Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Hommikul teem sihuke teema kohe tuju heaks, täitse imekspandav, milliseid silmaklappide ja kaine analüüsivõimeta tüüpe ikka olemas on
Keegi polegi siin ju väitnud nõukogude võimu "viljastavat mõju" või midagi sellist.
Nõuka perioodil oli lihtsalt rida asju, mida kuluks ka meil järgi teha (kuid mida pole ignorantsist, "turg reguleerib" mentaliteerist jne tehtud).
Ja neid tegematajätmisi hakkame me valusalt kõik koos peagi kinni maksma.
Seda ignoreerida ja eitada ning keskenduda nõuka negatiivse poole tõrvamisele lihtsalt näitab rääkija vähest analüüsivõimet.

Selline eluline näide:
80ndate lõpuks oli Eestis sotsiaalne-ühiskondlik infra enamvähem paigas.
St rõhuvale enamikule inimestest oli olemas peavari, kauplus 500 m kaugusel, lasteaed, kool, tasuta kõrgharidus, tasuta arstiabi jne.
2000ndate alguses algas täiesti läbimõtlemata ja planeerimata "rahvaste ränne". Linnast välja, põldudele jne.
Selleks aga polnud mingisugust infrastruktuuri (ega pole praegugi) ja ega seda ka keegi ei reguleerinud (küll turg reguleerib).
Turg reguleeriski, aga mitte ühiskonna, vaid kinnisvaramüüjate huvides.
Tänaseks on selle lolluse kinnimaksmiseks kulutatud astronoomilisi summasid, ehitatud teid, koole, lasteaedu, veevärki, jalgrattateid jne.
Summad on Eestis miljardites eurodes ja suurem osa on ikka veel vajaliku infrata.
Kui sama summa oleks suunatud nt Kredexi energiasäästu programmi, oleks täna Eesti soojus- ja elektrienergia tarve vist kolmandiku väiksem.
Raha jääks piisavalt üle nii tankibrigaadile, hävituslennukitele kui ka sajale muule asjale.
Tegelikult on aga miljardeid suunatud arutu valglinnastumise tagamisele kõige vajalikuga ja lõppu sellele veel ei paista, isegi 10 km Tallinnast on massiliselt asumeid ilma tolmuvabade teede, tänavavalgustuse või kanalisatsioonita. Mõistagi on surve suur, et see saaks igale poole. Samas läbimurret seal, kus see aitab säästa tarbimiselt ning panustada tulevikku (jah, KV on kah tulevikku panustamine) pole saabunud. 90% hoonetest Eestis ei kannata energatõhususelt mingit kriitikat, puuduliku ühistranspordi tõttu on massiivne sõltuvus naftaküttel autotranspordist jne jne.

Kas pidi seda protsessi reguleerima?
Jah, pidi küll - ühiskondlik hind on liiga kõrge, utreeritult on ka tänase "kas Piranha või Leopard 2" dilemma põhjus taolistes raiskavates ühiskondlikes valikutes.
Kuidas? Laenubuumi pidurdamise, läbimõtlemata kinnisvaravalikute maksudega kalliks tegemisega jne.
Ehitusnormidega (kus täna on Eestis need, ah, ikka teeme RYL-i järgi).

See ütleb minu arvates üht-teist nii tollase majanduse ebaefektiivsuse kui ka tollaste ehitajate ja kolhoosnike „tööharjumuste“ ja tööviljakuse kohta. Huvitav, täna saab kogu riigis hooneid ehitada ka elukutseliste ehitajate toel ja mitu korda väiksem maaelanikkond suudab ka kogu oma saagi sügisel kokku korjata.

Selliste ridade kirjutaja pole vist mõnes heaoluriigi firmas töötanud?
Mina olen. Sealne juhtkond tegi kiiresti selgeks, miks tootmine Eestisse kolitakse.
Seepärast, et need suure tööharjumusega heaoluühiskonna efektiivsed töötajad ei viitsi tööd teha, nõuavad alatasa palgatõusu, 36 tunnist töönädalat ja töötegemise ajast ajavad ametühingu asu. Kasutada saab neid siis, kui ostad 5 miljonit maksva masina, mille liisingu kõrval palganumber olematu on. Tootmine kolitigi kolhoosikeskusse, endised "tööharjumusega" kolhoosnikud hakkasid tööd tegema. Eks neil alguses oli raske, aga välismaa omanikud olid asjaga väga rahul - korraliku motivatsiooniga osutusid keskealise kolhoosi endised lüpsjad tööviljakaks ja vähenõudlikuks personaliks. Ametühingut ei olnud, kell 6.00 ärkamisega probleemi polnud (kolhoosilaudas algas töö 5.00), mõne ettenägematu mutri keeramisega (milleks Rootsis tuli kohale kutsuda hooldusfirma) saadi kah hakkama.

Et see on väga rumal üldistus.

[vaoinas]

Vaadake, kui nendele Nõukogude aja positiivsetele asjadele mõelda, siis enne, kui südame alt soojaks läheb, võiks paralleelselt ju ka meenutada, millest inimesed tollal ilma jäeti. Aga, et enamus neid asju (jätame väljamaalt pärit kraami, apelsinid ja muu defitsiidi välja) on materiaalselt mittemõõdetavad, siis on neid lihtne autoostuloa, või suvilakrundi vastu vahetada. Ma ei ütle, et oleksin patriootlikult Žigulist, suvilast või kõigi mugavustega korterist ära ütelnud sellises olukorras, kuid nüüd tagantjärele kõike silmas pidades õhata, et "vaat, see oli ikka hästi - isegi elektri vedasid kohale..."?

Jah, ega asi elamise mõttes nii hull olnudki. Inimesed elasid ja armastasid ja said hakkama. Ning alati saab ju hullemaks minna. Mõnel pool saab inimene täna ka peotäie riisi ja on riigile südamest tänulik. Mõtlemata et teisel pool piiri, teises riigis võiks ta saada mitmekäigulise lõuna rääkimata muudest vabadustest.

[Kapten Trumm]

Kellel see südame alt soojaks läheb?
Mina küll tagasi ei taha, ainult võiks teatud asjad ka meil ellu viia, mitte last koos pesuveega üle parda heita.
Kui sündivuse vähikäik ja eluea pikenemine samas vaimus jätkub, siis 20 aasta pärast pole Eesti mitte heaoluriikide edetabeli TOP5-s, vaid järjekordne võlakriisi abi objekt nagu täna on Kreeka, Küpros (ja ülejäänud, kes vagusi praegu istuvad oma 2-3 SKP suuruse tarbimsilaenu hunniku otsas).

Ja siin ei aita muud kui rohkem tittesid ja läbimõeldumaid otsuseid.
Mitte et "turg reguleerib", ega ei reguleeri küll. Ühtki turuosalist ei huvita ühiskondlik kasu või kahju.

Apelsinid ja autoostuload on pseudoargumendid, nö materiaalne sodi.
Oluline on see, milliseid ühiskondlikult toimivaid lahendusi siin kasutati ja kas neid saaks rakendada ka meil.
Enamikke täiesti saaks.
Minnalaskmine, rumalus ja ignorantsus ei ole vabaduse kohustuslikud rudimendid.
Täpselt sama vaba ja demokraatlik saab olla ka aastas 25 000 sünni, puuduvate põllukülade ja minnalaskmise poliitikata.

[tommy]

Hommikul teem sihuke teema kohe tuju heaks, täitse imekspandav, milliseid silmaklappide ja kaine analüüsivõimeta tüüpe ikka olemas on

Kui midagi muud pole, siis eneseanalüüs hakkab juba tulema.....
See on hää.

[Kapten Trumm]

Sa oled muide üks neist, keda ma vaikimisi silmas pidasin

[vaoinas]

Oluline on see, milliseid ühiskondlikult toimivaid lahendusi siin kasutati ja kas neid saaks rakendada ka meil.
Enamikke täiesti saaks.

Ja millised need lahendused oleks, mida sa üle võtaks? Need, mis töötavad ka selle totalitaarse süsteemi väliselt, ei riku kodanikuvabadust ja ei diskrimineeri oma olemusega erinevaid huvigruppe.

[Illike]

Vabandan kui minu arvamus kedagi häirib. Natuke läheb ka sellest teemast välja. Vabandused veelkord.
Loen seda teemat ja ma ei saa aru miks me heroiseerime seda NL-i. Kas ma saan õigesti aru, et probleem on tekkinud praeguses ühiskonnas esinenud puuduste pärast? Nagu kodanik Corvus ja nii mõnedki teised on näidanud, esineb igal ühiskondlikul korral positiivseid ja negatiivseid külgi. Praegune teema on peale kodanik Corvuse ärakadumist (ääretult kahju, üsna argumenteeritud postitused olid) kuidagi väga ühekülgseks lahmimiseks läinud.
Ei tohi ära unustada inimese mälu selektiivsust. Inimesele jäävad meelde emotsioonid. Nende emotsioonide mõjul tekivad tal seosed erinevate mälupiltide vahel. Mida kaugemale jääb sündmus, seda ähmasemaks muutub meie mälujälg, st me meenutame mingit sündmust ja seoses sellega me kirjutame mälujälje uuesti üle. Niimodi korduvalt mälujälge üle kirjutades me saame lõpuks moonutatud mälestuse. Ma ei räägi siinjuures teadlikult juurde lisatud liialdustest, mis mälujälje salvestades lisanduvad automaatselt juurde ja järgmine kord meenutades tundub meile, et just nii oligi.
Minu arust paljud praegused nostalgitsejad on just läinud selle mäletamise libedale teele, mitte ei analüüsi argumente.
Lihtne näide. Lapsepõlves oli lumi sügavam. Mina mäletan väga suuri lumevalle. Küll oli palju lund! (emotsioon) Mis toimub tegelikult? Mina olin väiksem ja lumevallid tundusid suuremad (Kükitage maha ja vaadake lauda lapse perspektiivist. On ju laud suur ja kõrge. Püsti tõustes on ta üsna tavaline). Minule on jäänud mälestus suurtest lumevallidest (emotsioon, kogemus), vaatan praegu lumevalli ja leian, et ei ole eriti kõrge. Mida ma järeldan? Vanasti oli lumi sügavam ja lund oli rohkem. Samamoodi on selle NL-i nostalgitsemisega. Kord oli kõvem ja vargusi vähem ja palk kõrgem. Kui me aga vaatame argumentidele näkku, siis me ei soovi näha selliseid argumente, mis ei mahu (ei sobi) meie mälestustesse.
Inimesele on kõige tähtsam tema praegune olukord. Minu äralöödud varvas on palju valusam kui teise murdunud jalaluu. Me ei suuda ennast asetada teise inimese perspektiivi ja nii on meie omad hädad kõige tähtsamad. Samamoodi on selle praeguse korra kritiseerimisega. Ma ei väida, et kriitikat ei pea olema, kriitika on edasiviiv jõud, kuid kriitika ei tohi olla lahmiv ja argumente mitte arvestav. Me mäletame lapsepõlvest, et meil oli hea elu. Ei olnud muret kütmisega, isa küttis (palun mitte, mina mäletan, et mina kütsin), ema tõi poest söögi ja toit oli laual. Praegu on meil aga probleemid, suured küttearved, toit on kallis. (Ma üldistan, palun mitte nüüd hakata teemal aga mina .....)
Mis ma selle kõigega öelda tahan?
Inimese mälu on petlik ja me vaatame kõike eelnenut teatud omast perpektiivist. Me ei näe laiemat pilti ja seega ei saa me ka väita, et nüüd on halvem ja siis oli parem.
Mina väidaks vastupidist. Ma ei oleks NL-is nii kaugele jõudnud kui praegu ja ma arvan, et ma oleks tunduvalt väiksema silmaringiga. Lähtudes indiviidi arengust on praegusel ajal ikka tunduvalt suuremad ja paremad võimalused isiksuse laiemaks arenguks.

[Kapten Trumm]

Oluline on see, milliseid ühiskondlikult toimivaid lahendusi siin kasutati ja kas neid saaks rakendada ka meil.
Enamikke täiesti saaks.

Ja millised need lahendused oleks, mida sa üle võtaks? Need, mis töötavad ka selle totalitaarse süsteemi väliselt, ei riku kodanikuvabadust ja ei diskrimineeri oma olemusega erinevaid huvigruppe.

Esimese asjana võtaks teha korraliku sotsiaalpaketi sündivuse stimuleerimiseks. Sündivuse vähemalt 2 kordne tõus on EV pikaajalise eksistentsi jaoks elu ja surma küsimus (kuigi seda ignoreeritakse). Mis täna on jäänud poolele teele ja hetkel tegeletakse 19-eurose lastetoetuse ümberjagamisele "vajaduspõhiselt". Selle nimel võiks pensionärid ka paar perioodi jalga puhata pensionitõusuga. Vanemahüvitise teeks ringi nt keskmise palga suuruseks kõigile (kuigi ma nt ise kaotaks sellest kui vaja peaks olema) - loogikaga, et rahaline toimetulek oleks tagatud eelkõige ühiskonnakihtides, kus sünnib enim lapsi (3000 eurose palgaga seltskond sinna erilist panust pole kunagu andnud).

Kui täna konstrueerida noor perekond, kes peab ostma eluaseme, transpordi ja kus kumbki täiskasvanu saab keskmist palka, on üsna selge, et sellises mudelis tuleb laste nimel paljustki loobuda. Kui nt riiklik lasteaiakoht maksab Tallinns 50-70 eurot kuus, siis 19-eurone lastetoetus on täielik irvitamine. See probleem, et keskmine lastetegemise eas pere peab laste nimel enamikust eduka elu aksessuaaridest loobuma, ongi täna madala sündivuse üks peamisi põhjuseid.

Minu ema nt ütles, et tänase ebakindla ja sotsiaalselt tagamata elu juures imestab ta, kuidas mul on 4 last, tema ei julgeks ühtegi - lihtsalt töö kaotus ja eluaseme laenuga jänni jäämine (isegi elementaarse linnakorteri ostmisel) võib sind viia koos titega sisuliselt kuuse alla.

Pensionäride osas näib, et siin pole pääsu nö kommuunipõhisest sotsiaalhooldusest, sest maksta üksikutele pensionäridele järjest rohkem pensioni selleks, et nad jaksaks kinni maksta taevasse tõusnud ülalpidamiskuludega paneelika kortereid (enamasti elatakse vähemalt 2-toalises) ei ole jätkusuutlik. Banaalselt öeldes pensionäridesse suur rahaline panustamine ei anna tuleviku jaoks mitte midagi, küll aga annavad seda lapsed, neisse panustamine.

Esimesed raskused tekivad siin 2030. aasta paiku kui pensioniikka jõuavad järjest 70ndate-80ndate suure sündivusega põlvkonnad ning neid peab ülal pidama poole väiksema põlvkonna töötegija. Piltlikult öeldes ülalpeetavate arv kasvab kiiresti, kuid töötegijate arv langeb samakiiresti. Senist sotsiaalmudelit jätkates on vaid ainus võimalus Hiinast laenu võtta.

Järgmise asjana tasub ette võtta see tervis ja massisport.
Ei oleks nii kindel, et 70-100 eurot ühe lapse trennile kulutada on keskmisele perele jõukohane (kelle netosissetulek jääb 1400 euro kanti).
Rääkimata kallimatest asjadest nagu nt tehnikasport, mis omal ajal suht odav või tasuta oli.
Muidugi on üks valus asi kah - haridusetapi lõputunnistuse saamiseks ei teeks paha nt KVKT-1 posiitiivne sooritamine.
Pole ikka päris normaalne, kui sõjaväkke kutsutuist pooled ei suuda seda teha - kutsutakse ju meil parimaid ja tervemaid.
Elustiilihaigused on üks kallimaid raviartikleid ravikindlustuses - südameprobleemid, kasvajad, insuldid jne.

[mx77]

2000ndate alguses algas täiesti läbimõtlemata ja planeerimata "rahvaste ränne". Linnast välja, põldudele jne.
Selleks aga polnud mingisugust infrastruktuuri (ega pole praegugi) ja ega seda ka keegi ei reguleerinud (küll turg reguleerib).
Turg reguleeriski, aga mitte ühiskonna, vaid kinnisvaramüüjate huvides.
Tänaseks on selle lolluse kinnimaksmiseks kulutatud astronoomilisi summasid, ehitatud teid, koole, lasteaedu, veevärki, jalgrattateid jne.


Kas pidi seda protsessi reguleerima?
Jah, pidi küll - ühiskondlik hind on liiga kõrge, utreeritult on ka tänase "kas Piranha või Leopard 2" dilemma põhjus taolistes raiskavates ühiskondlikes valikutes.
Kuidas? Laenubuumi pidurdamise, läbimõtlemata kinnisvaravalikute maksudega kalliks tegemisega jne.
Ehitusnormidega (kus täna on Eestis need, ah, ikka teeme RYL-i järgi).



Et see on väga rumal üldistus.

Inimestel on õigus elada sellistes tingimustes nagu nad soovivad. Keegi ei ajanud neid inimesi piitsaga müüma oma Mustamäe paneelmaja kortereid ja ostma lähivallas maja. Kui see on inimeste soov elada oma krundil oma majas, siis peavad nad ka seda saama. Ega tallinna lähiümbruse valdadel ka eriti muud valikut polnud, põllumajanduseks see maa ei kõlba, detaiplaneeringuga maatulundusmaa elamumaaks muutmata jätmine oleks pikemas perspektiivis tähendanud varasemalt põllumajandusega tegelenud inimeste ärakolimist linna.
Kõik need ärakadunud arendajate poolt tegemata jäetud infrastruktuurid ehitatakse valdade poolt välja väga kõva uute elanike arvelt tekkiva tulumaksu lisalaekumisega. Näiteks tallinn sai tänu tasuta transpordi kampaaniale üle 5000 uue maksumaksja ja selle lisalaekumisega saadakse sisuliselt tasuta ühistranspordist tekkiv lisakulu kaetud.
Eks planeerimisseaduses oleks võinud ju olla arendajatel kohustused maksta valla kassase tagatisraha või midagi muud sellist.

[hillart]

Vaadake, kui nendele Nõukogude aja positiivsetele asjadele mõelda, siis enne, kui südame alt soojaks läheb, võiks paralleelselt ju ka meenutada, millest inimesed tollal ilma jäeti.

Jah, nii see on, kuid nagu Kaitseväes öeldakse - "Küsimus on huvitav, kuid see pole tänase tunni teema.", millele ma juba ka tähelepanu juhtisin. Vaadake teemat!

Loen seda teemat ja ma ei saa aru miks me heroiseerime seda NL-i.

Minu arust paljud praegused nostalgitsejad on just läinud selle mäletamise libedale teele, mitte ei analüüsi argumente.

Kes, kus heroiseerib, nostalgitseb?

Võtke, või jätke, kuid ma kaldun siiski rohkem tõsiselt võtma vestluspartnerit, kes kindlalt teab, millest räägib. St., et analüüsimis- ja mõtlemisvõimeline inimene, kes omab nii praktilist, kui ka teoreetlist kogemust mõlema ühiskonnakorra all elamisest on ilmselt tõsiseltvõetavam, kui tendentslikust ajalookirjandusest endale raudkindlaid seisukohti kujundanud noorteoreetik. Ja seda isegi siis, kui viimane oma seisukohti kinnisilmi ja kedagi teist kuulamata ning üle karjudes kuulutab.

Mina väidaks vastupidist. Ma ei oleks NL-is nii kaugele jõudnud kui praegu ja ma arvan, et ma oleks tunduvalt väiksema silmaringiga. Lähtudes indiviidi arengust on praegusel ajal ikka tunduvalt suuremad ja paremad võimalused isiksuse laiemaks arenguks.

Toon lihtsalt selle lõigu näiteks.
Ma ei tea, kes selle kirjutas. Ma ei tea, missugust elukogemust ta omab, kuid teksti põhjal tundub, et seda va NL-kogemust tal siiski pole. Seega üritab ka tema rääkida asjast, millest ta oma teadmised vaid tendentsliku ajalookirjanduse ja poliitikute väljaütlemiste põhjal kujundanud on. Kuid samas endas oi-oi kui kindel ja omast arust eksimatu on.
Näiteks siin mees väidab, et ta poleks NL ajal nii kaugele oma elus jõudnud, kui praegu. Millele ta seda väites tugineb? Vaid kellegi jutule ja kusagilt loetule, sest isiklikku võrreldavat kogemust tal seda väites ju tõenäoliselt pole. Sama kehtib temapoolse isiksuse arenguks olevate laiade võimaluste hetkeseisu konstateeringu kohta.
Ma saan aru küll, et vääramatud ja raudsed seisukohad, milliseid ei saagi keegi ega kunagi kummutada, sest vastavasse dispuuti lihtsalt ei mindagi, teevad elamise lihtsamaks ja mõtlemise vaevast vabamaks, kuid - kahtlus, kui selline mõtlemistegevus aktiveeriv komponent, võiks siiski olemas olla.

Ja muideks! Selle või teise eluvaldkonna komponendi tänase ühiskonnakorraldusega võrreldes indiviidi suhtes positiivsem väljendus NL-ajast, pole autaomaatselt kohe nostalgitsemine (antud kontekstis ilmselt sildistamine negatiivsusega). See on lihtsalt konstateering. Ja veelkord rõhutan, et teema juures pole tähtis, kuidas ja miks see selliselt välja kujunes.

[vaoinas]

Esimese asjana võtaks teha korraliku sotsiaalpaketi sündivuse stimuleerimiseks. Sündivuse vähemalt 2 kordne tõus on EV pikaajalise eksistentsi jaoks elu ja surma küsimus (kuigi seda ignoreeritakse). Mis täna on jäänud poolele teele ja hetkel tegeletakse 19-eurose lastetoetuse ümberjagamisele "vajaduspõhiselt". Selle nimel võiks pensionärid ka paar perioodi jalga puhata pensionitõusuga. Vanemahüvitise teeks ringi nt keskmise palga suuruseks kõigile (kuigi ma nt ise kaotaks sellest kui vaja peaks olema) - loogikaga, et rahaline toimetulek oleks tagatud eelkõige ühiskonnakihtides, kus sünnib enim lapsi (3000 eurose palgaga seltskond sinna erilist panust pole kunagu andnud).

Kui täna konstrueerida noor perekond, kes peab ostma eluaseme, transpordi ja kus kumbki täiskasvanu saab keskmist palka, on üsna selge, et sellises mudelis tuleb laste nimel paljustki loobuda. Kui nt riiklik lasteaiakoht maksab Tallinns 50-70 eurot kuus, siis 19-eurone lastetoetus on täielik irvitamine. See probleem, et keskmine lastetegemise eas pere peab laste nimel enamikust eduka elu aksessuaaridest loobuma, ongi täna madala sündivuse üks peamisi põhjuseid.

Minu ema nt ütles, et tänase ebakindla ja sotsiaalselt tagamata elu juures imestab ta, kuidas mul on 4 last, tema ei julgeks ühtegi - lihtsalt töö kaotus ja eluaseme laenuga jänni jäämine (isegi elementaarse linnakorteri ostmisel) võib sind viia koos titega sisuliselt kuuse alla.

Pensionäride osas näib, et siin pole pääsu nö kommuunipõhisest sotsiaalhooldusest, sest maksta üksikutele pensionäridele järjest rohkem pensioni selleks, et nad jaksaks kinni maksta taevasse tõusnud ülalpidamiskuludega paneelika kortereid (enamasti elatakse vähemalt 2-toalises) ei ole jätkusuutlik. Banaalselt öeldes pensionäridesse suur rahaline panustamine ei anna tuleviku jaoks mitte midagi, küll aga annavad seda lapsed, neisse panustamine.

Esimesed raskused tekivad siin 2030. aasta paiku kui pensioniikka jõuavad järjest 70ndate-80ndate suure sündivusega põlvkonnad ning neid peab ülal pidama poole väiksema põlvkonna töötegija. Piltlikult öeldes ülalpeetavate arv kasvab kiiresti, kuid töötegijate arv langeb samakiiresti. Senist sotsiaalmudelit jätkates on vaid ainus võimalus Hiinast laenu võtta.

Järgmise asjana tasub ette võtta see tervis ja massisport.
Ei oleks nii kindel, et 70-100 eurot ühe lapse trennile kulutada on keskmisele perele jõukohane (kelle netosissetulek jääb 1400 euro kanti).
Rääkimata kallimatest asjadest nagu nt tehnikasport, mis omal ajal suht odav või tasuta oli.
Muidugi on üks valus asi kah - haridusetapi lõputunnistuse saamiseks ei teeks paha nt KVKT-1 posiitiivne sooritamine.
Pole ikka päris normaalne, kui sõjaväkke kutsutuist pooled ei suuda seda teha - kutsutakse ju meil parimaid ja tervemaid.

Ehk siis sisuliselt rahastaks süsteemi rohkem. Ja raha võtaks pensionäride arvelt? Peale selle, et Nõukogude ajal tegeldi samuti laste, noorte ja pensionäride toetamisega, jäi sisuline seos nõukogudeaegse süsteemiga kergelt öeldes ähmaseks.

[Lemet]

... põllumajanduseks see maa ei kõlba...

Tohohh, EW ajal kõlbas, ENSV ajal kõlbas ja nüüd korraga enam ei kõlba...lihtsalt "ei kõlba" või saaks põhjendust ka? Enamus neid Tallinna ümbruse asumeid on rajatud endistele talumaadele ja vaevalt need talud toona turismiga tegelesid, ikka põllumajandusega.

[tommy]

.......

Sa väidad siin, kuidas üldine/keskmine haridustase olevat toona tänasest kõrgem olnud.
Üksnes omaenda ümbruskonna baasil.
Kõik argumendid/statistika naerame aga välja.
Äkki, selmet ühiskondi lahterdada, on sind ennast hetkel ümbritseva seltskonna haritus lihtsalt madalam, võrreldes aegadega, kui eluaastad haripunktis olid.??
Ja soov tänapäevas negatiivset võimendada ja mäletada parimat.
Nii juba on kord selle isikliku kogemusega.

[tommy]

Ehk siis sisuliselt rahastaks süsteemi rohkem. Ja raha võtaks pensionäride arvelt?

Ikka kaitseeelarvest saaks see raha tulla.
Kus mujalt.

[mx77]

... põllumajanduseks see maa ei kõlba...

Tohohh, EW ajal kõlbas, ENSV ajal kõlbas ja nüüd korraga enam ei kõlba...lihtsalt "ei kõlba" või saaks põhjendust ka? Enamus neid Tallinna ümbruse asumeid on rajatud endistele talumaadele ja vaevalt need talud toona turismiga tegelesid, ikka põllumajandusega.

Lihtne majandusreegel - ei ole effektiivne. Kulud toodanguühiku tootmiseks on suuremad, kui mujal eestis. Mul on suvemaja Padise kandis - olid kunagi talumaad, olid kolhoosid sovhoosid, praegusel hetkel sisuliselt seal lähiümbruses maa põllumajanduslik kasutus olematu, kuna maa on pae peal, pidev kivikorjamine ja ega ka mulla viljakus pole kiita. Lihtsalt ei tasu ära kulutusi tehnikasse jne.