuskohalt, Esimene metroorong löikas "kodanikul" parema jala otsast ja röövel on pahane, miks Rootsi media avaldas temast videokaamerate pildid?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ei poolda ¨küll nöuka süsteemi, aga mida neil tänapäeva kaitsjatel vastu on öelda, kas Küüdi köned vöi?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kuidas te k¨¨ull aru ei saa, meie moraal on pask, mingid ultrafeministid tahavad maailma vallutada ja seeläbi loodavad, et me iseeenast hävitaksime!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44106
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tegelikult on vaja ainult üks liigutus - kesk- või põhiharidust tõendava dokumendi saamiseks on vajalik ühe riigieksamina KVKT-1 sooritamine vähemalt 190 punktile.Kumb see nüüd õigupoolest enne oligi - muna või kana. Kas jõlgutakse sellepärast, et sport on kallis või ei viitsita sporti teha ja siis sellepärast jõlgutakse. Päris omapead hakkab ennast liigutama tõsine fanaatik, enamasti on ikka seltskonda ja juhendajat ka vaja. Suvel rääkisin ühe tuttavaga ja küsisin, mis laps teeb: midagi ei tee- töllerdab linnas ümber maja. Sest mingeid üritusi pole ja kui on siis kallid. Vaata, ma käisin omal ajal pioneerilaagris, ametiühing korraldas jne.
Siin foorumis on ka see koolkond esindatud.
Kui see räme tundub, siis võiks kaaluda testi mittesooritatule ülikooli eelarvelisele (st tasuta) kohale saamise välistamist. Ühiskond ei pea selliste supinahkade haridust kinni maksma.
Ja et perearstid ei annaks liiga kergekäeliselt sellest jubedast katsumusest vabastavaid tõendeid (mida nad täna kergekäeliselt ja väga pastakast imetud põhjustel massiliselt analoogsetel juhtudel teevad) välja, võiks antud asjas vabastamise õigus olla näiteks KAK-il. Laiemalt võttes võikski selle riigieksami korraldamine olla KRA business.
Kui armeesse sattumise tõenäosus on 30% meestel ja 0% naistel, siis ei hirmuta ka see eesseisev võimalus midagi ega kedagi. On ju teada, et enamik ei lähe.
Hetkel ei tegeleta massiliselt spordiga seepärast, et on mugavamaid ja moekamaid harrastusi ning puutub motiiv pingutada. Ja seda pingutamist ka ühiskondlikult eriti ei väärtustata ega toetata. Selleks, et harjukeskmise lodevuse baasilt joosta 3.2 km 13 minuti ringis (just niipalju on vaja selle testi sooritamiseks) või teha 2 minuti jooksul 60-70 kätekõverdust, selleks on ikka s***a moodi pingutada ja vaeva näha tarvis.
Peale sellise süsteemi töölehakkamist võime ilmselt väeosadest kuulda rahuloluüminat saabuva algmaterjali tuntava kvaliteeditõusu üle. Nii nende osas, kes teenistusse jäävad kui nende osas kes välja praagitakse (aktiivse kehalise tegevusega avalduvad igasugu probleemid ammu enne sõjaväekutset).
Mille poolest on biloogia või geograafia, millele on gümnaasiumi lõpus ette nähtud hinnatav sooritus (riigieksam) on tähtsamad kui hea kehaline-tervislik aluspõhi edasiseks eluks, jääbki ausalt öelda arusaamatuks. Või mis on kasu Pisa-testide headest tulemustest, kui kolmandik kuni pool klassikomplektist võtab igal võimalikul juhul arsti vabastusi. Sellised kodanikud ei suuda meie riiki kaitsta ega ole neist peatse sotsiaal/tervisekindlustuse püsikliendiks saamise tõttu ka rahaliselt suuremat kasu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Peale sellise süsteemi töölehakkamist võime ilmselt väeosadest kuulda rahuloluüminat saabuva algmaterjali tuntava kvaliteeditõusu üle.
See toob mulle meelde professionaalse kretinismi aabitsanäite..
Juhtis kord adjutant ühe Preisi kindrali tähelepanu Oderi jõe ilule.
Kindral heitis jõele ainult üheainsa pilgu ning nähvas: "Tühine takistus!"
See toob mulle meelde professionaalse kretinismi aabitsanäite..
Juhtis kord adjutant ühe Preisi kindrali tähelepanu Oderi jõe ilule.
Kindral heitis jõele ainult üheainsa pilgu ning nähvas: "Tühine takistus!"
Võtke teed ja tulge homme jälle..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44106
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Vaatan, et kasutaja Sho tegeleb siin põhiliselt nörritamisega.
Oleks väga teretulnud sinu arvamus, mida edasi teha? Kui seda muidugi on....
Oleks väga teretulnud sinu arvamus, mida edasi teha? Kui seda muidugi on....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kas peab edasi tegema? Trendide muutmine on pikaajaline protsess, ja mingi poolsunniga lihtsalt kehkatundide lisamine koolide õppekavasse vaevalt midagi parandab, pigem vastupidi. Mul, muidu sportlikul ja ontlikul noormehel, kes käis parimatel aegadel kahes trennis, võtsid need kooli sundsuusatunnid murdmaaisu igatahes aastateks ära.Kapten Trumm kirjutas:Vaatan, et kasutaja Sho tegeleb siin põhiliselt nörritamisega.
Oleks väga teretulnud sinu arvamus, mida edasi teha? Kui seda muidugi on....
Pigem aitab ikka maast madalast ellusuhtumise muutmine, aga nagu ütlesin, et kampaaniakorras ei saavuta siin miskit peale potjomkini küla.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Oleks väga teretulnud sinu arvamus, mida edasi teha? Kui seda muidugi on....
Loomulikult on. Ka edaspidi tuleb jätkata vastavalt teemale.. ehk tuua välja seda, mida n.liidus head oli.
Ning seda materdada. Kui väljatoodu sugugi hea polnud.
Näiteks spordipäevad ja kehakultuur olid n.liidus väga pahad asjad. Toetasid meie vaenlase võimsust ja sõjalist võimekust.
N.armee väeosadest oli kuulda rahuloluüminat saabuva algmaterjali tuntava kvaliteedi üle. Mis ei saa kuidagi hea asi olla.
Loomulikult on. Ka edaspidi tuleb jätkata vastavalt teemale.. ehk tuua välja seda, mida n.liidus head oli.
Ning seda materdada. Kui väljatoodu sugugi hea polnud.
Näiteks spordipäevad ja kehakultuur olid n.liidus väga pahad asjad. Toetasid meie vaenlase võimsust ja sõjalist võimekust.
N.armee väeosadest oli kuulda rahuloluüminat saabuva algmaterjali tuntava kvaliteedi üle. Mis ei saa kuidagi hea asi olla.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44106
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Esiteks: vahelepõike korras, sai lapse spordipäeval käidud (selline perekondlik) ja selle käigus oli võimalus õpetajatega juttu puhuda, laias laastus jutt oli sama, mida seal Reporteris konstanteeriti, et kuni põhikooli lõpuni on eri põhjustel asi enamvähem rahuldav, kuid see käib gümnaasiumiastmes korralikult alla. Seostati seda alko ja tubaka kättesaadavuse järsu kasvu ning muude meelelahutuste tekkega. See pole mõistagi mingi representatiivne uuring, aga laias laastus kinnitas kuuldut. Seega küsimus on ikkagi veel päästetav ja lahendatav.Kas peab edasi tegema? Trendide muutmine on pikaajaline protsess, ja mingi poolsunniga lihtsalt kehkatundide lisamine koolide õppekavasse vaevalt midagi parandab, pigem vastupidi. Mul, muidu sportlikul ja ontlikul noormehel, kes käis parimatel aegadel kahes trennis, võtsid need kooli sundsuusatunnid murdmaaisu igatahes aastateks ära.
Pigem aitab ikka maast madalast ellusuhtumise muutmine, aga nagu ütlesin, et kampaaniakorras ei saavuta siin miskit peale potjomkini küla.
Mis seda maast madalast ellusuhtumist puudutab, siis sel teemal on muudes teemades küllalt vaieldud.
Olen jätkuvalt seda meelt, et teatud ebamugavad asjad pole seened, mis metsas kasvavad, neid tuleb meie keskkonnas ikka süstemaatiliselt kasvatada.
See on nagu meie riikliku mõtlemise peegelpilt - küll probleemid lahenevad iseenesest. Ei lahene midagi. Õigemini seda kasutatakse Eestis osavalt eimillegi ettevõtmise õigustuseks.
