Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Kriku]

Veel üks Kaukaasia vang
16. veebruar 2016 00:10

Artemi Troitski, kolumnist
Eesti Päevaleht

Tšetšeenia juht võttis Venemaa presidendi kahvlisse. Putini jaoks on juba kõik valikud halvad.

Venemaa poliitikud (peale kirglike opositsionääride), suuremad ja väiksemad ülemused, suurärimehed ja tuntud kultuuritegelased on kõik distsiplineeritud. Nad teavad, et riigil on üks juht ja valitsusel üks hääl. Vladimir Vladimirovitš Putini hääl. Huvitavaid avaldusi teha või samme astuda tohib üksnes kõrgemalt tuleva signaali peale või kokkuleppel Peamehega.

Sellel üldreeglil on hämmastav erand, mis kannab Ramzan Kadõrovi nime. Üsna noor inimene, Tšetšeenia Vabariigi juht, kes lubab endale avalikke sõnavõtte ja seisukohti, mida peale tema ei saa tänapäeva Venemaa Föderatsioonis endale lubada keegi, isegi mitte Vladimir Putin ise. Tagasihoidlik Kadõrov armastab end nimetada Venemaal „esimeseks pärast Putinit”. Rahva seas kahtlevad paljud, kas ikka tõesti „pärast”.

Mõistmaks, kust pärineb selline staatus, on vaja teha väike retk ajalukku. Esimene Tšetšeenia sõda (1994–1996) lõppes Venemaale alandava vaherahu ja iseseisva Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi sisulise tunnustamisega. Teise sõja (1999–2005) võitis justnagu Venemaa – aga kõigest nime poolest. Tšetšeenia tunnistas end küll ametlikult Venemaa Föderatsiooni osaks, kuid omaenda, üsna privilegeeritud tingimustel.

Venemaa seadused vabariigis sisuliselt ei kehti, Tšetšeenia eliit kuulub karistamatute hulka ja mis peamine: Moskva maksab Groznõile hiiglaslikku andamit, mis ulatub miljarditeni kuus. Faktiliselt Moskva ostis – või oleks õigem öelda, et rentis? – endale Kadõrovite klanni lojaalsuse. Taas Moskvale üsna alandavatel tingimustel. Ent tulemus võimaldas Vladimir Putinil esitleda end võitjana ja veenda rahvast, et ta on Põhja-Kaukaasias „korra majja löönud”.

Omamoodi kord on Tšetšeenias tõepoolest. Tegemist on väikese feodaal-totalitaarse valitsusega, kus opositsioon ja kodanikuühendused elavad rõhuva surve all, valitseb Ramzan Kadõrovi isikukultus, sunniitlik islam ja šariaat.

Nagu iga muu diktaatorgi, armastab Kadõrov kuulutada, et talle ja tema režiimile kuulub kogu rahva armastus ja toetus. Hiljuti viidi Groznõi kesklinna tema toetuseks meelt avaldama sada tuhat inimest, ent maailmale kuulutati, et neid oli tervelt miljon: kohale olevat tulnud terve Tšetšeenia. Ent kui Kadõrovit ka tõesti toetatakse, põhineb see hirmul, seadusetusel ja šantaažil. Viimane käib nii: kui poleks mind, tuleksid jälle Vene väed – ja hakataks uuesti tapma, vägistama ja röövima (mõistagi ei levitata selliseid sõnumeid Tšetšeeniast kaugemal). Pole raske ette kujutada, kumba varianti peavad sõja üle elanud inimesed vähem halvaks.

Süsteem toimis kenasti peaaegu kümme aastat. Moskvast saadud raha eest vanem ja noorem Kadõrov mitte üksnes ei ehitanud üles varemetesse mattunud Groznõi, vaid püstitasid ka väidetavasti Euroopa suurima mošee. Nad rajasid ja varustasid mitmetuhandepealise sõjaväe, mis ei allu vähimalgi määral Venemaa kaitseministeeriumile. Luksuslikku elu pole keelatud eneselegi ja heldelt Ramzanilt pudeneb üht-teist (Vene maksumaksja raha eest) ka Venemaa enda tähtedele. Tšetšeeniasse käikudelt naasevad nad alati hinnaliste kingitustega: kes Harley Davidsoni, kes Porsche Cayenne’iga.

Ent aasta-poolteist tagasi hakkas Kadõrovi dolce vita tõrkuma. Sellel on vähemalt kaks põhjust.

Ainult üks kaitsja

Esiteks on tarvis mõista, et mitte kogu Venemaa eliit ei austa Kadõrovit. Tegelikult ongi Ramzanil ainult üks katja ja toitja: president Putin. Enamik aga vihkab teda vaikselt. Esmajoones puudutab see silovik’e: FSB-d, MVD-d ja sõjaväge. Nad pole unustanud, kuidas praegune võimuklann neile esimeses Tšetšeenia sõjas vastu hakkas. Ja nad on vägagi teadlikud, et Kadõrovi armee koosneb valdavalt endistest (?) vastupanuvõitlejatest. Varasemate vaenlaste seast võrsunud isiku privilegeeritud staatus neid pehmelt öeldes ei rõõmusta.

Üsna populaarne konspiratsiooniteooria väidab, et Boriss Nemtsovi tapmine, mille panid toime Tšetšeenia eriteenistused, kiideti heaks ja toimus Moskva silovik’ide teadmisel, selleks et Kadõrovit Putini silmis kompromiteerida. Ja Putin oli tõepoolest Kremli müürist kõigest paari sammu kaugusel toime pandud mõrva pärast üsna vihane. Versiooni kasuks räägib seegi, et kallaletungijad võeti kiiresti kinni, ent kui asi jõudis organiseerijate ja tellijateni, tegevus takerdus: küllap sekkus Kreml.

Teiseks põhjuseks, miks Tšetšeenia rindel on tekkinud rahulolematus ja ebastabiilsus, võib nimetada Venemaa üldist majanduslikku olukorda. Putinil ilmselgelt ei jätku raha, et Ramzan Kadõrovile ja tema kaaslastele lubatud andamit maksta. Tasuks märkida, et just sellepärast anti Tšetšeeniale eelmise aasta lõpus üle kõik varem võimsale Rosneftile kuulunud naftaleiukohad: olgu, valuutat meil pole, eks maksame siis kaitseraha natuuras… Aga milles edaspidi? Opositsionäär Aleksei Navalnõi on kindel, et Kadõrov pressib Moskvalt välja viimase eelarveraha ja kui see otsa lõpeb, võtab lihtsalt kätte ja kuulutab välja sõltumatu islamiriigi. Sõjavägi on ju tugev ja riik üles ehitatud.

Ekstsentriline avaldus

Selleks et tõestada oma lojaalsust keskvõimule ja ühtlasi näidata muskleid, tegid Tšetšeenia riigipea ja tema kaasvõitlejad hiljuti üsna ekstsentrilisi ja šokeerivaid avaldusi. Kõigepealt ründasid nad Venemaa opositsiooni, nimetades selle esindajaid rahvavaenlasteks, keda tuleks „hävitada nagu šaakaleid”. Pärastpoole, ilmselt selleks, et oma teesi illustreerida, jagas Kadõrov Instagramis videot, kus tuntud Putini-vastast Mihhail Kasjanovit jälgitakse läbi snaipripüssi optilise sihiku. Lõpuks ilmub kaadrisse snaipripüssi kandev Ramzan ise.

Peab ütlema, et kõigi Venemaa poliitikaelu kummaliste tahkude taustal pole endale nii ähvardavat retoorikat ja selliseid trikke lubanud isegi hirmutamise ja poliitilise klounaadi meister Vladimir Žirinovski. Kadõrov pingutas kahtlemata üle. Tema brutaalsust ei suutnud õigustada isegi föderaalsed telekanalid. Kõigi enda nuumatud saadikute ja artistide seast suutis ta leida üksnes paar tosinat toetajat. Peale selle tegi ta endast kahtlusaluse: kui nüüd peaks Kasjanoviga (hoidku jumal!) midagi juhtuma, võetakse esimesena ette just Kadõrov. Ent peale selle, et kuum tšetšeeni kutt tegi kahju endale, pani ta raskesse olukorda ka oma patrooni president Putini.

Kadõroviga seotud olukord on Putini jaoks kahtlemata kaheti mõistetav ja ebameeldiv. Nagu nentis komöödiafilmis „Kaukaasia vang” seltsimees Saahov: „Mul on siit kaks teed – kas perekonnaseisuametisse või kohtu alla.” Kui president oma üle piiri läinud soosiku „alla laseb”, võivad asjad Tšetšeenias käest ära minna. Kogu „võidu” ja „Kaukaasias korra jaluleseadmisega” uhkustamine lastakse õhust tühjaks. Võimalik on koguni uus sõda.

Kui ta aga „Venemaa patriooti” Ramzani avalikult toetab, siis a) tugevdab ta mõjuvõimsate silovik’ide ärritust, mis võib viia kes teab milleni, b) riskib innustada ka teiste regioonide juhte edendama oma aladel seadusetust ja isevalitsust, c) läheb vastuollu avaliku arvamusega – ja seekord mitte ainult opositsiooni, vaid enamiku venemaalastega, kelles kadõrovštšina ei ärata mingit sümpaatiat.

Praegu teeb Putin seda, mida ebameeldivates olukordades ikka tehakse: mitte midagi. Ta ootab nähtavasti, et olukord iseenesest laheneks. Võib-olla lähebki õnneks. Ent miski ütleb mulle, et niisama lihtsalt see intriig ei lõpe. Nikolai II ja Grigori Rasputini kurikuulus paar tuletab end meelde ka sada aastat hiljem.

[soul]

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku "sõida koju" režiimis, ehk 16-26 veebruarini peaksid mõlema pole veoautod probleemideta koju saama sõita. Mis aga edasi saab pole teada?
http://www.vedomosti.ru/politics/news/2 ... 51-ukraina

Министерство инфраструктуры Украины и Минтранс России договорились ввести режим "еду домой" с 16 по 25 февраля, передает ТАСС.

"То есть более 600 украинских автомобилей, которые уже заблокированы на территории России или направляются на Украину из стран Азии, смогут в этот период беспрепятственно добраться до Украины. Аналогично около 600 российских автомобилей смогут вернуться в Россию из стран Евросоюза. Украинская сторона обеспечит сопровождение колонн российских авто до границы с Российской Федерацией или республикой Беларусь", - заявили в украинском ведомстве.

Pole küll ammu Aeroflotiga lennanud, kuid osa menüüst tundub nüüd päris toitev olevat
http://by24.org/2016/02/15/aeroflot_in_ ... _porridge/

Западные санкции, путинские продуктовые антисанкции и падение цены на нефть стаи отражаться даже на тех аспектах жизни в России, где, казалось бы, она должна показывать товар лицом - на международных авиарейсах. В частности, во время полета авиакомпании "Аэрофлот" из Дубая в Москву пассажирам предложили на обед... консервированную перловую кашу с тушенкой. О столь нищенском меню главной авиакомпании страны

[vadim]

Autolavka seadustatud- 100 000 potentsiaalset uut töökohta Venemaal !
http://www.rg.ru/2016/02/01/minpromtorg ... latok.html

Siiani polnud Venemaal riiklikult reguleeritud liikuvate autokaupluste,-kohvikute jmt ratastel liikuvate objektide töö.
Seepärast läksid kohalikud võimud asjade reguleerimisel igaüks oma teed, kui nende territooriumile ilmus mõni selline ratastel kaubandusasutus.
Kõige vähem vaevarikkam variant. Ignoreerida, mitte tähele panna. Kaupmehele oli see muidugi kõige meeldivam- keegi ei tulnud tülitama.
Teine võimalus- kuna ülalt mingit paberit liikuva müügipunkti kohta polnud tulnud, tuli mõelda selles suunas, millega üks mobiilne kaubandusüksus sarnaneb. Õigus ! Kiosk !
Autolavkale rakendati kioskite kohta käivaid reegleid. Aga mis on kiosk ? Kiosk asub ühes kindlas punktis, ühel kindlal aadressil. Seega ka autolavka peab püsima kindlal aadressil, kindlas punktis.
Asukohta autolavka pärast kioski staatus saamist enam muuta ei tohtinud. Lisaks pidi lavka omanik sõlmima maa kasutamiseks rendilepingu.
Nüüd otsustati kõrgemal tasandil , et autolavkad võivad taas liikuda ühest kohast teise. See annab mobiilsetele kaupmeestele laialdasemalt võimaluse müüa otse tootajatel hangitud kaupa, mis peaks jaehindu võrreldes suurte kaubanduskeskustega vähendama 20- 40 %.
Vastutasuks nõutakse mobiilnikutelt hügieeninõuete täielikkku täitmist, kasutatavd furgoonautod ei tohiks olla üle 3 aasta vanad, samuti ei tohi kindlasti piimasaadusi müüa läbisegi kala, lihatoodete, naelade ja voodipesuga.
Tööstus- ja kaubandusministeerim, kes selle algatusega on välja tulnud, prognoosib nõudluste teket vähemalt 50,000 mobiilsele poele. Tekib 100,000 uut töökohta, tekib vastav infrastuktuur- uued parklad, tanlad, pesulad, kummitöökojad.
Elagu mobiilne kaubandus !

[mart2]

Autolavka seadustatud- 100 000 potentsiaalset uut töökohta Venemaal !
http://www.rg.ru/2016/02/01/minpromtorg ... latok.html
... Tööstus- ja kaubandusministeerim, kes selle algatusega on välja tulnud, prognoosib nõudluste teket vähemalt 50,000 mobiilsele poele. Tekib 100,000 uut töökohta, tekib vastav infrastuktuur- uued parklad, tanlad, pesulad, kummitöökojad.
Elagu mobiilne kaubandus !

Ja mida seal müüma hakatakse? Ega toodang ei suurene müügikohtade arvukuse tõusmisel ...

[soul]

Eks siis nüüd saab autolavkadega Moskvas mahalõhutud putkade asemele sõita.

Uus kõigile arusaadav rahvusvaheline liiklusmärk

[vadim]

Rotenbergi maks (Platoni süsteem) - seis veebruaris

Ikka on juttu rahulolematusest rekkade läbisõitu maksustava Platoni süsteemiga.

Mingi küsitluse järgi peab Rotenbergi maksu ebaõiglaseks 65 % rekkajuhtidest
http://www.rosbalt.ru/federal/2016/02/08/1487638.html

Teised allikad aga räägivad muudest arvudest.

Siin seal püütakse siiski veel vastupanu organiseerida.

Karjalas loodi veoautojuhtide ühing Platoni maksusteemi tühistamiseks, üritatakse luua rekkajuhtide orgainisatsioonid kõikides regioonides
http://www.stolica.onego.ru/articles/306721.html

Peterburis (Lõuna-Primorje pargis) kogunes 6. veebruaril miitingule 200-250 inimest, kellele ei meeldi uus maksusüsteem. Algne plaan oli protesti avaldada Rotenbergi maksu koguva erafirma kontori ees, kuid linnavõimud andsid miitinguks loa kaugemal
http://www.bbc.com/russian/russia/2016/ ... s_protests

Selle üks juhte kutsuti mõni päev hiljem vestlusele ekstremismi vastase võitluse keskusesse ( «Центр «Э»)
http://www.novayagazeta.ru/news/1700277.html

1.märtsist pidanuks praegune tariif 1,53 rbl/km kahekordistuma, kuid selline tõus on edasi lükatud määramatusse tulevikku, näib et vähemalt selles küsimses on protestide mõjul tagasi tõmmatud
http://www.rosbalt.ru/federal/2016/02/16/1490510.html

Teine vastutulek- transpordimaksu kaotamine (praegu tuleb vedajatel maksta kütuseaktsiis (kütuse hinna sees), transpordivahendi maks ja Rotenbergi maks ehk maks läbisõidu eest föderaalteedel). Transpordivahendimaks läheb kohalikesse eelarvestesse (pole küll suure kaaluga), kuid summarne kaotus regioonidele on siiski 25 mld rubla.
Seda kaotust süvendab asjaolu, et Vene maanteamet on otsustanud oma eelarvet 30 % võrra vähendada
http://www.dp.ru/a/2016/02/01/Platon_obnuljaet_nalogi/

Transpordivahendimaksu kaotamine vedajate elu tegelikult oluliselt ei kergenda. Selle suurus on 15,000 rbl aga Rotenbergi maksu tuleb maksta sadu tuhandeid.
Olukorda teeb keeruliseks inflatsioon. Paljud sõidvad importautodega ja nende varuosad aina kallinevad
Mõned hinnad varem ja nüüd:
õlifilter: 600-1400 rbl
ratas: varem 13000-14000 rbl, nüüd 20,000 rbl
Aga rekkale on vaja 12 ratast
http://ivgazeta.ru/read/20580

Veebrauari lõppu on kavandatud rekkajuhtide ülevenemaaline kongress, samuti on 20.veebruarile planeeritud järgmine portestiaktsioon (tellimusi ei vastu võeta, vedusid ei teostata)
http://www.ng.ru/politics/2016-02-04/1_platon.html

Isiklikult kahtlen kas selline aktsioon siiski teoks saab. Eelmisel aastal ei õnnestunud MKAD-ki (Moskva ringtee) blokeerida. Ka praegused aktsioonid ei hiilga just suure osavõtjate arvukusega.

Esimese kolme kuuga õnnestus Platoni süsteemiga koguda 3,2 mld rubla, samas on riik võtnud kohustuse maksta operaatorile ehk Rotenbergi firmale aastas 10 mld rbl.
http://www.vedomosti.ru/economics/artic ... ki-platona

Tekib küsimus ku palju sellest siis üle jääb teedeprojektidele.

[Otto K]

Rotenbergi maks (Platoni süsteem) - seis veebruaris

Esimese kolme kuuga õnnestus Platoni süsteemiga koguda 3,2 mld rubla, samas on riik võtnud kohustuse maksta operaatorile ehk Rotenbergi firmale aastas 10 mld rbl.
http://www.vedomosti.ru/economics/artic ... ki-platona

Tekib küsimus ku palju sellest siis üle jääb teedeprojektidele.

Krt, see on nii ilus, et raami või ära ning hakka kunagi üliõpilastele raha eest näitama - kuidas tuleb lepinguid teha - 90% vahendajale ja 10% riigile
Hirmus kahtluseuss närib mind. Ega Rotenberg loll ole. Tõenäoliselt on lepingus tema tasu ikka vastikus lääne rahas, kursiga näiteks ilus ümmargune 50 ruublikut = 1 bindooside dollar. Nii, et täna võib vabalt see garanteeritud summa olla juba ligi 20 miljardit ruublikut.

[kuido20]

Artiklis selgitab "rekkasõja" tagamaid. Poola ja Venemaa ei saanud omavahel mahtude osas kokkuleppele ja Türgi pani lihtsalt piiri kinni,
nüüd üritatakse merd kaudu vedada seni kuni Poola ja Venemaa kokkuleppele jõuavad. Niikaua on mõtet Ukrainas liiklust piirata.

http://cfts.org.ua/spetsproekty/voyna_f ... h_voprosov

[vadim]

Autolavka seadustatud- 100 000 potentsiaalset uut töökohta Venemaal !
http://www.rg.ru/2016/02/01/minpromtorg ... latok.html
... Tööstus- ja kaubandusministeerim, kes selle algatusega on välja tulnud, prognoosib nõudluste teket vähemalt 50,000 mobiilsele poele. Tekib 100,000 uut töökohta, tekib vastav infrastuktuur- uued parklad, tanlad, pesulad, kummitöökojad.
Elagu mobiilne kaubandus !

Ja mida seal müüma hakatakse? Ega toodang ei suurene müügikohtade arvukuse tõusmisel ...

Siin foorumis on juba läinud käinud vene jaekabanduse miinusmärgiga numbrid.
Sama kaubandusministeeriumi hinnagul oli eelmine aasta kõige hullem viimase 40 aasta jooksul.
http://www.kommersant.ru/doc/2912868
Jaekaubandus vähenes 10 % võrra võrreldes sellele eelnenud ehk 2014. aastaga, mis olevat pretsetnditu alates 1970.aastast, kui taolist monitooringu tegemist alustati.
Toiduainete ost vähenes samuti pretsenditult, nii suurt langust polnud isegi mitte 1998.a. kriisi ajal.
Vähenes teenuste tarbimine, langust täheldati 14 vaatluse all olnud teenindusliigist 9 liigis. Esimest korda paljude aastate jooksul vähenes juuksuri- ja kosmeetikateenuste tarbimine.

Vähenenud on kaubanduskeskuste külastamine, uurimisfima Watcomi andmetel külastas vahetult uue aasta eel kaubanduskeskusi viiendik inimesi vähem võrreldes paari aasta taguse perioodiga. Kaubanduskeskuste tulud vähenesid 2015.a. 10-30 %
http://www.newsru.com/finance/20jan2016/rutrade.html

Säästlikumale rezhiimile üleläinud venemaalasi oli eelmise aasta viimases kvartalis 70 %, suureneb nende inimeste hulk kes lähevad poodi ainult soodushindade pärast. Peaeaegu pooled mingis küsitluses osalenutest tunnistasid, et pidid ära jätma puhkusereisi
https://lenta.ru/news/2016/01/13/economy/

Keskmine arve on Moskav kohvikutes- restoranides 2016.a. jaanuaris 25-30 % suurem võrreldes aastataguse perioodiga. See on vähendanud külastajate hulka
http://bg.ru/economy/srednij_chek_v_mos ... 5_3-23863/

Moskva on siiski erandlik, seal on võrreldest tavalise vene linnaga alati rohkem restorani, - kohvikukülastajaid.
Nielseni andmetel ei käinud 49 % venemaalastest baarides, 46 % pubides, 62 % ööklubides.
http://www.m24.ru/articles/88292

Võrdluseks 2014.a. oli venemaalaste seas neid, kes ei külastanud baare- 28 %, pubisid- 32 %.

2015.a. vähenes mitme toiduaine müük:
meresaadused- 25 %
kala- naturaalnäitajates- 13 % (vähenemist ei toimunud rahalises väärtuses, mis tähendab kala kallinemist)
veiseliha- 12 %
lihast delikatessid- 8 %
Järsult suurenes odavate juurviljade (nn. borshi valik) ost
http://ruwest.ru/interview/53674/

Samas ei lähe ka mitte kõigil halvasti.

Kasumi suuruselt teine kaubanduskett „Lenta“ kasvatas oma super- ja hüpermarketite arvu 40 võrra (172-ni)
http://www.lenta.com/vyruchka-i-operaci ... 2015-goda/

„Lenta“ olieelmisel aastal kõige dünaamilisem kaubanduskettide seas edestades ka selliseid ettevõtteid (mis ka suurendasid kasumit) nagu X5 Retail Group (kasumi kasv 27,3 %)  ja «Магнит »(kasumi kasv 24,5%).http://uvao.ru/trading/833-naibolee-din ... lenta.html

Kriisi kasutatakse oma jaevõrgu laiendamiseks
Suurim jaekaubandusettevõte „Magnit“ (praegu ligkaudu 13,000 poodi) kasvas 1700 poe võrra, «X5 Retail Group» («Пятерочка», «Перекресток» и «Карусель») – lisandus 1500 poodi. Alkoholimüüjad «Красное & Белое» и «Бристоль» - kasv 800–900 kauplust.
Seletatakse sellist protsssi paljude ettevõtete lahkumisega, sh välisosalusega ettevõtete lahkumisega. Lahkujate ülesostjate seas oli edukaim «X5 Retail Group» kes 8 tehinguga omandas terveid regionaalseid kaubanduskette, millest mõned koosnesid 90-100 kaupusest..
http://ufa.rbc.ru/ufa/15/02/2016/56c15b ... 0443edc7f7

Tagasi tulles autolavkade juurde. Eks see ole bürokraatide poolt paberil saavutatud näiline võit, millega püütakse kodanikele sisendada ja näidata, et ka riik teeb midagi võitluses inflatsiooni ja tööpuudusega.
Kui palju autolavakasid ilmub, kes seda teab. Venemaa jaekaubandus on samamoodi ketistunud ja edasi ketistuv nagu jaekaubandus Eestis või mujal Euroopas. Vaevalt, et oma furgooniga tänavavnurgale ilmunud üksik kaupmees suudab hinadade poolest jaekettidega võistelda. Teiseks on juba praegu suurte jaekettide poolt pakutavas kaubavalikus väga suur osa soodushinnaga kaupadel. Mõnel hinnangul on selline sooduskaupade osakaal juba isegi liiga suur. Kes tahab tõesti raha säästa sellel on kaks võimalust- kas ise kasvata või osta ninaesist naabrilt, tuttavalt. Seda ka paljud teevad. Kolmas võimalus säästmiseks on ka- üldse mitte osta.

[Rügaja]

Nende lavkade puhul on siiski üks asi, mis olukorda tõesti võib pisut turgutada. Nimelt on venelased oma kaubanduspindadega pingutanud suuremates linnades (kui Eesti poolt vaadata, siis nii Pihkvas kui Novgorodis on võimsad kaubaketipoed olemas). Kuid külad ja väikelinnad on siiani nõukaaegsete kaubanduspindade vangis. Amortisatsioon, ruumi vähe, kütmise probleemid jne. Kusjuures need meie mõistes külad ja väikelinnad ei pruugi nii väikesed ollagi, paartuhat inimest külas pole mingi näitaja.
Vaat sääraste asulate jaoks võib lavkade vaba liikumine anda võimalusi ja valikut juurde. Iseasi, et seal elaval rahval pole enamasti raha. Aga kuna suurketid pole neist huvitet, siis ehk läheb mõnel lavkapidajal korda veidike elu ja kaubandust elavdada.

[Tegelane5]

Vbolla on point selles, et rahva väheneva ostujõu + hindade kontrolli all hoidmise tõttu kaubanduskeskused pankrotistuvad. Aga et perifeerias rahvas kusagiltki süüa osta saaks on lavkadele vähemalt seaduslikult roheline tee antud.

[man21]

Vbolla on point selles, et rahva väheneva ostujõu + hindade kontrolli all hoidmise tõttu kaubanduskeskused pankrotistuvad. Aga et perifeerias rahvas kusagiltki süüa osta saaks on lavkadele vähemalt seaduslikult roheline tee antud.

See variant tundub üsna tõene olevat.

[Kriku]

Mina ka ei saa aru, miks jaekaubandus peaks pankrotti minema. Ikka tootmine läheb esmajärjekorras pankrotti. Suured kaubanduskeskused on kõige efektiivsemad jaekaubandusettevõtted ja võib arvata, et kestavad kõige kauem.

---

Emake Kodumaa tundku oma kangelasi: Priit Kutser Põhja-Tallinna lehes: Venemaa võiks olla Eesti Nokia

Põhja-Tallinna asevanem Priit Kutser kirjutas Põhja-Tallinna lehe veebruarikuu numbris, et Eesti peaks majanduse toetamiseks oma tooteid müüma rohkem Venemaale ja meelitama Eestisse Vene turiste.

"Valitsus [on] hüljanud aastasadadega sissetöötatud turu, Venemaa ja eeskätt Peterburi, mis tooks Eestisse sadu miljoneid eurosid ja seda igal aastal," kirjutas Kutser oma artiklis pealkirjaga "Venemaa võiks olla Eesti Nokia".

Kutser sõnas, et Peterburis elab ligi viis miljonit inimest, mida on neli korda rohkem kui Eestis ja sama palju kui Soomes. "Kergekäeliselt on kõrvale lükatud sisuliselt siinsamas paiknev metropol, maailmalinn. Meie regioonis on Peterburi ainus tõeline suurlinn, temast suurem on vaid 12-miljonilise elanikkonnaga Moskva," lisas Kutser, kelle sõnul saaks Eesti toiduainetööstus ainuüksi Peterburi turu najal õdusalt ära elada.

"Paljude venemaalaste jaoks on Eesti, aga eeskätt Tallinn ja eriti just vanalinn, väga tugeva nostalgilise tähenduse ja väärtusega," lausus Kutser. "Paneme selle Eesti kasuks tööle! Miks alustada nullist, kui Peterburis ja mujal Venemaal võime alustada juba poole pealt? Meil on olemas väga konkreetne konkurentsieelis, aga me ei kasuta seda," väitis Kutser.

"Eesti kaup on Venemaal hinnas. Olgu selleks "Vana Tallinn" või eesti suitsuvorst. Meid tuntakse ja teatakse ning seda reklaamimatagi. Eesti "bränd" on Venemaal küll kõvasti kahjustada saanud, aga usutavasti annab olukorda veel päästa."

"Poliitikast ei tohi lasta end segada, sest päeva lõpuks ei kaitse meid keegi peale meie endi," lausus Kutser. "Eesti tugevus saab olla ida ja lääne vahel balansseerides, võttes mõlemalt just eesti rahva heaks vajaliku, mitte müües end ühele või teisele poolele maha."

"Tallinna ja Peterburi vahel tuleks käima panna regulaarne kiirrong, mis peatuks üksnes lõppjaamades. Passikontroll tehakse ära sõidu ajal. Nii on Helsingi-Peterburi rongis. Tegu peab olema tõesti kiirrongiga, mis tähendaks, et sõit kestaks maksimaalselt kolm tundi," õpetas Kutser.

Samuti tuleks Kutseri hinnangul venemaalastele hakata väljastama jõulude ja uue aasta kiirviisasid tingimusel, et turist näitab ette tasutud broneeringu mõnes Eesti majutusasutuses. "Sellised ajutised sissesõiduload oleksid kestvusega kaks-kolm nädalat ja tasuta," soovitas Kutser.

"Vene turust tuleva rahaga saaksime aga üles ehitada rida majandusharusid, mille arendamiseks meil täna raha puudub. Sellisteks võiksid olla just erinevad innovaatilised ja kõrgtehnoloogilised lahendused," lausus Kutser.

Kutseri sõnul oli meie majandust silmas pidades viga Nordstreamile ära öelda. "Eesti ei pea igal sammul Venemaale hambaid näitama ja saba jalge vahel urisema. Venemaad see ei muuda, aga Eesti majandus kannatab."

[Kriku]

Sanktsioonidest loobumisest tuleks alustada... See on kesikute jutu iva.

[kuido20]

Sanktsioonidest loobumisest tuleks alustada... See on kesikute jutu iva.

Yana Toom reklaamib Eesti sprotte Solovievi saates, vastuseks Zhirinovski & Co räuskamisele
https://www.youtube.com/watch?feature=p ... esQ#t=2818