Mida Ukrainast õppida?

[ruger]

Õppetund Ukrainast on juba see, mida kulub meditsiinitarvetena, mida Eesti abiga hangitakse. See on hea ülevaade lahingmeditsiini vajadustest. Muidugi on meil kõvasti parem olukord nende osas, kuid siiski õpetlik ja vajalik ülevaade saadakse sellega, mida on vaja lahingutingimustes. Selles suhtes on Vaba Ukraina MTÜ abistamine, ka abi meile endale.

[kuido20]

Õppetund võiks olla see, et kui "heatahtlikud inimesed" annavad autoga "humanitaarabi". Siis ei maksa seda "humanitaarabi" ilma kontrollimata oma vägede juurde viia, sest see võib plahvatada. Üleüldse peaksid kõik veoautode juhid olema oma kauba kohta teadlikumad.

Kuidagi on meelde jäänud, et lased autojuhil ise pagasniku avada ja avamise hetkel seisad ise inimese taga, inimkilp või nii.
Üks kord töötas, edaspidi on targemad.

[hillart]

http://twower.livejournal.com/1434630.html

Структура медицинского обеспечения АТО

twower
26 сентября, 13:36
Информация опубликована одним из членов украинского общественного движения "Опора":

*****
Итак, единственное полезное что я вынес из вчерашней Общественного совета МОУ так это структура медицинского обеспечения АТО. Буду писать тезисно, как записал.
- Увеличены штаты медицинских рот как во время войны (до 115 должностей) так и по миру (до 58 должностей) - это на уровне бригад;
- В Яворове подготовлено 20 инструкторов по стандартам НАТО, еще 24 проходят обучение, все они будут передавать приобретенные знания в своих подразделениях;
- В плену террористов находятся 4 медика: 2 водителя и 2 хирурга, используемых для оперирования террористов;
- За время АТО погибли 6 медиков, 39 ранены (часть на поле боя во время оказания помощи);
- Медики получили 11 млн грн из денег 565 [565 - номер для сбора народных денег в помощь украинской армии];
- Проходит испытания медицинский БТР для эвакуации, испытания должны были закончиться в сентябре, но выявлен ряд недостатков, поэтому вопрос принятия на вооружение затягивается;
- В МОУ нет никакого медицинского вертолета, сейчас формируют звена медицинских вертолетов в каждой из частей Армейской авиации (по 3 машины);
- Ан-26 "Вита" делает в среднем по 2 вылета в день;
- Сформировано 2 автосанитарные роты по 45 автомобилей;
- Развернуты 2 (из 4 имеющихся) мобильных госпиталя (2 в резерве в ППД), при них действуют 2 санитарно-гигиенические группы;
- Развернуты 7 передвижных санитарных групп;
- Развернуты 20 полевых госпиталей;
- Индивидуальные аптечки не предусмотрены, но над этим работают, цена вопроса - 200 млн грн;
- Всего по стране привлечено 27 лечебных учреждений на 5500 койко-мест, и 31 бригада из госпиталей (в одной бригаде 2 хирурга, анестезиолог, и еще пару человек);
- Привлечено 7 учреждений Академии наук;
- В 3-х госпиталях (Днепр, Николаев, Чернигов) увеличено кол-во койкомест;
- За время АТО было 2700 раненых (прошедших через учреждения ОС МОУ, я так понимаю);
- 4 человека запротезировано протезами немецкой фирмы (Отто Бок, или как-то так);
- Восстанавливаются психологические отделения и кабинеты при всех медицинских учреждениях, а во Львове заново сформирован;
В целом, есть все, но все очень старое Не хватает специалистов, оборудования, автотранспорта и т.д.

ATO meditsiinilise tagamise struktuur
Rahvaliikumise "Opor" ühe liikme poolt publitseeritud teave:

*****
Nii-siis, ainuke asi, mida ma saan eilsest Ukraina KaMin avalikust nõukogust kasulikku esile tuua, on ATO meditsiinilise tagamise struktuur. Toon need ära teeside kaupa, nagu need kirja panin.
- Suurendatud on meditsiiniroodude (kompaniid) IK nii SA-l (kuni 115 ametikohta), kui RA-l (kuni 58 ametikohta) - seda brigaadi tasemel;
- Jaroslavlis said 20 instruktorit NATO-standarditele vastava väljaõppe, veel 24 on samas väljaõppel, ning kõik nad hakkavad õpitut oma allüksustes edasi andma;
- Sõjavangis terroristide juures on 4 meedikut: 2 autojuhti ja 2 kirurgi, keda kasutatakse seal terroristide poolt kirurgilistel operatsioonidel;
- ATO jooksul on surma saanud 6 ja haavata 39 meedikut (osad lahinguväljal meditsiiniabi andes);
- Meedikud said 565-rahast (565 - rahvaalgatuslik Ukraina Armee abistamiseks raha kogumise number) 11 miljonit grivnat;
- Katsetamisel on evakuatsiooniks kasutatav meditsiini-BTR, katsetused pidid lõppema septembris, kuid kuna selgus rida puudusi, siis relvastusse võtmise küsimus lükkub edasi;
- Ukraina KaMin-il pole ühtegi meditsiinihelikopterit, nüüd formeeritakse iga armeelennuväe üksuse juurde meditsiinihelikopterite lüli (3 masinat igas);
- Аn-26 "Вита" teeb keskmiselt 2 lendu päevas;
- Formeeritud on 2 sanitaarautode roodu (kompaniid), a´45 autot;
- Maastikule on viidud 2 (4-st olemasolevast) mobiilset välihospidali (2 reservis) ja nende juures töötavad 2 sanitaarhügieeni gruppi;
- Maastikule on viidud 7 liikuvat sanitaargruppi;
- Töötab 20 välihaiglat;
- Individuaalapteeke pole veel üle vaadatud, kuid selle kallal töötatakse, küsimuse maksumus on 200 miljonit grivnat;
- Kokku on kogu riigis riigikaitsesse kaasatud 27 raviasutust 5500 haigevoodi kohaga, ja 31 haiglaprigaadi ( a´2 kirurgi, anestesioloog ja veel paar inimest);
- Kaasatud on Teaduste Akadeemia 7 allasutust;
- 3-s hospidalis (Dnepr, Nikolajev, Tšernigov) on suurendatud haigevoodikohtade arvu;
- Kogu ATO jooksul on olnud 2700 havatut (nagu ma aru saan, siis on see arv, kes on läinud läbi KaMin-i alluvuses olevate meditsiiniüksuste);
- 4 inimest on saanud proteesid saksa firmast Otto Bock;
- Taasluuakse psühholoogia (tõenäoliselt viga - peaks olema psühhiaatria) osakonnad ja kabinetid kõigi meditsiiniasutuste juures, kusjuures Lvovis luuaks see n.ö. nullist;
Ühe sõnaga - kõik on olemas, kuid see kõik on väga vana, arhailine. Ei jätku spetsialiste, seadmeid, autotransporti jne.

NB!
See kõik on ATO kogemusest tulenev. Kõik see, mida seal nüüd luuakse ja taasluuakse ning mida veel praegu EKV-s vajalikuks ei peeta. See on kogemus, teiste verine kogemus, millest õppida.

[Kapten Trumm]

- Индивидуальные аптечки не предусмотрены, но над этим работают, цена вопроса - 200 млн грн;

Individuaalapteeke pole veel üle vaadatud, kuid selle kallal töötatakse, küsimuse maksumus on 200 miljonit grivnat;

Siin on oluline, võibolla süsteemi kui sellist illustreeriv asi, mis Sulle jäi võibolla kahe silma vahele:
"Ne predusmotreno" tähendab "Pole ette nähtud", labasemalt öeldes "ne polozeno".
Mis muudab kogu lause tähendust ja räägib nii mõndagi ka Ukrainas toimunust - individuaalseid apteeke (kas sidumispakette - paket perevjasotsnõi vene k) pole sõduritele ette nähtud on asja sisu....isiklikud esmaabi vahendid on kogu sõjameditsiini vundament ju.

Päris räme, kui mindi sõtta, ilma et oleks sidemerulli taskusse pista....

[hillart]

Ei, see pole päris selliselt, nagu sa arvad. Hiljutiselt jutuajamiselt Ukraina vastava pagunites ametimehega on meelde jäänud individuaalapteekide koha pealt järgmine: Individuaalapteegi all peetakse ukrainlaste juures silmas (arvata võib, et ka selles eelnevas tsiteeringus) seda NA ajast pärinevat oranži karbikest, milliseid küll kõik laod pungil täis olid, kuid missuguseid viimase 20 aasta jooksul ei uuendatud, ega hooldatud poldud. Sisaldas see teadupärast teatavaid ABK-kaitsepreparaate, antibiootikumi ja valuvaigistit (morfiin). Tingitud oli selline olukord meditsiiniteenistuse IK äärmuslikust koondamisest ka meditsiiniladudes. ( NB! midagi, mida ka meil võiks silmas pidada)
Žgutid-sidemed olid ikka kõigi võitlejate jaoks olemas. Kogemuse koha pealt veel nii palju, et praeguseks on reaalsest lahingutegevusest tulenevalt iga võitleja varustatud lisaks 2-le sidemepakendile ka 2 žgutiga (varem oli mõlemit vaid 1 ette nähtud).
Mida siis veel ära märgiti. (See ja järgnev jutt ei puuduta küll enam eelpool tsiteeritud lõiku, vaid on tuletatud mainitud suhtlemisest).
1. Pataljoni ja brigaadi tasemel saab tänapäeva lahingutegevuses (eriti tingimustes, kus puudub täpselt fikseeritud rindejoon) kannatanute-haavatute transpordiks kasutada vaid soomustatud transpordivahendeid (millistest aga kange puudus käes - sellest ka siis need erinevad isetegevuslikud soomused). Tingis seda soomustamata meditsiinitranspordivahendite ja nende meeskondade liiglühike kestvus lahingutsoonis. Eriti põrutav oli selle tõsiasja konstateerimine konflikti algfaasis, kogemuste puudusest. Sellist laristamist väljaõppinud kaadri ja kallihinnalise varustusega aga ei saa isegi mitte rikkad riigid endale lubada, saati siis Ukraina. Jälle kogemus, mida tarvitseks meil silmas pidada, sest meil pole sellele tasemele soomust üldse mitte ette nähtud ja õppuste käigus üritatakse süüdimatult ilm igasuguse katteta (presenti-vineeri ei saa ju arvestada) meditsiinitransporti lausa rühma ja jao tasemele saata.
2. Esmaselt leidsid Ukrainas lahingute tsoonis kohe kasutamist 2 välihaiglat, sest kogu Ukrainas (mitte ainult Ida-Ukrainas, kuid seal eriti) oli tsiviilhaiglate personal pea-aegu jäägitult laiali jooksnud. Arstid-õed olid ettenägelikult kiirelt-kiirelt kohvrid pakkinud ja kes sai see ka välismaale putkanud. (Midagi, mida ka meil tõsiselt arvestada. ). Ca. pooled neist olla küll mingi aja pärast kusagilt taas välja ilmunud ja oma tegevust jätkanud, aga sellest oli lahingute alguses vähe abi.
Nende välihaiglatega olevat olnud veel selline lugu, et analoogselt meil toimuvaga, olid ka Ukraina Armees parasjagu käimas meditsiiniteenistuse reformid, missugused kätkesid endas tegevteenistuslaste arvu tugevat kärpimist, sõjaväehaiglate sulgemist, tsiviiltervishoiuteenusele üleminekus, ladustatud välihaiglate likvideerimist jms. Kuna armeesüsteem on suure riigi puhul suhteliselt inertne, siis poldud jõutud neid välihaiglaid veel maha müüa või prügimäele vedada ja ka vastav IK oli veel lahtilaskmise ootuses nende komplekteerimiseks käepärast võtta. Igatahes tänasid nad jumalat, et need inimesed ja haiglad veel käepärast olid ja neid kohe käiku võis lasta. Varustus oli küll vana, kuid, noh, ajas vähemalt esialgu asja ära ja töötas küll. Jälle midagi, mida võiks just-kui teiste kogemusest õppida, selmet ise oma verised piitsutused kätte saada.
3. Üksikmehe ja jao taseme esmaabi ja pääste väljaõpe. Väljaõpe, väljaõpe, väljaõpe. Selle (esamaabiväljaõpe) puudumine ja sellesse formaalne suhtumine, mis kaasnes laialt levinud nn. rämbomentaliteedile (eriti vabatahtlike juures), tõi esialgses lahingutegevuses kaasa väga suuri pöördumatuid kaotusi elavjõus
Jälle midagi, mida meie karmid "rindemehed" arvestama peaksid.
4. Mobiliseeritud tsiviilmeedikud pole rakendatavad lahinguüksustes (kompanii ja pataljoni tase) oma puuduvate või väga kasinate sõjaväeliste oskuste-teadmiste tõttu. Neid kasutatakse peamiselt vaid välihospidalides ja sõjaväehaiglates. Jälle tuletati hea sõnaga meelde, et nad polnud veel jõudnud planeeritud kaadrikoondamisi läbi viia ja kaaderkoosseisu meditsiiniteenistuse ohvitserid-allohvitserid olid konflikti algfaasis kohe käepärast võtta ning nendega sai koheselt kompleteerida ära üksuste meditsiiniallüksused.
5. NB! Märkimisväärne hulk psüühiliste häiretga võitlejaid lahingutsoonist - oluliselt tõusnud vajadus psühholoogide ja psühhiaatrite järele relvajõudude süsteemis.
6. Mobiilsed sanitaar-hügieeni ja kirurgilised grupid (komplekteeritud kaaderkoosseisuga) lahingute tsoonis on äärmiselt vajalikud.

Lisame siis juurde veel ka need kogemusekillud, mis eelnevas tsiteeringus äramärkimist leidsid (meditsiinitranspordiüksused, välihaiglad, soomustatud med. transport üksuste tasemel, psühholoogia-psühhiaatria tähtsuse oluline tõus, jne., jne.) ja saame päris korraliku kogemustepaketi, missugust võiks just-kui silmas pidada RKAK-i arendades. Seda muidugi siis, kui me tõesti ka reaalselt vastupanu osutada plaanime, mitte pelgalt heidutusele, ehk siis sellele mis piisavalt seksikas paistub ja vägev välja näidata, ei keskendu. Heidutusel pole meditsiiniteenistust teadupärast vaja, sest seda pole tavatingimustes eriti näha ja üldse ei paistu nad eriti heidutamisväärselt välja.

[hillart]

http://inforesist.org/grazhdanskij-laz- ... avtobusom/

Jälle üks järgimisvääriv tegevus Ukrainast, missugune meie võimelünka võiks mingil määral täita. Aga vaid mingil määral.

20:10 08.11.2014
региональный медиа-центр МОУ
Гражданский «ЛАЗ» стал военно-санитарным автобусом
Фото: региональный медиа-центр МОУ

Автобус «ЛАЗ-Лайнер 9» стал первым автотранспортом повышенной вместимости, предназначенным для эвакуации раненых в зоне проведения АТО. Эта модель была переоборудована для нужд военных медиков специалистами ООО НПЦ «АВТОИНВЕСТЦЕНТР». Благодаря работе его конструкторов под руководством директора предприятия, кандидата технических наук, доцента Национального университета «Львовская политехника» Михаила Палюха, обычный пассажирский автобус превратился в санитарный автомобиль, который за один рейс способен перевозить до 27 лежачих раненых одновременно.
Фото: portal.lviv.ua

Фото: portal.lviv.ua

В начале ноября машину передали для нужд 66-го мобильного госпиталя Военно-медицинского клинического центра Западного региона. Конструкторские решения базировались на медтехническом комплекте «универсального санитарного оборудования»: системы медицинских носилок и креплений для них. В соответствии с техническим заданием, полученным от оборонного ведомства, нужно было адаптировать это оборудование к установке на транспортные средства не военного назначения. Для реализации этой задачи и был выбран девятиметровый автобус пригородного сообщения производства «ЛАЗ» в связи с неприхотливостью конструкции, а также хорошими эксплуатационными показателями автотранспорта этой модели. По словам конструктора, обслуживать его могут даже два санитара.

- Мы можем и хотим работать в оборонной сфере, изготавливать или модернизировать автомобильную технику для нужд армии и других силовых структур, — говорит Михаил Палюх. — К тому же, автопроизводители Украины имеют для этого и производственную базу, и собственные конструкторские мощности и специалистов. А нужен им только госзаказ.

Также в день передачи автобуса в полевом лагере 66-го мобильного госпиталя прошли занятия для представителей гражданской медицины, организованные совместно Военно-медицинским клиническим центром Западного региона, Украинской военно-медицинской академией и департаментом здравоохранения Львовской ОГА.

- Мы демонстрировали нашим гражданским коллегам возможности мобильного госпиталя, который способен полностью развернуться в определенном районе за сутки и начать предоставление квалифицированной медицинской помощи, — сообщил начальник ВМКЦ ОР, полковник медицинской службы Иван Гайда. — Кроме того, это и дополнительная проверка готовности материальной базы и личного состава к деятельности медицинского учреждения в зимних условиях.

Следует отметить, что представителей гражданской медицины приятно удивили некоторые ноу-хау, внедренные военными врачами. В частности, ми была разработана по стандартам полевой медицины армий стран НАТО карточка медицинской сортировки: медицинский документ, который позволяет военмедикам определять степень физического состояния пациента, ранения или травмы, примененные при этом медпрепараты, а также его транспортабельность в стационарные медицинские учреждения. Документ легко заполняется. Он удобен и понятен в использовании.

Игорь Галущак

Львов
Фото: portal.lviv.ua

[EOD]

http://inforesist.org/grazhdanskij-laz- ... avtobusom/

Jälle üks järgimisvääriv tegevus Ukrainast, missugune meie võimelünka võiks mingil määral täita. Aga vaid mingil määral.

Linnaliinibussid LAZ-695 olid kiirelt ettevalmistatavad haavatute transpordiks.
Esipaneeli paremal poolel oli hingedel lahtikäiv luuk. Lukustid olid seespool, armatuuri all.
Bussi ettevalmistamisel tuli eemaldada armatuurlaua parem pool. Hädapärast sai vist ka armatuurlaua alusest luugist lahtikäival kanderaamil haavatu sisse tõsta. Kanderaamide riputussõlmed olid laes valmis.
Sel pildil on esipaneeli luuk ilusasti näha:

Ka muude sõiduvahendite kasutamisest vigastatute transpordiks:
http://artdizz.ru/?p=471

[Lemet]

Usutlus Riho Ühtegiga...

Venemaa võime teha eri- operatsioone on kiiresti paranenud, hoiatab Eesti erioperatsioonide väejuhatuse ülem Riho Ühtegi.

Viimasel ajal räägitakse Eestis ja mujal palju potentsiaalsest vajadusest „roheliste mehikeste” vastu valmistuda. Mida peaks see kätkema?

Senise Venemaa käitumise põhjal võib eeldada, et üsna palju kasutatakse ära venekeelset elanikkonda. Kõige tähtsam on oma territooriumi kontroll. Viimastes sõdades oleme näinud eri rahvustest palgasõdurite sisseimbumist, ja kui piir ei pea, siis on puhtalt raha eest võitlejate üle piiri tulek kontrollimatu. Olukorras, kus rohelisi mehikesi sisse voolab, oleks kõige esmane ujutada paik üle oma inimestega, et sisseimbujatele poleks kohta. Kõik pooled vaatavad alati, kui tugev vastane on. Riik ei saa sellel hetkel viivitada, see ei tähenda komandanditunni kehtestamist, see tähendab kohalolu näitamist. Mingil vastuhakul ei saa lasta isegi formeeruda. Politsei ja kaitsestruktuuride koostöö on siin väga oluline.

Kuidas te hindate Venemaa relvajõudude võimet teha erioperatsioone?

Nad on teinud väga tõsise hüppe edasi. Kui nad 2008. aastal pärast Gruusia sõda oma analüüse tegid, hindasid nad oma seisu väga kehvaks, sest Vene erioperatsioonid ei mänginud Gruusia sõjas märkimisväärset rolli. Ja pärast seda on nad päris tõsiselt reorganiseerinud, hoolimata vastasseisust. Samal ajal kui meie lõime oma erioperatsioonide väejuhatuse Eestis, lõid ka venelased oma erioperatsioonide väejuhatuse, kuhu nad koondasid mitu üksust, ja nad on väga kiiresti suutnud end viia tasemele, kus nad suudavad selliseid operatsioone korraldada, nagu me Krimmis ja mujal Ukrainas nägime. Osa üksusi on taas komplekteeritud ja suurendatud. Allikatest on näha, et teine Spetsnazi brigaad, mis asub piiri taga Pihkvas, on täiendatud, ja paistab, et käib väljaõpe. Omaette küsimus on, milline on üksuste professionaalne tase.

Kui palju on Ukraina suutnud hakata reageerima vastaspoole erioperatsioonidele ja millisel määral on nad ise suutnud selliseid võimeid arendada?

Teooriaid, kuidas üles ehitada vastupanu ja kuidas seda kasvatada üldrahvalikuks sõjaks, on mitu, aga enim on nii idas kui ka läänes järgitud Mao Zedongi õpetusi. Tema põhimõtete järgi algab kõik tugeva distsipliiniga tuumikust. Edasi minnes on vaja poliitilisi loosungeid, et tõmmata kaasa laiemat seltskonda ja laiendada partisaniliikumist. Kui suudetakse moodustada varivalitsus, on edasi järgmine samm kodusõda.

Ukraina sündmused on käinud üsna õpiku järgi. Tuumikult mindi üsna edukalt üle irregulaarsete võitlejate värbamisele, kelle puhul polnud täpselt aru saada, kes nad on. Ukraina vägedel polnud selget vastast. Polnud aru saada, millised on nende jõud, milline nende keskus. Seetõttu kaotati initsiatiiv. Ei olnud kogemust sellise jõu vastu võitlemiseks. Konventsionaalsetel jõududel on raske sellistega võidelda, see ongi tavatu sõjapidamise tugevus. Sama oli ju Afganistanis taliibidega, neid on keeruline tabada, aga niipea, kui nad koondusid kuhugi, sai koalitsiooni neid hõlpsasti purustada.

Sama juhtus ka Ukrainas, kus ühel hetkel olid separatistide käes suured maa-alad ja nende tegevus muutus konventsionaalseks. Kuid nende jõud polnud veel sellised, et Ukraina vägedele vastu saada. Ja sellel hetkel hakkas Ukraina riik separatiste võitma. Kui separatistid poleks saanud Venemaalt abi, oleks separatism juba unustatud teema.

Mida oleks Ukraina saanud selles olukorras teha?

Ukraina oleks pidanud reageerima täpselt samamoodi, nagu separatistid tegid, looma vastuseparatismi alged separatistide alade sees. Separatistide territoorium oleks hakanud mädanema seestpoolt.

Looma Ukraina-meelsed rahva omakaitsesalgad?

Jah. Aga seda ei tehtud. Ja separatistid ise samamoodi, nad jäid territoriaalseks. Kahest piirkonnast, Donetskist ja Luganskist nad suurt edasi ei laienenud ja kaotasid initsiatiivi.

Räägime ka Gruusia sõja õppetundidest, millega te olete kunagise sealse sõjaväeatašeena kursis. Päris palju on räägitud sellest, et Gruusia erivägedel tulnuks ära võtta Roki tunnel, mis ühendas Lõuna-Osseetiat Venemaaga. Miks nad seda ei teinud?

Mina saan aru, et nad ei saanud käsku selleks. Plaan oli võib-olla isegi olemas. Mõeldi, et suurt konflikti ei tule. Tihtipeale juhtub sõjaliste konfliktidega nii, et kumbki pool valmistub tõsiseks sõjaliseks kokkupõrkeks, aga kumbki pool lõpuni ei usu, et midagi sellist võib ikkagi juhtuda. Ja see pärsib sõjalist mõtlemist. Sõjaplaan, nagu ma aru saan, käsitles kõigest Tshinvali linna äravõtmist. Selle asemel et kõigepealt luua turvaline ala, pudelikaelad kontrolli alla võtta, ennekõike Roki tunnel ja magistraal Roki tunnelist Džavani. Sealt edasi on juba tasane maa ja sealt edasi on juba võimalik mitut teed kasutada.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/riho-u ... d=70122935

[Martin Peeter]

Vaadates seda varemgi viidatud venelaste peetavat ja ilmselt kallutatud saiti hävitatud soomustehnikast, torkab silma, et selles sõjas on hävitatud väga palju tanke.

http://lostarmour.info/armour/
Siit võib isegi leida kinnitust väitele, et tanki paremus võrreldes jalaväelahingmasinaga manöövervõime tagamiseks hakkab vähenema. Ilmselt on selle põhjuseks, et kaudtuli on tankidele järjest ohtlikumaks muutumas (Või puudusid U-s kasutusel olnud tankidel aktiivkaitsesüsteemid?) Kumulatiivsed mürsud on juba Gradide järeltulijatel Tornadodel.

Jääb tiba uduseks, millise metoodikaga on võimalik selle saidi andmeid vaadates rasvases kirjas viidatud järeldustele jõuda? Tohib väikest selgitust paluda? Minuarust moodustavad kaotustest lõviosa õhukesesoomuselised masinad, mis on tankitõrjerelvade tulega igal juhul läbistatavad. Pealiskaudsel sirvimisel moodustavad tankide kaotused seal nii 20% kogu soomuse kaotustest, kuigi tankide osakaal mehhaniseeritud üksustes kõigub vahemikus 30 (motolaskurbrigaadid) kuni 50 (tankibrigaadid)%. Seega tundub, et seal said rohkem pihta kergemad soomusmasinad ja nende tabamused olid üldiselt ka fataalsed. Seega antud sait jalaväe lahingumasinate eelist ei tõenda mingit moodi. Samuti arvan, et 140+ mm soomusläbistavusega RPG või isegi AT-7 jaoks pole olulist vahet, kas BMP või CV90, viimast on kõrgema profiili ja suurte vertikaalpindade tõttu isegi lihtsam tabada.

Ma siiski vaidleksin sellele mõttekäigule vastu kahel põhjusel:

1) U poolel on kandnud vaat, et lahingute põhiraskust aeromobiilsed brigaadid, millel ei ole Viki andmetel tanke. Üldse on tanke väga vähestel rakendatud üksustel, Rahvuskaardil ja vabatahtlikel on ainult mõned BTR-id (Azovil Mariupolis kunagi oli näha ka BMP-sid - võib-olla olid mõne toetava üksuse omad). Seega ma arvan, et tankide osakaalu protsendid 30-50 ei pea antud juhul paika.
2) Kuna tank on ikka oluliselt tugevamalt soomustatud ja paremal juhul ka mingite aktiivkaitsesüsteemidega varustatud, siis nende kaotused peaks olema loogiliselt oluliselt väiksemad, kui nende osakaal soomusjõus.

Miski kala siin on - tanki hävitamine peaks minu arusaamise järgi tunduvalt keerulisem olema. Võib-olla ka mingi läbiv taktikaline viga.

[metroo]

Tehnilist huvi pakkuv fotoseeria soomustatud tavaautodest - nii mardikate kui Ukraina poole pealt. Alates Kamaz'ist kuni Nissan Patroli ja Opel Calibrani.
http://www.gazeta.ru/auto/photo/samodel ... #!photo=11

[Svejk]

Ahh - mis siin ikka koonerdada - kogu see lugu on väga õpetlik -
Niisiis, ladus tõlge AivarV`lt :

Tänaõhtuseks unejutuks sobib hästi intervjuu Rahvuskaardi spetsnazi ühe komandöriga. Meie kaadrimeestele on võib-olla natuke igav, nö taktika alused, minusugustele tsiviilidele vast natuke huvitavam.

http://censor.net.ua/resonance/311366/r ... om_otryade


Rahvuskaardi spetsnazi komandör: „Neli ja pool kuud lahinguid ilma langenuteta rünnakrühmas“
Aprilli algusest kuni augustini osales ta paljudes sõjalistes operatsioonides ATO tsoonis, peaaegu kogu aeg oli rindel.

- Mis aitab rindel ellu jääda ja võidelda?
- Esiteks – professionaalne ettevalmistus. Minul ja meie ohvitseridel on selja taga suurepärane kool – sõjaline väljaõpe ja suurtükiväe eriala, seejärel pikaajaline teenistus ühes parimatest relvajõudude osadest spetsnazis. Ettevalmistatud ohvitserkoosseis, hea reakoosseisu valik, hea ettevalmistuse tase. Teine faktor – õnn. Meil vedas, et ei kohtunud vaenlasega, kes oleks suutnud meid üle kavaldada, vedas, et me olime löögiüksuses ja meil ei tulnud nädalate kaupa istuda tulelöökide all, sattuda raske soomustehnika suurte jõudude löögi alla.
- Kuidas valmistusite komandeeringuks ATO-sse, organiseerisite ettevalmistuse sõjatingimustes, kui pole aega organiseeritud õppetööks, mis on selleks vajalik?
- Neid inimesi, kes tulevad armeesse eraelust, on vaja väga hästi välja õpetada. On vaja kaasata spetsialiste, kes on juba osalenud sõjategevuses ja omavad vastavat kogemust. Meie oma olukorras helistasime ja kutsusime treeninguid läbi viima Afganistani sõja veterane. Nemad andsid meile objektiivse informatsiooni üksuse võimalustest. Nad vaatasid videot sellest, mis toimub meie vägedega ja ütlesid: “Oodake. Järgmine etapp – hakatakse kolonne pommitama“. Me võtsime täielikult kuulda nende kogemusi, hoiatati teede, ristmike ja kõige muu kohta.
Olen kindel, et kui praegu kutsuda suuremat osa endistest „afgaanidest“, kes on hea sõjalise kogemuste ja teenetega, ehitada üles süsteem sõjalise ettevalmistuse ja metoodikaga, siis me võime ellu äratada täiesti professionaalsed õppekeskused kiirendatud ettevalmistuseks suure hulga sõdurite jaoks. See on sobivaim tee. Praegu adekvaatset süsteemi sõjaliseks ettevalmistuseks ei eksisteeri.
Erinevate ülesannete täitmiseks on vajalikud erinevad jõud hea kokkuharjutamisega, inimesed peavad olema motiveeritud ja lahingukogemusega. Jah, meil on vaja ebainimlikku ettevalmistuse süsteemi. Et õppustel, kui inimene viskab järkjooksu tehes pikali ja kaevab kaevikut, tulistataks tema pihta paremalt ja vasakult lahingpadrunitega, et inimene tunnetaks seda ning õpiks kontrollima oma hirmu ja adrenaliini. Terve taktikaline grupp peab valmistuma ühtse sõjalise ettevalmistuse süsteemiga. Spetsnazi võistlusteks meie, professionaalid, valmistusime terve kuu – nii intensiivselt, et vastu ööd hädavaevu suudad liikuda. Aga väljaõpetamata inimesi on vaja paukida rohkem kui üks kuu, teist teed pole.
- Meil on võtmeküsimus, et ei jätku kompetentset seersant- ja ohvitserkoosseisu, inimesi, kes vahetult juhivad üksuseid, võtavad vastu taktikaliseid otsuseid. Kas „afgaanid“ võivad olla instruktoriteks, nõunikeks, kuigi nad ei suuda joosta nagu spetsnaz.
- Paljudel ohvitseridel esineb hirmu – see on normaalne. Seetõttu on vajalikud kogenud spetsialistid, kes õpetavad otsuseid vastu võtma, kui on hirm. Kust siis kogemus tekib? Et aru saada, mis on varitsus, on vaja kasvõi üks kord ise varitsust korraldada. Samamoodi on rünnaku, vaatluse, luurega. Igale poole on vaja ettevalmistatud inimesi, kes on sinuga kasvõi esimestel hetkedel kaasas.
- Teie oma meeskonnaga olite ühed esimestest Slavjanski all, aprilli keskel hävitasite esimese bojevikkude blokkposti. Teil oli sama probleem – enamus võitlejatest ei olnud sõdinud.
- Meil kõigil oli suurepärane motivatsioon. Kõik tahtsid sõdida, kõik otsisid endale rakendust. Esimest lasku ei kartnud keegi.
- Milline on operatiivplaneerimise tase sõjategevuses?
-Juhtkond lihtsalt püstitab eesmärgi, seejuures mitte mõeldes, kuidas seda täita, kuidas sealt välja tulla, et kõik ellu jääksid. Püstitatakse eesmärk – minge, seal lahendage. Lihtsalt eesmärk ja aeg. Igasugused vastuväited väga ärritavad ja ei meeldi juhtkonnale. Ühte kogenud polkovnikut süüdistati reeturluses ja argpükslikkuses. Au ja kuulsus sellele polkovnikule, kes sellele kõigele normaalselt reageeris ja töötas nii, nagu pidas vajalikuks. Ja tagajärg - kõik jäid ellu ja terveks.
- Kui intensiivselt töötasite? Ja kui suured olid sel ajal teie kaotused?
- Mina juhtisin gruppi umbes 70-80 sõdurist. Olime alates aprillist Slavjanski all, Popasnojes, Karlovkas, Jampolis jne. Meid suunati tihti eesliinile. Kaotused olid minimaalsed. Hukkunuid ei olnud meie poiste hulgas mitte ühtegi nelja sõjakuu jooksul. Olid haavatud, aga nendest ei pääse, põhiliselt kõik kerged, invaliide polnud. Mõned neist pöördusid juba rivvi tagasi.
Seda kõike seletan ühe ülesande näitel. Antakse ülesanne – asustatud punkt, mis on vaja ära võtta, puhastada ja kindlustada. Me ei tea, mis seal on – luureandmeid pole. Me ei tea, kes seal on, mis jõud – meile lihtsalt anti ülesanne. Et seal on erinevad blokkpostid ja erinev info selle kohta, et seal on nii suurtükid kui ka tankid.
Ülesande saamisel jäi kindel grupp kohapeale, koheselt toimetati kohale topograafiline kaart, Googlest vaadati piirkonda, marsruuti. Teine grupp sõitis kohe ära, ütleme nii, armee kõrgemate jõudude juurde ja seadis sisse ühenduse kõikidega: õhujõudude, tankistide, suurtükiväe, luurega. Seadis sisse kuni selleni välja, et vahetati telefone, tunti huvi, kus poisid seisavad, kes meid võivad aidata, kes on vasakul-paremal, millised on nende ülesanded. Pärast seda, kui kogusime täieliku info, andsime andmed enda kohta – kus oleme ja millega hakkame tegelema. Kuid, peab märkima, me ei andnud seda infot kõrgemale juhtkonnale. Me informeerisime ainult inimesi, keda me teadsime ja kellega olime tuttavad.
- Kontrollisite, et võitlejad jätaksid telefonid maha?
- Põhilise tähelepanu pöörasime relvastuse ja laskemoona kontrollimisele. Meil on eliitväeosa, pisiasju pole vaja kontrollida. Põrkudes mobiiltelefonide probleemiga, me lihtsalt andsime käsu need välja lülitada ja jätta baasi. Mobiiltelefon oli ainult komandöril igaks juhuks ja seegi oli välja lülitatud, sidesse lülituti alles peale ülesande täitmist.
Põhivarustus – öised vaatlusseadmed, isiklikud kaitsevahendid, meditsiin ja laskemoon. Toitu pole vaja, peaasi on vesi. Ilma söögita võib inimene elada mitu päeva. Söök – see on Snickersid, rohkem meid miski ei huvitanud. Peamine - ülesande täitmine. Muidugi, tavalistes üksustes on vaja kõiki võitlejaid täielikult kontrollida. Arusaadav, et nad ei suhtu piisavalt kriitiliselt endasse ja oma ümbruskonda. Kord unustab ta mobiili välja lülitada, siis on tal vaja emale või tüdrukule helistada või võtab mingi dokumendi endaga kaasa. Seetõttu on loomulikult on vaja kontrollida. Kuid see on alguses. Kui võitleja on juba mõned korrad sattunud lahingusse, siis teeb seda kõike ise, kui saab aru, et siin on ta elu kaalul.
Oli meil lahing, kui tõepoolest jagus padruneid ainult magasini kaupa - pärast seda polnud kellelegi vaja mainida, igaüks võtab endaga kaasa minimaalselt tsingi padruneid söögi asemel. Kui liigume tehnikal, siis rohkem.
- Kui anti korraldus lihtsalt minna edasi, mitte midagi täpsustamata? Ilma suurtükkide ja soomustehnika toetuseta?
- Kui anti ülesanne võtta linn või küla, siis kogusime kokku kõik jõud meie ümber. Kui olid väiksemad ülesanded – kusagil midagi vaja läbi kammida, teha mingi varitsus, midagi luurata, siis vaikselt läksimegi. Tänu jumalale, et on tuttavaid, sidemed erinevate üksustega ja teadsime, kus keegi tegutseb. Et poleks paralleelseid ülesandeid.
Kuni sinnamaani, et kõrgemalseisev juhtkond ei olnud kursis. Arusaadav, et on salastatud ülesanded, millest keegi midagi ei teaks. Kuigi kõik kasutavad mobiiltelefone, pole raadioside kõikide üksustega normaalne. Täielik bardakk. Ja meie sellest lähtuvalt uurisime operatsiooni rajooni. Tegime kindlaks, kes seal piirkonnas töötavad, jõudsime välja vajaliku inimeseni, kohtusime kusagil, leppisime kokku, kuidas võime üksteist aidata ja mitte segada ning seejärel töötasime koos nende inimestega. Ja tulemused olid üldiselt normaalsed.
Kui me näiteks hoiame rinnet, siis ei muretse ma ei vasaku ega parema tiiva pärast. Isegi kui sealt mingil ajahetkel hakatakse tulistama, sinna ma tähelepanu ei osuta lihtsal põhjusel – ma tean, et seal on minu omad. Nii me tegime asustatud punktidega. Võtsime oma üksuse, jagasime väikesteks gruppideks, võtsime kaardi, tähistasime iga võitleja sektori. Kuni selleni välja, et kui meiega töötasid näiteks suurtükiväelased või naaberüksused, andsime neile samuti kaardi ning ütlesime:„Poisid, me töötame siin ja siin. Et te teaksite, et poleks mingit sumatohhat“. Arusaadavalt me rikkusime saladust, kuid see on ründeoperatsioonidel õigustatud – koostöö on tähtsam. Meile öeldi väljumispunkt, väljumisaeg, kus peame olema kindlaksmääratud momendil...
- Kuidas tekib koostöö?
- Saades lähteandmed, siis meie, komandörid, sõidame laiali naaberüksustesse. Siis juba vahetult tervitame nendega kättpidi, kellele viime šampust, kellele sigarette. Seda kõike tehakse ühel lihtsal põhjusel. Me soetame tutvusi, et teineteist tundma õppida. Kui inimesele helistatakse ja öeldakse: „Seal vasakul on vaja inimesi aidata. Mine“. Kas ma lähen ja aitan tundmatuid inimesi, kui siin mu enda pihtasaanud lamavad... Lihtsam on päästa inimest, keda sa tead, alles me temaga istusime veerand tundi, kostitasin poolt rühma sigarettidega. Ta juba usaldab mind, võimalusel tuleb mulle järgi. Enne minekut kontrollime sidet, vajadusel andsime oma raadiojaama koostöö jaoks. Hiljem, kui juba kõik on organiseeritud ja valmis, helistame vasakule ja paremale, et me alustame. Nemad: „Kõik. Oleme valmis teid toetama“.
- Kuidas liigute marsikolonnis?
- See on muidugi omaette lugu, kuna meil kui eriüksusel ei olnud oma soomustehnikat ja meid sokutati pidevalt kuhugi. Küll BTR-idele, küll tankidele. On vaja mõista, et ülesande asetus juhtkonna poolt ei vasta alati loogikale. „Teilt 54 inimest lahingülesande täitmiseks“. Noh, kust need numbrid võetakse, pole arusaadav, kes ja miks järeldab, et ülesande täitmiseks üksuse täiskoosseisu pole vaja kasutada. Mina kui üksuse komandör tean, mitu inimest mahub BTR-i ja kui palju inimesi on vaja mingi ülesande täitmiseks paigutada tehnikale. Näiteks 54 inimese jaoks on vaja 8 BTR-i. Vaatame, et neid seisab mitte 8, aga 5 – kuhu ülejäänud inimesed paigutada?
- Kui teile ei antud transporti ja soomustehnikat vajalikul hulgal, saatsite teele vähem inimesi?
- Kõigile me seda muidugi ei kuulutanud. Sina oled komandör ja vastutad oma inimeste elude eest. Kas sa sõidad BTR-is või tankis, aru saades, et kui sina saad otsa, nemad hukkuvad samuti, kas sa paigutad ta soomusele, sest masinaid ei jätku?
- Sõitsite kogu aeg soomukites, aga mitte väljaspool?
- Alguses muidugi sõitsime kõik soomukil. Liikusime määratud paika või operatsiooni toimumise kohta soomukil. Pöördudes tagasi Iraagi või Tšetšeenia kampaania juurde, seal toimub kõik teisiti. Soomukil keegi ei sõida, kuna need on elavad laibad. Üks valang – ja seal pole kedagi. Valang, mürsuplahvatus vasakul, paremal, kõik see on surmaoht inimestele, kes pole soomusega kaitstud.
RPG-d on ohtlikud, aga RPG ei lenda nii tihti, kui snaiperi kuul. Püüdsime kaasa võtta vähem inimesi, kuid panna nad tehnikasse. Avasime luugid, panime PK-d valmis. Luukide avamine on tähtis, kuna isegi RPG tabamuse korral hajub kumulatiivlaeng sees, ülerõhku ei teki. Me püüdsime kaotuseid vähendada. Las inimene olla haavatud, see-eest on ta elus.
- Kolonni liikumiskord. Sõltus see teist? Lihtsalt istusite ja sõitsite? Kuidas panite paika koostöö ja liikumiskorra, intervallid?
- Kui me oma üksusega täitsime lahingülesannet, oli meil vastavalt igal masinas ekipaaž ja nende hulgas vanem, side ekipaažide vahel oli alati, vajadusel iga võitlejaga. Varustus oli meil enam-vähem, igal võitlejal on raadiojaam. Liikumise ajal lülitasid jaamad sisse ainult vanemad, lahingülesande täitmisel kõik võitlejad.
Juhtus aga korduvalt, et sõitsime ülesandele koos naaberüksustega. Seal valitseb täielik bardakk. Tuleb üks polkovnik, teine, kolmas ja igaüks neist kamandab – kuidagi kolonn paika panna, vanemaks määravad ühe inimese, kolonnis sõidab vanemana teine inimene... Kolonn koostatakse sellisel kujul, nagu neile sobilik. Tuli kõik käigu pealt ümber muuta.
- Liikusite väljaspool teid?
- Kui lähenesime linnale, siis mööda teed – kui me operatiivinfo põhjal kõigile helistades saime teada, et selles rajoonis näiteks suurtükke pole. Aga isegi kui on, siis linna sisenedes juba jõuame reageerida. Hindasime objektiivselt olukorda - kui näeme vasakul ja paremal lagendikku, kohe lahkume teelt ja läheme üle välja.
- Sõidate operatsioonile ja kohtute tsiviilisikutega?
- Nii ei ole, et koos kolonniga sõidavad ka tsiviilsõidukid, jalgratturid jne. Taolised inimesed peatati kohe, neilt korjati ära mobiiltelefonid. Meil ükskõik, oli see taksojuht või mingi perekond. Elu on selline. Viskasime ära SIM-kaardid ja akud ning andsime neile telefonid tagasi. Vabandasime. Sõidukites kontrollisime registraatoreid, korjasime ka need kokku. See oli esimene asi, mida tegime. Taksojuhid – see on üldse põhiline kattevari vastase luurele. Aga keegi ei usu seda. Kui läbi blokkposti sõidab 2-3 taksot ja peale seda algab tulelöök, kuidas seda poistele selgitada? See pole kuritegu, vaid lihtne julgeolekuabinõu omade jaoks, kui viskad minema mingi inimese mobiiliaku, kellel pole sõja eest pääsemisel vedanud. Tema isiklikud asjad annad talle tagasi ja samal ajal kui talle aku alles jätta, sõidab ta minu juurest ära, paigaldab uue kaardi, lülitab telefoni sisse ja edastab kogu info. Jah, aeg-ajalt oli kahju ja ebameeldiv, kui inimesed meid vaatasid nagu hullumeelseid, kui me telefone ära korjasime.
Juhtus nii, et kolonni teel kohatud inimesi peeti kinni. Sõidab näiteks noor inimene „kauplusesse“, aga mina tean, et piirkonnas pole kuskil ühtegi töötavat kauplust. „Nii, sõbrake, istu ja lobise meiega“. Ürituse lõppedes andsime sellise üle õiguskaitseorganitele või vabastasime. Viisime miinimumini info lekkimise, meie mahamüümise ja meie avalikuks tegemise piirkonnas.
- Kolonni peatus marsil – millele pöörasite tähelepanu?
-Kui kuskil peatusime, siis ei olnud seda, et me kõik oleks seisma jäänud teepeenral. Tehnika vahedeks jätsime vähemalt 50 meetrit. Paar korda tegime nii, pärast hakkasid poisid juba ise nii tegema. Peatus ei võtnud meil aega üle tunni, kui oli vaja kedagi või midagi oodata, siis seisime pisut, tunni aja pärast sõitsime teise kohta. Ja nii kogu aeg. Tehnika seismise ajal oli teel jalutamine kõigil keelatud, kohe organiseerisime valve. Alati asetame end vastase kohale. Kogu aeg vaatame – kuhu üles seada kaitse.
- Jalgsi liikudes jälgite, kus võivad olla varitsused, võtate tarvitusele ettevaatusabinõud?
- Jah, seda kindlasti. Kui polegi selleks võimalust, siis meie suurtükivägi alati aitas. Kuni selleni välja, et kui näeme blokkposti ja ümbrust vaadates on aru saada, et varitsus võiks olla teises kohas - suunasime käigult suurtükitule teise kohta. Võis ka tankiga seda kohta töödelda – profülaktika mõttes. Kõik see algas vähemalt kilomeetri kauguselt. Alustasime „roheluse“ tulistamist – saadad sinna paar mürsku enda kindlustunde jaoks. Kui mürsk maandub, inimene mõtleb: „Ahaa. Tähendab mind juba avastati“ ning alustab tulevahetust. Nii saab hoiduda igasugustest varitsustest.
See reegel kehtib mitte ainult kolonnides, vaid igasugusel liikumisel. Olid isegi taolised juhtumid, kui olime ilma tehnikata, metsas. Mets on väga tihe ja läbi selle nii lihtsalt ei lähe – on kuulda, kui grupp liigub. Paarkümmend inimest näiteks. Üks juhus - metsas olevaid vaatlejaid me ei näinud, aga nemad meid küll. Meie töötlemist alustasid juba vastase suurtükid, meie aga alustasime nende vaatlejate otsimist. Leidsime... Kunagi polnud seda, et oleksime ringi pööranud ja lihtsalt ära sõitnud. Selgitasime olukorda, mis toimus ja miks toimus ning lahendasime selle.
- Milline on kord rünnakul?
- Rünnakul on peamine – mitte anda vastasele võimalust kasutada ootamatuse faktorit ning teha vastasel võimatuks sihitud tule andmise. Valisime koha, kust ründame. Algab lahing, fikseerime tulepunktid. Siis tuleb mängu koostöö – tank või haubitsad toetusest, kellega sidet hoiame. Alustame nende positsioonide tulistamist suurtükkidest ja niipea kui mürsk on maandunud sinna kuhu vaja ehk nendele selga – sellest meile piisab. Alustame liikumist ja kohe, kui algab vastaspoolelt tulistamine, saadame sinna uue mürsu. Taolise suurtükitule korral ei saa vastane täpset tuld anda, ta hakkab peitu pugema, ümber paiknema. See on meie minekuaeg, suurtükid tulistavad, aga meie läheme rünnakule. Jah, see on riskantne, rünnata koos plahvatavate mürskudega, nõuab head koostööd ning usaldust jalaväe ja suurtükiväe vahel.
Siin peab veel märkima, et õnneks on meil normaalne olukord snaiperitega. Taibukad, asjatundlikud, ettevalmistatud poisid. Kogu optika ja relvastus on tasemel. Võimalusel toimetasime neid kohale enne rünnaku algust, et nad saaksid meile anda operatiivset infot.
- Ajafaktor. Mis ajal te liigutate kolonne, tegutsete? Öösel või päeval?
- Sõltub ülesandest - kui on vaja hõivata linna, siis on seda muidugi parem teha öösel. Puhastust alustada päeval või varahommikul. Igasuguse tegevuse, mida alustasime pimeduse saabudes, katkestasime, asusime kaitsele ja läksime luurele. Ikkagi, see sõltub üksuse varustatusest. Meil olid olemas öise vaatluse seadmed. Masinatega kolonnis sõites juhid kasutasid öise nägemise seadmeid ning lülitasid kõik valgusallikad välja, võtsid välja kaitsmed, et tagumised stopptuled ei põleks või siis pidurdasid näiteks käsipiduritega. Need on üsnagi efektiivsed abinõud, kuid see ei sobi väga raske tehnika jaoks.
- Mis relvastuse oma gruppidele valisite?
- Jõudsime järeldusele, et kui grupis on näiteks 10 inimest, siis neil peab olema vähemalt kaks kuulipildujat, meil põhiliselt PKM-id. Tuletihedus ja relva kaliiber on eriti tähtsad tulevahetuses lähidistatsilt, sattumisel varitsusele, eriti metsas. Sõjas on taolised kokkupõrked lähimaalt vältimatud. Varitsusele sattumisel tühjenevad padrunisalved silmapilkselt ja mida suurem on kaliiber, seda parem. Sellest saime aru pärast järjekordset lahingut „rohelises“ - 5,45 meile väga ei sobi, läheb rikošetti. Kuid 7,62 – oksad kukuvad ilusasti ja kuul läheb sihtimise järgi.
- Kuidas juhtkond teid välja kannatas? Tahtsite – läksite rünnakule, tahtsite - ei läinud.
- Alati me olime juhtkonnaga nõus. Karjusid ja riidlesid, ähvardasid vallandada. See on suhtluses juhtkonnaga esimene reegel. Kuid teine reegel – alati tuleb teha tulemusi. Juhtkonnaga tülitseda on mõttetu. Me taipasime, et kui teatud inimesed kõrvaldatakse, siis me ei saa töötada. Lisaks nõusolekule on vaja ka kavalust. Kuid kui kavaldada enam polnud jõudu, küll väga harva, tuli suhteid selgitada avalikult. Jah, tuli ette, et pidin rääkima ülemaga lahtise tekstiga, et mida ma temast arvan. Ma ei kahetse – see-eest on mul südametunnistus iga minu võitleja ees puhas. Tõin nad kõik elusana tagasi.
- Kuidas säilitada sõjalistes üksustes motivatsiooni? Kuidas panna inimesi tule all kiirelt tegutsema?
- Naeratusega. Kui sa lähed, tema vaatab sind ehmunud silmadega, lähed püstijalu ja räägid: “Pojake, kõik on korras...“. On vaja üksusest teha ühtehoidev kollektiiv ja elada nendega ühte elu. Hommik koidab, aga me ei tea, mis armeega toimub. Kuskil keegi sattus varitsusele, kuskil keegi hukkus, kuskil löödi kopter alla – millega, mis jõududega, kes, kus? See info peab jõudma kõikide komandörideni, igaüks peab endale midagi selgeks tegema: kus, millal, mis jne. Me analüüsime nii edukat kui ka edutut tegevust, mitte ainult oma rühma kaotuseid, vaid ka teiste.
Situatsioon. Hukkus sõdur. Miks? Oletame, teda tabas kuul, ta kukkus BTR-ilt ja lõi pea vastu maad. Ning hukkus seetõttu, et oli ilma kiivrita. Võitlejale on vaja seda edastada, siis ta saab kohe aru. Arusaadav, et enne ülesande täitmist selgitad igale sõdurile nii palju, kui võitlejal on vajalik teada. Kuid meie püüdsime peale igat käiku teha analüütilist kokkuvõtet olukorrast ülesande täitmise ajal. Ja siin pole vaja võitlejaga riielda sellepärast, et ta midagi valesti teeb. Pole vaja teha märkuseid, vaid juhtida suhtlusvormis tähelepanu, on vaja suhelda kui võrdse inimesega. Sellepärast, et ta sisuliselt ongi sinuga sõjatingimustes võrdne inimene. Kuul ei vali, oled sa kindral või reasõdur. Sina kaitsed tema seljatagust – ja tema sinu oma. Sa pead olema kindel selles, et ta ei pööra ümber ja ei ütle: “Kõik. Sa oled halb komandör“. Suhtu igasse sõdurisse nagu inimesse, kes ükskord päästab sinu elu – ja saad heaks komandöriks.

[ruger]

Selle artikli peaks meie valmisolekuplaanide lisaks panema mitmetes punktides. Seda siis nii operatsiooniks valmistumise kui üksuse hoidmise osas. Samuti käitumisreeglid operatsioonieelsete ja aja kohta. Tähelepanu vääriv ja eeskuju näitav on käitumine isikutega, kes filmivad ja jälgivad sõjaväekolonne.

[kaur3]

Leitnant Shlabovitshi ettekanne Tartus artikli kujul.

http://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_v ... 9/10149224

[kaur3]

Jätkub akadeemiline mõttevahetus.

Donbas Separatism: Domestic, External and Domestic-External Factors

http://www.ponarseurasia.org/article/do ... al-factors

[kaur3]

SPECIAL WARFARE: THE MISSING MIDDLE IN U.S. COERCIVE OPTIONS
Dan Madden, Dick Hoffmann, Michael Johnson, Fred T. Krawchuk, John E. Peters, Linda Robinson and Abby Doll
November 20, 2014 · in Analysis

http://warontherocks.com/2014/11/specia ... e-options/