Kas N Liidus oli ka midagi head?

[vaoinas]

Riik saab raha rahvalt, rahval suured võlad -> riigil raha vähem. Rahval väikesed võlad -> riigil raha rohkem. Taas sofistika.
Tegelikult pigem ühendatud anumad.

Mulle väga meeldib mutionu mõttekäik - kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea.
Eks tuleb sammud selle rootslastele maha parseldatud panga poole seda - vaatab, palju antakse

[mutionu]

Riik saab raha rahvalt, rahval suured võlad -> riigil raha vähem. Rahval väikesed võlad -> riigil raha rohkem. Taas sofistika.
Tegelikult pigem ühendatud anumad.

Sooh? Ma ei teadnudki, et meie maksuseadust on hiljuti muudetud.

Mina ka mitte.

[mutionu]

Riik saab raha rahvalt, rahval suured võlad -> riigil raha vähem. Rahval väikesed võlad -> riigil raha rohkem. Taas sofistika.
Tegelikult pigem ühendatud anumad.

Mulle väga meeldib mutionu mõttekäik - kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea.
Eks tuleb sammud selle rootslastele maha parseldatud panga poole seda - vaatab, palju antakse

Lugupeetav, kas te olete natuke ... omamoodi?
Kuskohas on minu postituses juttu "kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea"?

[mx77]

Riik saab raha rahvalt, rahval suured võlad -> riigil raha vähem. Rahval väikesed võlad -> riigil raha rohkem. Taas sofistika.
Tegelikult pigem ühendatud anumad.

Mulle väga meeldib mutionu mõttekäik - kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea.
Eks tuleb sammud selle rootslastele maha parseldatud panga poole seda - vaatab, palju antakse

Lugupeetav, kas te olete natuke ... omamoodi?
Kuskohas on minu postituses juttu "kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea"?

Aga selgita siis seda oma mõttekäiku, see jäi ka mulle täiesti segaseks.

[vaoinas]

Lugupeetav, kas te olete natuke ... omamoodi?
Kuskohas on minu postituses juttu "kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea"?

Järeldasin seda, lugedes lauset "Rahval suured võlad -> riigil raha vähem. Rahval väikesed võlad -> riigil raha rohkem."
Mina oma talupojamõistusega ei suutnud tõesti muud seost erasektori laenukoormuse ja riigi sissetulekute vahel näha, kui et erasektor jätab võla korral maksu maksmata. Aga ega ma ei ole ju majandust kunagi õppinud ka.

[mutionu]

Lugupeetav, kas te olete natuke ... omamoodi?
Kuskohas on minu postituses juttu "kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea"?

Aga selgita siis seda oma mõttekäiku, see jäi ka mulle täiesti segaseks.

Minu mõttekäik liigub tavainimlikus(ja ma ei oleta, et see on absoluutne tõde) suunas. Riigieelarve koosneb, minu arusaamist mööda, üsna olulises osas tarbimisel tekkivatest maksudest/aktsiisidest/jne(on need siis otsesed või kaudsed). Kui kogu raha kulub laenu teenindamiseks, nagu vaoinas siin märkis, siis jääb tarbimiseks mõnevõrra vähem, mu meelest.

[vaoinas]

Ega laenuks võetud raha kuskile mutiauku ei kao... see kulub ju samuti tarbimiseks.

[mutionu]

Ega laenuks võetud raha kuskile mutiauku ei kao... see kulub ju samuti tarbimiseks.

Sedand küll kuid nö kõige tavalisem laen on vist elamuasemelaen. Nende saamise tippaeg(üks imekõrge piik) on, loodetavasti pöördumatult, möödas. Maksta aga tuleb nende eest pidevalt ja aastakümneid. Laen ise on ju ära tarbitud.
Ideeliselt oleks see laen, läbi kinnisvara asjapulkade, võinud ju majandusse tagasi tulla ja muutuda miskiteks high-tech investeeringuteks, mille najal saaks toota midagi, millele kulutatud töötund maksaks n+1 eurot(imetabane tootlikus, kõrge lisandväärtus jne). Seda, vähemalt minu meelest, pole juhtunud. Kuhu see laenuraha läks, ei tea.

[rbl]

Kuhu see laenuraha läks, ei tea.

See laenuraha läks koos intressidega maksuvabalt riigist välja, vastutasuks said pärismaalased omale jupike lagunevat betooni.

[vaoinas]

Ega laenuks võetud raha kuskile mutiauku ei kao... see kulub ju samuti tarbimiseks.

Sedand küll kuid nö kõige tavalisem laen on vist elamuasemelaen. Nende saamise tippaeg(üks imekõrge piik) on, loodetavasti pöördumatult, möödas. Maksta aga tuleb nende eest pidevalt ja aastakümneid. Laen ise on ju ära tarbitud.
Ideeliselt oleks see laen, läbi kinnisvara asjapulkade, võinud ju majandusse tagasi tulla ja muutuda miskiteks high-tech investeeringuteks, mille najal saaks toota midagi, millele kulutatud töötund maksaks n+1 eurot(imetabane tootlikus, kõrge lisandväärtus jne). Seda, vähemalt minu meelest, pole juhtunud. Kuhu see laenuraha läks, ei tea.

Aga võta nüüd teistpidi - eluasemelaenudeta oleks nõudlus korteriturul minimaalne - paljudel meist on finantsi korter kohe välja osta? Väga paljud majad jääksid ehitamata. Väga palju tööd jääks tegemata. Väga suur maksutulu jääks tulemata. Eluasemelaenu võtmine ei ole ka ühiskonna lõikes ühekordne asi - seda antakse ja võetakse täna pidevalt.

[mx77]

Lugupeetav, kas te olete natuke ... omamoodi?
Kuskohas on minu postituses juttu "kui ikka kogu raha laenu maksmiseks kulub, siis makse maksma ei pea"?

Aga selgita siis seda oma mõttekäiku, see jäi ka mulle täiesti segaseks.

Minu mõttekäik liigub tavainimlikus(ja ma ei oleta, et see on absoluutne tõde) suunas. Riigieelarve koosneb, minu arusaamist mööda, üsna olulises osas tarbimisel tekkivatest maksudest/aktsiisidest/jne(on need siis otsesed või kaudsed). Kui kogu raha kulub laenu teenindamiseks, nagu vaoinas siin märkis, siis jääb tarbimiseks mõnevõrra vähem, mu meelest.

Ma võin oma raha eest tarbida kus ma tahan. Ja hetkel tarbingi kestvuskaupadest umbes 80% välisriikidest. Kuidas mu raha nüüd peaks ikka riiki jääma?

[Kapten Trumm]

Kummaline, rahaministeerium viskleb meil mingite firmaautode käibemaksuga nagu pöörane, samas välisosalusega firmad muudkui "laenavad" oma kasumit erafirmadele ja sealt jooksevad suured rahad eelarvest lihtsalt mööda. See emafirmale laenamise, firmaautode, firmamajade ja firmakaatrite igikestev probleem on tingitud lihtsalt sellest, et Eestis on dividendite väljavõtmine tehtud liiga kalliks. Maksad 5 miljonit dividende, tulumaks 1.3 miljonit. Kaotage see jama ära ja pole vaja võidelda selle lõputu firmaomanike elamiskulude vusserdamisega ettevõtluse kaela, see luksusautode "firmaautoks" tegemine on vastavasisulise vusserdamise jäämäe veepealne osa.

Kole vilets kah, kui Eesti on välisinvestoritele atraktiivne seepärast, et siit saab Eestis teenitud kasumit lihtsalt välja skeemitada seejuures sentigi maksmata.

[mutionu]

Aga võta nüüd teistpidi - eluasemelaenudeta oleks nõudlus korteriturul minimaalne - paljudel meist on finantsi korter kohe välja osta? Väga paljud majad jääksid ehitamata. Väga palju tööd jääks tegemata. Väga suur maksutulu jääks tulemata. Eluasemelaenu võtmine ei ole ka ühiskonna lõikes ühekordne asi - seda antakse ja võetakse täna pidevalt.

Ma pole arvanud, et elamuasemelaen on mingi koll. Koll on, minu arvates, see, et riiki on, nendesamade laenude näol, sisse tulnud räma papp. Majanduses(pean silmas "toodan Eestis ja müün välismaale") ei hakka nagu väga silma. Kuhu ta läinud on, pole aimugi.
Töö ja maksutulu ... üks minu kunagine ülemus oli väga pettunud kui tema isatsevale küsimusele "Mida sa küll teeksid kui sa siin ei töötaks?" vastasin ma lihtsalt "Ju ma teeks siis midagi muud". Ju siis ehitajad teeksid ka midagi muud, mis võibolla polekski nii paha.

[mutionu]

Ma võin oma raha eest tarbida kus ma tahan. Ja hetkel tarbingi kestvuskaupadest umbes 80% välisriikidest. Kuidas mu raha nüüd peaks ikka riiki jääma?

Ütle, palun, kas sa tõesti arvad, et riiki kui sellist huvitab, kus ja kuidas üks, selle riigi kodanik, oma raha kulutab? See ei koti küll kedagi.
Riiki huvitab, või noh, võiks huvitada, ikkagi enamus. Ja enamus, ma kahtlustan, ei kuluta oma raha nii nagu sina seda teed. Eelduseks on küll see, et ma sain õigesti aru("Ja hetkel tarbingi kestvuskaupadest umbes 80% välisriikidest" mõistan mina ostmist välisriikidest, kas otse või üle veebi).

Nüüd pean vabandama ja lahkuma.

[Kapten Trumm]

Aga võta nüüd teistpidi - eluasemelaenudeta oleks nõudlus korteriturul minimaalne - paljudel meist on finantsi korter kohe välja osta? Väga paljud majad jääksid ehitamata. Väga palju tööd jääks tegemata. Väga suur maksutulu jääks tulemata. Eluasemelaenu võtmine ei ole ka ühiskonna lõikes ühekordne asi - seda antakse ja võetakse täna pidevalt.

Teisalt eluasemelaenudega, kus paar milli laenu oli võimalik igal normaalsema palgaga paaril saada, on ka tekitatud olukord, kus paljud on valinud endale elamismudeli, mis on kallis nii subjektile endale, omavalitsusele, riigile ja lõppeks ka keskkonnale. Isikuvabadus on muidugi püha asi, aga las siiis need valglinnastujad siis maksavad enda kulusid ka omast taskust - nende otsus, nende valik, nende kulud. Ma ei vaidle selle üle, kas on õige põllule kolida, vaid selle üle, kas selle planeerimisfiasko peavad nüüd ka teised maksumaksjad kinni maksma?

Täna on see laev asunud normaalsemale kursile - hästi lähevad kaubaks linnakorterid ja hinnad muudkui tõusevad (täna uuselamu 3-toaline linnakorter -130-160 tuhat eurot) ning põllukülad virelevad endiselt. Põldude virelemine tähendab ühtlasi seda, et arendajatel pole ka rahavoogu seda keskkonda inimväärsemaks muuta ning seda hakkab lõppeks tegema omavalitsus EL-i ja eelarve (st maksumaksja) rahadega.

Taolist probleemi suudeti enne 90ndaid siin efektiivselt vältida, eramuehitus oli kanaliseeritud tiheasumitesse, millel oli ka mingi loogiline seos muu sotsiaalse infraga. Täna meenutab tüüpilise Tallinna kuldse ringi valla asutus tihtipeale tuvide täis kakatud kaarti.

Küsimus on mitte selles, kas laenu või mitte (ilma ei saaks selgelt), vaid selles, kui odav või millega see peaks piiratud olema.
Et piiranguid polnud, see oli ka üks masu sügavuse põhjus ja ka selle Tallinna ümbruse põldudel lokkava porno põhjus.
Nüüd küsimus, kuidas seda pidanuks mõjutama? Meil ei mõjutatud, buumi ajal kallas keskvalitsus lisaeelarvetega veel õli tulle ning kärbetega muutis masu veel raskemaks.
Ilmselt olnuks teatud tasemest alates õige selle laenubuumi ohjamine maksupoliitiliste vahenditega.
Üks põhjus, miks aga ehitati sellist p**** ümber Tallinna on ka ehitus- ja planeeringunormatiivide puudumine.
Viimaste puudumisest on iseäranis huvitatud suured tegijad, sest reguleerimata keskkonnas on sedasi võimalik suuremat kala püüda, ehitada siia oludesse sobimatuid asju ja lollitada muul viisil võhikust ostjat. Naljakas küll, aga ehitustegevus käib Eestis tänini kas otseselt Soome või siis Soomest kopeeritud normatiivide alusel.