Mida Ukrainast õppida?

[toomas tyrk]

Hm, ehk on see - "Miks" - põhjuseks ikka see, et Vene Föderatsioon tegelikult Ukrainas ei sõdi? Tema oma väitel?

Ja seepärast ei ole ka seal vene lennukeid?

Isegi droonid pole veel sinna poodi müügile jõudnud, kust rohelised mehikesed omale mundreid ostmas käivad.

Ning Ukraina lõpetas ründelennud peale eelmise vaherahu sõlmimist. Minu tagasihoidlike ning kaudsete vaatuste põhjal väites. Ning ei ole neid taasalustanud.

Ja kuidas see nende tegevuse "maha surumine" käis. No sellest võid ehk vähe pikemalt kirjutada. Oleks äkki huvitav ja hariv lugemine..

Näiteks - mitu lennukit Ukraina on kaotanud? Seda ma tean, et rohkem kui 1. Aga siiski - kui mitu? Et olid sunnitud lennuväe kasutamisest sootuks loobuma?

Äkki saab selle põhjal mõne tulevase sõja jaoks jälle mõne huvitava koefitsiendi arvutada...

[Kapten Trumm]

Aga palun
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Uk ... in_Ukraine

VF sõjalennukitega saab ju teha sama silmamoondust, mis T-80 tankidega, vojentorgis müüdi....

[toomas tyrk]

Aga palun
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Uk ... in_Ukraine

VF sõjalennukitega saab ju teha sama silmamoondust, mis T-80 tankidega, vojentorgis müüdi....

Õpetaja Laur rääkis küll Tootsile, et pool rehkendust on parem kui...

Sul on aga ainult üks guugeldus ja ei miskit juttu, kuidas see õk ikka ukrainlased lendudest loobuma sundis? Kaotuste dünaamika? Kaotusi väljalennu kohta? Jne.

Ära ikka nii puusalt ka tulista.

[hummel]

Et ukrainlaste kaitse on õnnestunud justnimelt suurtükiväe massiivse tegevuse tõttu, on praktiliselt kindel.
Täiendusena võiks lisada üht-teist.
Väidetavalt aitab neid selles osas kaasa vastase kaudtulerelvade avastamiseks USA-katelt saadud moekas seadmestik, mis meilegi ära kuluks, kuid mida meil kahjuks ei ole.
Ukraina suurtükiväe esmaülesanne on väidetavalt olnud võitlus vastase suurtükiväega ehk selle mahasurumine ja alles seejärel tuletoetus omadele lahinguüksustele.
Debaltsevo all läksid väidetavalt käiku isegi ukraina vahepeal üles putitatud Pion-id ja Smertsid.
Tuletellimuse täitmise aeg on lühenenud viimase kuuga seniselt 20 minutilt 5 minutini.

Suurtükiväe kasutamise takistamatust suurendab kindlasti õhuväe väike aktiivsus, kuid kui võtaksime enda seisukohast, siis NATO partnerid ilmselt oleksid meid kriisi korral kõige hõlpsamalt ja operatiivsemalt valmis aitama oma õhuväe katte-lendudega ja lennuvahendite lähemale dislotseerimisega. Suurtükiväega-torudega aga peame suuresti ise planeerima, sest Euroopa NATO-s seda väga palju järele jäänud ei ole. Taanis peaks näiteks olema järel 1 pataljon, Hollandis 1 pataljon, Saksamaal 4. Poolas peaks rohkem olema, kuid neil läheb endal vaja. Lisaks on tehnika ja personali kiire transport Euroopast Baltikumi siiski üsna vaevaline protsess.

[toomas tyrk]

1. suurtükiväe radar on siiski tagantjärele avastusvahend - enne peab juba paugud teele panema, kui radar neid avastada suudab.

2. Kui siis tulistanud patarei asub väljaspool hetkel oma poole postisoonidel olevate ning lahinguvalmis patareide tuleulatust, siis pääseb ta ilmselt karistamatult, vahetab positsiooni ning laseb uuesti.

3. Õhuluure (ükskõik kas mehitatud või droonidega tehtud) on preventiivne. Isegi kui radariga avastatud patarei avastatakse väljaspool oma patareide tuleulatust - alati saab saata drooni jälgima, mida see teeb ja kuhu läheb. Ja katta siis oma tulega juba järgmisel positsioonil.

Radar ei asenda õhuluuret. Täiendab aga küll.

Minu väide (miks ma siin Trummiga vaidlema hakkasin) - suurtükiväel, kaasa arvatud järelveetaval, on seal Ukraina "hübriidsõjas" suuresti nii suur roll just seetõttu, et õhuluure ja üldse õhuväe kasutamine on seal nii minimaalne. Ei pea kindlasti ründelende sooritama, piisab luurest.

Natuke rohkem droone (üks kõik kummal pool) ning internetist võiks leida hoopis rohkem puruks lastud srtv pilte.

Grad on üldse parim vahend, millega äsja positsioonile asunud patareid kaugelt üle külvata...

[Kapten Trumm]

Et ukrainlaste kaitse on õnnestunud justnimelt suurtükiväe massiivse tegevuse tõttu, on praktiliselt kindel.
Täiendusena võiks lisada üht-teist.
Väidetavalt aitab neid selles osas kaasa vastase kaudtulerelvade avastamiseks USA-katelt saadud moekas seadmestik, mis meilegi ära kuluks, kuid mida meil kahjuks ei ole.
Ukraina suurtükiväe esmaülesanne on väidetavalt olnud võitlus vastase suurtükiväega ehk selle mahasurumine ja alles seejärel tuletoetus omadele lahinguüksustele.
Debaltsevo all läksid väidetavalt käiku isegi ukraina vahepeal üles putitatud Pion-id ja Smertsid.
Tuletellimuse täitmise aeg on lühenenud viimase kuuga seniselt 20 minutilt 5 minutini.

Suurtükiväe kasutamise takistamatust suurendab kindlasti õhuväe väike aktiivsus, kuid kui võtaksime enda seisukohast, siis NATO partnerid ilmselt oleksid meid kriisi korral kõige hõlpsamalt ja operatiivsemalt valmis aitama oma õhuväe katte-lendudega ja lennuvahendite lähemale dislotseerimisega. Suurtükiväega-torudega aga peame suuresti ise planeerima, sest Euroopa NATO-s seda väga palju järele jäänud ei ole. Taanis peaks näiteks olema järel 1 pataljon, Hollandis 1 pataljon, Saksamaal 4. Poolas peaks rohkem olema, kuid neil läheb endal vaja. Lisaks on tehnika ja personali kiire transport Euroopast Baltikumi siiski üsna vaevaline protsess.

Sellele jutule kirjutaksin pikema jututa alla.
On ka minu arusaam selline, et hüpemoodsate liikurite headusele vaatamata on meil vaja sellist suurtükirelvastust, mida jaguks igale poole kuhu tarvis (Ukrainas nähtavalt jagub).
Kui vastas ikka suurt midagi pole, siis saavutavad isegi Pihkva vennad oma D-30ga kergesti tuleülekaalu ja siinpool pole teha muud, kui peitu pugeda.
Kui aga lastakse tekkida olukord, et vastase lennuvägi ripub lakkamatult su positsioonide kohal, siis lastakse ka liikurid kiirelt sodiks.

[Mercurius]

On ka minu arusaam selline, et hüpemoodsate liikurite headusele vaatamata on meil vaja sellist suurtükirelvastust, mida jaguks igale poole kuhu tarvis (Ukrainas nähtavalt jagub).
Kui vastas ikka suurt midagi pole, siis saavutavad isegi Pihkva vennad oma D-30ga kergesti tuleülekaalu ja siinpool pole teha muud, kui peitu pugeda.
Kui aga lastakse tekkida olukord, et vastase lennuvägi ripub lakkamatult su positsioonide kohal, siis lastakse ka liikurid kiirelt sodiks.

Minu lemmikud "rahvaiseliikuvsuurtükid"

[Yks]

Üks väga tähtis suurus, mis tuleb konflikti korral saada kontrolli alla on sotsiaalmeedia. Diivanikindralina on ju kena lugeda sisuliselt Ukraina kohta rindelt online uudiseid, et kuidas ühes või teises kohas sündmused arenevad, kuid ilmselgelt on seal palju emotsionaalset infot, palju sensitiivset ning väga palju sellist, mida saab kasutada igatsorti manipuleeringuteks.
Arvestada tuleb ka sellega, et FB piirkonna kontroll on Venemaa kontori käes. Tuleks seista riigina (koos teiste Balti riikidega)selle eest, et FB piirkonna peakorter nihutataks läände!

Ka tavameedia puhul on näha, kuidas Ukraina teatavatel hetkedel oma nö "objektiivse" inforuumi tagamisega (ehk siis ajakirjanikud peavad saama teha oma tööd nö objektiivselt) sisuliselt endale jalga laseb. Eriti toimub see mingite kehvade lahingusituatsioonide ajal või hetkedel, kui keskvõim lihtsalt peaks hambad ristis murdeliste sõjasündmuste kontekstis hoidma vägagi jäika joont. Ja siis hakkavad "objektivistid" edastama tõesti üsnagi reaalsusele lähedast infot, kuid arvestades selle võimendumist (eriti sotsiaalmeediakanalite kaudu) võib see mõjuda vägagi äraspidiselt. Ilmuvad välja mässavad lapsevanemad kodus või patsifistlikult meelestatud tegelased välismaal jne.jne. Sisuliselt on see Tsetšeenia 1 fenomen, kus meedial on võime isegi sõjakäiku mõjutada. Sellesmõttes, et kui taheta kehtestada sõjastsensuuri, tuleks hakata vaatam, kuidas Venemaa käitub.

[hummel]

Natuke rohkem droone (üks kõik kummal pool) ning internetist võiks leida hoopis rohkem puruks lastud srtv pilte.

Droone ka VF/lugandonsk kasutab, et UKR positsioone avastada.
Droonidega on paar probleemi. Nimelt 1 droon suudab jälgida korraga vb mingi 2-3 km2, viletsam radar aga skaneerib korraga vb u 75-100 km2, asjalikum juba 300-400 km2
Samuti on droone võimalik märksa lihtsamini elektroonilise võitluse vahenditega segada, kui radareid. Ukrainas näiteks olevat seda vene poolet edukalt ka tehtud.

[Kapten Trumm]

Mina nt leian, et juba rühma tasemel tuleb rutiinidesse sisse viia õhuvaatluse tunnimees.
Meie oleme siiani harjunud, et "keegi" kuskilt teatab, kui vastane lendab ja üksus ainult täidab korraldust.
Tavalisi vaatlejaid selleks on ebamugav kasutada ja droonide märkamine eeldab tõsist taevale keskendumist.

Üks idee veel - kui meil õhutõrjevahendeid ja radareid napib, siis võibolla tasub mõelda teemal hävitusdroonid.
Pean silmas sellist raadiojuhitavat ja pilti edastavat suurt mudellennuki taolist asja, mille võimsusnäitajad on piisavad, et teha mõneminutine lend mõnekilose lastiga. Selleks lastiks võiks olla näiteks automaat, millelt on küljest ratsitud ülearune mass, maapeal olev operaator manööverdab selle "hävitaja" vastase selja taha, läbi TV sihiku sihib ja laseb vastase drooni alla. Arvan, et mingi 20 5,56 mm kuuli on täitsa piisav, et vastase luuraja alla tuua.

Ise ka imestasin, et mis ideedele võib tulla, jälgisin ükspäev ühel põllul kahe sisepõlemismootoriga lennuki omavahelist "lahingut" ja selline mõte tekkis

[Walter2]

Siit oleks järgmine samm kamikaze-droonide arendamine?

[Jaanus2]

Imelik - mõtisklesin isegi veidi aega tagasi selle üle, kui ukrainlased vene droonide rohkuse üle kaebasid. Kui parim rohi tanki vastu on teine tank, siis peaks parim mudellennukihävitaja olema teine mudelennuk. Saaks teha vajadusel väga odava ja ühekordselt kasutatava. Võiks minna lausa ise võõra drooni signaali või mõne muu elutegevuse näitaja peale.

[toomas tyrk]

Samuti on droone võimalik märksa lihtsamini elektroonilise võitluse vahenditega segada, kui radareid. Ukrainas näiteks olevat seda vene poolet edukalt ka tehtud.

Hm, mina oleks suhteliselt ettevaatlik droonide segamisest rääkides. St. siis kaasaegsete ning ikka lahinguväljale mõeldud UAV'de segamisest.

Ma ei ole küll eriti hoolega viimasel ajal Ukraina sündmuseid jälginud, aga minu muljete põhjal on Ukraina üritanud kasutada kiviaegseid nõuka mehitamata luurelennukeid (vist oli Reiss, või midagi sarnast?) ja on ka juttu olnud mingitest improviseeritud vahenditest. UAV-d on aga igasugu abisoovide nimekirjades küll üsna tipus, aga veel vist pole midagi saadud?

Mis seal Donetski ja Luganda pool kasutab, on veelgi segasem. Aparaat, mille Ukraina olla alla tulistanud, oli vene lennuväes kasutusel olev lendav sihtmärk, mis tõsi küll on võimaline kandma ka kaamerat ning ilmselt siis ka seda kaamerapilti edastama. (Kuid venelased muidugi kinnitavad, et sihtmärk see oligi ning pealegi - nemad ise olla selle Azovi mere ääres olnud polügoni kohal alla tulistanud) Kuivõrd aga need sidekanalid lendava sihtmärgi puhul turvatud on = ?

Jänkide UAV-d kasutavad kahte erinevat sagedust sidepidamiseks. Seega - segada tuleks kahte sagedust korraga. Lisaks on nad ikkagi inertsiaaljuhtimisega. Isegi kui sa mõlemad sagedused ära segad jätkab UAV endise programmi täitmist. Kuni saab emba-kumba sidekanalit pidi uue.

Reaalajas ehk tõesti andmeid edastada ei suuda pideva segamise tingimustes. Aga eks edastab siis väikese viitega. Ja nagu öeldud - droonid ei peagi radareid asendama. Ja ei peagi katma korraga tohutut territooriumi. Piisab etteantud trajektoori mööda etteantud kohtade ülevaatamisest, et mis seal ikkagi toimub. Näiteks pidevalt mingis lõigus teedel silma peal hoidmisest. Halvima variandi korral - saadad etteantud programmiga drooni need kohad üle vaatama ja tagasi pöörduma segamise tsoonist välja, korraldad andmeside seansi, ning saadad järgmisesse. jne jne. Droon lendab ikkagi kordades kiiremini kui vastase varustuse voor või järelveetavate patarei liigub ja väikese viitega saabunud info on parem kui üldse mitte infot...

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=sa-TSNeTK-A
Hävitusdrooni algmaterjal, kiirus 700 kmh
Raadiojuhitavate mudelite kõrgused on saavutatud 4-5 km kanti.
Küsimus on ainult drooni juhtimises ja drooni relvastamises.

[Kilo Tango]

See, et sedalaadi ründedroon lendama saada on kõige väiksem küss. Selleks, et see panna legaalselt relvastust kandma on vaja käia oi kui pikk tee. Muidugi võib minna ka tiibraketi skeemi peale - see on oluliselt lihtsam.

Nii ehk teisiti on airframe loomine selle asja kõige lihtsam pool.

Mootor läheb maksma juba oma 5000€ koos kogu kamaga. Seda eeldusel, lennutatav moonakogus on väike ja ei lennata kaugele.

Iseenesest on selle minitiibraketi idee kena - olen seda erinevatel aegadel isegi hellitanud. Lihtsalt tavaline rakett tuleks märksa odavam, kiirem ja lollikindlam lahendus. V.a. juhul kui tahetakse väga kaugele lennata - siis on turboreaktiiv õigustatud. Samas ei ole mingit pointi väga kaugele pisikesi laenguid toimetada. Ja siis tuleb jälle valmistoodang hinna poolest vastu.

Siin on üks selline näpuharjutus, mis viis kriminaaluurimiseni ja mingite muude asjade pärast vist ka kinnimajja: http://www.aardvark.co.nz/pjet/cruise.shtml