Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kurjam]

Palju toredaid "inimesi" http://uueduudised.ee/migrant-pussitas- ... tseinikut/

[Kasutajanimi]

...Boråsin Hässleholm on üks sellised piirkondi, kus võivad lähipäevil alata suuremad rahvarahutused või koguni mäss.....

Jääme lootma jah! : )))))

[Kriku]

Andestust jätkuva OT pärast, aga ma lihtsalt ei suuda Kui see moderaatoritele ei meeldi, siis palun lahkesti eemaldada, aga minu arvates peitub alljärgnevas vastus Borja küsimusele.

Kokkuvõttes tuli uuringust välja kuus erinevat Eesti noorte emotsionaalsete vajaduste segmenti - nautleja, sõltumatu, sõber, enesekehtestaja, hoolija, püüdleja.

Sõltumatu (4%) - jõuline, peatumatu, julge, dünaamiline, teistest erinev. Julgeb erineda, väga aktiivne. Süvenemine on selle inimtüübi jaoks raske, ta tahab informatsiooni kiiresti. Revolutsionäär, kelle jaoks Eesti jääb väikeseks.

Enesekehtestaja (5%) - enesekindel, tugev, ettevõtlik, kompetentne. Hästi ettevõtlik, tahab saada edukaks. Tunneb huvi välismaal õppimise vastu, välismaal elamise vastu. Jälgib välismaiseid uudiseid ning mida suuremad riigipead korda saadavad. Inimtüüp, kelle ettevõtmistest võib tulevikus kuulda.

Püüdleja (9%) - keskendunud, mõtlev, edasipüüdlik, sihikindel, efektiivne, eesmärgikindel ja süsteemne. Pigem keskendunud detailidele, süvenenud. Peab haridust väga oluliseks, mille abil saab palju saavutada. Eesti-kesksem - loeb meediast palju, kuid korjab erinevat informatsiooni ja arvamusi ning analüüsib seda. Loeb ka paberlehti, mis on noorte puhul haruldane.

Hoolija (15%) - mõistev, rahumeelne, hooliv, õrn, rahulolev. Pere on väga oluline, teeb perega koos asju ja usaldab pere arvamust. Ei soovi kodust väga kaugele minna. Väärtustab sisemist rahu ja talle ei meeldi kiirustamine. Elab loodusega kooskõlas. Väärtustab perekonda ja kodu. Ei soovi üldjuhul Eestist ära minna. Loeb lühiuudiseid ja pealkirju, et mitte liigset negatiivsust kogeda.

Sõber (41%) - soe, abivalmis, loomulik, pingevaba seltsiv. See inimtüüp peab samuti oluliseks pere ja vanemate arvamust. Head suhtlejad, kes veedavad palju aega sotsiaalmeedias. Peavad end humanitaarinimesteks.

Nautleja (26%) - sundimatu, elav, spontaanne, vaba, lõbujanuline, nautlev. Elavad ühe päeva korraga ja ei mõtle tulevikule. Palju sõpru. On hästi kursis moega ja uudistest loeb ka kollasemaid seltskonnauudiseid. Tema jaoks on oluline kõike ise proovida.

http://www.postimees.ee/3687941/millise ... tegelikult

Noorus on hukas nagu alati - ainult 9% peale võib loota ja veel 5%-st võib asja saada.

[metroo]

Uskumatu artikli on üllitanud EPL. Kuidas see võimalikuks sai - ilmselt pandi Paris kappi kinni?
http://epl.delfi.ee/news/lehelood/pagul ... d=74472609

Pagulaspoliitika ja võlasolidaarsus on Euroopa uus religioon (18)
10. mai 2016 00:10
214Viljar Veebel
Viljar Veebel
Eesti Päevaleht

Otstarbekuse ja jätkusuutlikkuse küsimusi pagulaspoliitika ei salli – probleemide lahendamiseks piisab kõrgest moraalist.
Euroopa Liit on suutnud suurema osa oma senisest eksistentsist järgida praktilisi majanduslikke sihte ja väärtusi. Piibellikult väljendudes: alguses oli süsi ja teras. Kuid viimaste kriiside valguses on aina enam hakatud eelistama jumalikutarkuse, kõrge moraali ja ideaalide paradig­mat objektiivsetele ning tihti ka ebameeldivatele asjaoludele.

Sellise mõtteviisi esimene lähtekoht on, et meil (Euroopa Liidul) on õigus ja võime igas fundamentaalses küsimuses otsustada, millist tulemust soovime, laskmata end segada varasematest kogemustest või teaduslikest asjaoludest. Euroopa Liit usub, et majandust saab päästa, jagades raha tublimatelt laisematele. Et rahatrükk on jätkusuutlik viis majanduse konkurentsivõimet suurendada. Et kui pagulasi päästame, siis nende vool viimaks lõpeb.
Valitseb messiaanlus: meie ja ainult meie oleme pagulaste elu ja huku üle otsustajad, sest neil ei ole mujale minna.See tähendab: mida tahes me pagulaspoliitika raames teeme, ei saa see juba oma algidee tõttu olla muu kui samm lahenduse poole, hoolimata darvinistide, geopoliitikute, ajaloolaste ja skeptikute vastuargumentidest. Näiteks kui võtame vastu sadade tuhandete kaupa oma naiste ja laste juurest Euroopasse põgenevaid mehi, kes pole valmis võitlema oma maa paremaks muutmise nimel, teeme tegelikult head ja päästame inimesi.

Väiksed maised kulud
Teiseks usume üleliidulisel tasemel, et jumalikult valgustatud ja humanistlik otsus, nagu näiteks siht päästa kõik maailma pagulased, ei vaja ühiskondlikku debatti ega demokraatiat. Kui sellised otsused sünnivad ka inimeste käe läbi, ei ole lihtkodaniku asi pärida õiguslike nüansside või demokraatliku mandaadi kohta, vaid saada osa rõõmust maailma paremaks muutmise üle. Resoluutselt ja häbistades tuleb debatist välja heita kõik, kes selles küsimuses debateerida soovivad.Paraku uskmatuid jätkub ja neile on ratsionaalsetes kategooriates esitatud trahvi suurus uskmatuse eest.
Kolmandaks, valgustatud otsuse tegemiseks ei ole vaja kokku arvutada enda ega teiste raha – raha on madalate maiste asjatoimetuste tarbeks. Või kui, siis viidata, et selline otsus saab meie heaolu ainult suurendada. Sellal kui teame protsendi täpsusega Brexiti kulusid, puudub üleeuroopaline kalkulatsioon praeguste ja järgmise kümne aasta pagulaskulude kohta või isegi soov tegeleda millegi nii mannetuga nagu kulude arvutamine, sellal kui elud vajavad päästmist ja keskpangas pole nullide otsalõppemist karta.
Neljandaks, usk sellesse, et meil on võimalik probleem lõplikult lahendada. Euroopa pagulaspoliitika üks eeldusi on, et praegune pagulaskriis on nagu Teise maailmasõja järgne pagulaslaine Ida-Euroopast läände: ajutine ja absorbeeritav ning tuleb lihtsalt ära kannatada. Ja kui pagulaste integreerimiseks kasutada sakslaste tarkust, siis saavad inimesed enne Aafrikast otsa, kui lõpeb meie võime neid vastu võtta.

Sakslastel on moraalne võlg Teise maailmasõja timukatena, eestlastel ohvritena, rootslastel ükskõiksete pealtvaatajatena.
Oludes, kus on akuutne vajadus vastu võtta toimiv plaan, kuidas pagulasi jaotada, ei saa olla küsimust selle kohta, kas pagulaskvoot on sihtriikide või pagulaste seisukohast õiguspärane. Samuti ei maksa tähelepanu pöörata praktilistele pisiasjadele ehk sellele, mis saab, kui pagulased hiljem omavoliliselt ümber paiknevad.
Viiendaks, messiaanlus ehk usk, et meie ja ainult meie oleme pagulaste huku või pääsemise vahel ja selle üle otsustajad: pagulastel ei ole minna kuhugi mujale peale Euroopa heaoluriikide ja mittemineku alternatiiv on surm kodus või Vahemerel. Me ei lase end eksitada juttudest, et kogu Lähis-Ida või Aafrika pole sõjas ning et tihti pole pagulased mitte ühiskonna kõige ohustatumad grupid (naised ja lapsed), vaid terved ja tugevad mehed.

Et hinge eest hoolt kanda
Kuuendaks, moraalne võlg ehk usk, et me kõik oleme saanud või vajame tulevikus seda tuge, mida pagulased praegu vajavad: sakslastel on moraalne võlg Teise maailmasõja timukatena, eestlastel ohvritena, rootslastel ükskõiksete pealtvaatajatena. Me kõik vajame aktiivset ja ulatuslikku pagulasprogrammi, et oma hinge eest hoolt kanda.

Seitsmendaks on olemas ajatu või vähemalt pool sajandit vana üleeuroopaline kristlik solidaarsus, mis oma pühaduses ei vaja isegi lepingustamist. Nagu on igavesti pühad põllumajandustoetused ja terasetollid, on püha ka vabatahtlik kohustus pagulasi vastu võtta ja Kreekat rahaliselt aidata. Selliste küsimuste vaidlustamine ratsionaalsete ilmalike argumentidega (otstarbekus, jätkusuutlikkus jne) näitab üksnes vaidlustaja suutmatust mõista Euroopa alusväärtusi. Visadele uskmatutele on ratsionaalsetes kategooriates esitatud ka trahvi suurus uskmatuse eest.

[Svejk]

Uskumatu artikli on üllitanud EPL. Kuidas see võimalikuks sai - ilmselt pandi Paris kappi kinni?

...noh, nüüd on Parisel vähemalt võimalus kapist välja tulla - ma loodan

[kana tagumik]

Viljar Veeber pole mingi niisama "ekre lohh" vaid ülikoolis õppejõud paljuski "euroteemadel" - sellisega on väga keeruline vaidlema hakata ja seitsmes uskmatus patus süüdistada, sest nagu euroõppejõud ikka, EL-u ja selle praktilisi väärtusi ta kahtluse alla ei sea. Seega selliselt tulevale kriitkale on suht raske vastu vaieleda tavaliste "sallijate argumentidega " - kitsarinnaline rassistist putini agent vihkaja.

Päevaleht umbes 10. artikli kriitilisema avaldabki, et "tasakaalustatud näida" . IRW.

Religiosse messianismi-moralismi sissetoomine põgenikepoliitikasse näitab, et praktilised argumendid on ammu otsa saanud, mis vaja käituda nii nagu käitutakse.

Mis viib juba mõtted vandenõuteooriatele, sest peab olema mingi tugevam impulss, mis sunnib juhtpoliitikuid karva vahetama ja muidu küünikuist ülbikud poliitikud, kes iga senti loevad ja omakasu ei unusta, ja muidu vägivaldse maailma suhtes ükskõiksed, niikaua kui see enda valdkonda ei puuduta, muutuvad põgenikepoliitikast rääkides äkki harrasteks ja halastavateks moralistideks, samal ajal teistes teemades "inimelu lugemine" sõltub jätkuvalt kas "sente on või ei ole mida jagada". Ja et paar aastat tagasi ei tundnud aktiivsed "poliitikuist põgenike fännid" selle teema vastu mingit huvi, vastupidi, kõik vastavasisulised raportid lükati nendesamaliste praeguse "fännide" poolt kalevi alla. Katsutakse seletada seda küll "inimsmugeldamise kasudega" - aga sellega ei tegele suured poliitikud EL-u sees; valijaskonna tootmisega - aga siin Londoni kogemus näitab, et "selline valijaskond " valib eeskätt moslemi, ma ausalt kahtlen, kas juudiverd Kallas, Ansip ja Rõivas tahaks moslemi usku astuda, ehk jällegi pole adekvaatne seletus või siis tööjõu toomine - jällegi mingit tööd arvestavalt tegema ei hakka need uued põgenikud. Samuti läheb see "pikaajaliste protsesside" seletus vastuollu väitega, et nii tehakse nagu hetkel tehakse ja lükatakse lahendused tulevikku, kuna ei soovita oma valitsemisperioodist kaugemale vaadata.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Andestust jätkuva OT pärast, aga ma lihtsalt ei suuda Kui see moderaatoritele ei meeldi, siis palun lahkesti eemaldada, aga minu arvates peitub alljärgnevas vastus Borja küsimusele.

Kokkuvõttes tuli uuringust välja kuus erinevat Eesti noorte emotsionaalsete vajaduste segmenti - nautleja, sõltumatu, sõber, enesekehtestaja, hoolija, püüdleja.....

Noorus on hukas nagu alati - ainult 9% peale võib loota ja veel 5%-st võib asja saada.

Mul on (eluaegse vormikandjana) neist asjadest oma arvamine.. noored ongi erinevad - aga toimivaid allüksusi neist (sellegipoolest) treitud küll ja küll..
Et noorte lahterdamise asemel võtaks luubi alla hoopis kateedrites persetavad neomarksistid - sest kala mädaneb ju peast

Päevaleht umbes 10. artikli kriitilisema avaldabki, et "tasakaalustatud näida" . IRW.

..ka mulle paistab see nii

[Kriku]

Mul on (eluaegse vormikandjana) neist asjadest oma arvamine.. noored ongi erinevad - aga toimivaid allüksusi neist (sellegipoolest) treitud küll ja küll..
Et noorte lahterdamise asemel võtaks luubi alla hoopis kateedrites persetavad neomarksistid - sest kala mädaneb ju peast

Üks asi on neo- või ka lihtsalt kapinurgas tolmunud marksism (mis muidugi on olemas), teine aga see, kui pealiskaudsel ja keskendumisraskustega isikul peaks olema võimalik ülikooli läbida. Ja selles osas on väga paljudes kohtades arenguruumi.

Sõjaväes on kahjuks või õnneks palju rohkem meetodeid noore inimese kasvatamiseks kui ülikoolis. Ise OT on üldse muidugi see, kas ülikooli peaks otse keskkoolist minema.

[Avatar]

...peab olema mingi tugevam impulss, mis sunnib juhtpoliitikuid...

Eesti on ennast lihtsalt ilusti nõela otsa istutanud. Siin ei ole sisulist erinevust sõltlase käitumisest.
Võib ette kujutada, kui hirmutav on isegi teoreetiline võmalus nende toetuste kallale minekust. Kõik on ammu poliitiliselt planeeritud-lubatud. Täiesti vandenõuvaba impulss lihtsustatud kujul.
Nii esimene ettesattunud jutt:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68101149

[ruger]

Saksamaa kantsleri populaarsus muudkui kasvab-pea igal esinemisel vilistatakse teda välja
https://twitter.com/OnlineMagazin/statu ... 8527766529

[kana tagumik]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=74511027 teksti väärtust iseloomustab selline pärl :

Rootsikeelse tervituse asemel jääb kõrvu hoopis shalom ja silma kortermajade esimeste korruste heebreakeelsete sildikestega väiksed poeaknad. Linnaosa elanikest ligi 90% on kas esimese või teise põlve immigrandid, enamasti Somaaliast, Iraanist, Eritreast ja Balkani maadest

.

Ma jäin mõtlema, et kuidas see siis toimetuses käib. No see naisajakirjaniku ärarääkimine, et ta tõestaks läbi väidetavalt ohtliku linnaosa trampides, et teda siiski ei röövita ja ei vägistata. Esiteks ma ei kujuta üldse , kuidas toimetuse meeskolleegid Paris ja Co saavad sellise ettepanekuga välja tulla, ilmselt käib asi nii, et siis suudetakse naisajakirjanikku veenda, kui Paris ja co jälgivad "fear factory päävalehe moodi" seda vooru nati kaugemalt ja tõotavad appi minna, kui olukord kurjemaks läheb.... Kui kaugel siis Paris ja co autoga tilbendavad, kui naisajakirjanik läheb oma sallivust araabia linnaossa tõestama? 100 m? 200? 50? 25? Jalameestena pole parisest ja koovitsast ja soonvaldist suurt tolku, ülekaalus mehepojad...

[Kriku]

Natuke asjalikumat juttu samast artiklist:

Kohalikud nendivad, et USA filmidest tuntud geto leidmiseks piisab metrooga lõpp-peatusse sõitmisest. Seal lokkav kuritegevus ja usaldamatus tekitavad paljudes hirmu ja küsimusi, kuidas on sellised äärelinnad üldse tekkida saanud.

Paarkümmend aastat tagasi olid need piirkonnad segu kohalikest ja välismaalastest, justkui eri kultuuride sulatuspott, millest pidi saama harmoonia ja mitmekultuurilisuse paradiis. Ent mõnikümmend aastat hiljem on enamik sünnipäraseid rootslasi neist äärelinnadest lahkunud.

Kohalikud märgivad, et kui Rootsi poliitika oli pakkuda saabunud immigrantidele võimalikult palju vabadust, siis ainult sellest ei piisa. Nüüdseks on seda küll mõistetud, kuid piirkonnad, millest pidi saama mitmekultuurilisuse aumärk, on nüüdseks muutunud aurupotiks, millelt lendab peagi kaas pealt.

Rinkebys laste mänguväljaku ääres aega surnuks lööv 14-aastane Fatima seletab seda hirmuga teadmatuse ees. Rootsis sündinud neiu vanemad on pärit Tuneesiast. „Mina olen rootslane,” sõnab ta. Sama kinnitab tema kõrval istuv Eritreast pärit tüdruk. „Ma kardan, sest politsei ei aita meid, kui seda tarvis oleks. Nad ei hooli meist,” lausub ta. Tüdrukute sõnul on linnaosa küll nende kodu, kuid rahust on asi kaugel. Iga kahe nädala tagant toimub mõni tõsisem kuritegu, kas tulistamine või vargus. „Me tahame, et meid võetaks kohalikena ja meist hoolitaks sama palju kui igast teisest rootslasest,” sõnab Fatima.

Rünnak ajakirjanikele

Tund aega no-go-äärelinnas paneb õlgu kehitama. Meid ümbritsevad suures osas rohealad ja kenad kortermajad, suurtel väljakutel on kohad sisse võtnud mustlased, kes ligi kümneliikmelistes seltskondades majade ääres sooja kevadilma naudivad ja piknikut peavad.

Kui jõuame linna suurimale väljakule, siis rahulik õhkkond ja harmooniline mitmekultuuriline Rootsi kaovad. Hetkel, kui fotograaf objektiivi vahetab, tuleb kõrvalseisvast autost välja noor mees, kes seletab meile midagi rootsi keeles. „Ärge tehke pilte!” hoiatab ta, kui oleme teatanud, et ei oska kohalikku keelt. Mehe juurde saabub veel kaks kaaslast, kes hakkavad sama seletama. „Miks?” uurime. „Vaadake YouTube’ist, mis siin toimub. Ma hoiatasin teid,” sõnab idamaade päritolu välimusega mees meie juurest lahkudes. Arvatavasti vihjavad nad mõni kuu varem samas kohas käinud Austraalia „60 minuti” võttemeeskonnale, kellele tungiti kallale.

Lahkume, kaamera kotis, valvsate pilkude all väljakult ja asume teele teise äärelinna Husby poole, mis oli kolm aastat tagasi kogu maailma tähelepanu all. Just sealt algasid rahutused, mis levisid mitmesse Stockholmi linnaossa. Kokku põletati mitme päeva ja öö jooksul maha umbes 129 autot ja ka garaaže ning politsei ja märatsejate vahel oli mitu kokkupõrget.

Nüüd meenutab pargis väikest sugulast kiigutav 19-aastane kooliõpilane Kija juhtunut raske ohkega. Kuigi tema jälgis mitu päeva kestnud rahutusi kodust, osales neis mitu tema sõpra. Osa neist mõisteti ka süüdi. „Ma ei tea, kas tänaseks on midagi muutunud, pigem mitte, sest see on jälle unustatud,” sõnab ta. Kija on sündinud ja kasvanud Rootsis, tema vanemad on pärit Iraanist. Iraanlasest tüdruksõbra Jasminiga räägivad nad omavahel rootsi keeles.

Nende sõnul on nn getode peamine probleem isoleeritus ja manipuleeritavad noored. „Nad satuvad halbade inimeste otsa, neile räägitakse valesid ja nendega manipuleeritakse. Nad ei tea, mis tegelikult toimub,” selgitab Kija. Ka tema on pidanud eelarvamusi kummutama.

Parandama peavad end kõik

„Mu isa ütleb mulle pidevalt, et lõika enda habet, siis on sul kergem tööle saada ja sind võetakse tõsisemalt,” märgib ta. Kija arvab siiski, et äärelinnas kasvanute olukord ei ole lootusetu ning palju oleneb inimeste endi tahtmisest ja mugavusest.

Statistika järgi pole noorte seis aga kiita. Husby-sugustes linnaosades on töötus kolm korda suurem kui Rootsi keskmine 7,5%. Osal andmetel on Rinkeby 20–64-aastaste seas töötus lausa 46% ja kõrgem haridus alla veerandil.

[kana tagumik]

http://majandus24.postimees.ee/3692717/ ... le-ujutada

Sai veelkord kinnitust, et türgi tegeleb avalikult väljapressimisega.

[PaganHorde]

http://majandus24.postimees.ee/3692717/ ... le-ujutada

Sai veelkord kinnitust, et türgi tegeleb avalikult väljapressimisega.

Ära üldista. Kõikidel riikidel on oma huvid. Päeva lõpuks on nad nõus niivõi naa sellega mida neilt nõutakse. Vahepealne kära on türklaste emotsionaalne suhtlemisviis.

[PaganHorde]

http://epl.delfi.ee/news/lp/timmermans- ... d=74519283

Kas keegi siia täispikka saab panna?