Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tegelt kui ma õigesti mäletan, siis ka N. Liidus oli see lastetusmaks sümboolselt väike, peaaegu märkamatu mahaarvamine palgast. Laste kasvatamise kulusid see kindlasti ei katnud ega saanud kuidagi katta, isegi neid mitte, mille oli enda õlule võtnud riik ( koolid, lasteaiad, huviringid, trennid jne ) See ei motiveerinud küll kedagi lapsi saama.Pigem võis motiveerida see, et ettevõte andis lastega perele suurema korteri ühikatoa asemele, ehitas ise lasteaia töö-ja elukoha lähedale jne. See oli noorele perele ikka suureks abiks kui saadi normaalne mugavustega kodu ja lastaaiakoht samasse lähedale ilma et oleks end 30-ks aastaks võlgadesse matnud.
Ja ka praegu on ju lastetusmaks sisuliselt meil olemas, ehkki mitte selle nime all. On olemas lastetoetused ja vanemapalgad, see raha võetakse ühiskatlast, kuhu panustavad ka lastetud inimesed , kuid tagasi saavad vaid lapsevanemad. On olemas tulumaksuvabastus alates teise lapse pealt, kui peres on näiteks 3 alla 17 aastast last, on ühel vanemal võimalik saada 2 x 1728 eurot täiendavat maksuvaba tulu. On ka võimalus arvata tulust maha lapse koolituskulud. Võib väita, et seda kõike pole just palju, kuid see mis on, tuleb nende arvelt, kel lapsi pole.Ses mõttes on meil lastetusmaks olemas.
Laste kasvatamisega pole tänapäeval see häda, et meil oleks vähe makse, mis lastekasvatuseks riigile raha kokku ajavad vaid see, et vanemad teenivad liiga vähe. Minu vanemail oli 5 last, isa teenis oskustöölise palka u.200-250 rbl kuus 1970ndate keskel, ema sai laste kasvatamise kõrvalt vaid õhtuti koristajaks käia, palk 70 rbl kandis. Selle rahaga sai kõik 5 last korralikeks inimesteks kasvatatud ja ka vanemate oma kätega väike maja ehitatud. Kuipalju peaks tänapäeval pere teenima, et 5 last üles kasvatada ja 4-toaline majake aedlinna ehitada ? Hirm mõeldagi, kuid kindlasti ei piisaks sellest ühest oskustöölise palgast ja ühest koristajapalgast.
Ja ka praegu on ju lastetusmaks sisuliselt meil olemas, ehkki mitte selle nime all. On olemas lastetoetused ja vanemapalgad, see raha võetakse ühiskatlast, kuhu panustavad ka lastetud inimesed , kuid tagasi saavad vaid lapsevanemad. On olemas tulumaksuvabastus alates teise lapse pealt, kui peres on näiteks 3 alla 17 aastast last, on ühel vanemal võimalik saada 2 x 1728 eurot täiendavat maksuvaba tulu. On ka võimalus arvata tulust maha lapse koolituskulud. Võib väita, et seda kõike pole just palju, kuid see mis on, tuleb nende arvelt, kel lapsi pole.Ses mõttes on meil lastetusmaks olemas.
Laste kasvatamisega pole tänapäeval see häda, et meil oleks vähe makse, mis lastekasvatuseks riigile raha kokku ajavad vaid see, et vanemad teenivad liiga vähe. Minu vanemail oli 5 last, isa teenis oskustöölise palka u.200-250 rbl kuus 1970ndate keskel, ema sai laste kasvatamise kõrvalt vaid õhtuti koristajaks käia, palk 70 rbl kandis. Selle rahaga sai kõik 5 last korralikeks inimesteks kasvatatud ja ka vanemate oma kätega väike maja ehitatud. Kuipalju peaks tänapäeval pere teenima, et 5 last üles kasvatada ja 4-toaline majake aedlinna ehitada ? Hirm mõeldagi, kuid kindlasti ei piisaks sellest ühest oskustöölise palgast ja ühest koristajapalgast.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kui palju tõstis elektri vabaturule ülemineks mustamäe 2-toalise kommunaalkulusid???Kapten Trumm kirjutas:
-korteri kommunaalkulud keskmiselt 200 eur kuus (aitäh, avatud energiaturg!)
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"Tegelikult oligi Trummi toodid 70-date lõpu 80-date alguse beebibuum paljuski tingitud sellest, et siia kolinud "lööktöölised " olid parimas lapsesaamise eas. Nüüd on see iga juba aastakümneid möödas..."
Just. Beebibuumi lapsed on juba ise parimas lapsesaamise eas.
Pluss psühholoogia - miks peaksime meie maksma fashistide paljunemise eest? Paljuneme ise ja las fashistid maksavad meile.
Lisaks tekib küsimus, et kui kõik maksu vältimiseks lapsi treivad, kes siis seda maksu maksaks? Kust võetakse vahendid kasvavate kulude katteks, mille tegemiseks nimetatud maks sai sisse seatud?
Just. Beebibuumi lapsed on juba ise parimas lapsesaamise eas.
Pluss psühholoogia - miks peaksime meie maksma fashistide paljunemise eest? Paljuneme ise ja las fashistid maksavad meile.
Lisaks tekib küsimus, et kui kõik maksu vältimiseks lapsi treivad, kes siis seda maksu maksaks? Kust võetakse vahendid kasvavate kulude katteks, mille tegemiseks nimetatud maks sai sisse seatud?
Võtke teed ja tulge homme jälle..
-
Motronicus
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Viimane on eesmärk, mitte lahendus.Kapten Trumm kirjutas:Lahendus ei ole II ega ka III sambas.
Lahendus on selles, kuidas hoida meil tööealiste ja - võimeliste arv vähemalt tänasel tasemel.
Per aspera ad astra!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44128
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tegelikkuses saab iga matemaatikat oskav inimene aru, et elamisväärset pensionit saavad sammastega umbes sama paljud, kes täna ei pea enne palgapäeva raha lugema.
Selleks, et 30 aasta pärast saada kogumispensionist (II+III sammas) 50% tänasest nominaalpalgast, on umbes samas skaalas vaja ju kõrvale panna.
Mitte 2, 4 või mis iganes ühekohaline arv. Isegi mitte 10% (kujutan ette, et see on enamikule tegelikult piiriks).
Olgem ausad, tänase perspektiiviga on normaalne pension kindlustatud üldjuhul neile, kes ei pea poes raha näpu vahel veeretama.
Ülejäänutele aga mitte.
Ainus võimalus tupikseisu ja Kreeka rolli vältida on sättida oma elu nii, et meil sünniks igal aastal 30 000 titte ja need kõik kasvatataks ka üles.
Nad asuksid siin tööle ja lisaväärtust looma. Viimane majandusbuum näitas, et meie majanduskasv pole jätkusuutlik, pole toojõudu ja sellelegi tuleb üle maksta (st kõvasti rohkem kui nad toodavad), et üldse äri töötaks. Järgmises buumis võimalik, et rootsi pangad enam endises mahus ei osale nagu viimases tarbimis- ja kinnisvarapeol. Eksportturul aga ei ole võimalik ehituse kärumehele 1500 eurot palka maksta. Seega jääb vaid reaalne, ekspordile suunatud tegevus, mitte üksteisele õhu müük järjest kasvava tasu eest. Selleks on vaja inimesi. Kus võetakse aga need inimesed, kui tööjõuturule tuleb igal aastal senise 20 000+ asemel 12 000+? 20-25 tuhat läheb pensionile, asemele tuleb 16 000. Iga aasta miinus 10 000. 10 aastaga miinus 100 000. Samas tempos väheneb tööealiste arv veerandsajandiga meil poole võrra.
Muide, olete mõelnud selle rubla-ajastu migratsiooni peale, mida käsitletakse enamasti venestamise võtmes?
Kui täna tahaks siia tulla mõni suurtootja, 10 000 töökohaga, kuskoast võetaks personal?
Kuskohast oleks nt Dvigateli personal võetud ENSV-s? Kus tööhõive oli niigi 100% alla.
Peale immigratsiooni muud varianti polegi (polnud ka siis).
Pole lihtsalt inimesi, see 10% tööealistest, mis viimase buumi ajal käiku läks, ei anna enam lisaväärtust.
Kehvade oskustega, alkoholi probleemidega, muidu probleemne seltskond.
Selleks, et 30 aasta pärast saada kogumispensionist (II+III sammas) 50% tänasest nominaalpalgast, on umbes samas skaalas vaja ju kõrvale panna.
Mitte 2, 4 või mis iganes ühekohaline arv. Isegi mitte 10% (kujutan ette, et see on enamikule tegelikult piiriks).
Olgem ausad, tänase perspektiiviga on normaalne pension kindlustatud üldjuhul neile, kes ei pea poes raha näpu vahel veeretama.
Ülejäänutele aga mitte.
Ainus võimalus tupikseisu ja Kreeka rolli vältida on sättida oma elu nii, et meil sünniks igal aastal 30 000 titte ja need kõik kasvatataks ka üles.
Nad asuksid siin tööle ja lisaväärtust looma. Viimane majandusbuum näitas, et meie majanduskasv pole jätkusuutlik, pole toojõudu ja sellelegi tuleb üle maksta (st kõvasti rohkem kui nad toodavad), et üldse äri töötaks. Järgmises buumis võimalik, et rootsi pangad enam endises mahus ei osale nagu viimases tarbimis- ja kinnisvarapeol. Eksportturul aga ei ole võimalik ehituse kärumehele 1500 eurot palka maksta. Seega jääb vaid reaalne, ekspordile suunatud tegevus, mitte üksteisele õhu müük järjest kasvava tasu eest. Selleks on vaja inimesi. Kus võetakse aga need inimesed, kui tööjõuturule tuleb igal aastal senise 20 000+ asemel 12 000+? 20-25 tuhat läheb pensionile, asemele tuleb 16 000. Iga aasta miinus 10 000. 10 aastaga miinus 100 000. Samas tempos väheneb tööealiste arv veerandsajandiga meil poole võrra.
Muide, olete mõelnud selle rubla-ajastu migratsiooni peale, mida käsitletakse enamasti venestamise võtmes?
Kui täna tahaks siia tulla mõni suurtootja, 10 000 töökohaga, kuskoast võetaks personal?
Kuskohast oleks nt Dvigateli personal võetud ENSV-s? Kus tööhõive oli niigi 100% alla.
Peale immigratsiooni muud varianti polegi (polnud ka siis).
Pole lihtsalt inimesi, see 10% tööealistest, mis viimase buumi ajal käiku läks, ei anna enam lisaväärtust.
Kehvade oskustega, alkoholi probleemidega, muidu probleemne seltskond.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kõigepealt definerime mis asi on elamisväärne pension. See võib olla ühele 500 raha ja teisele 1500 raha. Eelmises postituses defineeriti, et kui palju peale poeskäiku raha järele jääb. Jälle erinev. Kui mina saan hakkama kuus ca 800 rahaga (all in one), siis maal naabrimees teatas, et tema alla 1000 raha välja ei tule. Mis me nüüd siis teeme? Kuhu me selle piiri tõmbame? Minu arust on lahendus, et me ei pea riigilt armuande ootama käsi pikas vaid tuleb praegu midagi ette võtta oma vanaduspäevade kindlustamiseks. Midagi ei ole parata, ettevõtlusega tuleb tegelda. Käsi pikas ootamine ja tänitamine tehtagu ja antagu (viimasel ajal üsna levinud trend). Nagu keegi teine peab meile leivapaukese andma ja siis ka veel õiendan, miks ei ole sai.
Minu meelest praegu riik tegeleb sellega, et tööhõivet suurendada (iseasi kuidas tal see välja kukub). Need protsessid ei ole ühe kahe kuu teema, pigem ikka aastate lugu.
Minu meelest praegu riik tegeleb sellega, et tööhõivet suurendada (iseasi kuidas tal see välja kukub). Need protsessid ei ole ühe kahe kuu teema, pigem ikka aastate lugu.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10281
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ikka ignoreerime fakte? Fakt on see, et kohalike venelaste sündimus on juba aastaid eestlaste omast väiksem ja see vahe ainult kasvab.Sho kirjutas: Just. Beebibuumi lapsed on juba ise parimas lapsesaamise eas.
Pluss psühholoogia - miks peaksime meie maksma fashistide paljunemise eest? Paljuneme ise ja las fashistid maksavad meile.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44128
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sündivuse kasvu peale "migratsioonipumba tulemuste" mõjutas 70ndate-80ndatel kahtlemata ka elujärje paranemine ja eluasemeprobleemide leevenemine (kuigi jah, lõpuni see ei lahenenudki). Peale sõda toimusid massilised struktuursed muudatused, sh linnastumine ja elujärg linnas polnud 60ndatel just kiita. Ühte põhjust tasub kindlasti otsida korteriprogrammist, mis 60ndate keskpaigast kuni 80ndate lõpuni nt Tallinna tänasesse mõõtu venitas.
Korteriprogramm aga polnud seotud ainuüksi migrantidega, see algas juba 60ndate algupoole nt Mustamäe asutamisega. Enne seda oli Mustamäe hulk liivast männikut Nõmme ja Kristiine vahepeal.
Korteriprogramm aga polnud seotud ainuüksi migrantidega, see algas juba 60ndate algupoole nt Mustamäe asutamisega. Enne seda oli Mustamäe hulk liivast männikut Nõmme ja Kristiine vahepeal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kõige ehtsam venestamine ongi, kui tehakse tehased sellisesse kohta, kus ei ole ei toorainet, tööjõudu ja ka lõpptoodangut kohapeal ei tarbita. Ei olnud siin Dvigatelis ka sellist know-how'd miile pärst selle tehase oleks pidanud siia rajama.Kapten Trumm kirjutas:
Muide, olete mõelnud selle rubla-ajastu migratsiooni peale, mida käsitletakse enamasti venestamise võtmes?
Kui täna tahaks siia tulla mõni suurtootja, 10 000 töökohaga, kuskoast võetaks personal?
Kuskohast oleks nt Dvigateli personal võetud ENSV-s? Kus tööhõive oli niigi 100% alla.
Peale immigratsiooni muud varianti polegi (polnud ka siis).
Pole lihtsalt inimesi, see 10% tööealistest, mis viimase buumi ajal käiku läks, ei anna enam lisaväärtust.
Kehvade oskustega, alkoholi probleemidega, muidu probleemne seltskond.
Oled sa Trumm kunagi mõelnud, et selle tohutu tööjõu massi asemel, millest sa siin unistad piisaks sellest et me lihtsalt jõukamaks muutuksime, st. toodaksime kõrgema lisandväärtusega toodangut, teeniksime rohkem ja tänu sellele maksaksime rohkem makse? Kulud niikuinii enam kallimaks minna ei saa.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44128
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sõjatööstuse laiali laotamisele NSVL-s olid omad põhjused ka ilma migratsiooni ja venestamiseta.
Kipun isegi arvama, et venestamine oli isegi teisejärguline eesmärk, lähtuti lihtsalt Gosplanist (millel olid sõjalised kaalutlused muidugi) ja mingi rahvusvabariik Eesti ei morjendanud seejuures Kremlis kedagi. Need sõjatehased kuskil Amuuri äärses Komsomolskis (KNAAPO nt) rajati ju samamoodi "eikuskile". Siberi kliimas lisaks veel ka rämedad probleemid küttekuludega. Sõjalises planeerimises eksisteeris täiesti selline mõiste nagu "hajutamine". Täpselt samasugustel asjaoludel tekkis helikopterite Mi-8 remonditehas ja BTR-ide remonditehas Leetu, ei olnud Leedu mingi eriline kopterite pesa ja BTRide oma samuti.
Kuigi oma praktikas võin tunnistada, et pole ka neid kõrge lisaväärtust tootvaid spetsialiste niisama enam võtta kuskilt - või kui võtad, siis küsivad liiga palju (ei tasu ära).
Soome võtab vist oma.
Kipun isegi arvama, et venestamine oli isegi teisejärguline eesmärk, lähtuti lihtsalt Gosplanist (millel olid sõjalised kaalutlused muidugi) ja mingi rahvusvabariik Eesti ei morjendanud seejuures Kremlis kedagi. Need sõjatehased kuskil Amuuri äärses Komsomolskis (KNAAPO nt) rajati ju samamoodi "eikuskile". Siberi kliimas lisaks veel ka rämedad probleemid küttekuludega. Sõjalises planeerimises eksisteeris täiesti selline mõiste nagu "hajutamine". Täpselt samasugustel asjaoludel tekkis helikopterite Mi-8 remonditehas ja BTR-ide remonditehas Leetu, ei olnud Leedu mingi eriline kopterite pesa ja BTRide oma samuti.
Nojah, aga tööjõupüramiid on oma kujuga ikkagi - 1 CNC pingiga venna kohta tuleb igas ühiskonnas mõned labidamehed.Oled sa Trumm kunagi mõelnud, et selle tohutu tööjõu massi asemel, millest sa siin unistad piisaks sellest et me lihtsalt jõukamaks muutuksime, st. toodaksime kõrgema lisandväärtusega toodangut, teeniksime rohkem ja tänu sellele maksaksime rohkem makse? Kulud niikuinii enam kallimaks minna ei saa.
Kuigi oma praktikas võin tunnistada, et pole ka neid kõrge lisaväärtust tootvaid spetsialiste niisama enam võtta kuskilt - või kui võtad, siis küsivad liiga palju (ei tasu ära).
Soome võtab vist oma.
Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Mai, 2013 13:25, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"Fakt on see, et kohalike venelaste sündimus on juba aastaid eestlaste omast väiksem ja see vahe ainult kasvab."
Jah? Lahe! Tänu emapalgale?
Miks peaksime tahtma seda trendi muuta?
Jah? Lahe! Tänu emapalgale?
Miks peaksime tahtma seda trendi muuta?
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No see Amuuri äärde ehitamine on ka selge. Eeldati ikka läänepiirist võimalikult kaugel asuva asja säilimisse. Need remonditehased on naljaasi, sai kunagi käidud ka Lvovi nö suures remonditehases, see oli ikka pisike Tagili Vagunitehase kõrval. Iseloomustuseks pilt juurde, see mis on keskel on kõik tankitehas, mastaabi jaoks - Tagil on Tallinnaga sama elanike arvuga linn.Kapten Trumm kirjutas:Sõjatööstuse laiali laotamisele NSVL-s olid omad põhjused ka ilma migratsiooni ja venestamiseta.
Kipun isegi arvama, et venestamine oli isegi teisejärguline eesmärk, lähtuti lihtsalt Gosplanist (millel olid sõjalised kaalutlused muidugi) ja mingi rahvusvabariik Eesti ei morjendanud seejuures Kremlis kedagi. Need sõjatehased kuskil Amuuri äärses Komsomolskis (KNAAPO nt) rajati ju samamoodi "eikuskile". Siberi kliimas lisaks veel ka rämedad probleemid küttekuludega. Sõjalises planeerimises eksisteeris täiesti selline mõiste nagu "hajutamine". Täpselt samasugustel asjaoludel tekkis helikopterite Mi-8 remonditehas ja BTR-ide remonditehas Leetu, ei olnud Leedu mingi eriline kopterite pesa ja BTRide oma samuti.
Nojah, aga tööjõupüramiid on oma kujuga ikkagi - 1 CNC pingiga venna kohta tuleb igas ühiskonnas mõned labidamehed.Oled sa Trumm kunagi mõelnud, et selle tohutu tööjõu massi asemel, millest sa siin unistad piisaks sellest et me lihtsalt jõukamaks muutuksime, st. toodaksime kõrgema lisandväärtusega toodangut, teeniksime rohkem ja tänu sellele maksaksime rohkem makse? Kulud niikuinii enam kallimaks minna ei saa.
Kuigi oma praktikas võin tunnistada, et pole ka neid kõrge lisaväärtust tootvaid spetsialiste niisama enam võtta kuskilt - või kui võtad, siis küsivad liiga palju (ei tasu ära).
Soome võtab vist oma.
http://goo.gl/maps/CQZFs
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44128
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Eks ta suhteline ole.Kõigepealt definerime mis asi on elamisväärne pension. See võib olla ühele 500 raha ja teisele 1500 raha. Eelmises postituses defineeriti, et kui palju peale poeskäiku raha järele jääb. Jälle erinev. Kui mina saan hakkama kuus ca 800 rahaga (all in one), siis maal naabrimees teatas, et tema alla 1000 raha välja ei tule. Mis me nüüd siis teeme? Kuhu me selle piiri tõmbame? Minu arust on lahendus, et me ei pea riigilt armuande ootama käsi pikas vaid tuleb praegu midagi ette võtta oma vanaduspäevade kindlustamiseks. Midagi ei ole parata, ettevõtlusega tuleb tegelda. Käsi pikas ootamine ja tänitamine tehtagu ja antagu (viimasel ajal üsna levinud trend). Nagu keegi teine peab meile leivapaukese andma ja siis ka veel õiendan, miks ei ole sai.
Siiski on probleem selles, et selle matemaatikaga ühekohaliste protsentidega palgast kah mingit pensionit ei korja.
See on lihtsalt nii väike raha ja veel väiksemaks jääb tulevikus.
Arvan, et väga mööda ei pane, kui elatusmiinimum 2040 aastal võib olla 1000 eurot.
Tänane keskmine palk on meil 700 euro ringis (vist oli).
Järelikult tänasest keskmisest palgast mõni protsent kohustuslikku pensionimakset ei taga 2040. aastaks suurt midagi.
Juurdekasvud fondihaldurite tegevusest on samuti pisikesed, mul nt Swedi K3-s oli 10 aastaga alla 1500 euro.
Ei vea välja sedasi.
Tööpuudusega praegusel tasemel tegeleda on tegelikult sokkide nõelumine.Minu meelest praegu riik tegeleb sellega, et tööhõivet suurendada (iseasi kuidas tal see välja kukub). Need protsessid ei ole ühe kahe kuu teema, pigem ikka aastate lugu.
Tööpuudus 10% ringis on igati normaalne, see hoiab tööotsijad toonuses (töökohtadele peab olema konkurss).
Vastasel juhul käib elu nagu ma buumiajal korduvalt nägin - pooled tööotsijad ei viitsi kohale ilmudagi, osa jalutab peale esimest päeva minema ja ei võta telefoni jne.
Eestis tähendaks 5% tööpuudust, et iga saabas võib teha mida heaks arvab ja sisuliselt ei ähvarda teda miski - hommepäev võib minna järgmisse kohta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kugu lugupidamise juures- kardetavasti paned. Vaevalt jäetakse Lõuna-Euroopa(ja näikse, et peagi ka mitte vaid seal) toimuva tingimustes euro kurss samaks, kardetavasti võib 2040 aasta elatusmiinimum numbrilises näidus märksa suurem olla ja ühiku ostujõud langeda.Arvan, et väga mööda ei pane, kui elatusmiinimum 2040 aastal võib olla 1000 eurot.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10281
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ja kuidas "jätkusuutlikkuse" maks või "lastetusmaks" seda trendi muudab? Sa tahad öelda, et eestlaste käitumist see maks ei muudaks ja venelased hakkaks kohe sigima nagu küülikud?Sho kirjutas:"Fakt on see, et kohalike venelaste sündimus on juba aastaid eestlaste omast väiksem ja see vahe ainult kasvab."
Jah? Lahe! Tänu emapalgale?
Miks peaksime tahtma seda trendi muuta?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist