Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Vasta
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas hummel »

Riigikogu komisjoni istungilt jäi mulle kõrva enesekindel ja rõhutatud riputamine NATO liitlastele. Küll on vaja, et nad tooks siia seda, teist ja kolmandat. Kas ja mille toomisest siia liitlased tegelikult üldse huvitatud on, on väga vähe juttu. Samuti ei jäänud eriti kõrva, kas ja mida me ise oma riigi kaitseks saaksime täiendavalt teha lisaks almuse palumisele.

Et NATO üksusi siia alaliselt tuuakse, pole üldse kindel, kuigi nõudev kisa on kõva. Baltikumis olevad õhuväelased ja maaväelased on seni kõik vaid eranditult ajutise rotatsiooni operatsiooni korras ja esialgu ei paista selles osas ka olulisi muutusi. Ilmselt on põhjused ajaloolis-geopoliitilised, sest NATO olla vist kunagi midagi venelastele lubanud. Sõjavarustuse eelladustamist see ei näi aga puudutavat.

Teine mure on, et meil puuduvad suuresti tingimused, et siin NATO juurde antavaid elemente pidada. Lisaks kasarmule (Ramirendi konteinerite asemel) on vaja ka muid tingimusi: ladusid, tehnikaparke, polügoone ning muidugi üksusi, kellega koos harjutada ja taset hoida. Nendega on meil endalgi kitsas käes. Koostöö harjutamisega on meil suveti-sügiseti auk seoses ajateenistuse ebaühtlase korraldusega, aga panustada saab kuigipalju Scoutsile. Taristu tahaks aga saada juba suuremaid investeeringuid. Pataljoni lahingugrupi suudame täna Baltikumis kuidagi majutada (erinevalt meie konteiner-linnakust pidi Lätis või Leedus kuskil väidetavalt USA-katele jaguma küll vaid telke või täiesti amortiseerunud taristut), aga arvestades meie vaesust ja ka vahepealset linnakute sulgemise kampaaniat on esialgu keeruline mõista, kuidas siia lähiaastail veel 3x suurem külalisüksus mahutataks. Ja mis see kõik meile maksma läheb.
Ehk oleks juba mõistlik osaliselt selle liitlastesse maetava rahakoorma eest hoopis meie oma kaitseväge arendada, puuduvat raskerelvastust soetada ja ajateenistuse kontsepti kohendades ühtlasi enda väe alalist lahinguvalmidust parandada.

Aga tsiteerides poliitikud, siis me teeme koguaeg kõik hästi ja vaja on vaid peenhäälestust (ning antud juhul ka sõprade veel suuremat sõprust). Ega RKK poleks seda saanud ka kahtluse alla panna, sest pole mõistlik lüüa kätt, mis sind toidab :lol:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

1 pataljoni kasarmu, arvestades kõige minimaalsemaga (10 m2 pinda näkku) 1000-le mehele on ca 15 miljonit.
1500 eurot ruutmeeter.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas hummel »

Võib ju vaielda, et brigaadid lagunevad lõpuks ikkagi kompaniideks, kuid sama juhtuks ju ka kaitseringkondadega, kusjuures välistades juba eos igasuguse koostöö ringkondade vahel.
Seda ei maksaks eeldada, sest ringkonnad, oleksid pigem lähikümnenditel ikka vaid paberil ja midagi väga peale mõne üksiku matkapoest ostetud riiete ja varustusega kerge püssimeeste kompanii sealt rindele saata polekski.

Brigaadid on täna täiesti teemas, kuigi nende juhtimise alla võinuks (eraldi väikse osakonnana) vabalt anda RA kohalike kaitseringkonnalike ülesannete teatud koordineerimise, võttes selle pisut kummalise ja tegelikult üle jõu ülesande ära KL malevate staapidelt.

Üldse oleks Eestisse vaja vaid 3 kaitseringkonda (Põhja, Lõuna, Lääne) ja eks ilmselt kaugemas tulevikus kuluks hakata looma ka 3. brigaadi läänesuunale, kui 1. ja 2. brigaadi varustust hakkab uuendamiste järel aegamisi üle jääma.
madiss
Liige
Postitusi: 409
Liitunud: 20 Nov, 2015 23:40

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas madiss »

kaugeltuuriv kirjutas:Kui sügavas mõõnas on osad olulised lääneliitlased tõi Helme ikka väga tõsiselt välja. Sakslastel ainult 70 töötavat Pumat,ainult 4 allveelaeva ja nendestki 3 kai ääres,tankidest on siin juttu olnud(350 kanti,huvitav kui palju neist liigub?).
Need andmed pärinevad 2014. aastast, paari aastaga võib paljugi muutuda...

Pilt

http://www.spiegel.de/international/ger ... 94607.html
Kurjam
Liige
Postitusi: 1565
Liitunud: 10 Dets, 2007 22:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kurjam »

Mercurius
Liige
Postitusi: 667
Liitunud: 08 Juul, 2011 14:02
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Mercurius »

Tundub, et ühiskond on kerges šokkis, et mis nüüd juhtus?

Siiamaani on kehtinud dogma: Riigikaitsele 2%SKT-st + liitlaste abi = Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem.

Nüüd on sellesse dogmasse löödud mõrad.


Teie lahkel loal, teen lühikokkuvõtte.


Otsa tegi lahti RAND, kelle uuringut on siin piisavalt lahatud ja seepärast ma ei hakka seda kordama.
Põhijäreldus:
1. NATO ei suuda praegu Baltimaid Venemaa eest edukalt kaitsta.

Tegutsemisalternatiivid:
1. NATO liikmed võiksid minna (verisele) vasturünnakule, mis võiks sundida Venemaad sõda laiendama.
2. Ähvardada Venemaad laialdaste meetmetega, sh tuumarelvaga.
3. Tunnistada vähemalt ajutiselt lüüasaamist ja alustada Moskvaga külma sõda.

Selle peale pakuvad Maarjamaa mehed:

Iseseisev kaitsevõime (Kunnas):

1. Probleem: laiapõhjaline riigikaitse ja selle juhtimine.
1. Lahendus: peaminister peab olema riigikaitse kõrgeim juht, koos vastava tööorganiga.
2. Probleem: otsese riigikaitse tsentraliseeritud juhtimine pluss killustunud juhtimisahelad.
2. Lahendus: kaitseringkonnad tuleb taastada.
3. Probleem: rahva tahte ja valmisoleku riiki kaitsta
3. Lahendus: üldine kaitseväeteenistuskohustus. Suurendame ajateenistust.
4. Probleem: sõjaaja kaitseväe kvantiteet. 2 manööverbrigaadi + 4 maakaitsepataljoni ei ole piisav KV SA kvantiteet.
4. Lahendus: kriitiline miinimum, et vastu pidada kuni liitlasvägede saabumiseni: 4 kaitseringkonna brigaadi + 2 manööverbrigaadi + KL.
5. Probleem: sõjaaja kaitseväe kvaliteet - võimelüngad (miiniveeskamine ja rannakaitse, soomusmanöövrivõime ning keskmaa õhutõrje).
5. Lahendus: võimelüngad tuleb likvideerida kiiremas korras omal jõul või liitlaste abiga.
6. Probleem: kaitseväe ja Kaitseliidu valmisolek, mis hetkel on liiga madal.
6. Lahendus: meil peaks olema üks pataljoni taktikaline grupp reservväelasi järjest reservõppekogunemisel. Poliitiliste otsustusprotsesside läbimängimine. Varude hajutamine,
7 Probleem: meie laske- ja lahingumoona varud on liialt vähesed.
7. Lahendus: laske- ja lahingumoona varusid on vaja kiiremas korras täiendada.
8. Probleem: praeguses julgeolekuolukorras on 2% SKTst riigikaitsele kulutamine selgelt ebapiisav.
8. Lahendus: kaitsekulutusi on vaja suurendada (2,2%; 2,4%; 2,5€;) ning riik peaks sõjalise riigikaitse kiiremaks arendamiseks laenu võtma. Küsima liitlastelt raha. Olemasolevaid kulutusi niipalju kokku tõmbama, kui võimalik.


Liitlased (Kalev Stoicescu, Henrik Praks):

1. Venemaa ohtu tuleb alliansis selgelt teadvustada.
2. NATO peab tunnistama, et teda ei seo enam Venemaa suhtes mingi kohustus hoiduda "oluliste lahingujõudude" paigutamisest idapoolseimate liikmesriikide
territooriumile. (Aluslepingus kasutatud väljendi “olulised lahingujõud” tähendus ja ulatus on määratlemata.)
3. Venemaa tuumaretoorikale tuleb vastu seada selged signaalid, et piiratud tuumakonflikt ei ole mingil juhul mõeldav.
4. NATO sõjaline seisund Läänemere piirkonnas peab kujunema selliseks, et see vastaks heidutuse põhimõtetele.
5. NATO kaitseplaanimine, mille aluseks on praegu liigselt lisajõudude siirmine ja karistusheidutus, peab rohkem keskenduma tõkestusheidutusele ja adekvaatsele ettenihutatud kohalolekule Balti riikides, Poolas ja Läänemere piirkonnas.
6. Sõjaline tõhusus nõuab lahinguvalmis vägesid, mille käsutada oleks varustus, mis võimaldab vastasele vastu astuda. See nõuab mõningaid võimeid (näiteks keskmaa-õhukaitse), mida Balti riigid ei ole võimelised lähitulevikus omandama. Manööverüksuste osas tuleks kompaniide või pataljonide asemel aluseks võtta brigaadisuurused üksused.
7. Mitmeriigilisus demonstreerib liitlasriikide solidaarsust ja ühist vastutust. USA pakuks raamistiku ja mõned olulised võimed, mida siis täiendaks teiste liitlasriikide panus.
8. Siirmise jms seotud lisakulude katmist peaksid liitlasriigid ja vastuvõtvad riigid omavahel jagama (näiteks pooleks).
9. Kohalolevad väed peaksid tegelema väljaõppe ja õppustega määral, mis tagab nende lahinguvalmiduse ja aitab paremini kohaneda operatsiooniala spetsiifiliste tingimustega.
10. Liitlased peavad demonstreerima kollektiivse kaitse õppustel võimet suure hulga vägede kiireks liigutamiseks, sealhulgas Läänemere piirkonda.
11. SACEUR peab saama õiguse võtta kasutusele eelnevalt kindlaks määratud meetmed valmisoleku suurendamiseks või isegi vägede siirmiseks, kui tekib mõne liikmesriigi vastu suunatud rünnaku selge ja vahetu oht.
12. NATO piirkondlikus kaitseplaanimises tuleb tegelda turvalise juurdepääsu tagamise probleemiga Balti riikidesse, mis nõuab eelkõige Venemaa A2/AD “kupli” neutraliseerimist Kaliningradi oblastis.

Maaväed:

1. USA raske/soomustatud brigaadi lahingugrupist, kusjuures igasse Balti riiki tuleks paigutada vähemalt üks pataljon.
2. NATO mitmeriigibrigaadist, millesse annaksid panuse erinevad liikmesriigid vastavalt pikaajalisele roteerimisplaanile. Tasuks kaaluda selle brigaadi paigutamist Suwałki koridori lähedusse.
3. Täiendava USA brigaadi lahingugrupile vajaliku varustuse eelpaigutamine piirkonda.
4. Piirkonnas üksuste juhtimiseks diviisi tasandi staabi loomisest, mida juhataks USA kindral.

Õhu ja raketikaitse:

1. Piisavaid õhu- ja raketikaitse süsteeme ja vahendeid (nt rakette Patriot) olulisemate rajatiste ja taristu kaitsmiseks.
2. Balti riikides ja Poolas asuvate nii kohalike kui NATO rahaliste vahenditega uuendatud õhuväebaaside täielikku ärakasutamist.
3. Neisse riikidesse tuleks paigutada vähemalt kaks hävitus- ja/või mitmeotstarbeliste lennukite eskadrilli lisaks neile lennukitele, mis täidavad rahuajal Balti õhuturbe missiooni.
4. Üleminek rahuaja õhuturbelt õhukaitsele tuleb selgelt määratleda ja seda tuleb õppustel harjutada.

NATO merekohalolek Läänemerel:

1. Oluliselt suurenema nii SNMG1 (NATO alalise mereväegrupp) suuruse kui ka selle visiitide ja õppuste mõttes Balti riikide ja Poola läheduses.
2. Tugevdama liikmesriikide panust. USA peaks kaaluma püsiva oma merekohaloleku loomist Läänemere piirkonnas.
3. Uuenema võimega läbistada ja seeläbi nullida A2/AD “kuplit” (nt allveelaevadega).


i.m.h.o. Oli riigikaitsekomisjonis raha suhtes hea reljeefne küsimus ja vastus (natukene lühendatud kujul ja sellest tulenevalt natukene konteksti kaotav, kuid siiski):

Oudekki Loone: "Kui meil hakkab tekkima eelarves see küsimus, et kas koolid või kasarmud, siis me peame kuidagi olema võimelised selgitama, et miks me teeme ühe või teise valiku?"
Kalev Stoicescu: "On küsimus meie riigi võibolla püsimajäämises tulevikus. Mina olen seda meelt, et riigi kaitse peaks olema ikkagi prioriteet."

No näis, kas ühiskond pistab pea liiva alla tagasi või hakkab midagi juhtuma.
Huvitaval ajal elame.
Viimati muutis Mercurius, 21 Apr, 2016 13:52, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
pagan
Liige
Postitusi: 1263
Liitunud: 10 Nov, 2011 1:55
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas pagan »

Kas oleks võimalik selle Oudekki ja Kalevi vestluse originaali kuskilt näha? Ma sooviks kogu konteksti näha.

Vf peab propaganda sõda. Hirmutamine ja tüliõhutamine on selle elemendid. Ennustan pinge kasvu selle aasta jooksul. Selle eesmärk on meid tülli ajada, -saada parem läbirääkimise platvorm ja võib-olla on see sissejuhatuseks millelegi hullemale.
Rahvale tuleks kommunikeerida et asjaga tegeletakse. Ja tipus peaks kõik punased lipud püsti olema ja tipud ei tohiks ise kasulikud idioodid olla ja oma propagandat uskuda.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas London Bridge »

Omalt poolt kiidan ksf. Mercuriuse initsatiivi ja head posti.

Selle kõrvale oleks hea saada sarnane kokkuvõte teise poole argumentidest viimase paari aasta jooksul. Loomulikult, kuna tegemist on poliitikutega mitte teadlaste-ekspertide-sõjaväelastega, siis nende vastused ei saagi olla nii konkreetsed. Aga oleks tore võrrelda, kuidas reageeriti Vene tegevusele, milliseid samme järgnevalt ette võeti ning kuidas senist kurssi RAND-RKK raportite valguses nüüd ja ka varasemalt põhjendatud on.
Oudeki Loone kirjutas:"Kui meil hakkab tekkima eelarves see küsimus, et kas koolid või kasarmud, siis me peame kuidagi olema võimelised selgitama, et miks me teeme ühe või teise valiku?"
Sellega on mulle jäänud imelik mulje pärast viimaseid valimisi. Nimelt, iga kord kui tõstatus küsimus kaitsekulutuste kohta, siis automaatselt tuli pea- ja/või kaitseministri käest vastus, et neid ei langetata alla 2%. Justkui Toompeal ei tajutaks, et rahvas oleks valmis kulutusi tõstma ning ohverdama "kooli" ja mõne protsendikümnendi majanduskasvust riigikaitse nimel. Või siis eksin ma rahva meelsuse tunnetamises.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No asja ähmastamine koolide remondi või nälgivate pensionäridega on kesikute lemmik-demagoogiavõte.
Savisaare esitankist võiks tutvuda sissejuhatuseks pensionite suuruse ja koolide olukorraga Vene Föderatsiooni meie piiri taga asuvates oblastites ja korra mõelda, et kas taolist õnne meie õuele siia ikka tarvis on lubada. :?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Peeter »

Mercurius kirjutas:8. Probleem: praeguses julgeolekuolukorras on 2% SKTst riigikaitsele kulutamine selgelt ebapiisav.
8. Lahendus: kaitsekulutusi on vaja suurendada (2,2%; 2,4%; 2,5€;) ning riik peaks sõjalise riigikaitse kiiremaks arendamiseks laenu võtma. Küsima liitlastelt raha. Olemasolevaid kulutusi niipalju kokku tõmbama, kui võimalik.

Põhimõtteliselt oleks võimalik ja täiesti vastutustundlik, kui olemasolev eelarve kulutataks kõik jooksvateks ülalpidamiskuludeks ja üsna väikesteks intressideks ning kõik investeeringud tehtaks laenurahaga.

Mul tilgub süda verd, kui ma vaatan, kuidas isegi Läti lühiajaliste riigivõlakirjade intress on negatiivne ja samas Eesti Panga reservraha kulub teiste riikide võlakirjade kokkuostuks. Aga meie ei oskavat rahaga midagi teha - puuduvat head projektid. Selle jutu ajajatele peaks suutma kuidagi selgeks teha, et KV ülesehitamine pole mitte ainult hea, vaid eluliselt vajalik projekt.
Viimati muutis Martin Peeter, 21 Apr, 2016 20:28, muudetud 2 korda kokku.
Dona nobis pacem!
Kurjam
Liige
Postitusi: 1565
Liitunud: 10 Dets, 2007 22:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kurjam »

Ei ole nende kaitsekulutuste pärast vaja ühtki kooli sulgeda vaid võtta raha sealt kus seda on. Konkreetne artikkel on küll päästevaldkonnast aga eks laieneb kogu majandusele. http://www.disneylandparis.com//juhtkiri-eesti-kokk ... uks-unelm/
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas ermot »

London Bridge kirjutas:Omalt poolt kiidan ksf. Mercuriuse initsatiivi ja head posti.
Tunnustus ksf. Mercuriusele ka minu poolt
London Bridge kirjutas: Sellega on mulle jäänud imelik mulje pärast viimaseid valimisi. Nimelt, iga kord kui tõstatus küsimus kaitsekulutuste kohta, siis automaatselt tuli pea- ja/või kaitseministri käest vastus, et neid ei langetata alla 2%. Justkui Toompeal ei tajutaks, et rahvas oleks valmis kulutusi tõstma ning ohverdama "kooli" ja mõne protsendikümnendi majanduskasvust riigikaitse nimel. Või siis eksin ma rahva meelsuse tunnetamises.
Rahva meelsus on muutuv suurus ja siinkohal seda raske mõõta. Pigem on küsimus vaitsuse retoorika ja rahva "kõhutunde" vahel juba pikka aega eksisteerivates käärides. Senine vaikiv kokkulepe stiilis: "majanduslik heaolu teile, poliitiline võim meile ja antagu meile vabad käed otsustamiseks" on murenemas ja siinkohal tahaks tunnustada meie noort valitsusjuhti mõnede kriitiliselt vajalike muutuste algatamise eest (haldusreform, nüüd siis avapaugu saanud kaitsereform). Kuid tuleb tunnistada, et sadu kordi vallutatud maanurga elanike geneetilise pärandi häirekellad plärisevad juba tükk aega ja valitsus on suutnud seda seni edukalt ignoreerida. Hiljemalt kaks aastat tagasi oleks pidanud selliseid sõnumeid tulema hakkama, meie alles jõuame pingelise olukorra adekvaatse tunnistamiseni. Parem hilja, kui mitte kunagi, ütleb vanasõna. Asi seegi- esimese vabariigi ajal aeti uinutavat rahujuttu kuni okupeerimise faktilise alguseni. Nii et progress on olemas, riigina oleme ehk midagi varasematest valusatest kogemstest õppinud.

Muuseas, ehk oleks aeg ka siin saidil senine teema nimi natukene ümber muuta? Paremini kaitstud millega võrreldes? 13. sajandi formeerumata riigi hangudega relvastatud talupojaarmeega? II MS eelse EV kaitsestruktuuriga? Ehk tasuks mõtlema hakata sellele, kas me oleme piisavalt kaitstud praeguse ajaperioodi ja tulevikus ettetulevate riskide eest?

Loen siin teemalõimes ksf Heremi valulikke hüüatusi seniste kaitsepingutuste alavääristamise vastu ja optimistlikke püüdlusi tõestada, et Eesti on kaitstud paremin kui kunagi varem. Võib-olla tõesti ja kuidagi ei tahaks kelleltgi jalgu alt ära lüüa- inimesed on siiralt püüdnud midagi ära teha ja lõunanaaberid vaadates teinud seda oluliselt edukamalt. Samas põhjanaabrit vaadates oluliselt vähem edukamalt ja ida suunas vaadates selgelt liiga vähe. Keda siin nüüd tunnustada või laita? Me ei ole veel vabaduse ülimat testi läbi teinud, me ei tea tegelikult oma kaitsevõimekusest suurt veel midagi. Me oleme vabaduse saanud teatud mõttes järelmaksuga ja tasumise aeg võib tulla pea. Mis hinda puudutab, siis peame olema valmis maksma samasugust hinda kui meie põhjanaabrid 70 aasta eest, aga võib-olla rohkemgi.

Toompea arvamus on laias laastus meie enda teha. Seniste kriitiliste ühiskondlike signaalide eiramine on tõstnud EKRE poliitskaalal kolmandaks tegijaks ja selles saavad meie juhtoinad süüdistada vaid iseenda küündimatust. Ma ei oska öelda, kas see on kasuks või kahjuks, aga olgu see veelkord kinnituseks demokraatlike protsesside aeglasele, ent vääramatule toimimisele meie ühiskonnas. Rõivas ei saa enam ignoreerida selliseid signaale, ehk Mikser ja kummatigi ka Hanso mõne viivu veel saavad. Kuidas nüüd poliitikud seda ühiskondlikku ohutaju kanaliseerida suudavad, määrab ära paljuski meie riigi tuleviku.

Rahva haigeks kuulutamine ja autoritaarse võimu kehtestamine ei aita, seda me oleme õppinud oma väga valusatest kogemustest. Mina sõnastaks oma küsimuse poliitikutele pigem järgmiselt: Kas ootab meid ees vastandumise tee või on see konsolideerimise tee; kas me jätkuvalt vastandame koole ja kaitsevõimet (lapsi ja pensionäre, riigiasutusi ja eraettevõtteid, siinlasi ja muulasi jne) või leiame ühiselt, et vabadus on ülim väärtus, mille nimel tasub lühiajalised majandushuvid ja enesekesksed vastuolud unustada?
No one said survival was fun.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas London Bridge »

Keskikute ja paduvasakite poolt selliste väidete esitamine ei pane kukalt kratsima. Küll aga on mõnevõrra arusaamatum just valitsuse samaväärne seisukoht, et 2% on tähelepanuväärne saavutus ning sellest alla poole ei tohi langeda, kuid samavõrd ei ole võimalik ka selle tõstmine.

loogika on lihtne, nagu ksf. juba ostavad:
Kas kahe 2% juures jääb meile praegust keerulist olukorda arvestades (üli-)olulisi võimelünki?
Kui (a) ei, siis tuleks põhjendada, kus RANDRKKKUNNASed eksivad. Ja kõned ja artiklid stiilis: "Eesti ON kaitstud," ei ole päris samaväärsed põhjendused.
Kui (b) jah, siis miks ei peaks neid lünki tasandama kiirendatud korras ja läbimõtestatult ja plaanipäraselt kaitsekulutusi suurendades.

EDIT: Eelneva, samuti hea, posti valguses lisan, et kaitseväelastele ei tohiks praegu tegelikult olla suuri pretensioone. Herem ja Palm ja kõik tuhanded teised on kahtlemata teinud ja teevad tänuväärset tööd kõigi vahenditega, mis ühiskond on neile andnud ja rohkemgi veel. 2% raames oleme kindlasti hästi kaitstud, kuid selles ei ole enam väga see küsimus. Pigem selles, et äkki oleme sunnitud ja ka valmis rohkem panustama. Ning see ei ole ju enam Heremi otsustada. Minu seisukoht on, et Herem&Co postid on hinnatud, ning loodan, et austatet jäävad meiega, mis tahes ametikohtadel tulevikus töötada ka juhtutakse.
My fair lady.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas HeiniR »

Võimalik, et pean hiljem oma sõnu sööma, kuid mingil põhjusel tundub mulle, et tegelikkuses on antud analüüsis välja toodud meetmed (kas just kõik 100%) olulises osas otsustatud ja seda meie kasuks. Vastasel korral ei toimuks neid kõiksugu investeeringuid infrasse - Tapale kasarmud (1. kasarmu juba sel suvel valmimas liitlastele), järgneva mõne aasta jooksul veel mitu kasarmut, millest ka viimase puhul mainiti, et võib saada liitlaste kasarmuks.
Lisaks ladustamisplatside jne ehitamine. Seda ei tehtaks niisama. Niisama ei pandaks sellist raha Ämarisse huugama, kuna Eestil endal lennukeid ei ole ja lähitulevikus ka ei tule. Milleks siis Ämarisse sellised väljaõppe parendamised? Kui EKV aitamiseks, siis aitaks sama raha eest 50 Stingeri laskeseadet + raketid? Sama lugu KeskP välja ehitamisele kuluvate kümnete miljonitega. Üks asi on meie lahingumasinad, teine asi aga see, et kui siia tulevad liitlaste pikaaegselt roteeruvad või alaliselt paikvead üksused, siis vähemalt USA tahab oma sõduritele väljaõppeks ideaalseid tingimusi.
Mõni aeg tagasi ei suudetud raha leida, et ehitada täiendavaid kasarmuid meie ajateenijatele, kuid nüüd ehitatakse järjest korralikke kasarmuid?
Ma arvan samuti kui eeskõneleja, et alanud on korralik "kampaania", et ka sellise vägede paigutusega mittenõustuv osa rahvast harjuksid selle mõttega.
Tegelikult räägiti ju suurematest vägedest alates 2014.a, lihtsalt nüüdseks on jõutud sinnani, kus ettevalmistused, plaanid jms on tehtud ja valmis. See võttiski ca 2 a aega.

Ksf ermotile lisaks, et suurem osa lääne riike ei pidanud õnneks oma Külma sõja aegset ja tugevat sõjaväge kasutama. Loodame, et meiega on sama lugu.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas tommy »

Kole kergelt ikka laiendatakse iseenda arusaamad ja veendumused "kogu rahva omadeks".
Paraku pole mina kusagil eriti kohanud vaimustust sotsiaalvaldkonna(kus siis mujalt) kulutusi ümber suunama hakata.
Laenuvõtmise kohapealt käib vastavates ringkondades aga juba pikka aega tõsine diskussioon. Kas võtta, kui palju ja kuhu kulutada.
Kulutamise koha pealt muidugi inimestel ideid jätkub. Küll erinevaid taristuprojekte jms, küll "vajalike tõukeid majanduse käima saamiseks"
Küll aga pole kordagi kohanud, et kusagil oleks üles kerkinud osta laenuraha eest riigi KV-le vajalikke relvasüsteeme ja moona/varustust.
Mida aga kohata võib, on teema, kuidas kaitsevaldkonnal "ikka veab, stabiilne rahastamine igaaastaselt tagatud"
Isegi lisa antakse. :shock:
40 milli 5 aasta jooksul liitlaste tarbeks.
See 8 milli aastas tuli ju kellegi arvelt. Oi kui raskelt ja oi kui pikkade nägude saatel.

Eh, pessimist olen ma selle 2% tõstmise teemal.
Muidugi, ma olin ka pessimist selles suhtes, et sinna 2%-ni üldse jõutakse.. :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist