Kas hädakaitse ?

[arumik1943]

Lugesin siin ka seda teemat. Ja tekkis küsimus. Kas Eestis on summutiga relvad lubatud?

[arumik1943]

Juba leidsin riigitatajast.
(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Ise küsin ise vastan

[Takishi]

Takishiga igati nõus - rohkem relvi rahva sekka. Mina ei karda seaduskuuleka ja tervet mõistust omava kodaniku käes olevat relva. Küll aga võiks see rahustada liiklust, kui analooge kasutada.

Võid ju mitte karta, aga rohkem relvi tähendab, et enam relvi satub ka ebapädevate ühiskonnaliikmete kätte - kui mõni meeleheitel narkar kuskilt piht pandud relvaga su lähedase lambist maha laseb - tahaksid, et maailmast kõik relvad ära kaoksid, ent ka see tahtmine ei too lähedast tagasi...

Täpselt! Mida rohkem relvi kodudes, seda suurem tõenäosus, et kodaniku X koju sisse murdes võib röövli saagiks sattuda ka omaniku seaduslik relv.

HABAROVSK. Venemaa Kaug-Idas Habarovski krais puresid koerad surnuks 22-aastase mehe, kes töötas ühes Amuuri-äärse Komsomolski munitsipaalettevõttes.

Nagu teatati eile krai siseasjade valitsuse pressiteenistusest, leiti mehe laip ettevõtte territooriumilt.

Teda rünnanud valvekoerad valvasid samas lähedal asuvat kooperatiivkombinaati. Militsionäärid lasid koerad maha. Uurijad selgitavad inimese hukkumise asjaolusid. 22.jaanuar 2000

Tallinna lähedal murdsid hulkuvad koerad maha noore naise.

Neljapäeva pärastlõunal sai Harjumaa häirekeskus teate, et Saku vallas Tännasilma külas asuva talu lähedalt põllult leiti jõhkralt loomade puretud naisterahva surnukeha.

Sündmuskohale sõitnud politseiuurijad tegid kindlaks, et tegemist oli 33-aastase kohaliku elanikuga, kes oli lahkunud mõni tund varem kodust ja suundunud Laagri asula poole.

Surnud naiste riided ja isiklikud asjad olid puruks rebitud ning 15-20 meetri raadiuses laiali, ütles Harju prefektuuri pressiesindaja.

Künoloogi esialgsel hinnangul viitasid maapinnal nähtavad jäljed asjaolule, et mõrtsukloomade puhul võis tegemist olla suurte koertega.

Ümbruskonna ja elanikelt saadud informatsiooni kontrollimisel nägid politseitöötajad ka kahte suurt hulkuvat koera, keda üritati maha lasta.

Tulistamisel sai loom haavata, kuid ta suutis politseinike eest põgeneda.

Kriminaalpolitsei töötajad koos kohaliku konstaabli, abipolitseinike ja jahimeestega piirasid sisse sündmuskoha lähiümbruse ning alustasid haavatud koera otsingud. Kell 17.30 koerte otsingud pimeduse tõttu katkestati ning neid jätkatakse hommikul.

Laagris asub koerte varjupaik. Viimati avastati koerte puretud inimese surnukeha jaanuaris Tartus. Loomade ohvriks langes seal kümneaastane poiss. 15.detsember 2000

Relvaseadus keelab relva kandmise selliselt, et padrun rauas. Ainsad aksepteeritud kandmisviisid on kaitseväes tuttav "relv tühjaks laetud" või "relv ohutu". Seega vahetu ohu tekkides on vaja: 1. relv kuskilt kampsuni ja V-kaelusega sviitri alt välja kookida ning 2. teha vinnastusliigutus. Kui mu vasaku käe küljes ripub koer, siis millega ma seda relva vinnastan? Mööduv parm vaatab pärast et ohhooo - mingi laip ja püstol vedeleb. Tume, verine ja kinnitatud salvega püstol libiseb sujuvalt koera omaniku või juhusliku mööduja taskusse, ootama vägitegusid, mis 5 aasta pärast kioskites ja maksimates toimuma hakkavad ja see, mis surnuks puretud endisest relvaomanikust saab on juba tähtsusetu.

[alban]

Seega vahetu ohu tekkides on vaja: 1. relv kuskilt kampsuni ja V-kaelusega sviitri alt välja kookida ning 2. teha vinnastusliigutus. Kui mu vasaku käe küljes ripub koer, siis millega ma seda relva vinnastan?

Sellele asjale on paar lahendust: 1. hangi enesekaitseks revolver 2. harjuta püstoli haaramist ja selle laadimist.
Relva igapäevaselt kaasaskandmine ei piirdu sellega, et hangid relva ja kabuuri. Vaja on põhjalikult muuta oma mõttemaailma ning oma muu riietus kujundada vastavalt sellele, et sa kannad relva (peab olema võimalik mugavalt varajtult kanda ning vajadusel haarata). Retuusidesse relva ei peida.

[oliver]

Osta korralik kabuur ja relva kättesaamisega ei ole probleemi. Juhul kui üks käsi on kinni saad relva vinnastada ka vöörihma abil.
Kõige mõistlikum on muidugi kodus istuda ja suhkruvett juua.

[mikks]

Omal ajal Kaitseliidu loomise ajal, oli ka paljude tavaliste inimeste seas suur paanike, mis nüüd küll ometi saab, inimestele jagatakse relvad kätte. Mis teha, relvadega polnud harjutud, relvakultuuri polnud, hirm ja võõristus oli täitsa loomulik. Aga harjuti ära. Eks suurema relvade levikuga kaasnevadki teatud ohud ja eks see nõuabki harjumist, aga ei maksa ohte ka ülehinnata.

[Walter2]

Seadus ütleb et relva võõrandamiseks peab relvaomanik esitama taotluse PPA -sse saamaks relva võõrandamise loa, loa saamisega võib minna 1 kuu. Saadud luba kehtib samuti 1 kuu. Kui mul on soov eraisiku käest püss osta kas siis ei piisa ainult sellest, et lähen kehtiva soetusloaga tema juurde ja sealt koos relvaga tema prefektuuri vormistama, sealt edasi seaduses ettenähtud aja jooksul enda prefektuuri relvaluba vormistama? Või kehtib ülaltoodud Relvaseaduse §80 (relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba) ainult juriidilistele isikutele kellel vastav tegevusluba?

[oliver]

Lähed koos müüa ja soetusloaga lubadetalitusse ja asi vask.

[aht0]

Relvaseadus keelab relva kandmise selliselt, et padrun rauas. Ainsad aksepteeritud kandmisviisid on kaitseväes tuttav "relv tühjaks laetud" või "relv ohutu". Seega vahetu ohu tekkides on vaja: 1. relv kuskilt kampsuni ja V-kaelusega sviitri alt välja kookida ning 2. teha vinnastusliigutus. Kui mu vasaku käe küljes ripub koer, siis millega ma seda relva vinnastan? Mööduv parm vaatab pärast et ohhooo - mingi laip ja püstol vedeleb. Tume, verine ja kinnitatud salvega püstol libiseb sujuvalt koera omaniku või juhusliku mööduja taskusse, ootama vägitegusid, mis 5 aasta pärast kioskites ja maksimates toimuma hakkavad ja see, mis surnuks puretud endisest relvaomanikust saab on juba tähtsusetu.

kunagi relvaeksamit tehes (KLis) instruktor (politseist) soovitas kahtlaselt käituvat vabalt hulkuvat koera nähes ennetavalt loom kohapeal maha lasta. Kui loomal on omanik, on see omaniku viga kui elukas vabalt ringi hulgub (kui omanik peaks välja ilmuma, ütled et lasid enesekaitseks). Kui metsik elukas, siis vähendab võimalust et ründab kedagi. Eks ta pidas rohkem silmas maakohti aga kuskil linnalähedasel tühermaal vast käiks kah.

[Black]

Ammusest ajast on mõttes olnud üks loll küsimus: milleks kvalifitseerub konkreetselt enda valduses oleva relva kaitsmine? Ehk siis situatsioon, kus teine isik asub tegutsema selge sooviga võtta ära minu relv. Samas annab ta selgelt mõista, et tal ei ole kavatsust minu elu või tervise kallale kippuda, kui ma relva vastu hakkamata loovutan. Röövel ise on paljaste kätega, isegi relvataolist eset ei ole. Ei nuga, ei kaigast. Jõu poolest pealtnäha vähemalt võrdne, nii et on alust arvata, et ta võib mult relva kätte saada, kui ma vaid enda paljastele kätele lootma jääks. Pluss ründajaid võib olla mitu.

Toon konkreetse näite. Endaga seaduspäraselt püstolit/revolvrit varjatult kaasaskandev isik jalutab hilisel pimedal ajal läbi tavapärasest liiklusest tühja tänava/pargi. Tee ääres seisab kamp aega surnuks löövaid noorukeid. Rahvus/keelsus vastavalt lugeja fantaasiale. Samuti napsisus. Vaatavad hindava pilguga ja otsustavad, et võiks algatuseks vähemalt suitsu küsida, samas vastavalt reaktsioonile hiljem miks mitte ka rahakotti. Kuidas reageerida? Kui relva kaasas ei oleks, siis tõenäoliselt pakuks suitsu, keelduks oma varusid jagamast või vastaks, et pole suitsumees. Kõneviisi ja maneeride järgi hinnatakse isiku tugevust ja valmisolekut vastu hakata. Oletame, et tundub ebakindel või on vastaspoole jõud/arvukus niivõrd ülekaalukas, et otsustatakse ikkagi rahakotti ka küsida. Ja mobiili. Distants on selleks hetkeks tõenäoliselt paar meetrit. Kui isikut läbi kobama hakataks, avastataks ka tulirelv ja tõenäoliselt soovitaks ka see ära võtta. Võimalik, et isiku peal ka proovida, võimalik, et mitte. Valikud on:

1. Loota kiiretele jalgadele ja proovida ära joosta. Võib õnneks minna, võidakse aga ka kinni püüda. Sel juhul on ründaja(d) aga juba rünnatava vahetus läheduses, liikumisvabadust takistatakse ja relv võetaks tõenäoliselt igal juhul ära. Hädakaitseks on kaitsjal aga õigus ka siis, kui tal on võimalus rünnet vältida või ründaja eest põgeneda.

2. Lasta end vastu hakkamata röövida, loovutades ühtlasi ka tulirelva. Võimalik, et pärast seda lastaks vabalt minna. Võimalik, et mitte. Igal juhul keelab relvaseadus relva andmise kõrvalisele isikule, nii et nõudmise peale paljaste kätega ähvardajale relva loovutamine võib sellega vastuollu minna.

3. Astuda kiirelt paar sammu tagasi, võttes samal ajal välja relva. Püstoli puhul kas siis ka koheselt kaitseriivist vabastades ja kuuli rauda tõmmates või mitte. Esialgu enda ette maha suunates. Sel juhul omakorda variandid:

3.1. Tõmbutakse tagasi ja lastakse isikul minna. Isik liigub relva käes hoides ohutusse kaugusse, asetab relva kabuuri, jälgib edasi liikudes üllatusrünnaku vältimiseks perimeetrit.

3.2. Küsitakse, kas püss pauku ka teeb? Tõetruu välimusega maketid, pauk- ja õhkrelvad on paraku ehtsa tulirelva välimust devalveerinud, nii et ei pruugita vaid näitamise peale uskuma jääda. Isik sooritab maasse (kui pole rikošetiohtu), õhku või muusse ohutuna näivasse kohta veenva hoiatuslasu. Võimalik, et saab jätkata 3.1 järgi (teavitades igaks juhuks lasu asjaoludest politseid), võimalik, et...

3.3. Ründaja on hästi teadlik, et tulirelvaga ei tohi paljaste käte vastu minna. Võimalik, et kuraasikust lisab kerge alkoholijoove. Jätkab lähenemist selge sooviga relv ära võtta. See ongi nüüd see koht, kus on tekkinud loll küsimus: kas sellistes oludes võib ründaja peatamiseks tulirelva kasutada? Kas sihtida jalga (mitte tahtlikult reiearterisse), riskides hilisemas kohtumenetluses raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest süüdimõistetud saada või sihtida suure tõenäosusega eluohtlikku piirkonda? Kohtunik ega prokurör paraku sündmuskohal ei olnud ja juhinduvad asitõenditest ja tunnistustest, mis omakorda on ellujäänud ründaja ja tema võimaliku kaaskonna korral sõna sõna vastu. Delfi kirjutab nii või naa artikli, et hull vehkis öises linnas püssiga ja tulistas süütut relvitut kõrvalseisjat.

Relva loovutamine potentsiaalselt ohtlikule kurjategijale tekitaks suure ohu, et sellega rünnataks kas siis vahetult järgnevalt või edaspidi kas siis isikut ennast või mõnda teist isikut. Isik jätaks end relva loovutades ilma võimalusest end sellega kaitsta, seades end samal ajal ohtu, et teda ennast sellega rünnataks. Samas ütleb KarS § 28. (2): "Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele".


PS. Regamiskuupäeva ja postituste arvu järgi olen rookie, aga tegelikult olen foorumit passiivselt aegajalt jälginud aastaid ja pole justkui sellise arutelu peale sattunud.

[Volli]

Ehk siis situatsioon, kus teine isik asub tegutsema selge sooviga võtta ära minu relv. Samas annab ta selgelt mõista, et tal ei ole kavatsust minu elu või tervise kallale kippuda, kui ma relva vastu hakkamata loovutan.

Sinu mõttearenduses on juba alguses fundamentaalne viga. Eestis tuleb relva kanda varjatult. Välja võtad ikka alles ohuolukorra tekkimisel. Kui on tekkinud olukord kus relva pead välja võtma siis peaks ikka olema juba oht sinu elule või tervisele. Ja siis pead olema ka valmis seda relva kasutama. Kui selles olukorras hakkad muretsema mis politsei või juristid hiljem asjast arvavad oled sa omadega p*rses.

[Mazz]

Kas nüüd läheb ka relva näitamine, (välja võtmine), juba relva kasutamise alla ? Midagi nagu kuskil muutus vist vahepeal ?
Oht elule või tervislikule seisundile saab olla ka paljaste käte vastu. Hädakaitse piir, kui see selline...ei saa olla lihtsalt sõnadena seletatud. Relvitud pätid peaksid kohe taanduma, mõtlen loogiliselt.

Nuga vs relv. Oled noaga päti vastu, sinul välja suunatud tulirelv. Ta võib ju sind visata noaga? Annan tuld, lask tabab. Aga maha ei tohi lasta teda lähidistantsil ? Ületaksin piire sellel juhul?


Huvitav teema ja jälgin.

[Welber]

Kas nüüd läheb ka relva näitamine, (välja võtmine), juba relva kasutamise alla ? Midagi nagu kuskil muutus vist vahepeal ?

Relvaseadus:
"Paragr. 10 (2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga."
Seega ka hoiatuslask ei ole relva kasutamine.

[Black]

Sinu mõttearenduses on juba alguses fundamentaalne viga. Eestis tuleb relva kanda varjatult. Välja võtad ikka alles ohuolukorra tekkimisel. Kui on tekkinud olukord kus relva pead välja võtma siis peaks ikka olema juba oht sinu elule või tervisele. Ja siis pead olema ka valmis seda relva kasutama. Kui selles olukorras hakkad muretsema mis politsei või juristid hiljem asjast arvavad oled sa omadega p*rses.

Arusaadav, et pikk jutt - sitt jutt ja et tänapäeval pole kellelgi aega millessegi süveneda, aga palun loe siiski esimesest lõigust edasi ka. Püüdsin kirjutada võimalikult konkreetselt, samal ajal piisavalt detailselt, et olukord oleks klaar ja saaks edasistes postides probleemi olemuse, mitte kahetimõtlemiste selgitamise üle jageleda.

Jah, relva tuleb kanda varjatult, aga lisaks ülalpool toodud situatsioonile võib relv kogemata vilksatada hõlma alt või kummardudes vms. Või on piisavalt väike koht ja üldteada, kes kannab, kes mitte. Keegi võib selle peale sulle sappa haakida ja vaiksemas kohas relva tungivalt endale küsida. Küsimus on, kas anda selle peale ära terve relv või ainult mõned kuulid?

Nuga vs relv. Oled noaga päti vastu, sinul välja suunatud tulirelv.

Ei ole mingit nuga, on paljad käed ehk vahendite esimene aste ja tulirelv ehk vahendite kõrgeim aste (jätame suurtüki või tanki kui hetkel ebareaalse hetkel kõrvale, eksole...).

Annan tuld, lask tabab. Aga maha ei tohi lasta teda lähidistantsil ? Ületaksin piire sellel juhul?

See on tegelikult juba eraldi teema, kus eetiline oleks tekitada võimalikult vähe kahju ja anda kohe maksimaalselt esmaabi, aga reaalselt oleks tõenäoliselt mõistlik (vale)tunnistuste andjat mitte jätta. Kohtus seletad ära, et oled tiirus harjunud pead ja südant sihtima ja talitasid kriisisituatsioonis ka automaatselt nii. Vana tõde - nagu me treenime, nii käitume ka lahingus.

[Walter2]

Üldjuhul kui asi läheb juba hoiatuslaskude tegemiseks e. näitamaks et torust ikka midagi läbi ka käib siis alalhoiuinstinktiga kodanike jaoks sellest peaks piisama. Tegu pole ka hädakaitse ületamisega. Narko- või alkouimas kodanike käitumine samas on alati ettearvamatu. Noaga ründe tõkestamine relvaga on hetkel aktuaalne teema - näis mis tulemusele jõutakse paari päeva taguses Viljandimaa ründe juhtumis kus politsei kasutas relva ja tekitas ründajale käehaava. Rünne tuleb tõrjuda koheselt ja viivitamatult väikseima võimaliku vigastusega ründajale.