Loota, et kõrvaleviilimisega tegelevad vanemad seda teevad, on väga naiivne.
Ja viilijaid ei ole 5 või 12 protsenti, vaid pigem pooled või veel rohkem.
Allakäik kehalises võimekuses on võrreldes 90ndate keskpaigaga üsna sügav ja masendav.
Sellest saavad alguse ka muud probleemid, näiteks suutmatus end kokku võtta, need kes sõjaväes seda "läbi pisarate" ei omanda, ei õpigi seda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapral Karu
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Teisalt, kui lugeda mx77 viimast postitust, olid need ju väga head, sest peletasid mingi osa noori spordist eemale (nõrgendades sellega meie vaenlase võimsust ja sõjalist võimekust).Sho kirjutas: Näiteks spordipäevad ja kehakultuur olid n.liidus väga pahad asjad. Toetasid meie vaenlase võimsust ja sõjalist võimekust.
Igatahes neid "nõukogude korra õõnestamise" (õppida ja sporti teha mitteviitsimise, "vaenlasele kahuriliha tootmise" boikoteerimise jne) vilju peame me mõru suuga närima nii tänapäeval kui tulevikus...
-
Kapral Karu
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Minu arvates on Kapten Trummi ettepanek hea ja õige. Sest vastasel korral võiks ju lõpetada ka algkooliõpilaste lugema-kirjutama sundimise... Kehakultuur on tegelikult samaväärne elementaarse kirjaoskusega (mitte bioloogia või kõrgema matemaatikaga).
Aga tuleks mõelda ka sellele, et seda teha huvitavamaks ja meeldivamaks nii õpilastele kui õpetajaile (mitte tuima tampimisena). Võimalusi selleks on palju -- fantaasia on piiritu.
Aga tuleks mõelda ka sellele, et seda teha huvitavamaks ja meeldivamaks nii õpilastele kui õpetajaile (mitte tuima tampimisena). Võimalusi selleks on palju -- fantaasia on piiritu.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44106
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Analoogia selle kehalisega....
Meil on aeg-ajalt kombeks laps pesuveega parda taha saata ning seejärel suurte jõupingutustega seda uppuvat last merest päästma asuda. Seejuures saab hiljem päästjatele osaks au ja kuulsus ning selle sära paistel jääb vaikselt vastuseta küsimus, et MIKS see laps siis üle parda ikkagi sattus.....
Vene ajal oli keskkoolis kohustuslik selline aine nagu sõjaline algõpetus. Selle tase oli nagu oli, heast kuni anekdoodini. Meie koolis oli täitsa hea, suuresti tänu eestlasest reservohvele.
Siis tuli vabadus, NSVL aja relikt lendas (koos õppevahendite, õpetajate ja muuga) üle parda ja saabus suur vaikus. Kuni ühtäkki avastati, et sellist asja on ikkagi vaja ning algas trummipõrinal selle taastamine. Kulutati hulga raha ja aega ning täistuure pole see süsteem (osalt tänu sunduse puudumisele ja rahanappusele) tänini saanud. Tegelikult on ka õppe ressursid murdosa sellest, mis 90ndatel kasutada olid. Meie koolis oli selleks eraldi lasketiir, karabiinid rikkaliku moonavaruga, täis klassikomplekt AK-47'd (deaktiveeritud off koors), isikukaitsevahendeid, sõdurivarustust, venekeelseid (ok, jama) õppevahendeid jne. Last but not least, sõja-asjanduses on tänane RKÕ õpik üks suht hale pealiskaudne vari võrreldes omaaegse sõjalise algõpetuse raamatuga (kahjuks jah vene keeles).
Jääb vaid vastamata küsimus, et miks ei võinud sealt sõjalisest algõpetusest 1990ndatel eemaldada mittevajaliku jama ning suhteliselt vaevata jätkata seda rida? Polnud ju KV-s ka tollal paremaid relvi ega moodsamat varustust kui AK-d, ohvitseridki oli paljud vene kooliga. See tuli laiali tassida ja siis suure trummipõrinaga taas luua (ja valmis pole see tänini).
