Misasi see "oli juba"?See juba oli: viewtopic.php?p=348250#p348250 Uus "termin" "laushävitamine" ei muuda asja
Tommy jäi jänni järelveetavate kõlbmatuse tõestamisega ja lõppeks võttis appi vana nipi - minu isikuomaduste lahkamise?
Misasi see "oli juba"?See juba oli: viewtopic.php?p=348250#p348250 Uus "termin" "laushävitamine" ei muuda asja
Kogu selle iseliikuvate point ongi ju selles, et neid saab kiiremini laskevalmis panna ja kiiremini minema sõita. Kui isegi kaugtuli avatakse nende pihta siis mehed on soomuse sees mingil määral kaitstud. Olukorras kus vastane sind reaalajas ülalt jälgib, on sel juhul just suur vahe kas sul on liikurid või veetavad. See tähendab, et on vaja pidevalt Shoot and scootida ja liikursuurtükid teevad seda 4 korda kiiremini kui veetavad. See muidugi eeldab, et veetavate suurtükkide vedavad masinad on lähedal, mitte 100m kaugusele võssa peitetud.Kapten Trumm kirjutas:Seal pole midagi kosmilist.Seal on vast põhjused ikka teised. Minu teada VF (LNR, DNR) ei oma erilist kaudtule võimekust, mis kasutaks soojusele sihituvat moona.
Soojuskaameraga UAV lendab STV positsioonide kohal ja sealt nähtu põhja korrigeeritakse tuld reaalajas.
Taolise tegevuse korral, kus vastane sind reaalajas ülalt jälgib, pole ka palju vahet, kas sul on liikurid või veetavad.
Pigem on hästi maskeeritud veetaval eelis väiksema soojusjälje tõttu.
Roomikutel liikurid tekitavad aga pehmel maastikul hästi õhust hästi märgatavaid jälgi, mida pidi on võimalik peidukoht uuesti leida.
Iseliikujaid oleks kindlasti meh-brigaadile vaja aga naeruväärne oleks Ukraina sündmuste valguses arvata, nagu meil järelveetavaid 155mm piisav hulk oleks. Minimaalselt võiks vähemalt mõlema brigaadi kaugtulevajadused saada nendega ära katta, et siis 122 jääks brigaadivälistele üksustelenegevng kirjutas:Järelveetavad oleks võrreldes iseliikuvatega kindlasti samm tagasi. Järelveetavatega ei oleks võimalik soomusmanöövervõimet tekitada. Järelveetavatega ei ole võimalik kaudtulevahenditevastast võimekust tekitada. Iseliikuvad pidid olema tankide saatemasinad, seega tankide ja jalaväe lahingumasinatega mehhaniseeritud üksusesse sobituvad nad paremini.
Milleks hankida Gvozdika näol Soome ja Poola poolt mahakantavat, NATO standarditele mittevastavat vanarauda? Võibolla oleks targem Soomelt ja Poolalt midagi ka õppida ja üheskoos 155/52 üle minna? Üritate potensiaalse vastase massi minna lööma omapoolse massiga või tuleks siiski panustada rohkem kvaliteedile? 155/39 puhul on laskekaugus piiratud 18 km. -ga. Kas sellest natuke väheks ei jää? Millest selline vabatahtlik enesepiirang?Viiskümmend kirjutas:Lihtsalt enda harimiseks küsin, kui on valida vanakooli 155/39 iseliikuvate ja kaasaegsete 155/52 järelveetavate vahel ning ka hind on 2:1 järelveetavate kasuks siis mida siin veel vaadata tuleks?
Kui iseliikuv on igal juhul etem, kui mistahes järelveetav siis kas Poola 2S1T Goździk oleks samuti variant, mida Eesti võiks Poolalt endale küsida?
negevng kirjutas:Milleks hankida Gvozdika näol Soome ja Poola poolt mahakantavat, NATO standarditele mittevastavat vanarauda? Võibolla oleks targem Soomelt ja Poolalt midagi ka õppida ja üheskoos 155/52 üle minna? Üritate potensiaalse vastase massi minna lööma omapoolse massiga või tuleks siiski panustada rohkem kvaliteedile? 155/39 puhul on laskekaugus piiratud 18 km. -ga. Kas sellest natuke väheks ei jää? Millest selline vabatahtlik enesepiirang?Viiskümmend kirjutas:Lihtsalt enda harimiseks küsin, kui on valida vanakooli 155/39 iseliikuvate ja kaasaegsete 155/52 järelveetavate vahel ning ka hind on 2:1 järelveetavate kasuks siis mida siin veel vaadata tuleks?
Kui iseliikuv on igal juhul etem, kui mistahes järelveetav siis kas Poola 2S1T Goździk oleks samuti variant, mida Eesti võiks Poolalt endale küsida?
ribikardin kirjutas:Viimane aasta on õpetanud, et me peaks kõigest surmavast, mille sarnast võib korraga kuskilt poest ostma hakata või siis idast meie KV-lt äravõetu pähe saata, suure kaarega mööda käima. Ka D-30 tuleks nui neljaks lääne seadmete vastu vahetada, näiteks FH70 kui neid veel vähegi kuskilt saada on.
Kui mina saaksin otsustada (kahjuks või õnneks ei saa), siis oleks MRLS süsteem kohe prioriteet nr 1, ühel real koos keskmaa õhutõrje ja laevavastaste rakettidega. See annaks ikka väga pika nuia, millega saaks vajadusel ka lähemaid idanaabri lennuvälju tampida.
Võibolla tõesti on Eesti hiljuti Varssavi paktiga ühinenud aga on sul aimu ka kust see ostetud (KraZ TMM-3?) pärineb?Viiskümmend kirjutas:Eesti on just hiljuti ostnud mingisuguse KraZ sõidukitele paigaldatud olulise sillasüsteemi, millel ju samuti mingit "NATO standardi" lõhnagi juures ei ole, ja täitsa normaalne ju?
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist