"Langevarjur"

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Georges
Liige
Postitusi: 143
Liitunud: 26 Nov, 2010 20:03
Kontakt:

"Langevarjur"

Postitus Postitas Georges »

Baumgartner hakkab jälle üritama. Koduleht - www.redbullstratos.com
Kasutaja avatar
pagan
Liige
Postitusi: 1263
Liitunud: 10 Nov, 2011 1:55
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas pagan »

Päris huvitav, aitähh lingi eest ... jälgin ka...
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
Kasutaja avatar
Heiks
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 23 Dets, 2003 20:47
Asukoht: Reval
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas Heiks »

Ja hüppaski ära ja maandus õnnelikult. Pole kindel kas helikiiruse ületas, aga hüppamise kõrguserekordi küll. Muide sama kõrgel on ka üks eestlane viibinud. http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Birnbaum
Kasutaja avatar
pagan
Liige
Postitusi: 1263
Liitunud: 10 Nov, 2011 1:55
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas pagan »

Mis mind paelub on see, et vennike on oma skafandrikeses ja ületab helibarjääri. Et kas pauk ka oli või (või oligi pidevalt "paugu" sees? Või mis tunne see on?
Kunagi kui usa oma x-1-ga esimest korda helibarjääri ületas siis kartsid nad, et õhutakistus rebib lennuki tükkideks.
Huvitav kas heli levimise kiirus sõltub õhutihedusest? Võibolla ongi hõredamas õhus helikiirust ületada inimesel turvalisem?
Eks neid vastuseid kuuleb õige pea.

Alguses ta tiirles ja loperdas seal päris kõvasti - kommentaator rääkiski, et nii kõrgel pole õhku ja õhutakistus on nõrk - ei õnnestu ennast juhtida.
Pärast sai kuidagi positsiooni sisse, seejärel kaebas visiiri uduseks minekut.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas EOD »

pagan kirjutas:Huvitav kas heli levimise kiirus sõltub õhutihedusest? Võibolla ongi hõredamas õhus helikiirust ületada inimesel turvalisem?
Helikiirus sõltub temperatuurist ja õhutihedusest. Stratosfääri madala temperatuuri ja väikese õhutiheduse juures on heli kiirus väiksem kui maapinnal.
Kõrgel lendavate lennukite probleem - "coffin´s corner" ehk maakeeli "kirstunurk" väljendubki selles, et lennata saab vaid ühel kiirusel. Kui kiirust suurendada, ületad helikiiruse. Kui vähendada, lennuk variseb.
Aga helikiruse ületanu ise "pauku" ei kuule. Tema probleem on kuumenemine, kuna õhu molekulid ei jõua "kõrvale põigata" ja põrkuvad vastu ülehelikiirusel liikuvat objekti.
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas allatah »

Kas ta ütles kah midagi vahetult enne välja astumist? Ülekandes oli helikvaliteet päris tagasihoidlik.

Muidu kui ta loperdama hakkas, siis arvasin küll, et nüüd on ta kutu ja olin juba mõtemas, et järjekordne vapper katsetaja on oma elu andnud.

---
Ise küsin, ise vastan:
"Sometimes you have to go up really high to understand how small you are" Maa inimeste keeles siis: Mõnikord tuleb sul minna häästi kõrgele, et mõista, kui väike/tühine sa oled.

Kiirus oli 1342,8 kilumeetrit tunnis.

Kes on lugenud Gort Ashryni, siis tulevad ette teatud paralleelid.
Kurb on ainult see, et senine üks kosmosetehnoloogia eestvedajatest USA mitte ainult et ei saada enam oma süstikuid kosmosesse, vaid et nad ei oska isegi enam mõõdulinti kasutada. Ehk siis süstikut muuseumi vedades avastati, et tee on liiga kitsas... :dont_know:
http://www.belfasttelegraph.co.uk/break ... 24071.html

Kui limonaaditootja viib inimese kosmose servale, siis peaks Eestile oma kosmosejaam täitsa jõukohane olema. Muidugi starte tuleks teha kuskilt ekvaatorile lähemast kohast. Ehk mõnelt Läti saarelt.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas Troll »

allatah kirjutas:Ehk mõnelt Läti saarelt.
Kahjuks jääb asi ära, kuna Lätil pole ühtegi saart! :D
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas Castellum »

Troll kirjutas:
allatah kirjutas:Ehk mõnelt Läti saarelt.
Kahjuks jääb asi ära, kuna Lätil pole ühtegi saart! :D
Tobago?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas Lemet »

Nii kummaline kui see ka ei tundu, on Tobago tõepoolest olnud ka Kuramaa hertsogiriigi asumaa. 17 sajand, kui ma nüüd õieti mäletan :scratch:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas alax »

Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas Lemet »

Kas on olnud, pole juhtunud lugema, küll on aga otsimisega usinast tegeldud... :lol: Nii kirjutati ajalehes Uus Eesti, 22. veebruaril 1936, et:
Välis-Eesti almanakis nõutakse Eesti tervisparanduse kolooniale paika Vahemeres.

Eestile asumaade hankimise küsimust arutab järjekordselt “Välis-Eesti almanak”. Johhanes Maide rõhutab pikemas artiklis, et Eestile oleks vaja mõnda vähemat saart või maa-ala, kus võiks luua koloonia mõnesuguste tõbede, eriti aga kopsuhaiguste ravimiseks. “Soodsa asupaiga” Eesti asumaadele on J. Maide leidnud Vahemeres, Hispaaniale kuuluvas Baleaari saarestikus. Siin olevat hea kliima, alati rohelised puud, kalarikas meri ja elavat väga hea iseloomuga rahvas ― mallorguinad. Viigid, apelsinid, viinamarjad ja mandlid kasvavad metsikult.

Maide on toonud ära isegi saarestikkude skeemid. Tema arvates võiksid tulla kõnealla 17-ruutkilomeetriline Cabrera saar Mallorca juures, või veidi väiksema Conejera ja Dragonera saarekesed sealsamas.

Ibiza ja Formentera saarte vahel olevat sobivad asumaadeks kahe ruutkilomeetrilise pindalaga Espardell ja samasuur Dagomago. Ned saarekesed asuvad õieti Pityuuside saartegrupis. Hispaania territooriumil võivat tulla arvesse veel Gibraltarist 200 kilomeetrit idapool asuv saareke Albogan, mille pind üks ruutkilomeeter. Et see saar aga strateegiliselt väga tähtis, võivat selle hankimisega olla raskusi.

Edaspidi lubab Maide käsitada asumade hankimist ka Kreeka ja Türgi saarestikest. Seejuures ta märgib, et praegu nõuavad Saksa ja mõned teisedki riigid omale asumaid. Kuna Eestil oleks vaja asumaade hiigelsuurusega arvestades ainult õige tilluke lapike maad ja meile kuuluv maaala ei saaks endast kujutada mingit sõjalist või strateegilist toetuspunkti, vaid koloonia oleks mõeldud ainult humaanseks otstarbeks ― rahva tervishoidliste vajaduste rahuldamiseks, ei saaks suurriikidel Eestile maalapi andmise vastu midagi olla.

Artikli lõpus esitab Maide ettepaneku, et meil tuleks tõsiselt pihta hakata asumaade otsimisega Vahemeres.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas allatah »

Kas meil mitte Vahemere ääres Marabellas juba väikest asurkonda ei ole?

Kuid Lätakatel on siiski saar. Isegi mitu. Võibolla ei ole nad nüüd geograafilises mõistes saared, aga mis neil siis Riia kesklinnas keset Daugavat on? Laiud või?
Kui jätta välja meretagused kolooniad, siis rannikul neil jah ühtegi saart ei ole. Kunagi käis keegi välja mõtte, et võiks pool Ruhnust Lätlastele anda ja siis seal piiritüli provotseerida. Mitte midagi ebainimlikku, aga et lätlased saadavad kohale paar sõdurit ja eestlased vastavad 24/7 mehitatud valveputka rajamisega, kust siis kahe riigi sõdurid üksteist vihaselt põrnitsevad. Siis saaks ehk NATOlt taodelda mõlemale riigile rohkem sõjalist abi ning seeläbi meie riikide sõjavägeseid väheke võitlusvõimelisemaks muuta.

Kas mitte Kreeka ei ole mingeid saari müüki pannud?
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
aest
Liige
Postitusi: 428
Liitunud: 30 Okt, 2011 18:12
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas aest »

Kas Ruhnu kuuluvus esimese Eesti aja alul saarel rahvahääletusel polnud? Valiti Eesti sest nende põhilised hülgeküttimise piirkonnad Eestisse jäid.
asjaajaja
Liige
Postitusi: 792
Liitunud: 07 Dets, 2004 16:03
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Re: "Langevarjur"

Postitus Postitas asjaajaja »

Valiti Eesti, sest kuigi lätlased käisid 1919. aasta algupoole saarel ja kuulutasid selle Lätimaa osaks, oli maikuu lõpus kohale jõudnud eestlaste ekspeditsioonil kaasas umbes 100 000 marka sularaha, 100 liitrit piiritust ja 150 pudelit veini, mis vahetati 6444 puuda ja 25 naela hülgerasva vastu. Korralik kaubanduspartnerlus pluss väike ajupesu otsustasid asja meie kasuks.
Kokku ostetud hülgerasv läks aga kahjuks raisku ja tuli lihtsalt maha kanda, sest sellega polnud Tallinnas midagi teha. Seega, kokkuvõtteks - kui kodumaa on meie jaoks hindamatu, siis Ruhnu saare maksumus on päris täpselt teada...
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist