Mis Ukrainas toimub? vol.4
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Olge lahked.
Severodonetsk – linn lootuste ja stepituulte meelevallas
Ukraina steppi rajatud Severodonetskis pole sellel suvel pea kaks kuud tilkagi vihma tulnud, rohi haljasaladel on kõrbenud ning linna läbivatel pikkadel sirgetel prospektidel vihiseb kuum stepituul. Kuid see on linna, mis on praegu Luganski oblasti ametlikuks keskuseks, üks väiksemaid muresid.
Severodonetsk on tüüpiline Ida-Ukraina tööstuslinn, mis kerkis möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel steppi rajatud keemiatehase ümber. Linnaõigused sai praegu enam kui 120 000 elanikuga Severodonetsk 1934. aastal ning linna kogu elu ongi pöörelnud peamiselt sealse keemiatehase Azot ümber.
Kuni Nõukogude aja lõpuni elati seal tüüpilist Nõukogud Liidu tööstusliku provintsilinna pisut unist elu. Inimesed said palka, mitte just ülearu, kuid piisas äraelamiseks ning mere ääres puhkamiseks. Kardinaalne muutus toimus aga liidu kokkuvarisemisega.
Sajad tööstusettevõtted sulgesid oma uksed, jättes paljud inimesed tööta. Põlvkondade kaupa ühes ja samas tehases töötanud inimestele oli see suur löök.
Pärast liidu lagunemist tundus ka muu elu seiskuvat. Teed ja tänavad lagunesid. Kuigi tasapisi hakkas tekkima uut tööd ja leiba, ei teeninud sealsed inimesed kõrget palka. Seetõttu pole ime, et vanem põlvkond elab seal siiani Nõukogude Liidu igatsuses. Mitte Venemaa, vaid just Nõukogude Liidu.
Meeletu korruptsioon
Linna ilmestavad peaasjalikult kergelt lagunevad kortermajad, mis justkui rõhutavad käegalöömismeeleolu. Korda on tehtud administratiivhooned ning linna kaks suurema hotelli. Omapärase võõrkehana mõjub aga Sovetski prospektil asuv esinduslik kaubanduskeskus Jazz, kus müüakse kaubamärke, nagu näiteks Hugo Boss. Sõltumata kellajast on see peaaegu inimtühi.
"Ütleme nii, et Luganski oblast on Ukraina üks kõige tööstuslikumaid piirkondi, kus oli aga meeletu korruptsioon," rääkis Luganski oblasti asekuberner Olga Lišik.
Üheks heaks näiteks korruptsioonist on sealsed maanteed. Tõenäoliselt on neid ikka parandatud, kuid kuna osa asfaldist läks "vasakule", siis praegu näevad rindest kaugelmalgi asuvad teed kohati välja, nagu oleks need suurtükkidest tulelöögi saanud. Suured veokid ja bussid ronivad teokombel august-auku, mistõttu pole imestada, et bussisõiduks Harkovist 240 km kaugusele Severodonetskisse kulub seitse tundi. Tõsi, sõidukiirust aeglustavad ka ohtrad kontrollpostid.
Asekuberneri sõnul on inimesed korruptsioonist väsinud, mistõttu tuleb nüüd oblastivõimudel pidevalt anda aru, kuidas kasutatakse oblastisse tulevat abiraha. Ühtlasi on see teatud kultuurišokk mitmele kohalikule ettevõtjale, kes ei saa aru, et hangetel skeemitamine neile enam tellimusi ei too.
Üks hädade põhjus – vaesus
Severodonetski kriisimeediakeskuse juhi Olena Niželska lisas, et kuigi sõja ajal ei saa võimudelt alati läbipaistvust nõuda, tegutsevad oblastis paljud vabatahtlikud korruptsioonikomiteed, mis nõuavad võimudelt pidevat aruandlust. "Inimestel on korruptsiooni ja valetamise suhtes kõrgendatud tunded. Ja valet võetakse väga valulikult," ütles ta.
Niželska sõnul on nii Severodonetski kui ka kogu piirkonna üks hädasid selles, et inimesed on vaesed. "Nii rahaliselt kui ka vaimselt. Meil puudub korralik keskklass, see hakkab küll tasapisi tekkima, kuid kõik vajab aega," rääkis ta.
Asekuberner Lišiki sõnul ongi praegu oblastivõimu üks peamisi väljakutseid just noorema põlvkonna kasvatamine. "Vanematega pole meil enam midagi teha, kuid tahame just noortele maailma näidata. Iga nädal viime oblastist sadu lapsi Lääne-Ukrainasse, kus nad elavad peredes, vaatavad, millised peretraditsioonid on seal, ning kui nad tagasi tulevad, siis ei kuula nad enam oma vanaema jutte bandeeralastest, kes käsi maha raiuvad. Peale selle näitame lastele Euroopat. Mitte kunagi varem pole meie lapsed reisinud nii palju kui nüüd."
Asekuberner Lišiki vastutusala on sotsiaalküsimused. See on raske valdkond. Linna 120 000 elanikust moodustavad ligi neljandiku sõjapõgenikud. Pole tööd ning isegi kui see leitakse, on palgad ka Ukraina mõttes madalad. Kuigi keskmisest palgast on seal raske rääkida, teenivad inimesed vahemikus 1500–3000 grivnat (62–125 eurot). Pension on umbes 1000 grivnat (42 eurot) ning kahetoalise korteri üür 1000–1500 grivnat (42–62 eurot).
Pervomaiskist Severodonetskisse sõja eest põgenenud Ljuba sõnul teenib tema tuttav keemiatehases Azot isoleerijana töötades 2500 grivnat (104 eurot) kuus. "See on amet, kus nad isoleerivad klaasvatiga torusid. Nad on üle kere väikseid klaasikilde täis, kuid vähemalt palk on korralik," rääkis ta.
Kõige suuremat peavalu valmistab oblastivõimudele aga meditsiin. Viimastel aastatel investeeris oblast väga suuri summasid ning ostis Luganski haiglatesse nüüdisaegset meditsiinitehnikat. Kõik see jäi Luganskisse ning asekuberneri sõnul on 80% oblasti meditsiinitehnikast separatistide kontrolli all olevates haiglastes.
Luganskist tulid Severodonetskisse küll paljud arstid, kuid ilma moodsa tehnikata on nemadki võimetud. "Saage aru, meie jäime kõigest ilma. Kogu onkoloogiaosakond jäi näiteks Luganskisse ning praegu saime kohalikust haiglast võtta üürile osakonna, kus on nüüd 30 voodikohta vähihaigetele," rääkis ta.
Kuid see pole veel kõik. Haiglas on enneaegsete laste jaoks vaid üks kuvöös. "Aga mis juhtub, kui enneaegsetena sünnivad kaksikud või isegi kolmikud? Arstid peavad tegema valiku." Lišik vaatab seda öeldes mulle otsa ning asekuberneri tumedad silmad tumenevad veelgi.
Hea uudis on aga see, et siinseid haiglaid aitavad paljud maailma riigid. Sealhulgas ka Eesti. Oblasti haiglatesse jõuab nii meditsiinitehnika, voodid kui ka elementaarsed asjad, nagu mähkmed. Eesti välisministeerium rahastab näiteks meditsiiniabiprojekti, mille raames toimetakse kümnele haiglale Luganski ja Donetski oblastis 65 000 euro ulatuses meditsiinivarustust ja ravimeid. Severodonetski külje all asuvasse Lisitšanski lastehaiglasse toimetas Eesti Pagulasabi äsja sama projekti raames bronhoskoobi.
Kuidas jõudis sõda Severodonetskisse?
Kõik algas möödunud aasta 1. märtsil. Sotsiaalmeedias levis kulutulena üleskutse tulla meeleavaldusele ning Luganski oblasti praeguse asekuberneri, toonase linna kultuuriosakonna juhataja Olga Lišiki sõnul oli üleskutse taga väidetavalt kohalik kommunistide parteirakuke, mis koosnes ei vähem ega rohkem kui kolmest inimesest.
Kuid meeleavaldusele tulijaid oli: olid memmekesed, olid silmanähtavalt narko- ja muidu joobes inimesed, olid täiesti võõrad näod, keda toodi bussidega. Linnavalitsus ja kohalik miilits vaatas asja rahulikult pealt.
Edasi läks asi tõsisemaks: ühel meelavaldusel peksti Ukraina rahvusvärvides õhupallidega noored armutult läbi ning linna ilmusid tšetšeenid. Mai keskel kaotasid Ukraina võimud linna üle kontrolli. Linnas algas segadus. Poodidest kadusid toiduained, kuna inimesed ostsid kõikemõeldavat kokku. Separatistid käisid ja pakkusid väikeettevõtjatele katust. Ühtlasi esines juhtumeid, kus ettevõtjast perepea rööviti ning perekonnal tuli ta hiljem mõne tuhande dollari suuruse lunaraha eest välja osta.
Kohati kiskus ka koomiliseks. Nii näiteks astusid separatistid sisse maksuametisse, käskisid avada seifid ja tagastada inimestele nende makstud maksud. "See näitas nende vaimset potentsiaali," muigas asekuberner.
Siiski võib öelda, et võrreldes mitme muu kohaga pääses Severodonetsk suhteliselt kergelt.
Kui Ukraina väed jõudsid mullu 22. juulil linna piirile, jätsid separatistid linna ilma lahinguta maha. Küll puhkesid aga ägedad lahingud naabruses asuvas Lisitšanskis. Kuna kahte linna eraldava Sjeverski Donetsi jõe üks sildadest oli purustatud, siis põgenesid paljud inimesed linnast üle jõe ujudes.
Severodonetskis abistasid neid kümned kui mitte sajad vabatahtlikud ning üks abistamiskeskusi oli Tsentralnaja hotelli fuajee.
Sõjapõgenikud olid linnas mõned päevad ja kui Ukraina armee Lisitšanski 25. juulil vabastas, pöördusid nad koju tagasi.
Muide, sõjapõgenike seas oli ka rasedaid naisi, kellest 16 sünnitas just nendel päevadel Severodonetski haiglas.
"Võib-olla oleksid need sündmused olnud olemata, kui me poleks õigel ajal orjalikult vaikinud. Ei tohi olla ükskõikne ega vaikida," rõhutas asekuberner.
Ljuba – ühe põgeniku lugu
Möödunud aastal suvel plahvatas Luganski oblastis Pervomaiskis elava Ljuba maja ees naise enda silme all mürsk, puistates maja üle killurahega. Naine otsustas seejärel võtta tütre ja tütretütre ning sõita sugulaste juurde Severodonetskisse.
Severodonetskis elaski Ljuba naispere mõnda aega sugulaste juures, kuid hiljem õnnestus neil üürida kahetoaline korter. Kerge Ljuba elu aga pole. Kui algul said Ukraina riigilt toetusi kõik põgenikud, siis praegu ainult paljulapselised pered, üksik-emad, vanurid või invaliidid. "Tegelikult ongi kõige haavatavamad nüüd 30–55aastased inimesed – neile öeldakse, et minge tööle. Kuid siin ei jätku tööd ka kohalikele," rääkis ta.
Ljuba maksab iga kuu 1200 grivna (50 euro) suurust üüri ning ainukene raha, mis perekonda tuleb, on 884 grivna (37 euro) suurune lapsetoetus. Kuidas ta ülejäänud raha kokku saab, jääb saladuseks. Põgenikke abistavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nagu näiteks Punane Rist, samuti tuleb abi kirikutelt ja ka Donetski oligarhile Rinat Ahmetovile kuuluv fond tegeleb aktiivselt inimeste abistamisega nii siin- kui sealpool rindejoont.
Ljuba sõnul läheks ta kohe tööle, kuid töö leidmise võimalused on 27 aastat lasteaias töötanul enam kui kesised.
Siiski käib ta vabatahtlikuna Punasel Ristil abiks, kuna tuppa kopitama jääda Ljuba ei taha. "Paljud ei saa sellest aru, et mis mõttes, endal pole tööd, kuid käib tasuta teisi abistamas, aga mulle on oluline saada kodust välja ja suhelda inimestega, et mingeid lolle mõtteid pähe ei tuleks," rääkis ta.
Pervomaiskisse tahaks Ljuba tagasi, kuid sõjamöllu keskele ta minna ei taha. "Ma käisin kaks nädalat tagasi oma maja vaatamas, oli suhteliselt rahulik, ainult öösel tulistati. Meie külas on nii, et ühele poole raudteed jäävad Ukraina ja teisele poole LNRi (Luganski Rahvavabariigi) üksused. Minu maja jääb LNRi poolele," selgitas ta. "Ja kui tulistatakse, siis ikka saavad ka majad pihta."
Tema sõnul on külaelanikest alles jäänud kolmandik: peamiselt pensionärid, kuna neil on igakuine pension, millest elada. Küla peamine tööandja – Pervomaiski söekaevandus – seisab, kuna pumbad ei tööta ja mitu šahti on jäänud vee alla.
Siiski hakkavad mõned inimesed isegi sõja kiuste tagasi tulema, sest mujal tööd leidmata pole lihtsalt võimalik ära elada. "Inimesed ei saa hakkama. Ja kui isegi leiad tööd, siis palk on 1500–2000 grivnat (42–62 eurot). Kuid samapalju maksab ka üür ja millestki tuleb ka elada."
Kodust rääkides läksid Ljuba silmad veekalkvele: "Ma ei tahaks enam keldris elada, kuid samas aitavad koduseinad alati ja kodus saaks kas või ise köögivilja maha panna, sest siit turult osta seda küll ei jaksa."
© Õhtuleht / Sander Silm
Severodonetsk – linn lootuste ja stepituulte meelevallas
Ukraina steppi rajatud Severodonetskis pole sellel suvel pea kaks kuud tilkagi vihma tulnud, rohi haljasaladel on kõrbenud ning linna läbivatel pikkadel sirgetel prospektidel vihiseb kuum stepituul. Kuid see on linna, mis on praegu Luganski oblasti ametlikuks keskuseks, üks väiksemaid muresid.
Severodonetsk on tüüpiline Ida-Ukraina tööstuslinn, mis kerkis möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel steppi rajatud keemiatehase ümber. Linnaõigused sai praegu enam kui 120 000 elanikuga Severodonetsk 1934. aastal ning linna kogu elu ongi pöörelnud peamiselt sealse keemiatehase Azot ümber.
Kuni Nõukogude aja lõpuni elati seal tüüpilist Nõukogud Liidu tööstusliku provintsilinna pisut unist elu. Inimesed said palka, mitte just ülearu, kuid piisas äraelamiseks ning mere ääres puhkamiseks. Kardinaalne muutus toimus aga liidu kokkuvarisemisega.
Sajad tööstusettevõtted sulgesid oma uksed, jättes paljud inimesed tööta. Põlvkondade kaupa ühes ja samas tehases töötanud inimestele oli see suur löök.
Pärast liidu lagunemist tundus ka muu elu seiskuvat. Teed ja tänavad lagunesid. Kuigi tasapisi hakkas tekkima uut tööd ja leiba, ei teeninud sealsed inimesed kõrget palka. Seetõttu pole ime, et vanem põlvkond elab seal siiani Nõukogude Liidu igatsuses. Mitte Venemaa, vaid just Nõukogude Liidu.
Meeletu korruptsioon
Linna ilmestavad peaasjalikult kergelt lagunevad kortermajad, mis justkui rõhutavad käegalöömismeeleolu. Korda on tehtud administratiivhooned ning linna kaks suurema hotelli. Omapärase võõrkehana mõjub aga Sovetski prospektil asuv esinduslik kaubanduskeskus Jazz, kus müüakse kaubamärke, nagu näiteks Hugo Boss. Sõltumata kellajast on see peaaegu inimtühi.
"Ütleme nii, et Luganski oblast on Ukraina üks kõige tööstuslikumaid piirkondi, kus oli aga meeletu korruptsioon," rääkis Luganski oblasti asekuberner Olga Lišik.
Üheks heaks näiteks korruptsioonist on sealsed maanteed. Tõenäoliselt on neid ikka parandatud, kuid kuna osa asfaldist läks "vasakule", siis praegu näevad rindest kaugelmalgi asuvad teed kohati välja, nagu oleks need suurtükkidest tulelöögi saanud. Suured veokid ja bussid ronivad teokombel august-auku, mistõttu pole imestada, et bussisõiduks Harkovist 240 km kaugusele Severodonetskisse kulub seitse tundi. Tõsi, sõidukiirust aeglustavad ka ohtrad kontrollpostid.
Asekuberneri sõnul on inimesed korruptsioonist väsinud, mistõttu tuleb nüüd oblastivõimudel pidevalt anda aru, kuidas kasutatakse oblastisse tulevat abiraha. Ühtlasi on see teatud kultuurišokk mitmele kohalikule ettevõtjale, kes ei saa aru, et hangetel skeemitamine neile enam tellimusi ei too.
Üks hädade põhjus – vaesus
Severodonetski kriisimeediakeskuse juhi Olena Niželska lisas, et kuigi sõja ajal ei saa võimudelt alati läbipaistvust nõuda, tegutsevad oblastis paljud vabatahtlikud korruptsioonikomiteed, mis nõuavad võimudelt pidevat aruandlust. "Inimestel on korruptsiooni ja valetamise suhtes kõrgendatud tunded. Ja valet võetakse väga valulikult," ütles ta.
Niželska sõnul on nii Severodonetski kui ka kogu piirkonna üks hädasid selles, et inimesed on vaesed. "Nii rahaliselt kui ka vaimselt. Meil puudub korralik keskklass, see hakkab küll tasapisi tekkima, kuid kõik vajab aega," rääkis ta.
Asekuberner Lišiki sõnul ongi praegu oblastivõimu üks peamisi väljakutseid just noorema põlvkonna kasvatamine. "Vanematega pole meil enam midagi teha, kuid tahame just noortele maailma näidata. Iga nädal viime oblastist sadu lapsi Lääne-Ukrainasse, kus nad elavad peredes, vaatavad, millised peretraditsioonid on seal, ning kui nad tagasi tulevad, siis ei kuula nad enam oma vanaema jutte bandeeralastest, kes käsi maha raiuvad. Peale selle näitame lastele Euroopat. Mitte kunagi varem pole meie lapsed reisinud nii palju kui nüüd."
Asekuberner Lišiki vastutusala on sotsiaalküsimused. See on raske valdkond. Linna 120 000 elanikust moodustavad ligi neljandiku sõjapõgenikud. Pole tööd ning isegi kui see leitakse, on palgad ka Ukraina mõttes madalad. Kuigi keskmisest palgast on seal raske rääkida, teenivad inimesed vahemikus 1500–3000 grivnat (62–125 eurot). Pension on umbes 1000 grivnat (42 eurot) ning kahetoalise korteri üür 1000–1500 grivnat (42–62 eurot).
Pervomaiskist Severodonetskisse sõja eest põgenenud Ljuba sõnul teenib tema tuttav keemiatehases Azot isoleerijana töötades 2500 grivnat (104 eurot) kuus. "See on amet, kus nad isoleerivad klaasvatiga torusid. Nad on üle kere väikseid klaasikilde täis, kuid vähemalt palk on korralik," rääkis ta.
Kõige suuremat peavalu valmistab oblastivõimudele aga meditsiin. Viimastel aastatel investeeris oblast väga suuri summasid ning ostis Luganski haiglatesse nüüdisaegset meditsiinitehnikat. Kõik see jäi Luganskisse ning asekuberneri sõnul on 80% oblasti meditsiinitehnikast separatistide kontrolli all olevates haiglastes.
Luganskist tulid Severodonetskisse küll paljud arstid, kuid ilma moodsa tehnikata on nemadki võimetud. "Saage aru, meie jäime kõigest ilma. Kogu onkoloogiaosakond jäi näiteks Luganskisse ning praegu saime kohalikust haiglast võtta üürile osakonna, kus on nüüd 30 voodikohta vähihaigetele," rääkis ta.
Kuid see pole veel kõik. Haiglas on enneaegsete laste jaoks vaid üks kuvöös. "Aga mis juhtub, kui enneaegsetena sünnivad kaksikud või isegi kolmikud? Arstid peavad tegema valiku." Lišik vaatab seda öeldes mulle otsa ning asekuberneri tumedad silmad tumenevad veelgi.
Hea uudis on aga see, et siinseid haiglaid aitavad paljud maailma riigid. Sealhulgas ka Eesti. Oblasti haiglatesse jõuab nii meditsiinitehnika, voodid kui ka elementaarsed asjad, nagu mähkmed. Eesti välisministeerium rahastab näiteks meditsiiniabiprojekti, mille raames toimetakse kümnele haiglale Luganski ja Donetski oblastis 65 000 euro ulatuses meditsiinivarustust ja ravimeid. Severodonetski külje all asuvasse Lisitšanski lastehaiglasse toimetas Eesti Pagulasabi äsja sama projekti raames bronhoskoobi.
Kuidas jõudis sõda Severodonetskisse?
Kõik algas möödunud aasta 1. märtsil. Sotsiaalmeedias levis kulutulena üleskutse tulla meeleavaldusele ning Luganski oblasti praeguse asekuberneri, toonase linna kultuuriosakonna juhataja Olga Lišiki sõnul oli üleskutse taga väidetavalt kohalik kommunistide parteirakuke, mis koosnes ei vähem ega rohkem kui kolmest inimesest.
Kuid meeleavaldusele tulijaid oli: olid memmekesed, olid silmanähtavalt narko- ja muidu joobes inimesed, olid täiesti võõrad näod, keda toodi bussidega. Linnavalitsus ja kohalik miilits vaatas asja rahulikult pealt.
Edasi läks asi tõsisemaks: ühel meelavaldusel peksti Ukraina rahvusvärvides õhupallidega noored armutult läbi ning linna ilmusid tšetšeenid. Mai keskel kaotasid Ukraina võimud linna üle kontrolli. Linnas algas segadus. Poodidest kadusid toiduained, kuna inimesed ostsid kõikemõeldavat kokku. Separatistid käisid ja pakkusid väikeettevõtjatele katust. Ühtlasi esines juhtumeid, kus ettevõtjast perepea rööviti ning perekonnal tuli ta hiljem mõne tuhande dollari suuruse lunaraha eest välja osta.
Kohati kiskus ka koomiliseks. Nii näiteks astusid separatistid sisse maksuametisse, käskisid avada seifid ja tagastada inimestele nende makstud maksud. "See näitas nende vaimset potentsiaali," muigas asekuberner.
Siiski võib öelda, et võrreldes mitme muu kohaga pääses Severodonetsk suhteliselt kergelt.
Kui Ukraina väed jõudsid mullu 22. juulil linna piirile, jätsid separatistid linna ilma lahinguta maha. Küll puhkesid aga ägedad lahingud naabruses asuvas Lisitšanskis. Kuna kahte linna eraldava Sjeverski Donetsi jõe üks sildadest oli purustatud, siis põgenesid paljud inimesed linnast üle jõe ujudes.
Severodonetskis abistasid neid kümned kui mitte sajad vabatahtlikud ning üks abistamiskeskusi oli Tsentralnaja hotelli fuajee.
Sõjapõgenikud olid linnas mõned päevad ja kui Ukraina armee Lisitšanski 25. juulil vabastas, pöördusid nad koju tagasi.
Muide, sõjapõgenike seas oli ka rasedaid naisi, kellest 16 sünnitas just nendel päevadel Severodonetski haiglas.
"Võib-olla oleksid need sündmused olnud olemata, kui me poleks õigel ajal orjalikult vaikinud. Ei tohi olla ükskõikne ega vaikida," rõhutas asekuberner.
Ljuba – ühe põgeniku lugu
Möödunud aastal suvel plahvatas Luganski oblastis Pervomaiskis elava Ljuba maja ees naise enda silme all mürsk, puistates maja üle killurahega. Naine otsustas seejärel võtta tütre ja tütretütre ning sõita sugulaste juurde Severodonetskisse.
Severodonetskis elaski Ljuba naispere mõnda aega sugulaste juures, kuid hiljem õnnestus neil üürida kahetoaline korter. Kerge Ljuba elu aga pole. Kui algul said Ukraina riigilt toetusi kõik põgenikud, siis praegu ainult paljulapselised pered, üksik-emad, vanurid või invaliidid. "Tegelikult ongi kõige haavatavamad nüüd 30–55aastased inimesed – neile öeldakse, et minge tööle. Kuid siin ei jätku tööd ka kohalikele," rääkis ta.
Ljuba maksab iga kuu 1200 grivna (50 euro) suurust üüri ning ainukene raha, mis perekonda tuleb, on 884 grivna (37 euro) suurune lapsetoetus. Kuidas ta ülejäänud raha kokku saab, jääb saladuseks. Põgenikke abistavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nagu näiteks Punane Rist, samuti tuleb abi kirikutelt ja ka Donetski oligarhile Rinat Ahmetovile kuuluv fond tegeleb aktiivselt inimeste abistamisega nii siin- kui sealpool rindejoont.
Ljuba sõnul läheks ta kohe tööle, kuid töö leidmise võimalused on 27 aastat lasteaias töötanul enam kui kesised.
Siiski käib ta vabatahtlikuna Punasel Ristil abiks, kuna tuppa kopitama jääda Ljuba ei taha. "Paljud ei saa sellest aru, et mis mõttes, endal pole tööd, kuid käib tasuta teisi abistamas, aga mulle on oluline saada kodust välja ja suhelda inimestega, et mingeid lolle mõtteid pähe ei tuleks," rääkis ta.
Pervomaiskisse tahaks Ljuba tagasi, kuid sõjamöllu keskele ta minna ei taha. "Ma käisin kaks nädalat tagasi oma maja vaatamas, oli suhteliselt rahulik, ainult öösel tulistati. Meie külas on nii, et ühele poole raudteed jäävad Ukraina ja teisele poole LNRi (Luganski Rahvavabariigi) üksused. Minu maja jääb LNRi poolele," selgitas ta. "Ja kui tulistatakse, siis ikka saavad ka majad pihta."
Tema sõnul on külaelanikest alles jäänud kolmandik: peamiselt pensionärid, kuna neil on igakuine pension, millest elada. Küla peamine tööandja – Pervomaiski söekaevandus – seisab, kuna pumbad ei tööta ja mitu šahti on jäänud vee alla.
Siiski hakkavad mõned inimesed isegi sõja kiuste tagasi tulema, sest mujal tööd leidmata pole lihtsalt võimalik ära elada. "Inimesed ei saa hakkama. Ja kui isegi leiad tööd, siis palk on 1500–2000 grivnat (42–62 eurot). Kuid samapalju maksab ka üür ja millestki tuleb ka elada."
Kodust rääkides läksid Ljuba silmad veekalkvele: "Ma ei tahaks enam keldris elada, kuid samas aitavad koduseinad alati ja kodus saaks kas või ise köögivilja maha panna, sest siit turult osta seda küll ei jaksa."
© Õhtuleht / Sander Silm
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Obama ei kavatse puutjaga "tetateed" teha:kaugeltuuriv kirjutas: Muideks Putja pidavat ÜRO Peassambleele minema,ju siis loodab ,et kohalolek ei sunni riike uuesti seda tribunali algatamist arutamast.
Ja muidugi loodetakse,et saaks Obamaga olla nelja silma all.......kipub vist natuke kärsahaisu sealt Kremlist välja tulema
Обама не собирается ни встречаться ни разговаривать с Путиным
http://rusjev.net/2015/08/20/obama-ne-s ... -putinyim/
Ни встречаться ни разговаривать ни сейчас ни в обозримом будущем Обама не собирается – такая официальная позиция Белого Дома.
Планов встречи президентов США Барака Обамы и России Владимира Путина в обозримом будущем нет и подготовка к такой встрече не предвидится, заявили в администрации президента Америки.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
- PaganHorde
- Liige
- Postitusi: 4450
- Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
- Asukoht: www
- Kontakt:
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
No ega suured mehed ei peagi mingite väikeste junnidega kokku saama.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
vene tv otse lahingutandrilt...fopaa!
https://www.youtube.com/watch?v=GduzJ8N6f-4
https://www.youtube.com/watch?v=GduzJ8N6f-4
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
InformNapalm jätkab VF reguilode ja nende tehnika väljanuhkimist Ukrainas.
Российские РСЗО прячут на «линии разграничения» на Донбассе
22 mins ago
https://informnapalm.org/11699-rossyjskye-rszo-on-line
OSCE: Raskerelvade kontrollitavatest hoiukohtadest n.ö "tagalas" on kadunud gängi GRAD-id
(ilmselt kärutatud eesliinile)
ОБСЕ: с мест хранения оружия боевиков исчезли «Грады»
20.08.2015
Lugandas pidavat olukord teravnema täna
На Луганщине обостряется обстановка в зоне АТО, боевики, не жалея снарядов, лупят по населенным пунктам
Submitted by Матвеева on Thu, 2015-08-20 11:26
Gäng on aktiviseerunud kogu rindejoonel. Üks eilne TV video kah juures.
Бойовики активізувалися по всій лінії фронту, – «На периметрі»
четвер 20 серпня, 2015, 11:22
Российские РСЗО прячут на «линии разграничения» на Донбассе
22 mins ago
Edasi saab lugeda ja pilte vaadata siin:Команда InformNapalm.org продолжает находить и фиксировать российское вооружение, а также технику в оккупированных регионах Донецкой и Луганской областей.
В профиле российского боевика Вадима Комара были обнаружены фотографии боксов с техникой, заполненные заряженными реактивными системами залпового огня БМ-21 “Град”, с номерами луганского корпуса российской армии (номерные знаки с буквами “ЛК”). Вся техника промаркирована тактическим знаком “квадрат с цифрой “6” внутри”. Данный тактический знак встречается, в основном, в Стаханове, Алчевске, Ирмино, Брянке, Кировске и Первомайске, который находится на «линии разграничения».
........
https://informnapalm.org/11699-rossyjskye-rszo-on-line
OSCE: Raskerelvade kontrollitavatest hoiukohtadest n.ö "tagalas" on kadunud gängi GRAD-id
(ilmselt kärutatud eesliinile)
ОБСЕ: с мест хранения оружия боевиков исчезли «Грады»
20.08.2015
Наблюдатели Специальной мониторинговой миссии ОБСЕ на Донбассе зафиксировали исчезновение тяжелой техники российско-террористических войск, в том числе РСЗО «Град» на местах ее хранения.
Об этом сообщил заместитель председателя СММ ОБСЕ в Украине Александр Хуг.
«В пяти местах хранения тяжелой техники боевиков вооружение отсутствовало, а в одном нам сообщили, что 11 «Градов» движутся в Донецк», – заявил Хуг.
Напомним, вчера в ОБСЕ сообщали, что на Донбассе все чаще фиксируется использование реактивных систем залпового огня.
http://ghall.com.ua/2015/08/20/obse-s-m ... ly-hradyi/
Lugandas pidavat olukord teravnema täna
На Луганщине обостряется обстановка в зоне АТО, боевики, не жалея снарядов, лупят по населенным пунктам
Submitted by Матвеева on Thu, 2015-08-20 11:26
В Луганской области обстановка имеет тенденцию к обострению. Об этом сегодня, 20 августа, сообщает пресс-служба Луганской областной военно-гражданской администрации.
Эту новость Донбасса передает "Час Пик" со ссылкой на «ДонПресс».
По информации ведомства, на протяжении минувших суток российско-террористические войска накрывали огнем Станицу Луганскую. Так, с 21:05 до 22:35 боевики вели обстрелы из 82-мм минометов, а также из автоматических и противотанковых гранатометов.
В результате обстрелов был перебит газопровод, вследствие чего он загорелся. К утру ремонтные бригады устранили все неполадки и восстановили газоснабжение. В то же время, повреждены два дома на ул. Лермонтова, 21А и Барабашова, 67.
«Я думаю, что не надо искать логики в их действиях. Стреляя по населенным пунктам на линии разграничения, они просто стремятся выпустить побольше снарядов, чтобы пришел новый гумконвой с оружием и гуманитарной помощью от „хозяев“, который они с радостью „распыляют“. Так и живут от конвоя к конвою, периодически уничтожая инфраструктуру и людей в области», — заявил губернатор Луганщины Георгий Тука.
Как сообщалось ранее, 19 августа трое украинских военнослужащих подорвались на растяжке в Луганской области. Два бойца погибли, третий — госпитализирован в тяжелом состоянии. Правоохранители квалифицировали инцидент как террористический акт.
http://vchaspik.ua/region/337764na-luga ... dov-lupyat
Gäng on aktiviseerunud kogu rindejoonel. Üks eilne TV video kah juures.
Бойовики активізувалися по всій лінії фронту, – «На периметрі»
четвер 20 серпня, 2015, 11:22
Чем ближе ко Дню Независимости Украины, тем активнее становится враг. Оккупант впервые за долгое время применил по украинским позициям 120-е минометы. Сейчас боевики ведут систематический огонь по всем стратегическим точках.
Об этом говорится в сюжете журналиста проекта «На периметру» (будний день в 21:35 на телеканале ZIK).
На Луганском направлении террористы стреляли по Счастью, Станицы Луганской и Крымском. Огонь противник вел с минометов на гранатометов. Зато на Донецкого направлении враг раз атаковал Авдеевку из «Градов». Стреляли также по Березовой и Михайловке. Самая сложная ситуация сейчас на Мариупольском направлении. Там террористы активизировались у Чермалык и Широкино.
Именно последнее направление боевики атакуют активно. Так они пытаются как можно ближе подойти к Мариуполя. В частности, в Чермалык боевики впервые за долгое время противостояния применили 120-миллиметровые минометы. Это уже не первая попытка оккупантов прорваться на этом направлении. Однако военное руководство страны уверяет, что армия к атакам врага готова и постоянно укрепляет позиции.
«В целом на сегодняшний день на трех линиях обороны построен 268 фортификационных объектов. К их строительству присоединились 20 областей и 5000 строителей », - отмечает пресс-секретарь АТО Андрей Лысенко.
Активизацию боевиков отмечают и международные наблюдатели. Они обеспокоены тем, что последние атаки, особенно на Мариупольском направлении, могут свидетельствовать о подготовке к масштабному наступлению пророссийских террористов.
http://zik.ua/ua/news/2015/08/20/boyovy ... tri_617782
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Täna jõudis UKR järjekordne VF "humanitarka" (nr.36)
Esimene selline umbestäpselt aasta tagasi (22.08.2014)
В Луганск прибыл очередной российский гумконвой
20 августа 2015 11:35
Girkinstrelkini üks omaaegne kamraad viskas Dommbasstaanis vaikselt vedru
На Донбассе был убит главарь боевиков (ФОТО)
11:48
Ilovaiski katlas hukkunute nimekiri
З'явився список загиблих у Іловайському котлі
20.08.2015, 11:40
http://wz.lviv.ua/ukraine/138658-ziavyv ... komu-kotli
Esimene selline umbestäpselt aasta tagasi (22.08.2014)
В Луганск прибыл очередной российский гумконвой
20 августа 2015 11:35
Очередная, 36-я, автоколонна МЧС России с гуманитарной помощью прибыла в «ЛНР
Об этом, как передают «Донбасс. Комментарии», сообщает «ЛуганскИнформЦентр».
Напомним, что первый гуманитарный конвой МЧС РФ прибыл в «ЛНР» год назад, 22 августа 2014 года.
«Всего с середины августа 2014 года автомобильными колоннами МЧС России для жителей «Луганской и Донецкой Народных Республик» было доставлено более 43 тысяч тонн гуманитарной помощи», - говорится в сообщении.
http://donbass.comments.ua/news/115985- ... yskiy.html
Girkinstrelkini üks omaaegne kamraad viskas Dommbasstaanis vaikselt vedru
На Донбассе был убит главарь боевиков (ФОТО)
11:48
В зоне проведения антитеррористической операции на Донбассе был убит главарь вражеской банды "Рязань" Эдуард Гилазов, сообщает Интернет-издание МедиаИнфо.
Как передает ТСН, обстоятельства, при которых погиб наемник, пока неизвестны. Террориста убили еще 27 июля 2015 года, однако стало известно об этом только сейчас.
Эдуард Гилазов является гражданином России и на протяжении 1,5 лет принимал участие и боевых действиях на востоке Украины и начинал свою террористическую деятельность с отставным главарем боевиков Игорем Стрелковым.
http://mediainfo.mk.ua/news/na_donbasse ... 8-20-30917
Ilovaiski katlas hukkunute nimekiri
З'явився список загиблих у Іловайському котлі
20.08.2015, 11:40
http://wz.lviv.ua/ukraine/138658-ziavyv ... komu-kotli
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Artikkel pealkirjaga "Gäng korraldas salajased manöövrid".
Jutt käib sellest siis, et
1. gäng levitab Lugandas kuuldusi, et UKR armee alustab augusti lõpus pealetungi Luganskile
2. gäng ja reguilod on lahkunud koos tehnikaga oma põhibaasidest Luganskis
3. liikumas on näha üksnes gängareid, aga VF reguilosid mitte, need on kusagile kadunud järsku
4. VF reguilodel on võimekus jõuda vajadusel VF-st Luganskisse alla 1 tunniga
5. UKR arvab, et tegemist on miskitlaadi "lõksuga", meelitada UKR üksusi liikuma Luganskisse
6. UKR arvab, et pärast gängi ja reguilode lahkumist võib gäng alustada ka Luganski tümitamist ja süüdistada selles UKR poolt
Террористы устроили секретные маневры
TOPICS:Війна на Донбасі
SBU ja UKR sõjaväeprokuratuur süüdistab (käib eeluurimine süüdistuses) deserteerumises üle tuhande (1372) SBU kaastöötaja, kes jäid Krimmi.
20.08.2015 в 16:23
СБУ обвинила в дезертирстве более тысячи оставшихся в Крыму и Донбассе своих сотрудников
InformNapalm järjekordne uurimus ja tõendid selle kohta, et UKR sõjas osaleb/osales VF 23. Kaardiväe üksik motolaskurbrigaad.
Lühiülevaade/inf:
20.08.15, 16:00 | Новости > Дайджест
Доказано участие бронетехники и личного состава 23-й самарской бригады в войне на Донбассе
InformNapalm
https://informnapalm.org/11510-23-omsbr
Järgmine, kolmekümne seitsmes VF "humanitarka", saadetakse UKR 27. augustil
15:16 | 20.08.2015
Россия отправит очередной «гуманитарный конвой» на Донбасс 27 августа
Vabatahtlike pat. "Dnepr-1" viidi eesliinilt (Peski) minema.
"Дніпро-1" вивели з передових рубежів у Пісках
20 серпня, 16:42
Jutt käib sellest siis, et
1. gäng levitab Lugandas kuuldusi, et UKR armee alustab augusti lõpus pealetungi Luganskile
2. gäng ja reguilod on lahkunud koos tehnikaga oma põhibaasidest Luganskis
3. liikumas on näha üksnes gängareid, aga VF reguilosid mitte, need on kusagile kadunud järsku
4. VF reguilodel on võimekus jõuda vajadusel VF-st Luganskisse alla 1 tunniga
5. UKR arvab, et tegemist on miskitlaadi "lõksuga", meelitada UKR üksusi liikuma Luganskisse
6. UKR arvab, et pärast gängi ja reguilode lahkumist võib gäng alustada ka Luganski tümitamist ja süüdistada selles UKR poolt
Террористы устроили секретные маневры
TOPICS:Війна на Донбасі
Большая часть российского военного контингента покинула Луганск. Об этом в соцсетях сообщают местные жители. Параллельно с этим главари местных террористов активно убеждают мирных жителей в том, что к концу августа ВСУ начнут наступление на город. Вполне вероятно, что таким образом российско-террористическое руководство подготавливает почву для очередного маневра.
«Заместитель начальника штаба корпуса нармилиции ЛНР» (так называются отряды террористов) Игорь Ященко сегодня заявил, что располагает основаниями и фактами предполагать, что украинские военные якобы готовят наступление. Причем, целью является непосредственно Луганск, как конкретная цель.
Массированное (через все СМИ, которыми располагают сепаратисты) анонсирование приближающего «наступления» совпало с неофициальной информацией о том, что с территории Луганской швейной фабрики «Грация» внезапно исчезла военная техника и пророссийские боевики. А ведь на этом предприятии по пошиву нижнего женского белья база террористов давно располагалась… Кроме этого, сайт informatory.lg.ua, ссылаясь на собственный источник в городе указывает, что по Луганску ездят преимущественно местные боевики, а россиян не видно.
Складывается впечатление, что российский контингент проводит ротацию или преднамеренно отводит свои войска, усилив обстрелы позиций ВСУ и мирного населения, чтобы спровоцировать украинских военных на «ответный шаг», и обострение конфликта. Переброска сил в любом количестве из РФ до Луганска занимает менее часа, поэтому любой маневр с отходом выглядит «ловушкой». Особенно на фоне истерии, поднятой в ЛНР по поводу наступления. Уже в ближайшую неделю планы Москвы и Луганска станут ясны.
http://www.elekt.org.ua/terroristyi-ust ... -manevryi/
SBU ja UKR sõjaväeprokuratuur süüdistab (käib eeluurimine süüdistuses) deserteerumises üle tuhande (1372) SBU kaastöötaja, kes jäid Krimmi.
20.08.2015 в 16:23
СБУ обвинила в дезертирстве более тысячи оставшихся в Крыму и Донбассе своих сотрудников
Военная прокуратура киевского гарнизона ведет досудебное расследование по факту дезертирства в отношении 1 372 сотрудников Службы безопасности Украины (СБУ), которые остались на территории Крыма и Донбасса. Об этом стало известно из данных Единого реестра судебных решений.
В частности, за июль-август этого года судьи уже рассмотрели ходатайства военной прокуратуры о взятии под стражу нескольких десятков сотрудников СБУ. Расследование по этому делу было начато в апреле 2014 года, после того как значительная часть офицерского состава СБУ в Крыму не явилась в Киев по распоряжению центрального управления Службы безопасности Украины. В числе разыскиваемых за дезертирство находится, в том числе, большое количество экс-сотрудников Центра спецопераций по борьбе с терроризмом СБУ в Севастополе и Симферополе.
В данный момент всем разыскиваемым вменяется статья 408 УК Украины «Дезертирство», по которой предусмотрено наказание в виде лишения свободы от 2 до 5 лет. В настоящее время местонахождение подозреваемых не установлено.
Как сообщал ранее ТАСС, за время проведения силовой операции на востоке Украины зафиксированы более 10 тысяч фактов дезертирства в рядах Вооруженных сил Украины.
http://sevastopolnews.info/2015/08/lent ... 069245814/
InformNapalm järjekordne uurimus ja tõendid selle kohta, et UKR sõjas osaleb/osales VF 23. Kaardiväe üksik motolaskurbrigaad.
Lühiülevaade/inf:
20.08.15, 16:00 | Новости > Дайджест
Доказано участие бронетехники и личного состава 23-й самарской бригады в войне на Донбассе
InformNapalm
Uurimus täies mahus siin:В новом материале показаны неоспоримые свидетельства передачи боевикам «Новороссии» военной техники 23-й ОМСБр (в/ч 65349, Самара, Центральный военный округ) и присутствия в составе НВФ «Викинг» контрактников этого же воинского соединения ВС РФ.
Об этом пишет InformNapalm.
В результате изучения профиля российского наемника Эдуарда Мирошникова были зафиксированы БТР-80 в/ч 65349 с соответствующими тактическими знаками 23-й бригады: красным квадратом с тремя точками и бортовыми номерами, нанесенными красной краской.
В списке дружественных контактов Э. Мирошникова удалось выявить кадрового военнослужащего из состава разведподразделения 23-й самарской бригады некоего Александра Граца. Несмотря на то, что на страничке А. Граца вроде бы нет информации, подтверждающей его причастность к 23-й ОМСБр, путем недолгого поиска все же удалось подтвердить его принадлежность к самарской воинской части. Полное расследование опубликовано на сайте InformNapalm.
http://hvylya.net/news/digest/dokazano- ... basse.html
https://informnapalm.org/11510-23-omsbr
Järgmine, kolmekümne seitsmes VF "humanitarka", saadetakse UKR 27. augustil
15:16 | 20.08.2015
Россия отправит очередной «гуманитарный конвой» на Донбасс 27 августа
Очередной российский «гуманитарный конвой» прибудет на Донбасс в четверг, 27 августа. Об этом в четверг, 20 августа, заявил глава Министерства по чрезвычайным ситуациям РФ Владимир Пучков.
«Сегодня у нас по поручению правительства РФ ушел очередной 36-й гуманитарный конвой для поддержки жителей Донецкой и Луганской областей Украины. Мы направили более 600 тонн учебников для школьников. И следующий конвой 27 числа – мы полностью завершим эту большую работу», – цитируют г-на Пучкова «РИА Новости».
Как сообщал НБН, в четверг, 20 августа, российский «гуманитарный конвой» вторгся на территорию Донецкой и Луганской областей.
Напомним, ранее советник главы МВД Зорян Шкиряк заявил, что боевики снизили интенсивность обстрелов, поскольку у них закончились боеприпасы, они ожидают очередную «гумпомощь» из РФ
http://nbnews.com.ua/ru/news/158643/
Vabatahtlike pat. "Dnepr-1" viidi eesliinilt (Peski) minema.
"Дніпро-1" вивели з передових рубежів у Пісках
20 серпня, 16:42
Еще одна группа добровольческих батальонов передала свои позиции Вооруженным силам Украины
Об этом Depo.Днипро сообщает со ссылкой на заявление пресс-службы полка.
"Мы оставляем позиции, ведь вынуждены выполнять приказ Штаба АТЦ. Перед нами стоят новые задачи - зачистки, борьба с диверсионными группами и контрабандой, контроль за правопорядок в зоне АТО и все другие функции, возложенные на нас как на спецназовцев. Мы продолжаем нашу борьбу" , - говорится в заявлении.
"Днепр-1" больше года держал позиции в Песках. В частности, 5 рота полка, в состав которой входят преимущественно добровольцы из Донецкой области, участвовала в штурме поселка и попытках заходить в Донецке в прошлом году.
Сообщается, что за время обороны позиции у Донецкого аэропорта и с.Пески потери полка Днепр почти сравнялись с потерями в Иловайске. Всего в полку 30 погибших добровольцев.
http://dnipro.depo.ua/ukr/dnipro/-dnipr ... 2015164200
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Pakun, et Ukraina Iseseisvuspäeval või lähiajal üritavad venelased Peski ära võtta. Loodetavasti on ukrainlastel vettpidavad plaanid, kaitserajatised valmis ja ei lähe nii nagu Debaltsevo ja DLga.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Reutersi blogi Ukr sündmustest, venelaste tehnikast jne
http://blogs.reuters.com/great-debate/2 ... ce=twitter
Räägivad Butusov, sõjaväelased. Pealkiri "Ilovaiski õppetunnid"
https://m.youtube.com/watch?v=cWksyzet2k8
Terrod on publitseerinud sellise kaardi Ukr kavandatavast rünnaku suundadest
Ukr armee sai enne paraadi tehnikat juurde
https://m.youtube.com/watch?v=jX2I5j8yq ... e=youtu.be
http://blogs.reuters.com/great-debate/2 ... ce=twitter
Räägivad Butusov, sõjaväelased. Pealkiri "Ilovaiski õppetunnid"
https://m.youtube.com/watch?v=cWksyzet2k8
Terrod on publitseerinud sellise kaardi Ukr kavandatavast rünnaku suundadest
Ukr armee sai enne paraadi tehnikat juurde
https://m.youtube.com/watch?v=jX2I5j8yq ... e=youtu.be
Viimati muutis will, 20 Aug, 2015 22:23, muudetud 3 korda kokku.
-
Martin Peeter
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Terroristide propaganda levitab sellist U plaani värdvabariikide likvideerimiseks. Pinge tõstmine käib täiega, aga see veel ei tähenda, et jälle lahti läheb. Pigem selline enesele läbirääkimisteks aktivate loomine.
https://twitter.com/Ukr_Che/status/6344 ... 84/photo/1
https://twitter.com/Ukr_Che/status/6344 ... 84/photo/1
Dona nobis pacem!
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Вечерний бой в поселке Спартак под Донецком
https://www.youtube.com/watch?v=02wHlphIC1Y
https://www.youtube.com/watch?v=02wHlphIC1Y
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Remargi korras:
Niimoodi diivanikindralikult mõeldes on see ju ilus plaan, mida separid levitavad. Saaks ju terro-kovno'st lahti. Aga jah, reaalsus on teine
Niimoodi diivanikindralikult mõeldes on see ju ilus plaan, mida separid levitavad. Saaks ju terro-kovno'st lahti. Aga jah, reaalsus on teine
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Kas see ei ole ligikaudu sama, mida 2014. suvel tehtigi?
"Govno" (говно) kirjutatakse g-ga.
---
Põhja-Korea andis eesliinivägedele käsu lülituda sõjaaegsele režiimile
"Govno" (говно) kirjutatakse g-ga.
---
Põhja-Korea andis eesliinivägedele käsu lülituda sõjaaegsele režiimile
Ei tahaks nagu uskuda, et see on seotud Ukraina sündmustega, sest Hiina peaks siis ka olema asjas sees. Aga kuidagi väga parajal ajal tuleb küll...Stalinistlik riik nõudis neljapäeval Soulilt propagandasaateid edastavate valjuhääldite demonteerimist 48 tunni jooksul.
Kim kiitis ultimaatumi heaks ja kinnitas plaanid «vastulöögiks ja -rünnakuks kogu rindejoone ulatuses», edastas KCNA.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4
Mul tekkisid samad vandenõumõtted - et kui P-Korea on üks väheseid, keda huilo enamvähem partneriks võib pidada, siis äkki maailma tähelepanu tõmbamine Korea poolsaarele pole juhuslik. Tänane päev - vastu nädalavahetust - peaks seda teooriat kas kinnitama või ümber lükkama.
Ettekääne olukorra tuliseks ajamiseks on PK-l ka sellest torust vaadates sügavalt sümboolne: L-Korea "propagandaraadiojaama" hävitamise katse võrrelduna Gleiwitzi provokatsiooniga Saksamaa ettekäändena Poolasse tungimiseks 1939. aastal.
Ettekääne olukorra tuliseks ajamiseks on PK-l ka sellest torust vaadates sügavalt sümboolne: L-Korea "propagandaraadiojaama" hävitamise katse võrrelduna Gleiwitzi provokatsiooniga Saksamaa ettekäändena Poolasse tungimiseks 1939. aastal.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline