Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
allatah
Liige
Postitusi: 1062
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas allatah »

Kutsun üles sellele mõtlema ka meie jäägituid tehnikaideolooge ja ramboiste. Ja, jumala eest, mitte mingis lapselikus ja algelises võtmes
Ärge mul nüüd kohe nii palju kah tahtke, et ma oma lapselikust ja algelisest mõtlemisvõimest peaks edasi arenema :D

Aga ma siis natuke mõtlen... Minu ja KVs või KLis teenivate tuttavate osas pole kaitsetahtes küsimust. Tahe on täitsa olemas. Aga kui nüüd meie rühm pannakse positsioonile, kuhu võivad sisse sõita vaenlase tankid, mida võib pommitada vaenlase suurtükivägi või lennukid, siis hakkavad need meil olemasolevad kaliibrite millimeetrid väga lugema. Kui meil on käsutada käsitulirelvad, TT granaadiheitjad, TT kahurid ja miinipildujad, siis saame me seda kaitsetahet rakendada kergrelvis roheliste mehikeste vastu.
Aga kui me teame, et meie taevast katavad oma lennukid ja ÕT raketid, meie laskesektor on ka mingi TT rakettide laskesektor, ja läheduses olevad suurtükid võivad nii meie laskesektoris olevad sihtmärgid, kui ka 20km eemal olevad suurtükid puruks lasta, siis võime me seda kaitsetahet sihtotstarbeliselt rakendada enamvähem kõigi vaenlaste vastu.
Kui mul on vaid tavaline maskeerimisvorm ning püss, siis on mu piiritu kaitsetahte juures siiski väga raske vaenlast rünnata/kurnata. Aga parima riidevarustuse, lahinguvarustuse (öönägemine, relval kõik kellad-viled) ja info abil saan ma vaenlast palju rohkem lõhkuda.
Seega ma järeldan, et kui kaitsetahe on olemas, siis vähemalt minu puhul on vaja suuremaid kaliibreid jne.

Aga kuidas lihtrahvale (ehk siis tsivilistidele :D) kaitsetahet tekitada? ise olen ikka kohanud suhtumist: "venelasi tuleb nii palju, et see on lõppkokkuvõttes võimatu". Minu jaoks muutub asi tegemist väärivaks alles siis, kui keegi ütleb, et seda on võimatu teha. Paistab, et kõigil inimestel ei ole sellist suhtumist. Ilmselt peab tõesti rohkem Sinimägesid meelde tuletama ning selgitama seda, et ega nüüd päris viimast kui ühte vene sõdurit kah ainult Eestisse ei saadeta.

Pikk jutt, jama jutt. Lähen parem tagasi tööle.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39832
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihtinimene, kes on sõjaväkke sattunud, tahab elusalt ja tervelt koju tagasi tulla. Nii lihtne see ongi.
Edasine sõltubki asjade käigust, kui hakkab paistma et sellest sõdimisest suurt välja ei tule, siis hakkavad inimesed vältimatult valima võimalusi, mis võimaldavad neil ellu jääda.
See oli laias laastus ka Gruusia võitlejate tsiviilriietes ja -transpordiga pagemise põhjus, lihtsalt inimesed ei uskunud, et venelasi suudetakse peatada.
Kui keegi eeldab, et tavainimene igatseb niiväga surra või vigaseks saada, siis on see väga ekslik arvamus.
Ellujäämisinstinkt on pagana tugev asi ja selle nimel tehakse paljugi. Näiteks ebapiisav meditsiiniline abi haavatutele on üks väga demoraliseeriv asi ja võib lõppeda nii, nagu see paljudes taolistes asjades lõppenud on - suure väejooksuga. Mitte just paljud pole nõus tänapäeval ideaalide nimel peoga soolikaid kõhus hoidma ning lõppu ootama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5165
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas Manurhin »

Olen seda siin foorumis vist juba kümneid kordi öelnud ja ütlen veelkord: kaitsetahe algab sotsiaalpoliitikast. Mida parem on enamusel rahvast riigis elada, seda rohkem antud riigist hoolitakse ja seda vajadusel kaitstakse.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 3970
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas PaganHorde »

Ja selleks et inimlikku sotsiaalpoliitikat ajada peaks olema ka tugev majandus. Ses osas kipume end pidevalt Soomega võrdlema, unustades ära et meilt rööviti sovjettide poolt 50+ aastat. Ei saa loota et kohe kohe jõuame sellega järgi. Läheb meeletu aeg selleks ja seni peab läbi ajama käepärasemate vahenditega. Siin kuskil oli video vist? Miina Härma gümnaasiumi tüdrukutest vabatahtlikus riigikaitse tunnis kuskil metsas. Ei leia enam. Sellised asjad peaks olema kohustuslikud või siis prääniku meetodil motiveeritud.
allatah
Liige
Postitusi: 1062
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas allatah »

Mida parem on enamusel rahvast riigis elada, seda rohkem antud riigist hoolitakse ja seda vajadusel kaitstakse
Võibolla on mul mingi ebanormaalne soov tähti närida või on mul lihtsalt igav, aga ma ei saaks seda enda kohta öelda.
Ma ei ole kunagi elanud mingis päris äärmuses, aga ma ei leia, et mu mure riigi pärast oleks kuidagi seotud majandusliku jõukusega. Pigem ütleks, et praegu on selline hea ja mugav tsoon, kus polegi millegi poole püüelda ja riigi igapäevane käekäik mu elu niiväga ei mõjutagi. Aga kui asjad oleks nii endal, kui ka riigil halvasti, siis võtaks kõike ikka palju suurema huviga ning katsuks võimalikult palju riigi arendamisse kaasa lüüa. Aga reaalne kaitsmine (mitte ainult rindele minek vaid ka rindel püsimine peale kontakti) on seotud samas jah ikkagi sellega kui head tavaari riik meile osta suudab.

Kindlasti on kaitsetahte arendamisel riigikaitseõpetus oluline. Oluline on juba see, et noored kasutavad sõna riigikaitse.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 3970
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas PaganHorde »

Loomulikult. Ma arvan et tugev riigikaitse õpetus juba koolides vähendaks oluliselt neid "lampjalgseid" viilijad ka kes armeesse minna ei taha.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39832
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ise nähtu põhjal - üks keskmine 16-aastane on riigikaitse teemal reeglina loll kui lauajalg ning tema irratsioniaalsed hirmud tulenevad teadmatusest ja teadmatusest tingitud lollide linnalegendide levitamisest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
aivar
Liige
Postitusi: 551
Liitunud: 04 Dets, 2006 19:34
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas aivar »

Hea näide kaitsetahtest on KL-iga liitunute arv,tuleb vist natuke üle ühe protsendi Eesti elanike koguarvust.Neid kes kohal käivad on muidugi veel vähem.Küll teised meie eest sõdivad,arvavad ülejäänud.
aj1972
Liige
Postitusi: 913
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas aj1972 »

aivar kirjutas:Hea näide kaitsetahtest on KL-iga liitunute arv,tuleb vist natuke üle ühe protsendi Eesti elanike koguarvust.Neid kes kohal käivad on muidugi veel vähem.Küll teised meie eest sõdivad,arvavad ülejäänud.
Ei ole see asi nii hull need kellega olen suhelnud on enamik reservis ning nad arvestavad sellega ning minu tutvuskonna suhtumine Kaitseliitu on väga positiivne lihtsalt paljudel pered 2-4 last ning mitu töökohta selle kõrvalt raske leida aega Kaitseliidule. Passiivne kaitsetahe on täiesti olemas aga seda ei näidata välja.
Loomulikult on seltskond kes arvab,et kui tuleb jama siis nemad põgenevad ära aga seda 1% jama pole küll vaja ajada :)
USP
Liige
Postitusi: 725
Liitunud: 23 Okt, 2007 21:19
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas USP »

Mulle näib, et eestlaste kaitsetahe ei ole üldse seotud ratsionaalsuse või sooviga ellu jääda. Eestlased armastavad õiglust ja seadust. Ja kui seadust rikutakse ning õiglust millegiks ei panda, sõdivad eestlased puhtast trotsist. Neid isegi ei huvita, mis tulemused sellel sõjal on.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas mutionu »

USP kirjutas:Mulle näib, et eestlaste kaitsetahe ei ole üldse seotud ratsionaalsuse või sooviga ellu jääda. Eestlased armastavad õiglust ja seadust. Ja kui seadust rikutakse ning õiglust millegiks ei panda, sõdivad eestlased puhtast trotsist. Neid isegi ei huvita, mis tulemused sellel sõjal on.
Ei taha hästi uskuda, et oma nahk viiakse turule selliste abstraktsete mõistete alusel.
Mingis pooleldi dok.filmis, kus räägiti SS -st öeldi, et "mehed ei võitle isamaa, füüreri või usu eest, nad võitlevad üksteise eest", seda laiendades usun ma pigem nö "kõik lähevad ja mina ka" asja.
Teise momendi kirjeldus, mis minu arvates mõju avaldab, on laenatud Parawebist. Seal on kirjeldatud mingit poolmüütilist väljaannet(see, kas too raamat on ka tegelikult olemas, pole hetkel oluline), kus olla kirjutet: "Eriti väärib eestlaste juures esiletõstmist tema kiindumus oma kodusse. Tugevasti on arenenud individualism, mistõttu isiklikud huvid on sageli tõstetud kõrgemale ühishuvidest. Paljudele eesti põllumeestele tähendab oma maalapp rohkemat kui mõiste kodumaa. Oma eraomandit kaitstes võitleb eestlane metsikuse ja raevuga.". Kui ma oma tutvusringkonnas ringi vaatan siis tõesti, kaitsetahe(kui tuleb sõda siis võtan relva ja lähen t****sid tapma) on eelkõige olemas neil, kel on midagi kaitsta. Minu empiirilise hinnangu järgi jalgalaskjate protsent nende seas, kel pole midagi või kel on pangalaenu maksta veel oma paarkümmend aastat, ca üle 50.
Loomulikult on tegu vaid minu arvamusega ja võib öelda, et kõik pole sellised kuid, minu arvates, erandid ei sõdi, seda teeb ikkagi enamus.
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas ivanorav »

Ega jah, nii ta vist kipub olema, et pöhimass "vabatahtlikke" on reformierakondlased ja muidu parempoolse möttelaadiga rahvas. Mingi koguse saab kindlasti noortest uljaspeadest kokku ja ülejäänud tulevad käsu korras!
Kahjuks on nendel "ärajooksjatel" probleeme I-podi osamaksete tasumisega, kust sellised "ära minemiseks" laeva vöi lennukipileti raha vötavad?
Lemet
Liige
Postitusi: 19875
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas Lemet »

Kahjuks on nendel "ärajooksjatel" probleeme I-podi osamaksete tasumisega, kust sellised "ära minemiseks" laeva vöi lennukipileti raha vötavad?
Märksa rohkem on neil probleeme ajutegevusega, kui nad arvavad. et sõjaolukorras mingi laeva- või lennuühendus toimib :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas Fucs »

Cosmos kirjutas:Riigikaitseõpetuse sisseviimine gümnaasiumisse on hästi äraunustatud sõjaline algõpetus 70-80-ndate keskkoolis. Kaks tundi nädalas nii poistele kui tüdrukutele. Tol ajal vene keeles ja konspekteerimisega. Natuke rividrilli, laskmist, esmaabi jms. Xkl suvel oli ainult poistele mõnes väeosas paari nädalane laager, mille tunnid läksid kohustusliku ÜKT arvesse. Muidugi veel iga kevadine ,,Kotkapoeg,,
Praeguseks pole küll midagi olulist meeles sellest perioodist peale kohutava kolbaarmiga kapten Kulli ja sõjaväelaagris jalgpalli mängimisest koos kohustusliku kaklemisega.

Või käib jutt pigem teema,, Kas NL-s oli midagi head,, alla?
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 29#p503429

No see käib siin niimitme teema alla (ja on tulnud jutuks, ning ka arutatud), et ega enam ühte head ja pädevat kohta ei leiagi, kus seda teemat võiks vahetevahel (edasi)arendada.

Nt. siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25#p448625
Martin Herem kirjutas:- see on tänuväärne töö ja õilis eesmärk. Kuid riigikaitse õpetuse ja KVÜÕAsse astumise vahel ei ole me ka selget seost leidnud.
Näiteks ei ole me leidnud seost eluktseliseks hakkamise ja riigikaitse õpetuse vahel:
Otsus astuda KVÜÕA-sse tekkis ligikaudu 40%-l vastanutest enne ajateenistust – gümnaasiumis 30% või peale gümnaasiumi 10%. Ajateenistuses / peale ajateenistust tekkis kooli tulemise otsus veidi üle 30%-l kandidaatidest, see osakaal on viimasel kolmel aastal olnud suhteliselt stabiilne. Ka nende kandidaatide hulk, kelle otsus sünnib vahetult enne sisseastumist, on viimasel kolmel aastal olnud ligikaudu 5% ankeedi täitnutest.
Muude vastustena kommenteeriti valdavalt, et mõte Kõrgemasse Sõjakooli astuda on olnud juba pikemat aega (nt Mõttena on alati eksisteerinud; põhikoolis; Mõte tuikas peas aastaid, aga elamine välismaal raskendab). Kõige sagedamini märgiti „muu“ alla „tegevteenistuse ajal“.
Kandideerijatest ja riigikaitse kursusest.

Riigikaitsekursuse läbinute osakaal on ankeedile vastanute hulgas 57%, riigikaitselaagris osalenute ja Kaitseliidu tegevuses osalenute osakaal on eelnevate aastatega võrreldes üsna samasugune – vastavalt 35% ja 25%. Varem on tegevteenistuses olnud 16% vastanutest.
Või siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 47#p388147
A4 kirjutas:Tänase riigikaitseõpetuse peamiseid eesmärke polegi olnud (ega ilmselt hakka seda olema ka tulevikus) kitsalt noorte ettevalmistamine ajateenistuseks – sellest ilmselt ka tunne, et praktilisi oskusi ajateenistusse tulevad noormehed sellest tunnist eriti pole saanud. Ja minu arvates on see ka mõistlik, sest esiteks on riigikaitseõpetuse eesmärk hoopis teine; ja isegi kui ei oleks, siis ajateenistuseks ettevalmistuse andjana oleks see riigikaitseõpetus praeguse mahu juures (kui ka tegelikult siis, kui mahtu tunduvalt suurendada) suhteliselt ebaefektiivne.

Esiteks riigikaitseõpetuse eesmärkidest. Tänase riigikaitseõpetuse peamiseks eesmärgiks on algusest peale olnud (loe nt riigikaitseõpetuse õpikut, siis näed, kuhu ja milleks aeg kulub) olnud noortele laiema pildi andmine sellest, misasi see riigikaitse üldse tervikuna on, millistest erinevatest valdkondadest see koosneb, millised on nende valdkondade omavahelised seosed, miks meil üldse riigikaitset vaja on, milline on noore kodaniku roll selles kõiges. Ehk neid aspekte, millest noortele rääkida, on rohkem kui küll, ning kui keskenduda vaid „sõjalisele algõppele“, siis nendeks muudeks asjadeks ruumi ei jäägi eriti. Ehk minu arvates ei peakski riigikaitseõpetus eelkõige „praktiline“ õpetus riviõppe alustest, automaadi kokku-lahti-võtmisest, vormikandmise heast tavast, liikumisviisidest jne, vaid riigikaitseõpetus peaks õpilastele anda eelkõige teadmise sellest, et miks üldse on meil vaja oma riiki kaitsta ja milleks üldse on meil oma kaitsevägi ja ajateenistust. St. noorele inimesele peaks esmalt üldse selgeks tegema, miks ta aega peaks minema teenima, mitte aga tappa tema motivatsiooni ja arusaama riigikaitsest sellega, kuidas saapapaelu tuleb siduda, st. asjaga, mida ta saab reaalselt väeossa saabudes niikuinii söögi alla ja peale.
Noja mina korrutan seda, et vaja on teha riigikaitseõpetus koolides kohustuslikuks peamiselt igas teemas kus aga saab.... 8) ..seega linke ei pane :wink:
Cosmos kirjutas:Või käib jutt pigem teema,, Kas NL-s oli midagi head,, alla?
Seda, et nõuka ajal oli sõjaline õpetus kui selline, ei saa liigitada üheselt "heaks" ega "halvaks".
See, et noortele tehti sõjalist algõpet ja üritati kasvatada riigile ustavaid patrioote, oli IMHO HEA.
See, et see riik oli NSVL, seda viis läbi okupatsioonivõim ja õppematerjal sisaldas muuhulgas toonast ideoloogilist propat, ning kogu õppematerjal oli okupatsioonivõimude armeekeskne oli IMHO HALB. ....jne

Oma osa ja mõju sellele, kas suudeti kasvatada riigile lojaalseid patriootilisi noori, jättis peamiselt just see, et tegemist ei olnud Eesti Vabariigi, kui oma suveräänse riigi keskse kasvatustööga.



Natuke ajaloost.

Keskkoolides võeti "Sõjaline algõpetus" tunniplaani 1968 ja kutsekoolides 1969 sügisel.
Kuna aga polnud kohe võtta kõikidesse koolidesse pädevaid õpetajaid, siis rakendus "Sõjaline algõpe" reaalselt umbes ajavahemikul 1968-1973 (1971/72 õppeaastal nt. lisandus 54 keskkooli jne).
Vahemärkusena näide ka kõrgkoolidest: Nt. Tallinna Pedagoogiline Instituut sai endale sõjalise algõpetuse läbiviimiseks spetsiaalsed ruumid alles 1980.

10 ja 11 klassidele oli sõjaline algõpe kaks tundi nädalas + iga õppeaasta lõpus 5 päevane õppelaager ("Õppekogunemine", kus m.h. tehti lahinglaskmist automaatrelvadest - teatavasti koolides, kus oli omal lasketiir, või sai kasutada mõnda muud lasketiiru, toimus laskmise alane väljaõpe sportpüssidega. AK automaati sai koolis ainult laiali kiskuda ja kokku panna).

Lisaks "Kotkapojale" oli veel koolinoortele sõjalissportlik võistlus "Põuavälk".

Nõukogude õpetaja 12.09.1970 kirjutas:
NÕ1970.png
1983a välja antud venekeelne õpik sisaldas järgmisi õppematerjale:
(PTK=peatükk)

ptk.1 "Üldteadmised Nõukogude armeest"
ptk.2 "Taktikaline väljaõpe"
ptk.3 "Laske- ja relvaõpe"
ptk.4 "NA "Ustav" elik "armeeteenistuse eeskirjad ja alused""
ptk.5 "Riviõpe"
ptk.6 "Sõjaline topograafia"
ptk.7 "Tsiviilkaitse"
ENSV SA 1983 vk.png
AGA

see "sõjaline algõpetus" või "Riigikaitseõpetus" ei sündinud meil siin Eestis mitte nõuka okupatsiooni ajal.
Iga riik on sunnitud võitlema oma olemasolu eest vaimselt, majanduslikult ja poliitiliselt. Selles võitluses viimaseks ja otsustavaks abinõuks on rahva vastupanu relvastatud jõuga. Seepärast kõik praegusaja riigid peavad korraldama riigikaitset.
See tsitaat pärineb 1933. aastal välja antud õpikust „Riigi kaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele”.
EW RKÕ 1933.png
Rahva riigikaitselise ettevalmistamise tõhustamise ühe viisina nähti tollal (1927) sõjalise õpetuse sisseseadmist koolides, aga ka noorsoo-organisatsioonides. Riigikaitseõpetust mõeldi eelkõige „kohustusliku kutse-eelse ettevalmistusena” – eesmärgiks oli anda gümnaasiumis ettevalmistus, mis vastaks noorsõduri kahekuulisele õppekavale. Sõjalist õpetust koolides reguleeris 1927. aasta jaanuarist kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seadus, mis nägi ette, et kõik riigi, omavalitsuse ja eraõppeasutuste kooliõpilased peavad enne ajateenistust läbima sõjalise kasvatuse ja õpetuse. See puudutas ainult kesk- ja kutsekoolide õpilasi. Neile, kelle haridustee piirdus algkooliga, nähti ette moraalne õpetus isamaalisuse süvendamiseks. Võimlemistundidesse taheti tuua sõjaväelisi elemente, ajalootundides pöörata suuremat tähelepanu sõjaajaloole, keemiatundides gaasiasjanduse ja pürotehnika õpetamisele ning füüsikatundides ballistikale jne. Täiel määral seda põhimõtet rakendada ei suudetud.

Sõjalise kasvatuse ja õpetuse tundidega alustati gümnaasiumites 1927. aasta oktoobris. Esimestel aastatel seisti silmitsi majandusraskustega, sest tuli soetada kogu õpetamiseks vajalik inventar. Rootsist hangiti 100 õhupüssi ja Belgiast 60 väikesekaliibrilist vintpüssi koos vajaliku laskemoonaga. Rivi- ja lahingharjutusteks vajalikud 2000 vintpüssi eraldati kaitseväe varudest. Kui koolidel oli peamiseks probleemiks õppuseks sobilike ruumide leidmine ja relvade paigutamine kindlatesse hoiukohtadesse, siis õpilaste suur mure oli talviseks väliõppuseks sobilike rõivaste ja jalanõude puudumine.

Sõjalise kasvatuse ja õpetuse tundideks eraldati esialgu üks tund nädalas ja kuni kaheksa päeva laagriõppusi suvisel koolivaheajal. Õpetust viisid läbi instruktorid, kelleks olid peamiselt tegevteenistuses olevad ohvitserid või kooliõpetajatest reservohvitserid. 1930. aastal nimetati sõjaline kasvatus ja õpetus ümber riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks ning 1934. aasta sügisest laienes riigikaitseline ettevalmistus keskkooli esimese kahe klassini, samuti suurendati õppetöö mahtu ühelt tunnilt nädalas kahele, suviste õppuste aega pikendati kaheksalt päevalt kümnele. Haridusministeeriumis loodi ohvitseriga mehitatud riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõuniku ametikoht. Pidevalt täiendati vajalikke määrusi ja juhendeid, töötati välja õppekavad ning 1933. aastal valmis ülaltsiteeritud õpik. Esialgu kutse-eelse ettevalmistusena plaanitud õpetusest kujunes pigem võimekate noormeeste selekteerimine tulevasteks ohvitserideks ja allohvitserideks nii tegev- kui ka reservväelastena.
/Õpetajate Leht, nr. 32, 16 oktoober 2015/
http://opleht.ee/2015/10/pilk-riigikait ... -ajalukku/
- Riigikaitseõpetust õpetati Eesti koolides juba enne Teist maailmasõda: esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid toimusid 1927. aasta oktoobris.
- Erinevalt tänasest oli õppe eesmärk anda riigikaitseõpetuse läbinutele noorsõduri ettevalmistus. Praegu kehtiva riigikaitseõpetuse ainekava ülesanne on kõigile kodanikele riigikaitselise hariduse andmine, mitte ajateenistuseks ettevalmistumine või sõjaväeline väljaõpe. Seega on riigikaitseõpetuse olemus aja jooksul muutunud.
- Pärast Nõukogude okupatsiooni hakkas riigikaitseõpetus koolidesse tagasi jõudma 1990. aastal paljuski tänu entusiastidest õpetajatele.
http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... itseopetus

*
Cosmos kirjutas: Praeguseks pole küll midagi olulist meeles sellest perioodist peale kohutava kolbaarmiga kapten Kulli ja sõjaväelaagris jalgpalli mängimisest koos kohustusliku kaklemisega.
See, et paljudele toonastele õppuritele pole sellest õppest meeles mittemidagi on normaalne.
Esiteks on möödas niivõrd palju aastaid sellest ja teiseks, et õpitu püsiks meeles, selleks oli ENSV-s ette nähtud "järelharimisesüsteem". Kes läksid peale kooli aega teenima, nendel oli jätkuks seesama armeeteenistus ja kordusõppused. Kes ei läinud sõjaväkke, need said nt. tsiviilkaitselist "järelõpet" töökohtades ja koolides (tsiviilkaitse õppused/kursused jms). Lisaks oli nt. autobaasides üldjuhul nn. "sõjaväestatud kolonnid", mis said omale üleliidulise numbri ja mille töötajad pidid käima süsteemselt pidevalt näiteks lasketiirus laskmas, või "kolonni õppekogunemistel", täiendkursustel jne. Üleliidulise tähtsusega tehastes toimusid sõjalised ja tsiviilkaitselised täiendkursused jms. Selliste meetmete lõppemisel lõppesid ka ajapikku mäletamised õpitust.

*

Peamiselt IMHO taandubki esmatasandil kõik sellele, et MIDA selle sõjalise algõppe või riigikaitseõpetuse raames õpetatakse ja millised on eesmärgid. Seda, kui tulemuslik see õpe on ja millist "produkti" me selle õppe tulemusel saame, ongi kinni just selles. Õpetame jalarätte siduma ja kirsasid pädevalt kandma, saame jälarättide- ja kirsadeteaduste teadmistest pakatava noore inimese. Õpetame relva käsitsema, sihtima ja sihikulist tuld andma, saame noore, kes oskab püssi lasta.

Aga meie hinnangud riigikaitse õpetusele, kas seda on vaja ja kas sellest kasu on, ei ole pädevad, kui me hakkame hinnangute andmisel hindama jalarättide teaduses välja õpetatud noore laskmisoskust, või relvaõppe läbinud noore teadmisi kirsavoidest. Nii võib kergelt tulla järeldus, et see õppeaine on mõttetu.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kaitsetahe?

Postitus Postitas Fucs »

Sõjalise õppe sisseviimisest koolidesse Eesti Vabariigis 1927.

* 1925 leppisid EV kindralstaap ja Haridusministeerium kokku, et sõjaline õpe tuleb viia koolidesse.
* Kursuse maht jaotati 5 aasta peale.
* 16.11.1932 määrati kaitseministri käskkirjaga nr.270 komisjon, kes töötaks läbi riigikaitse õpiku käsikirja.
* Komisjoni esimeheks määrati KV staabi VI osakonna ülem kol. August Traksmann
* 22.02.1933 tunnistati õpik kõlbulikuks ja määrati kaitseministri otsusega koolides kasutamiseks.
* Toonase kesk- ja kutseharidusega noortes nähti potentsiaali täiendamaks sõjaliste juhtide ridu.
* Riigikaitse õpik oli väga põhjalik ja eeldati, et kesk- ja kutsekoolid on võimelised läbi viima SBK väga heal tasemel, sh. andma teadmisi jao taktikast.

Õpiku eessõnas kirjutatakse:
Riigikaitseline kasvatus ja õpetus koolides taotleb meie haritud noorsoo ettevalmistamist selleks, mida ta vajab enda ja oma kodumaa edukaks kaitsmiseks. Kaitseväe ridades meie kesk- ja kutsekooli lõpetanud noored ei teeni reasõduritena, vaid juhtidena, mistõttu ongi tarvilik nende pikemaajaline ettevalmistus riigikaitse alal koolides
Aga kuni vastava õpiku väljaandmiseni lähtuti esmastest õppekavadest, mis töötati välja kindralstaabis 2 aasta jooksul (1925-1927). Õppekava sisaldas:

Kaitse Kodu!
1927 nr.20
Kaitse Kodu 1927 nr20.png
Kaitse Kodu 1927 nr20.png (564.69 KiB) Vaadatud 4851 korda
Sõjalisest õppusest kesk- ja kutsekoolides.

Sõjaline õppus koolides teeb Eestis praegu oma esimesi samme. Mitmel pool asutakse ta vastu kahtleval seisukohal, kuna ka ta pooldajad ei saa veel täielikult teda kaitseda, sest puuduvad ta alal kogemused, mis aitaksid teha asjalikku hinnangut. „Kaitse Kodu!" toimetus pooris palvega kindralst. VI osak. ülema kol.-ltn. A Traksmanni poole avaldada oma arvamisi ja esimesi muljeid. Avaldame siin need, ühinedes nendega täielikult.

Teatavasti algas tänavu sügisel kesk- ja kutsekoolides sõjalise kasvatuse ja õppuse andmine.
Sõjaline kasvatus ja õppus meie avalikkudes koolides — see on uus, huvitav ja teatud määrani omapärane samm riigikaitse küsimuste populariseerimise ja levitamise sihis meie noorsoo keskel.

Sõjalise kasvatuse ja õppuse sisseviimisega koolidesse oleme asunud meie võrsuvat noorsugu riigikaitse ülesannetele ette valmistama — „maast-madalast". — Tee, mida mööda on sammunud enne meid kõik need iseseisvad riigid ja rahvad, kes riigikaitse küsimusi on võtnud tõsiselt.

Ka meile see tee muutus paratamatuks eriti ühenduses üheaastase teenistusega kaitseväes, mis teostatakse kõige lähemal ajal.

Asudes sõjalise kasvatuse ja õppuse küsimuse praktilisele lahendamisele koolides, tuli kõige pealt see küsimus põhjalikult ette valmistada ja läbi töötada. See ettevalmistustöö võttis aga ligikaudu 2 aastat — alles siis võidi asuda tegeliku töö juure kooli klassides ja maastikul.
Kandva osa sellest ettevalmistustööst on teostanud kindral staap, töötades kogu aeg käsikäes haridusministeeriumiga.

Ettevalmistustöö tähtsamad etaabid on olnud järgmised:

— seaduste, määruste ja juhendite väljatöötamine, mis panid tööle ametliku aluse;
— õppekavade väljatöötamine;
— õpperaamatute ja muude õppevahendite ettevalmistamine ja laialisaatmine koolidesse;
— instruktorite-õpetajate kaadri ettevalmistamine;
— töö tegelik organiseerimine kohapeal.

Nagu näha, palju suure tähtsusega küsimusi, milledest igaüks omaette moodustab terve ala.

Tuleb meeles pidada, et meie koolid on laiali paisatud üle maa. Kuigi riigikogu poolt vastuvõetud seadus võimaldas sõjalise õppuse sisseviimist kõikidesse koolidesse, ometi tuli seda esimesel aastal piirata just seetõttu, et eeltoodud küsimuste lahendamine kõikide koolide suhtes korraga tekitas ülepääsmatuid raskusi. Ainult kesk- ja kutsekoolides meil on õppimas 1.—6. klassini kuni 9000 meesõpilast, kelledest enam kui pooled on koondatud kahte suuremasse linna — Tallinnasse ja Tartusse. Selle arvu õpilastega algas õppetöö käesoleva aasta sügisel.

Õppekava sõjalise õppuse alal seati kokku kindralstaabis ja oli põhjalikumalt läbiarutamisel sõja- ja haridusministeeriumi vahelises komisjonis. Lõpulikult temale anti samasugune kuju, nagu see on teistelgi haridusministeeriumi õppekavadel, õppekavasse on võetud sisse järgmised ained ja alad:

— sissejuhatav kursus, mis peab noori kodanikke sissejuhatavalt tutvustama riigikaitse küsimustega ja sõjaasjandusega; *
— topograafia;
— algmõisted sõjaväe organisatsioonist, sõjatehnikast, sõjategevusest;
— sõjaväe fortifikatsioon-algmõisted;
— maastiku tundmaõppimine, mitmesugused võistlusülesanded maastikul;
— laskekool;
— rivikool.

Loetlusest selgub, et kursus sisaldab kõik need ained ja alad, mis on mahutatud kaitseväes noorte kursusesse.
Seega eesmärgina on üles, seatud: anda õpilastele teadmisi ja oskusi sõjaasjanduses meie noorte kursuse piirides ja ulatuses. Sellele eesmärgile vastab ka õppetundide arv, mis on ette nähtud selle kursuse läbivõtmiseks viie aasta jooksul.

Kuna sõjalise kasvatuse ja õppuse sisseviimine kesk- ja kutsekoolidesse on esikätt pedagoogiline küsimus, siis tuli erilist rõhku panna — õpetajate-instruktorite kaadri ettevalmistamisele. Selleks läinud suvel Tallinnas korraldati kahekuulised kursused. Kursustest võtsid osa ka kaitseliidu instruktorid. Kursused andsid meie koolidele hea hulga pedagoogiliselt küllaldaselt ettevalmistatud tööjõude, kes võisid astuda tegevusse kohtadel.

Peab tähendama, et meie koolid sõjalise õppuse teostamise suhtes on väga mitmesugustes oludes. Kõige raskem on seda õppust teostada neis üksikult asuvais koolides maal, vähemates alevites ja linnades, kus vähene tundide arv ei võimalda ametisse panna alalist instruktorit-õpetajat. Just neis kohtades väga väärtuslikku abi sõjalise õppuse teostamises annab kaitseliit oma instruktorite näol. Ja neid kohti ei ole vähe, vaid kaunis rohkesti. Peale selle — ja see on veelgi tähtsam — kaitseliidu vanemate tegelaste töö kohapeal on suure tähtsusega just õppetöö organisatsioonilise külje lahendamisel, eriti mis puutub laagriõppuste korraldamisse suvel. Kahtlemata sõjaline õppus koolides ja kaitseliidus tuleb toestada koordineeritult.

Kaitseliidu poolt on koolides ellu kutsutud noorte rühmad nende ettevalmistamiseks, kes soovivad saada soodustusi. Need rühmad jätkavad muidugi oma tegevust täiel määral, sest sõjaline õppus koolides võib anda reaalseid tagajärgi ikkagi ainult alles mõne aasta pärast.

Sõjalise õppuse instruktorite ülesandeks jääb oma tööga kaasa aidata ka kaitseliidu tegevusele, eriti aga noorte rühmade õpetamisele koolides.

õppevahenditest sõjalise õppuse alal koolidesse on saadetud mitmesuguseid õpperaamatuid, eeskirju, sõjatopograafilisi õppevahendeid ja kaarte. Ettevalmistamisel on õppevahendid laskeasjanduse alal, mis tahetakse sisse viia koolidesse uuest aastast alates.

Kuna töö sõjalise õppuse alal on alles alanud, siis on veel vara kõnelda selle töö tulemustest. Seni on saadud ainult üksikuid katkendilisi andmeid üksikutest koolidest ja instruktoritelt. Kui nende andmete põhjal midagi resümeerida, siis tuleb märkida kõige pealt suurt huvi, mida tunnevad õpilased selle ala vastu. Seda huvi tuleb hoolega mitte ainult alal hoida, vald süvendada ja arendada.

Sõjaline kasvatus ja õppus, nagu iga kasvatustöö, on siin taim, mille õrnad juured on istutatud — noorte südamesse ja hingesse.

Selle taime kasvatame suureks puuks siis, kui ühisel jõul teda kastame ja rammutame — oma parimaga, mis anda suudame. Kaitseliidu juhtidel sellel taimelaval on täita suuri ülesandeid.

kolonel August Traksmann
Heino Noor meenutab riigikaitseõpetust Haapsalu gümnaasiumis ja tegutsemist noorkotkana.
Noor, H. (2004). Saatuseaastal 1939 Haapsalus. Kultuur ja Elu, 3 , lk. 58-61
Enamusele meist oli lemmikaineks riigikaitseõpetus, poppi teha ei tulnud kellelegi mõttesse.
Õppisime täpsuslaskmist, sõjalist taktikat, tundsime topograafilist kaarti ja maastikul liikumist ning eriti idavaenlase sõjalaevade ja lennukite siluette ja märke ning tulejõudu. Tundsin morsetähestikku ja suutsin raadiotelegraafiga saata ja vastu võtta sada märki minutis. Oskasime kiiresti kaevuda laskurpessa, tegime koond- ja lahkrivi. Isamaalised rivilaulud (vahel ka teised ja mitte alati just tsensuursed) olid tihti suus. 1939. a kevadel tutvusime Tallinnas põhjalikult õhukaitserelvadega ja allveelaevadega “Kalev” ja “Lembitu”...

...Üheks rahvusliku riigikaitse noorteüksuseks Haapsalus oli skautide-noorkotkaste mererühm “Urmas” Kaitseliidu meredivisjoni juures. Õppisime navigatsiooni, tundsime merekaarti, meil oli õppelaev “Urmas” (6 brtonni).
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist