Jõelaevad Emajõel

[tympsa]

Tänu Aurikule selgituste eest-

Kuid fakt, et laeva lohistamisvõimalust enam pole, teeb Emajõe-Peipsi laevanduse perspektiivid üsna lahjaks. Jah, oletame, et ostetaksegi mõni suurem laev, no kasvõi toosama poolakate Raketa.Kuidas pärgli päralt ta Sillamäe sadamast Peipsile saada ? Valmis laeva nagu tükkideks lõigata ei taha...Kas maanteed pidi enam mahub, on küsitav just kõrguse mõttes.Laius ja pikkus pole probleemiks.

USA-s pidi olema kaubadirizaabel, mis tõstab 66 tonni õhku ja viib kuhu vaja, kuid meie tingimustes on laeva õhu kaudu toimetada siiski fantastika valdkonda kuuluv.Ja maksaks ilmselt rohkem kui laev ise.

Tjah, kahju, et kui nõukaajal suurejooneliselt paisutati Narva veehoidlat ja jõevesi juhiti läbi elektrijaama kanali, et siis ühtlasi ei ehitatud teist lüüsidega kanalit, mille kaudu laevad veehoidlast jõe alamjooksule pääseks.Muide, ma olen justkui kuskilt lugenud, et mingil ajal isegi olid plaanid teha jõele lüüsid ja muuta see laevatatavaks, kuid nüüd, piirijõega seda enam ei juhtu. Isegi selle nõukaaegse veehoidla tammi hooldamise pärast jageletakse ja käidi kohutki, mis veel suurematest projektidest rääkida

Aga tore oleks ju küll kui laevaga merelt Peipsisse saaks...

[aurik]

Kuid fakt, et laeva lohistamisvõimalust enam pole, teeb Emajõe-Peipsi laevanduse perspektiivid üsna lahjaks. Jah, oletame, et ostetaksegi mõni suurem laev, no kasvõi toosama poolakate Raketa.Kuidas pärgli päralt ta Sillamäe sadamast Peipsile saada ? Valmis laeva nagu tükkideks lõigata ei taha...Kas maanteed pidi enam mahub, on küsitav just kõrguse mõttes.Laius ja pikkus pole probleemiks.

"Raketa" taolist annab tuua treileriga maad mööda ilma lõikumata, ainult mastid maha ja elektriliine vajadusel lahti võttes ja hiljem kokku ühendades. Nii tuli "Raketa-3" ja ülejäänud pihkvalased. Kiirlaev ju üsna kerge.
Aga suurema laevaga on meie tingimustes tõesti parajad küsimärgid.
Juhtusin kunagi ühele Venemaa saidile ja seal olid kirjas Vene (vist)teedeministeeriumi plaanid 1916.aastast. Peipsi järve ja Soome lahe vaheline püsiühendus oli kavas rajada 20-te II poolel. EW ajal mingid kavad idee tasandil vist olid ka aga sovetiaegsetest pole midagi kuulnud.
Euroopas pole praegu tegelikult nii 40-50 m pikkuste laevade tarimine teise jõestikku haruldane. Vastav tehnika on olemas, kui millalgi mõne pildi peale satun, panen viite üles. Tegu on väga suurte treileritega, mille kõrval need, mis uue Piirissaare praami tükke Tallinnast Tartusse tassisid, on poisikesed. Peaasi, et laeva keret ennast lõhkuma ei pea, aga tekiehitustega annab alati mängida.

[aurik]

Sattusin täna pildi peale, millest olen puudust tundnud- "Uku" pärast II MS, siis kui mõned aastad reisilaevana sõitis.

uku45.jpg (268.24 KiB) Vaadatud 8660 korda

[renard]

Isegi unistanud, et Peipsi - Emajõgi - Võrtsjärv - Väike Emajõgi oleks korralikult veetranspordiga.

Kõige olulisem küsimus on ju, et mis selle mõte oleks? Mis selle projekti ära tasuks?

Kui see oleks tasuv projekt, siis võiks kasvõi Väike Emajõe ühendada lüüside ja kanalitega Liivi Lahte. Sealt oleks võibolla lihtsamgi, kui maardlaid kinni panna ja Venemaaga maid jagada.

[Lemet]

Vana Vanemuine pukseeritakse täna lodjakoja juurde

http://tartu.postimees.ee/2981705/vana- ... oja-juurde

[tympsa]

Jah, ja pukseeritigi Vanemuine ära, mahtus sildade alt läbi ja puha.
Eks näis mis edasi saab, tööd on seal väga palju.

http://tartu.postimees.ee/2982021/video ... oja-juurde

Kui teaks, et laev täielikult ja professionaalselt restaureeritakse ja läheb taas tartlaste käsutusse sõitva jõe/ järvelaevana, mis teeb regulaarreise Peipsile, oleks isegi nõus annetama mõõduka summa taastamise fondi.

Kui ta aga jääb mingiks elutuks workshop/ekstreem-ööbimispaigaks, mida jõge pidi edasi ja tagasi pukseerima hakatakse, siis ilmselt mitte.

Muide, kus Vanemuise laevakell on ?, seda ei hakanud silma.
Kuskil Kilgi kaminasimsil või on arvukad rüüstajad aegade jooksul selle pihta pannud ?

[sammal.habe]

mnjah. huvitav, et Tartu linnaisad lubavad Vanemuist rannal putitada, ent Pegasuse vastu oldi kurjem kui kõu?
mäletatavasti: http://tartu.postimees.ee/999806/tartu- ... s-vuntsida

[tympsa]

sellega on nii ja naa. Vaevalt nüüd vana värvi ja roostetükid randa väga reostavad kui laeva alla ja ümber katted maha pannakse ja sodi hiljem ära koristatakse. Samas niisugune omal käel taastamine on poolik värk, seda peaks tegema ikka laevaremondispetsid ning parem kui kohe täies mahus, et järgmiseks navigatsioonihooajaks saaks sõidukorda . Mille jaoks oleks raha vaja.

kuid kes hakkab lodjakojale seda raha andma kui nende eesmärgid laeva suhtes on väga udused , et mitte öelda hämarad. Mingid õpikojad, ööbimised jne -see pole ikka see, milleks see laev ehitati ja millena teda ka 25 aastat kasutati.

Reisilaev-, millega sõit kättesaadav kõigile, - see oleks teine asi.
Selle jaoks annetaks rahvas ja sponsorid ilmselt ka raha
Kuid sellist eesmärki lodjakoda pole seadnud.

Muuseas, kuidas ja kus Vanemuist ja Lermontovi vanasti remonditi ? Ikka kuskil kaldal, kuid minu mälu küll ei ütle, kus täpselt.

[aurik]

Muuseas, kuidas ja kus Vanemuist ja Lermontovi vanasti remonditi ? Ikka kuskil kaldal, kuid minu mälu küll ei ütle, kus täpselt.

Ma saa kiirvastuse anda. Ikka slipi peal. Sinna mahtus isegi "Lermontov" ära. Tõsi, viimati tõmmati "Lermontov" kuivale 1972.a. ja siis oli kohaks ülejõe poolne kallas praeguse turusilla kandis. Seal ta siis terve talve pukkide peal seisis. Slipil käis parasjagu uue liivapraami ehitus ja veel paar alust olid remondis, nii et ta sinna lihtviisil ei mahtunud.

[Manurhin]

Hea, et Vanemuisega midagigi nüüd toimub. Loodetavasti ei lähe aga nii, et tehakse lodjakoja juures vinks-vonks korda, pannakse mootorid-möllud-värgid peale ja siis selgub, et ... Uups, madala veeseisu ajal jääb Kaarsilla juures põhja peale kinni, kõrge veega aga tuleks pool tekiehitust maha võtta .

[aurik]

Lähen Vanemuise teema juurest nüüd mujale.
Täpsustusi- parandusi

Asjatundjad tulid appi ja täiendasid pisut "Narvat"
Oli tõesti soomlane, aga ehitatud siiski 1912.a., seega "Ukuga" sama aasta poiss. Algne nimi " Uusi Vieremä". Millal Eestisse toodi, pole pihta saanud, varaseim leitud netikirje temast on 1936.a.

Nüüd selge, et juba 1934.a. oli kindlasti Narvas
----
lk. 22 pani hea ksf Needus üle ühe retroklipi ja mina arvasin õnnetul kombel, et vahemikus 4.41- 4.49 kai ääres seisev reisilaev on "Pioneer" . Täiendav uurimine tuvastas, et tegelikult on see "Joala" ise!
http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.ph ... 1353421670
----

Kui see oleks tasuv projekt, siis võiks kasvõi Väike Emajõe ühendada lüüside ja kanalitega Liivi Lahte. Sealt oleks võibolla lihtsamgi, kui maardlaid kinni panna ja Venemaaga maid jagada.

Selline mõte XIX saj. aeg- ajalt püsti oli ja propageeris veel XIX-XX saj. vahetusel Bergide pere. Aga realiseerimiseni mingist otsast ei jõutud. Vaatamata sellele, et tol ajal olid jõed veerohkemad, polnud Gauja jõgi ka siis laevatatav, vaid parvetatav-paaditatav. Kui seda püüda tänapäeval realiseerida, tuleks asi veel kallim (ja mõttetum) kui juba ametlikult maha maetud Tartu -Viljandi -Pärnu veetee idee.
----
Ja nüüd küsimus, mida saaksid lahendada vaid need, kellel pensioniiga käes või lähenemas.
Pilt aastast 1964. Koht- turuhoone esine randumissild.

KoiTas.jpg (297.53 KiB) Vaadatud 8041 korda

Mul pole erilist kahtlust, et seal peatuvad Ranna liini laevad. Aga miks oli nende peatus 1964.a. seal, mitte praeguse Kalevipoja samba kõrval? Ja miks "Koidula" on ninaga vales suunas? Mul on küll oma versioonid, mida ma hiljem võin esitada, aga vaataks enne, kas tuleb vahetatute pealtnägijate selgitusi

[retti]

Esimesena võiks ju ütelda invasioon jõhvikasohu. Need sõidud olid tolajal ülipopulaarsed.
Aga sellel pildil ei ole see nii.
Sama populaarsed linnarahva hulgas olid rahvaüritused (mitte ainult Jaanituled) Mäksa ja Kastre parkides.Sinna viidi rahvast laevadega samuti kui Rannale.Siin võib sellega küll tegemist olla.
Miks peatus oli Turuhoone,aga mitte Kreutzwaldi/Kalevipoja kohal, - sealt veeti ju inimesi suure aerupaadiga Ülejõele niikaua kui Kaarsild valmis sai 1960.
Kas see pilt on kindlalt 1964? Minu mälestustes sel aastal käisid juba Kaarsilla ja Võidu silla vahel Emajõe kallaste kindlustustööd.Ja siis vist viidigi peatus ära Kreutzwaldi juurde

[aurik]

Pilt dateeritud 1964.a.
Rahvapeo võimalus on tõesti õhus, aga reeglina eri liinidel sõitvaid laevu segaduste vältimiseks korraga ühte peatusesse ei topitud. Aga pole võimatu, et kõrval seisev "Tasuja" ootab järgmist satsi.
Kreutzwaldi peatus oli kindlasti 60-te I poolel kasutuses. Meil siin foorumiski mitu pilti, mis tehtud kindlalt enne 1964. aastat ja laevad seismas Kreutzwaldi juures.
Pildil on veel üks omapära- "Koidula" kapteniruhv! Originaalis oli "Moskvitšide" oma kõrgem ja poolkaare kujulise joonega. Kuna sellega oli sildade alt kõrgema veega raske läbi pääseda, siis võeti see hooaja I poolel üldse maha. Aga ilmselt panid kaptenid lõpuks lärmama, sest vihmase ilmaga võis laeva juhtimine olla niimoodi paras kannatus. 1964-65 olid laevadel väga madalad ruhvid, mille aknad olid nagu kuulipilduja pesa pilu. Et Emajõel oli aga 1964-77 madalveetsükkel, siis leiti ilmselt, et nii madalat katust pole enam vaja ja 1966 oli peale pandud ruhvi kolmas variant, viimasest natuke kõrgem, aga ikka kandilise joonega. See on "Pegasusel" praegugi.
Üks pilt lk 20 keskel on "Koidula" Kreutzwaldi peatuses ja on näha, et pontoon on peaaegu vastu betoonseina. Võib-olla viidi peatus ajutiselt turuhoone juurde seoses sealse kaldakindlustuse remondiga, aga võib-olla hoopis sellega, et madalveeaastal nagu 1964 oli, ei saanud laevad enam kaldale nii lähedale. Igal juhul tekkisid Kreutzwaldi ausamba juurde küllalt kapitaalsed ja kaugeleulatuvad randumissillad, mille külge sai pontooni kirjutada.
Pildil madala ruhviga "Kreutzwald" uue randumissilla juures

[aurik]

sealt veeti ju inimesi suure aerupaadiga Ülejõele niikaua kui Kaarsild valmis sai 1960.

Pilt pole täpselt dateeritud, aga selgituses on 50-d. Võimalik, et üleveopaadist jäänud sillakest kasutatigi 60-te algul pontooni kinnitamiseks

Kas see pilt on kindlalt 1964? Minu mälestustes sel aastal käisid juba Kaarsilla ja Võidu silla vahel Emajõe kallaste kindlustustööd.

Järgnev pilt aastast 1964. Suurendasin oma arvutis niipalju kui sain ja tundub, et saab kindlaks teha kuupäeva- 7.november
Puiestee ääres rahvamass. Puud raagus ja veeseis ka erakordselt madal, nii et 1.mai ei kõlbaks.
Näha, et ülejõe kalda ehitus on alanud, aga pole veel eriti kaugele jõudnud. Nii et suvel võis praeguse Atlantise kohal vabalt veel looduslik kallas olla.

emajõgi.jpg (39.21 KiB) Vaadatud 7857 korda

[retti]

Sama asi samal päeval 180 kraadi teiseltpoolt.Aga minul salvestatuna 7.nov.1965. Võta nüüd kinni...
Hotell Tartu juba on aga katlamaja korsten pole veel täiskõrguses.
Paadiveost üle Emajõe leiab ka veel mõne pildi.