Ja nüüd - miks see pikk ja s*** jutt? Aga seepärast, et varsti-varsti saame me näha massikehakultuuri taassündi, vähemalt uue haigekassa juhi väljaütlemised annavad tunnistust muudatuste valmidusest (kas just sedasi, on iseasi). Seda lubab ka eeldada mitmete analoogsete "renessansside" toimumine Eestis.
Meil on aeg-ajalt kombeks laps pesuveega parda taha saata ning seejärel suurte jõupingutustega seda uppuvat last merest päästma asuda. Seejuures saab hiljem päästjatele osaks au ja kuulsus ning selle sära paistel jääb vaikselt vastuseta küsimus, et MIKS see laps siis üle parda ikkagi sattus.....
Vene ajal oli keskkoolis kohustuslik selline aine nagu sõjaline algõpetus. Selle tase oli nagu oli, heast kuni anekdoodini. Meie koolis oli täitsa hea, suuresti tänu eestlasest reservohvele.
Siis tuli vabadus, NSVL aja relikt lendas (koos õppevahendite, õpetajate ja muuga) üle parda ja saabus suur vaikus. Kuni ühtäkki avastati, et sellist asja on ikkagi vaja ning algas trummipõrinal selle taastamine. Kulutati hulga raha ja aega ning täistuure pole see süsteem (osalt tänu sunduse puudumisele ja rahanappusele) tänini saanud. Tegelikult on ka õppe ressursid murdosa sellest, mis 90ndatel kasutada olid. Meie koolis oli selleks eraldi lasketiir, karabiinid rikkaliku moonavaruga, täis klassikomplekt AK-47'd (deaktiveeritud off koors), isikukaitsevahendeid, sõdurivarustust, venekeelseid (ok, jama) õppevahendeid jne. Last but not least, sõja-asjanduses on tänane RKÕ õpik üks suht hale pealiskaudne vari võrreldes omaaegse sõjalise algõpetuse raamatuga (kahjuks jah vene keeles).
Jääb vaid vastamata küsimus, et miks ei võinud sealt sõjalisest algõpetusest 1990ndatel eemaldada mittevajaliku jama ning suhteliselt vaevata jätkata seda rida? Polnud ju KV-s ka tollal paremaid relvi ega moodsamat varustust kui AK-d, ohvitseridki oli paljud vene kooliga. See tuli laiali tassida ja siis suure trummipõrinaga taas luua (ja valmis pole see tänini).
Ja nüüd - miks see pikk ja s*** jutt? Aga seepärast, et varsti-varsti saame me näha massikehakultuuri taassündi, vähemalt uue haigekassa juhi väljaütlemised annavad tunnistust muudatuste valmidusest (kas just sedasi, on iseasi). Seda lubab ka eeldada mitmete analoogsete "renessansside" toimumine Eestis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Koolide tunniplaanid on kõigile netis saadaval.
Põhikoolides on kehalist enamasti 4 tundi nädalas, gümnaasiumites tihti samuti. Küll eksisteerib seal ka 2 tunniseid nädalaplaane. Eriti reaal-ja humanitaarkallakuga koolides.
(Üha sagedamini kohtab ka riigikaitseõpetust.)
Polnud see N-ajal midagi kõrgem. Üle 4 tunni nädalas küll mitte.
Vähemalt minu ajal.
Põhikoolides on kehalist enamasti 4 tundi nädalas, gümnaasiumites tihti samuti. Küll eksisteerib seal ka 2 tunniseid nädalaplaane. Eriti reaal-ja humanitaarkallakuga koolides.
(Üha sagedamini kohtab ka riigikaitseõpetust.)
Polnud see N-ajal midagi kõrgem. Üle 4 tunni nädalas küll mitte.
Vähemalt minu ajal.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kapten Trumm kirjutas:Last but not least, sõja-asjanduses on tänane RKÕ õpik üks suht hale pealiskaudne vari võrreldes omaaegse sõjalise algõpetuse raamatuga (kahjuks jah vene keeles).
2006 aasta RKO õpiku leiame siit...
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/fi ... e_opik.pdf
(Uus peaks ka peagi ilmuma, või ongi juba..????)
Mul kodus alles ka see vana, venekeelne sõjalise algõppe raamat.
Tegelane võiks nüüd ka välja tuua, mille poolest Eesti raamat siis "hale, pealiskaudne vari" on....
Kui keel kõrvale jätta.
Saab võrrelda....
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline