Soome kaitsevõime

[A4]

Nii palju kui ma aru saan, siis käib Soomes jutt praegu sellest, et soomlaste kehtiv seadusandlus ei võimalda ilma üldmobilisatsiooni ja/või sõjaolukorda väljakuulutamata kiiresti reservüksuseid püssi alla kutsuda olukorras, kus sõda veel ei käi, kuid oleks vajadus valmiduses olevate üksuste hulka suurendada. St erinevalt Eestist puudub seal võimalus rahuajal lisaõppekogunemiste korraldamiseks selliselt, et reservväealastele poleks sellest kolm kuud (Eestis neli kuud) ette teada antud. Miks see nii on, ei oska öelda, aga nagu ütleb soomlaste kaitseminister – Soome praeguse ajateenistuse süsteemi suurimaks kitsaskohaks on reageerimiskiirus. Mis iseenesest lükkab natukene ümber ka selle müüdi, nagu tagaksid soomlased oma ajateenistusega mingit suurt reageerimisvalmidust, või et neil on kõik riigikaitselased asjad kole hästi (erinevalt meist) läbi mõeldud. Meil on vähemalt nii rahuaja riigikaitse seaduses kui ka 2016. aastast jõustuvas uues Riigikaitseseaduses vähemalt selge võimalusena just sellisteks puhkudeks sees lisaõppekogunemiste korraldamise võimalus, kus valitsuse otsusega saab sisuliselt ilma igasuguse ettehoiatusajata korraldada lisaõppekogunemisi, millede puhul ei kehti see 120 päevane etteteatamiskohustus.

Miks Soomes lihtsalt oma seadusandlust ära ei muudeta, ei saa ma hästi aru. Praegune lahend, kus soovitakse ajateenistuse lõpetanutega sõlmida lisalepinguid kiire kutsumise peale välja tulla, on minu hinnangul tegelikult veider hädalahend. Niimoodi saadakse leping sõlmitud küll suure hulga üksikvõitlejatega paljudest erinevatest allüksustest (ja eelkõige on asjast huvitatud rühma- ja jaoülemad), kuid sellisel juhul tuleb terviklik üksus nendest üksikvõitlejatest veel täiendavalt kokku harjutada, sest Soome on ilmselt huvitatud ikka sellest, et igasse väeossa ilmuks sellise lisaõppekogunemise ajal kohale rühmaülem, kolm jaoülemat ja 30 reameest kuulipilduritest tankitõrjuriteni, mitte aga kaks rühmaülemat, üks jaoülem ja kolm aktivistist reameest. Teiseks kistakse sellise süsteemiga juba kokkuharjutatud SA-üksustest ära need kõige pädevamad ja aktiivsemad seltsimehed, mis muudab kogu eelneva 6-12-kuulide väljaõppe üksuse kui terviku jaoks mõneti küsitavaks.

Meil Eestis on paljud asjad kindlasti kehvasti, aga meil on vähemalt olemas Kaitseliidu näol juba üksused, kus kõikidel on saapad, vorm ja tihti ka relv juba kodus olemas. Ja samuti on meil seadusandlikud võimalused läbi lisaõppekogunemiste lühikese aja jooksul terve oma kiirreageerimisstruktuur püssi alla kutsuda (st. algusest peale terviklikud SA-üksused), mitte me ei pea ajateenijatest veel mingeid eraldi inimesi välja sõeluma ja nendest mingeid uusi, eriti kiire reageerimisega allüksusi formeerima.

[Tegelane5]

tõlgib ka äkki? mitte kõik ei kasvanud üles Soome TVd vahtides, Põhja-Eestist allapoole seda ei jagunud, sestab soome keelega enamusel lugu ikka kesine..

Umbes-täpselt on jutt nii:

Tsehhoslovakkia kogemused näitasid, üle tuues Soome, siis hõivamisrünnak hakkaks kõige tõenäolisemalt õhuteid mööda kohaletoimetatud dessantvägedega, millede ülesandeks oleks esmalt enda kätte haarata Helsingi lennuväljad ja muud võtmetähtsusega objektid. Septembri 3 ndal päeval anti Helsinki Õhutõrje rügemendile tööks alustada Helsingi-Vantaa lennuvälja kaitsmis- ja õhutõrje positsioonide planeerimisega ning koos Lõuna-Uusmaa Sõjaväeringkonnaga sissitegutsemis õppustega. Kaitsepositsioonid tuli mõõta õhutõrjele ja samuti valvekompaniile. Plaanid pidid valmis saama 20.septembriks, kuna kindlustustöödega oli plaanis alustada juba samal aastal.

Peastaabi meelest oli esimene oluline lahendus hõivamisrünnaku tõrjumiseks sõjalise valmisoleku kestev loomine. Lahendusena nähti kaadritel põhinevad põhijõud, mis oleks kiiresti kasutatavad esimesteks operatiivülesanneteks. Need ülesanded oleks muuseas piirkondades tähtsate kohtade kaitsmine-ehk siis hõivamisrünnakute põhilised sihtmärgid. Põhijõud oleks pidanud olema tegutsemisvalmis kuue tunni jooksul käsu saamisest, ja reservväelastega täiendatudena täielikus sõjaaja valmiduses 36 tunni möödudes käsu saamisest. Sellele lisaks on vaja kohe luua selline hajutatud ja sissivõitluseks võimeline kohaliku kaitse süsteem, mida ei oleks võimalik lüüa hõivamisrünnakuga. Loodud lahendus oli soome sõjakunstile kohane vaese mehe abinõu, mille ründaja oleks pidanud siduma märgatavaid sõjajõude maa alistamiseks.

[Kapten Trumm]

A4 pole kursis siiski Soome riigikaitse kogu ülesehitusega, kohalik kaitseliit on samamoodi kiirvalmidusega jõud (kompanii tasemel), mis loodi 2007.

https://en.wikipedia.org/wiki/Local_Def ... _(Finland)

Local Defence troops are composed of provincial companies, each of which is under command of Military province of their area (Sotilaslääni, four in total, divided to 19 military districts (aluetoimisto)), in total there are 28 companies.

Members of the Local Defence troops have their personal equipment (excluding most of battlegear such as flak vests, ballistic helmets and weaponry) at home on loan from the FDF, allowing quick mobilisation of troops in case of crisis since they only need battlegear and additional equipment such as vehicles, signalling equipment and supplies to be completely ready, these will be provided by garrisons and/or other military installations within or at least near to the military district the company in question is located in. Companies are always composed of reservists from area of certain military district within military province in question, providing an advantage of knowing the area of operations. Troops are trained regularly and their physical abilities are tested annually with conditions of suitability for troops set higher than basic expectations for professional soldiers of FDF.

Jälle see vana hea teema, kuidas Eestis on kõik paremini ja targemini tehtud.

[TTA]

A4 pole kursis siiski Soome riigikaitse kogu ülesehitusega, kohalik kaitseliit on samamoodi kiirvalmidusega jõud (kompanii tasemel), mis loodi 2007.

Jälle see vana hea teema, kuidas Eestis on kõik paremini ja targemini tehtud.

Meil Eestis on paljud asjad kindlasti kehvasti, aga meil on vähemalt olemas Kaitseliidu näol juba üksused, kus kõikidel on saapad, vorm ja tihti ka relv juba kodus olemas. Ja samuti on meil seadusandlikud võimalused läbi lisaõppekogunemiste lühikese aja jooksul terve oma kiirreageerimisstruktuur püssi alla kutsuda (st. algusest peale terviklikud SA-üksused), mitte me ei pea ajateenijatest veel mingeid eraldi inimesi välja sõeluma ja nendest mingeid uusi, eriti kiire reageerimisega allüksusi formeerima.

Trumm, loe ka ikka teksti ja ära lahmi! Nii jultunud teise mehe postituse ümberväänamist pole ma ammu näinud, isegi sinu poolt.

[Kapten Trumm]

Posti sisu on Eesti kiirreageerimisvõime selgitamine (Soome võrdleval näitel, kus see on meil teatud juriidiliste detailide pärast paremgi), kusjuures see kõige kiirem Soome komponent on kõrvale jäänud (kas unustatud või meelega jäetud).

28 kompaniid pole aga mingi pisidetail, vaid see on 3000+ meest.
Sellise postituse alatoon ongi selline nagu kirjutasin.

Jutt, et uue süsteemiga tulevad kokku mingid kokkuharjutamata üksused (a'la 2 RÜ, 2JÜ ja 3 sõdurit), on aga spekulatsioon.
Mina küll ei arva, et üsna hästi kõike läbimõtlevad soomlased taolisi paberil üksusi teevad.
Küll need kiirreageerijad võetakse tava-reservist välja ja moodustatakse neist eraldi üksused, keda kokku harjutatakse.
Pigem on sellised "jõulised ja otsustavad", kuid kehvasti läbi mõeldud reformid iseloomulikult mõne aastase intervalliga meile, mitte Soome KV-le.

[kangelaspioneer]

Pigem on sellised "jõulised ja otsustavad", kuid kehvasti läbi mõeldud reformid iseloomulikult mõne aastase intervalliga meile, mitte Soome KV-le.

Usu, mõned asjad on ühtmoodi kõigis armeedes. Soomlastel on samuti kombeks lükata käima reform, lõhkuda olemasolev süsteem maha ja ootamata reformi lõpule jõudmiseni, alustada uuega. Üheks heaks näiteks siinkohal on kaadri-allohvitseride "eemaldamine" sõjaväelisest hierarhiast 10+ aastat tagasi, mille peale siinpool ainult pead vangutada osati. Tänaseks on "vääpelit" jälle omadel kohtadel, süsteem aga "rikastatud" rohkete eranditega vahepeal pool-vägisi ohvitseriks saanute arvel. Leidub meil asju, mis on paremini kui teisel pool lahte, loomulikult leidub ka seal eeskuju.

[Kapten Trumm]

Ei ma vaidlegi, kindlasti on ka Soomes tubli annus rumalust.
Aga noh selles, et soomlased asuvad selle kiirreageerimise sildi all mingit lambisüsteemi looma, kus isikutest joonistatakse üksusi, hästi küll ei usu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.armyrecognition.com/june_201 ... 06152.html

Põhjanaabrid siis hangivad omale NLAW'd juurde ca 32 mln euro eest.

http://www.janes.com/article/52631/finl ... rce=Eloqua

JANE täpsustab nüüd, et see soomlaste uus NLAW diil kätkeb endas ka täiendavaid öösihikuid ja treeningseadmeid..

[A4]

Posti sisu on Eesti kiirreageerimisvõime selgitamine (Soome võrdleval näitel, kus see on meil teatud juriidiliste detailide pärast paremgi), kusjuures see kõige kiirem Soome komponent on kõrvale jäänud (kas unustatud või meelega jäetud).

28 kompaniid pole aga mingi pisidetail, vaid see on 3000+ meest.
Sellise postituse alatoon ongi selline nagu kirjutasin.

Jutt, et uue süsteemiga tulevad kokku mingid kokkuharjutamata üksused (a'la 2 RÜ, 2JÜ ja 3 sõdurit), on aga spekulatsioon.
Mina küll ei arva, et üsna hästi kõike läbimõtlevad soomlased taolisi paberil üksusi teevad.
Küll need kiirreageerijad võetakse tava-reservist välja ja moodustatakse neist eraldi üksused, keda kokku harjutatakse.
Pigem on sellised "jõulised ja otsustavad", kuid kehvasti läbi mõeldud reformid iseloomulikult mõne aastase intervalliga meile, mitte Soome KV-le.

Seda, milline on soomlaste plaan nende kiirreageerijatega tegelikkuses (st. äkki ongi mingi väga hästi läbi mõeldud ja otstarbekas lahendus), ongi võib-olla palju avalike allikate ehk ajaleheartiklite pealt väita. Ja ma kindlasti ei olnud ära unustanud neid Soome KV „maakondlikke“ kompaniisid (kuigi eelnevatel aastatel sel teemal Soome ajalehtedes kirjutatu põhjal pole nende üksuste loomine päris nii edukas ja plaanipärane olnud, kui 2006-2007. aastal planeeriti), küll aga juhiks ma selle kõige taustal tähelepanu järgmistele asjadele:

Esiteks, kui neid maakondlikke üksusi on umbes 3000 mehe jagu, siis seda on Soome kogu SA-armeed (ca 250 000) ning territooriumi suurust ja objektide arvu vaadates ikka väga napilt. Ilmselgelt nendes ei piisa, sest muidu soomlased nendest täiendavatest kiirreageerimisüksustest ei räägiks.

Teiseks, kui soomlased kutsuvad igal aastal püssi alla umbes 75% aastakäigust (ehk 20-24 000 meest) ja õpetavad nendest suurema osa välja juba terviklike SA-üksustena vähemalt kompanii või pataljoni tasemeni, siis tundub see sõna otseses mõttes raiskamisena hakata nende numbrite juures veel looma mingeid täiendavaid kiirreageerimisüksusi, mille jaoks hakatakse juba suure vaevaga kokku harjutatud üksustest ära tõmbama inimesi ja raiskama täiendavat raha uute üksuste kokkuharjutamiseks. Selle asemel, et muuta lihtsalt seadusandlust selliselt, et oleks nt lisaõppekogunemisi võimalik näiteks viimase aasta jooksul reservi arvatud üksustele (ca 20 000 kokkuharjutatud ja üksustesse määratud meest) ka ilma kolmekuulise etteteatamiseta.

Loomulikult on nende kiirreageerimisüksuste loomine täiesti tehtav. Tõenäoliselt ei vaja need mehed enam üksiksõduri ega erialaväljaõpet, vaid piisab uue üksuse kokkuharjutamisest. Kuigi see võtab aega (ilmselt mitte eriti vähem, kui seadusemuudatus) ja maksab täiendavat raha, mida soomlastel eelnevate aastate kärbete valguses (kus just kärbiti RÕK-i päevi, metsapäevi jne) ülemäära palju maas vedelemas ei ole. Teiseks saab tavaüksustesse sealt lahkunud reservväelaste asemele määrata uued inimesed, kas siis ülekatte või vanemate üksuste koosseisust, nagu see ka meil toimub. Samuti tuleb nendele täiendavatele üksustele tagada ka individuaalne ja üksusevarustus, kui soomlased just sellist rehepappi ei tee, et loovad üksusi paberi peal juurde, tagavad neile rahuaegse väljaõppe ajal ka väljaõppekomplektid, kuid sõja ja suure mobilisatsiooni korral jäävad mingid üksused paratamatult „palja tilliga“.

Kuid fakt on see, seni Soome ajakirjanduses avaldatu põhjal (loodetavasti sa ikka soome keelt oskad, et sel teemal nii kindlalt sõna võtad) oli asi justnimelt nii, et reakoosseis sinna kiirreageerimisreservi minekust eriti huvitatud pole olnud, vaid pigem on huvitatud jao- ja rühmaülemad. Mis tähendab seda, et esiteks lahkuvad n-ö vanadest üksustest see kõige pädevam ja aktiivsem koosseis, ja teiseks – just selline olukord, kus olemas on liiga palju juhte ja liiga vähe reakoosseisu – sellise tendentsi jätkudes tekib. Mis taaskord on kuidagi lahendatav probleem, kuid tekitab jälle küsimuse, et miks seadusemuudatuste abil ei muudeta „kasutatavaks“ juba olemasolevaid, värskeid, mehitatud ja kokkuharjutatud üksusi.

Ja et ei jääks mulje, et ma selle valguses kuidagi EKV olukorda ilustan, siis teatud ulatuses on sarnased probleemid ka meil – ka meil võtavad värskete SA-üksuste koosseisust teatud hulga pädevamaid ja aktiivsemaid võitlejaid meie enda kiirreageerijad ehk Scoutspataljon, Kaitseliit, ning Kõrgem Sõjakool. Mida tuleb samuti kompenseerida ülekattega või siis põhivalmidus- ja täiendreservist vanemate reservväelaste juurdesuunamisega.

[Kapten Trumm]

Eks see on läbiv probleem, et aktiivsemad vennad satuvad kõrgemale kohale ja ühtlasi ei lepi ka pakutud passiivse reservisti rolliga.
Irooniana, nende vendade väljaõppesse panustab KV päris korraliku summa kah.
Meil on muidugi sinna KL mineku puhul siiski KV-l esimese valiku õigus, see pole päris nii, et meelitad äsja reservi arvatud venna KL SA üksusesse.

Mis taaskord on kuidagi lahendatav probleem, kuid tekitab jälle küsimuse, et miks seadusemuudatuste abil ei muudeta „kasutatavaks“ juba olemasolevaid, värskeid, mehitatud ja kokkuharjutatud üksusi.

Siili näitel ma siiski natukene julgen kahelda puhtalt reservi üksuste kvalifitseerumiseks "kiirreageerimise" alla. Lihtsalt täna peale surutava tempo valguses.
Lisaks arvesta, et neil tuleb asuda käigult lahingusse punase kõige võitlusvõimelisema ja motiveerituma osaga.
Kiirreageerimine oleks võib-olla 2-4 tundi vilest tegevusse astumiseni, eelnevalt kokku kutsumata reservi üksus sellega toime ei tuleks, ei meil ega Soomes.
Iisrael on tänu ülimalt intensiivsele kordusõppele ja üldisele kaitsetahtele suutnud seda teha vähemaga.
Ilmselt siis õnnestuks, kui aktivistid ikka välja noppida (kes on motiveeritud tulema) ja tõesti nendest eraldi üksus teha (mida mulle arusaadavalt Soome ka teha kavatseb).
Tõenäoliselt saab lahenduseks olema "valmisolekutasu" maksmine (kunagi oli selline plaan ka Eestis KL osas, kuid see jäi ellu viimata).

Mina loogika viga Soomes eriti ei näe - ise ma jõuan väikese mõtiskluse järel samadele tulemustele.
Muidugi seadusandlust tuleks ka muuta - ainult selle reservi üksustest kokkusaamisel, eriti kui viimati käidi aastaid tagasi, on omad kiirusepiirid ees.
Kiirus on jällegi sõltuvuses praktikast - ehk kogunemiste arvust.

[Leo]

Venemaa tegevuse valguses, kus rünnata võidakse just siis, kui see Kremlile sobib ja sellele pigem ei eelne pikka üksuste koondamise ja ähvarduste faasi, on soomlaste tegevus igati mõistlik, sest maaväel praktliselt puuduvad rahuajal lahingüksused. Muidugi suudaks iga garnison X hetkel olemasolevast kaadrist ja ajateenijatest midagi välja panna, kuid see on suuresti sesoonne kaup, näiteks kesksuvel puhkuste ajal on garnisonid suht tühjad.

Maakaitsekompaniid ehk maakuntajoukot on algselt mõeldud 5000-6000 võitlejat ja nende kompaniide struktuurides on erinevusi, kuid kõikidel, kelle inimestega olen rääkinud on samalaadne probleem, mis ka uute kiirreageerijate värbamises välja tuli. Juhte on piisavalt, reakoosseisu napib. Et reageerimisaeg oleks ka päriselt mõned tunnid, on vaja isiklik varustus ja ideaalis ka käsirelv koos lahingkomplektiga kodusele hoiule anda, materiaalse vastutuse lepingud on selleks olemas. Soome maakaitsekompaniide inimesed ise ei pea palgamaksmist mõistlikuks, sest see hakkab paratamatult tõmbama tegelasi, kes ainult selle palga pärast tahavad liituda. Pigem muud motivaatorid. Näiteks kasvõi see, et MPK vabatahtlikel harjutustel saavalt MK-kompaniide inimesed tasuks transpordikulu ja 5 € (viis eurot) päevaraha, samas suurel kordusõppusel makstakse auastme ja ametikoha järgi palka nii 50-60 €. Kui kõik õppused saaks tööpäevadel selle päevaraha peale, siis oleks see juba suur vahe ja motivaator, sest paljudele on probleemiks nädalavahetustel pere juurest ärakäimine. Kui oled kiirreageeriv ja on käsk teenistusse minna, siis viid selle tööandjale ja lähed.

Isiklik varustus on MK-kompaniides sama, mis ülejäänud armees, selle saab koju ka, kui materiaalse vastutuse leping teha. Huvitav näha, kuidas soomlased need probleemid lahendavad, sest optimaalseks peetakse seda, et 10% ajateenijatest läheks mõneks ajaks kiirreageerivaks ja 10% SA koosseisust oleks kiirreageeriv. Kui MK-kompaniid on praktilisele jalaväe üksikkompaniid, siis suurema jama korral on vaja pataljoni lahingugruppe, millel oleks ka korralik raskerelvastus, Praha kevade aegses näites peeti ka väga oluliseks ÕT-üksust pealinna kaitseks ja seda toetavaid üksuseid. Merevägi ja Õhuvägi on Soomes oma struktuuri ja koosseisu tõttu 24/7 kiirreageeriv, kuigi ka neil võiks reservüksused olla, näiteks käib rannakaitse Soomes põhimõtteliselt mereväe alla, rannakaitsekompaniid koos oma rakettide ja dessantpaatidega peaksid kindlasti olema kiirreageerivad.

[Kapten Trumm]

Siin oli küsimus lihtsalt selles, et kui Soome tahab teha mingit kiirreageerivat üksust, siis tuleks seda üksust koos välja õpetada juba algusest peale ja sinna võtta neid, kes viitsivad asjaga tegeleda. Praegu siin tundub, et koosseis kavatsetakse kokku riisuda peale väljaõppetsüklit, selline lahendus tekitab hämmingut osalises endis ja nõuan täiendavaid väljaõppe ressursse, sest kui osalus on vabatahtlik, tähendab et valmisolekukompanii koosneb mitme kompanii aktivistidest, kellest suurem osa võibki olla juhtivkoosseis ning seda üksust on vaja asuda uuesti kokku harjutama. Aga võib-olla on Soome KV standardiseeritus meist parem ja see pole teab mis probleem (meil võivad 2 erineva VÕKi seersanti ikka asju vähe erinevalt teha).

Täna nt sorteerimine kutsealuste teatud omaduste järgi juba käib, nt Soome piirivalve sissikompaniide tarbeks otsitakse ekstra välja metsaste alade elanikke, metsamehi, jahimehi ja sinna pidi olema suva linnamehel pääs välistatud, st pole otstarbekas raisata aega kellelegi lõkke tegemise või onni ehituse õpetamisele, kui on võimalik välja sortida tegelasi, kellel on see töö juba tehtud. Analoogselt saab ju otsida välja kutsealuseid, kellel nt seos riigikaitsega on märksa sügavam kui kohustuse täitmine.

Mulle nt pakub huvi, mismoodi Soome neid relvastama asub ning mis prioriteetsuse astmes.

[Leo]

Neljapäeval, 9. juulil ilmus Helsingin Sanomate leheküljel A10 järgmine artikkel http://www.hs.fi/kotimaa/a1436328747433

Merivoimat havittelee neljää uutta sotalaivaa

Merivoimat suunnittelee hankkivansa neljä uutta sotalaivaa, kertoi Merivoimien komentaja, kontra-amiraali Kari Takanen keskiviikkona Helsingissä.

Tavoite on, että alukset ovat runsaat 90 metriä pitkiä ja kykenevät liikkumaan sujuvasti niin saaristossa kuin avomerelläkin. Aluksien pitää pystyä tukeutumaan olemassa olevaan infrastruktuuriin, kuten laitureihin ja väyliin.

Uusiin taistelualuksiin asennetaan moderni meritorjuntaohjus, jonka hankintaa selvitetään parhaillaan. Aluksiin on tulossa myös sukellusveneiden torjuntaan tarkoitetut kevyet torpedot.
Uudet sotalaivat korvaavat nykykalustosta neljä Rauma-luokan ohjusvenettä, kaksi Hämeenmaa-luokan miinalaivaa ja jo rivistä syrjään siirretyn miinalaiva Pohjanmaan.

Uuden alusluokan hankinnasta vastaava Puolustusvoimien logistiikkalaitos lähettänee ensimmäiset kyselyt telakoille ensi syksynä.

"Emme aloita tyhjästä, vaan kotimainen teollisuus on tutkinut asiaa jo vuosia", sanoi Takanen.

Alukset tilataan luultavimmin joltain suomalaisomisteiselta telakalta.

Takanen kommentoi Merivoimien tilaisuudessa myös Itämerellä parin vuoden aikana vilkastunutta ulkomaisten valtionalusten liikennettä. Kasvu on ollut 10–15 prosentin luokkaa vuodessa.

"Lievää kasvua on yhä."

Takasen mukaan syynä on osin venäläisten uusien sotalaivojen valmistuminen.

"Myös Naton alukset liikkuvat täällä enemmän."

Paberlehe tekst on natukene informatiivsem, kuid üldiselt on jutt sellest, et Laevastik 2020 projekti raames on Soome merevägi jõudnud sinnamaani, et selle valitsuse ajal tuleb otsustada 4 uue mitmeotstarbelise sõjalaeva hange Soome laevaehitajatelt. Need laevaehitajad, mille omanike hulgas on venelased, ei saa osaleda. 4 uut laeva peavad asendama 7 vananenud või varsti vananevat laeva ja on täna kasutuses olevatest oluliselt suuremad, kuni 90 m pikad, sest peavad ka ookeanis hakkama saama. Laevadele planeeritakse uut raketti ja torpeedosid peal- ja allveelaevade tõrjeks, Soome admirali hinnangul on allveelaevatõrje rakettidega efektiivsem kui miinidega. 4 laeva hinnaks on prognoositud suurusjärk 1,2 miljardit € ehk keskmiselt 300 milj € laeva kohta. Oluline erinevus vanadega on laevade modulaarsus, ehk vastalt ülesandele suudetakse vahetada erineva varustuse ja relvastusega täidetud konteinereid.

[Kapten Trumm]

Äsja ilmunud ajakirjas Sõdur on ka üks artikkel Soome uuest maaväekontseptsioonist.
Tuleb välja, et tegemist pole mitte üksnes kastide teistmoodi joonistamise, vaid ka sootuks teistsuguse lahingukontseptsiooniga, kus välditakse seni plaanis olnud "hammas hamba vastu" minekut ning nokitakse vastast väiksemate üksustega jupp haaval küljelt/seljatagant, kuni ta edasitungimise võime kaotab. Vt vastavat selgitavat skeemi. Skeemi järgi meenutab see tegevus moodsat võitlusviisi swarming.

Teine asi, mida tähele tasub meil panna, on tohutu kaudtulerelvastuse hulk per jalaväe ühik. Näiteks lahtijoonistatud katsestruktuuri pataljoni LG-s on 3-4 jalaväe kompaniid, mida toetab nii 120 MP patarei (lisaks kompanii 81/82stele) kui ka 122 mm haubitsate pataljon (meie ärapõlatud D30-d) (ilmselt siis 18 toru?). Eestis on kasutusel seni soomlaste eelmine, brigaadikontseptsioon, kus suurtükipataljon on brigaadi peale jaotatud. Jutud D-30 vanarauda saatmisest on liialdatud, relvade arvu Soomes arvestades saab neid LG-sid teha niiet tapab (D-30 on seal üle 400).

Kolmas asi, mida tasub tähele panna, et jalaväe jaos on ette nähtud sellise asjamees nagu pioneer. Tuleneb see ülalviidatud uuest lahingukontseptsioonist, kus kaalukat osa omavad erinevad miinid (sh juhitavad). Meil harjumuspärane lahingpaari süsteem on kadunud, jagu koosneb 3st 3-mehelisest meeskonnast.

Ei taha nüüd takkajärgi targutada, aga mõne asja peale olen ka ise varem mõelnud. Näiteks rühmas peaks olema 1 mees, kes valdab lõhkamise teemat ja kelle varustuse hulgas on nt mootorsaag (saab kiiresti tekitada raidtõkkeid)- see on siis väljendunud nt Soome katse-jaos pioneerina Ühes teemas vaidlesime kunagi kaur3ga, kas oleks otstarbekas anda pataljonile juurde D-30 patarei. Olen üldiselt seda usku, et mul puudub usk "ülalt antavatesse" asjadesse, tõenäoliselt sekkub vastane nende asjade saamisesse esimeses järjekorras või asuvad need lihtsalt liiga kaugel. Loogika "ülalt tuleb" põhineb ka suurest külma sõja aegsel ohtlik rinne - ohutu tagala kontseptsioonil, mis nt UKR puhul väga vett ei pidanud (vastane panustas päris palju tegevusele sinu tagalas).

[TTA]

Teine asi, mida tähele tasub meil panna, on tohutu kaudtulerelvastuse hulk per jalaväe ühik. Näiteks lahtijoonistatud katsestruktuuri pataljoni LG-s on 3-4 jalaväe kompaniid, mida toetab nii 120 MP patarei (lisaks kompanii 81/82stele) kui ka 122 mm haubitsate pataljon (meie ärapõlatud D30-d) (ilmselt siis 18 toru?). Eestis on kasutusel seni soomlaste eelmine, brigaadikontseptsioon, kus suurtükipataljon on brigaadi peale jaotatud. Jutud D-30 vanarauda saatmisest on liialdatud, relvade arvu Soomes arvestades saab neid LG-sid teha niiet tapab (D-30 on seal üle 400).

Ehh... ärapõlatud D-30'd. Pigem on asi selles et ka soomlased on aru saanud et brigaadi tasandil opereerimiseks on D-30 liiga väikse laskekaugusega. Pataljoni lahinggrupi jaoks on aga D-30'e 12km efektiivset täiesti piisav laskekaugus. Soomlastel on ju brigaadi taseme suurtükivägi täiesti alles, keegi pole seda ära kaotanud.

Oleks ka meil piisavalt mehi ja raha, et igale pataljonile anda oma suurtükivägi, pioneerid, õhutõrje.. hm, sõjaväepolitsei ei teeks ka paha. Loomulikult oleks igale lahingtoetus üksusele ju väikest jalaväeüksust ka juurde vaja kes julgestaks ja.. Oot, juba ongi brigaad koos peaaegu.