Mul on tunne, et meil on siin paras segadus, millised üksused opereerivad ÕT-rakettidega.Madis22 kirjutas:Mis siin nii keerulist aru saada? Vaja on nii seda kui teist. Vaja on väikestele üksustele kerget kantavat asja, mis aitaks aeglaselt liikuvate sihtmärkide vastu ja vaja on suurematele üksustele suurema vaateväljaga asju, mis aitaks kiirelt liikuvate sihtmärkide vastu. Taburetiga Mistral pole suurt kumbki, kui sa seda just keset lagedat küngast ei pane.
ÕT-raketi väiksem iseseisev üksus on relvameeskond. Koosneb tavaliselt 2-3 mehest. Seda nii Stingeri kui ka Mistrali puhul. Hädavajadusel saab ka üks mees laskmisega hakkama.
Selline relvameeskond ongi väikseim (vajadusel ka iseseisvalt) tegutsemisvõimeline üksus. Tänapäevasel kantaval ÕT-raketil on alati oma meeskond, kes on sellele relvale kinnitatud ja vastavalt välja õpetatud.
Iga relvameeskond omab liikumiseks oma sõidukit. Need võivad olla erinevad. Alates veoautost, maasturist, lõpetades spetsiaalse ATV või mingi muu taolise masinaga.(Sõiduk võib olla lihtsalt transpordivahend, kuid tihti on nad kohandatud ka laskmisplatvormiks)
Kantav õhutõrjerakett tähendabki, et vajadusel võib meeskond kanda ta omal jõul masinast paremale tulepositsioonile.Lahingupiirkonda transporditakse neid rakette spetsiaalsetes ja küllaltki kobakates ja rasketes konteinerites.
Võib olla veel, et ei ole olemas täiuslikku relvasüsteemi. Mis vastab kõige paremini kõikidele kujutlematutele situatsioonidele.
Igal süsteemil on omad head ja vead.
Kuid kokkuvõttes on õigem omada ikkagi üht kindlat süsteemi. Mitte võtta relvastusse mitut erinevat....
Tegelikult kuulub see jutt aga rohkem ÕT-teema alla. Seega kopin ta ka sinna.
)