Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[denis23]

Lugupeetud kodanikud.

Küsimus ei ole vene gaasi kadumisest. Esitleks, Eesti ei saa gaasi tasuta, või poolmuidu, erinevalt, näiteks Ukrainast.
Teiseks, ükski kriitiline tootmisharu Eestis ei sõltu vene gaasist, jälle, erinevalt Ukrainast, kelle majanduse selgroo - metallurgia ja väetised püsivad puhtalt odava vene gaasi peal.


Küsimus on selles, mis saab peale vene gaasi kadumisest.
Ükskõik, mille tõttu tekib olukord, millal Gazprom katkestab (või ükskõik seda otsustab) gaasitarnete lõpetamist - see tähendab sellist olukorra eskaleerumist, millest järgmine või ülejärgmine või siis üle-üle-järgmine samm on täiemõõduline sõda Venemaa ja NATO vahel, kus Eestis on kohad esireas.


Mul pole vähimatki kahtlus, et vene gaasi tarnete katkemisest taevas eestis maa peale ei kukku.
Küll peaks see olema olukord, kus suure tõenäolisusega lokaalse tuumasõjani on jäänud üks samm. Kas äkki peaks ka seda teema arutama, kes ja kuidas on selleks valmis?

[Jaanus2]

Ei saa ka Ukraina gaasi poolmuidu. Küsitakse vist isegi rohkem kui muude eurooplaste käest, miks muidu on neil kasulikum sedasama vene gaasi läänest osta. Ja tuumasõjaga ei maksa hirmutada - kui gaasitarned katkevad, siis üks ei saa gaasi ja teine ei saa raha - mõlemal ebameeldiv ja tuumarelvaga ähvardamine asja ei paranda.

[Roamless]

Miks rääkida tuumasõjast. Venemaa hirmutab sellega, nagu Põhja-Korea. Isegi lokaalse tuumasõja puhul peaks Venemaa teadma, et lokaalne ei jääks lokaalseks, vaid läheks lõpuni välja. Näiteks, kui nad viskavad Poolas NATO soomuskolonnide hävitamiseks lokaalse tuumapommi, siis võivad venelased üsna kindlad olla, et ameeriklased ei vasta lokaalselt, vaid täiega. Hetkel on trumbid totaalse tuumasõja korral ameeriklaste käes. Seoses uute püüdurrakettide süsteemidega ja raketikaitse kilbi arendamisega, oleks neil isegi teoreetiline võimalus totaalne tuumasõda Venemaaga üle elada, kuid venelastel sellist võimalust ei ole. Seega nagu ka Põhja-Korea, Venemaa võib kõvatada tuumaarsenaliga, aga käiku ta seda vaevalt laseks muul ajal, kui otsese ründe puhul emamaale, sest selles sõjas võitjaid ei ole, vaid teisel poolel on mingil kujul võimalik eksisteerima jääda erinevalt Venemaast.

[Preacher]

Äkki Denis seletaks, mille pärast ta on nii jubedalt veendunud "lokaalses tuumasõjas", mida kogu maailma ajaloos pole mitte kordagi juhtunud. Miks peaks see juhtuma just nüüd ja praegu?

[vanahalb]

Ei saa ka Ukraina gaasi poolmuidu. Küsitakse vist isegi rohkem kui muude eurooplaste käest, miks muidu on neil kasulikum sedasama vene gaasi läänest osta.

Soodushinnaga leping sai koos Janukovitšiga otsa ja Gazpromi väitel on Ukraina neile üüratu summa võlgu. Kohtuvaidlus peaks alles pooleli olema. Sellepärast kõrgem hind kui muule Euroopale ja kas mitte neile vahepeal gaasi ei antudki ning seegi uudis on kuskilt silma jäänud, et Gazprom pakkus viimati 100$ alet, ehk sama hinda kui keskmine Euroopa riik maksab.
http://www.platts.com/news-feature/2014 ... ions/index

[Some]

Lugupeetud kodanikud.

Küsimus ei ole vene gaasi kadumisest. Esitleks, Eesti ei saa gaasi tasuta, või poolmuidu, erinevalt, näiteks Ukrainast.
Teiseks, ükski kriitiline tootmisharu Eestis ei sõltu vene gaasist, jälle, erinevalt Ukrainast, kelle majanduse selgroo - metallurgia ja väetised püsivad puhtalt odava vene gaasi peal.


Küsimus on selles, mis saab peale vene gaasi kadumisest.
Ükskõik, mille tõttu tekib olukord, millal Gazprom katkestab (või ükskõik seda otsustab) gaasitarnete lõpetamist - see tähendab sellist olukorra eskaleerumist, millest järgmine või ülejärgmine või siis üle-üle-järgmine samm on täiemõõduline sõda Venemaa ja NATO vahel, kus Eestis on kohad esireas.


Mul pole vähimatki kahtlus, et vene gaasi tarnete katkemisest taevas eestis maa peale ei kukku.
Küll peaks see olema olukord, kus suure tõenäolisusega lokaalse tuumasõjani on jäänud üks samm. Kas äkki peaks ka seda teema arutama, kes ja kuidas on selleks valmis?

Venemaa unustab, et NATO-l on tuumavõimekus suurem?

[Troll]

Denis on foorumist eemalolekut usinalt kasutanud vene šovinismi sisseahmimiseks. Kiseljovi vaadates ja Žirinovskit kuulates on ta nii härga täis läinud, et üldse enam maad jalgade all ei tunne. See on juba teine teema, kus ta tuumasõjaga ähvardama kukub. On ikka loogika - "osta, raisk, gaasi, muidu lajatan tuumamalakaga!" Mees, sul on pidurid päriselt kadunud, nagu suurel enamikul venelastest huilodel! Olete end ajakirjandushüsteeriaga nii üles kütnud, et usute oma sitast Venemaad kõikvõimsaks olevat.

[kana tagumik]

Tõnis Oja nafta hinna langetamisest ja mõjust venemaale: hinda ei mõjuta mitte tootjad vaid spekulandid:

http://arvamus.postimees.ee/2912143/ton ... na-utoopia

[Kapten Trumm]

Seda nafta hinna värki tuleks vaadata koos kahe küsimusega
1. mis imevägi selle nafta hinna alla ajab - meenutuseks, et eelmine talv oli nt siinkandis üsnagi soe - hind aga ikkagi kõrge.
2. milline on VF võime mõjutada (nt sõjaliste vahenditega) protsesse, mispeale tänu need samad "spekulandid" hinna üles ajavad.

Nafta ja gaas moodustavad vene ekspordist 70%, eelarvetuludest umbes pool, kuid SKP-st ca 16%, seega jutt, et venelased elavad naftatulust, ei ole ka päris õige. Lisaks on VF-l üllatavalt väike võlakoormus (umbes 3 korda proportsionaalselt väiksem kui USA-l), seega kunstlikult nafta hinda alla ajades võtab Venemaa lihtsalt jooksvateks eelarvekuludeks laenu (nt Hiinast). Lisaks võib karta, et väljapääsmatusse olukorda viiduna teeb Kreml ka meeleheitlikke samme, üks variant on see, et ühel hetkel viib Iraan läbi tuumakatsetuse, olles üllatuslikult saavutanud tuumaprogrammis läbimurde (vaat mis siis need "spekulandid" selle nafta hinnaga teevad).

Sestap arvan, et selline primitiivne konstruktsioon "nafta hind langeb ja vene riik on käpuli" ei ole praktikas eriti teostatav. Pigem on see lihtsalt soovmõtlemise vili, sest juba väikesel järgimõtlemisel paistavad päris suured takistused selle asja teel.

[Kilo Tango]

Seda nafta hinna värki tuleks vaadata koos kahe küsimusega
1. mis imevägi selle nafta hinna alla ajab - meenutuseks, et eelmine talv oli nt siinkandis üsnagi soe - hind aga ikkagi kõrge.
2. milline on VF võime mõjutada (nt sõjaliste vahenditega) protsesse, mispeale tänu need samad "spekulandid" hinna üles ajavad.

Nafta ja gaas moodustavad vene ekspordist 70%, eelarvetuludest umbes pool, kuid SKP-st ca 16%, seega jutt, et venelased elavad naftatulust, ei ole ka päris õige.

Kui eelarvetuludest u. pool, siis osakaal SKP-st pole oluline. Võta Vene riigi tuludest pool ära - vaata, mis juhtub.

Mis puutub laenamist hiinlastelt, siis hiinlased jägivad väga hoolega, kuhu nad oma raha matavad. See tähendab, et protsent oleks ainsa rahapkkuja ja kõrge riigiriski tõttu röövellik.

[Jaanus2]

SKP ei näita suurt midagi, mida naturaalmajanduslikum on riik, seda vähem see näitab. Kui sõber pügab mul juukseid ja mina temal ja me teineteisele ei maksa, siis SKP suurenenud ei ole. Kui mina annan sõbrale 10 euri ja saan selle 10 euri pärast jälle tagasi, siis on SKP suurenenud tervelt 20 euri võrra. Tulemus on mõlemal juhul täpselt sama - 2 pügatud pead.
Sellepärast võib arvata, et ka Ukraina ei ole Venemaast tegelikult nii palju vaesem, nagu SKP-st võiks järeldada.

[Kapten Trumm]

Enne selle nafta osakaalu üle rõõmustamist eelarves tasuks mõelda, et nafta, gaasi- ja üldisemalt maavaratööstus on Venemaal sügavalt riiklik ning need tulud kajastuvadki otse eelarves. Lisaks on selle "naftatööstuse" hulgas kummalisi ettevõtteid (nt Gazpromile kuuluvad meediakanalid). Seepärast vihjasingi, et vaadake GDPd kah igaks juhuks (kus see valdkond polegi eriti tähtis). Näiteks Norras, kus nafta tähtsus ekspordis on analoogses klassis, ei ole eelarves näha mingeid "naftatulusid", mis ei tähenda, et nt Norra oleks naftahinna hüpoteetilisest langusest kuidagi vähem kõigutatud. Kõik aga muudkui räägivad Norra müütilistest "naftatuludest".

Mis mu jutu mõte tegelikult on: et ma tahaks hoiatada sellise hüsteerilis-soovmõtlemise eest "idaprotsesside" prognoosimisel, mis siin juba mõnda aega tooni näib andvat.

Täielik soovmõtlemine on arusaam, justkui nafta hinda annaks mingi poliitbüroo määrusega tõsta-langetada. Tegelikult lääne käsutuses polegi mingeid vahendeid selle tegemiseks kui USA strateegilised naftavarud. USA strateegiliste naftavarude suurus vastab täna umbes maailma 10 päeva naftatoondagule, kui ka kogu selle sisaldus korraga turule paisata, on mõju väike ja lühiajaline. Nafta on börsil kaubeldav kaup, palju müüjad, palju ostjaid. Vastasel juhul saaks ju lääne majandust jahutavaid nafta hinnatõuse kah mingi "poliitbüroo määrusega" maha võtta...

Sealt edasi tulevad juba jõumeetodid nagu VF majandusblokaad.

[vanahalb]

Mis puutub laenamist hiinlastelt, siis hiinlased jägivad väga hoolega, kuhu nad oma raha matavad. See tähendab, et protsent oleks ainsa rahapkkuja ja kõrge riigiriski tõttu röövellik.

Hiinlased teevad tihti selliseid tehinguid, et mingi projekti jaoks laenatakse raha. Tingimustel, et hiinlased ise on insenerid, materjal (eelkõige ehitusteras jms ) tuleb Hiinast osta, kõige parem kui ehitaksid ka hiinlased ja töömeeste raha kantaks Hiinasse kus siis pereliikmed Hiina kaupa ostaksid. Siis on vorstijuppi juba neljast otsast nüsitud ja laenuprotsent pole üldse kõrge.
Jaapanlased teevad ka samamoodi, kohe tuleb meelde ca 1996 a kriis. Eestis pakuti siis autoliisingut tõesti röövelliku protsendiga v.a Honda kellel oli see poolmuidu. Jaapani pangad andsid raha, tingimusel, et selle eest tuleb Honda osta. Ja igasse taresse sigis Honda Civic (kes veel mäletab)
Venelastel pole minuarust mingi küsimus madala protsendiga laenu saada, aga see seab piirangud ostetavale kaubale. Hiina Hiinaks, nad veel kõike ei oska, aga Jaapani tehnoloogia on täiesti võrdne Lääne-Euroopa või USA-ga. Vene toidusanktsioonid Jaapanit praegult ei puuduta, tahetakse vist häid suhteid hoida.

Ja krt, deniss, rsk, pead sa siin plätrama tuumasõjast? Ma olen nüüd juba kahel õhtul taevas tuumaseene kujulist pilve näinud. Kui pead raputada, silmi kissitada ja pikemalt jälgida, on ikka tavaline pilv - ei muuda nii kiiresti kuju. Võib-olla on varemgi olnud kuid pole osanud niimoodi vaadata. Aga kerkinud on need Venemaa poolel, Narva veehoidla taga. Ei tea, kas mingid tõusvad õhuvoolud kui päike tuulevaiksel õhtul loojub ja maa ning veepind erinevalt jahtuvad?

[Martin Peeter]

Der Spiegel nafta hinnast. Hoolimata kriisidest Iraagis-Süürias, Iisraelis, Lääne-Aafrikas ja Ukrainas nafta hind langeb. Põhjuseks on tootmise mahu kiire kasv viimastel aastatel (eriti USA ja Kanada) ning nõudluse vähenemine (majanduskasv puudub).
Kes saksa keelt oskab, soovitan. On ka graafik nafta hinnast alates 1976. 1986 langes nafta hind järsult ja me teame, mis edasi juhtus. Ega see muidugi ainus NLiidu kokkuvarisemise põhjus polnud, aga osa sellest siiski.

http://www.spiegel.de/wirtschaft/untern ... 87112.html

[Jalutu]

No hetkel on poliitilised kired sedavõrd kõrgeks aetud, et enne annab VF Jaapanile saared tagasi kui jätab Ukraina rahule.