Mõtlesin eestlastest FW 190 pilootidest kirjutada veidi hiljem seal eestlaste lennuväes teema all, kas siis koos lennukooli looga, või päris omaette jutuna. Kirjutan siis siia selle küsimuse vastuseks kogu jutu ära (nii palju kui minul teada on, tegelikult on teema muidugi palju laiem).
Kui eestlaste ja lätlaste lennuüksused olid ennast igati heast küljest näidanud ning kuna pilootide järelkasvu näis olevat ning tulevat, siis tekkis plaan neist suuremaid väeosasi moodustama hakata. Nimetati neid Eesti ja Läti Õhuväeleegioniteks.
Ilmselt leegionite moodustamise ettevalmistuste raamides anti välja ka käskkiri I Luftflotte koosseisus ühe eestlaste ning ühe lätlastega mehitatud hävituslennuväe eskadrilli moodustamiseks (Luftwaffe kindralkortermeistri käskkiri Nr. 10570/44 31. maist 1944).
Selleks saadeti 10 eestlast ning 10 lätlast edasiõppima FW 190 hävituslennukeile. Mõlemist saadeti mehi kooli 5-meheliste gruppidena. Eestlastest läksid esimeses grupis oberleitnandid Karl Lumi, Lembit Raidal, John Sepa, leitnant Jüri Kukk ning oberfähnrich Aksel-Meinhard Kessler. Teises grupis olid ülemleitnandid Edgar Martensen, Anatol Rebane ja Albert Väärt ning leitnandid Voldemar Eller ja Harri Kollo.
Väljaõppel kolm neist hukkus – Eller, Raidal ja Kukk. Kusjuures kaks neist põrkasid grupilennu harjutuse ajal õhus kokku ning lennukid purunesid, kahjuks ei mäleta peast kes need just olid. Nende nimed ona aga ära mainitud H Arro raamatus (mis minult kahjuks jalutama on läinud
)
Esimestena jõudsid tegelikku lahingüksusesse stažeerima Karl Lumi ning John Sepa – olid juba septembris 1944 JG 54 ridades. Kui oktoobris 1944 saadeti eesti ja läti rahvuslikud lennuüksused laiali ning lendurid määrati kas SS-diviisidesse või saadeti Taani Esbjergi, kus kavatseti formeerida nn Langevarjurite Balti Leegioni, siis hävituslenduri koolituse saanud mehed otsustati saata teenistust jätkama saksa üksustesse.
Mehed jagunesid tõesti väga erinevatesse üksustesse. Lätlaste kohta on andmeid, et nood olid nii JG 54, JG 1 kui JG 4 koosseisus. Karl Lumi lendas 7./JG 4 koosseisu ning hukkus selle ridades.
Aksel Kessler ning Anatol Rebane olid mõlemad samuti JG 4 koosseisus, kuid erinevates eskadrillides. Rebane II.(Sturm)/JG 4 ning Kessler 6.(Sturm)/JG 4 koosseisus. Ei ole kuskil trükisõnas kohanud nende lahingtegevuse kirjeldusi, kuid väeosade nimedest on näha, et tegemist pigem hävitus-pommituslennuväega, kui puhtalt hävituslennuväega.
Kui sõja lõpp oli juba silmaga näha, siis tegid mehed otsuse samuti Rootsi lennata. Esimesena õnnestus see Kessleril, kes maandus 19. aprillil 1945 Bulltofta lennuväljal Rootsis. Anatol Rebane järgnes talle 30. aprillil 1945 (startis Parchimi lennuväljalt Berliini lähistel ning maandus Malmös).
Meeste lennukid, millega Rootsi lennati
Kessler - FW 190 A-8 W.Nr 961 076 'Must 10 + -'
Sellest on joonistatud ka ilus külgvaade
http://fw190.hobbyvista.com/dekker4.htm
nii et mudeliehitajail taas võimalus eestlase lennukit ehitada.
Rebane - FW 190 A-8 W.Nr 739 136 'Valge 15 + -'
sellest peaks ka pilte olema, aga pole netis kohanud ning siinkohal illustreerida ei saa.
Lennukid lammutati 1946. a. kuid mehed pääsesid venelastele väljaandmisest. Mõlemad peaks veel tänagi elus olema. Kessler USAs, Rebane elas varem samuti USAs, kuid kolis 2002. aastal Eestisse tagasi.
emotsioone.
