http://www.mkm.ee/doc.php?2634
Kuna siin kohtab aeg-ajalt ka teisi lennundushuvilis militariste, siis panen arengukava militaarsed osad ka siia ülesse
Nii et varsti on siis hävituslennukite ostukonkurssi oodata, või mis9.2. Õhuvägi
Esimese õhuväe üksusena moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse 22. mai 1992.a. määrusega Üksik Raadiotehniline Õhukaitsepataljon. Õhuväe kui väeliigi taasloomine algas 1994. aastal, kui kaitseväe juhataja 13. aprilli käskkirjaga moodustati Kaitsejõudude Peastaabi 6.osakonna baasil õhuväe kõrgeim operatiivjuhtimise organ Õhuväe Staap iseseisva juriidilise isikuna ning õhuväe ülemale allutati Üksik Raadiotehniline Õhukaitsepataljon. Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997.a. korraldusega nr 316-k õhuvägi reorganiseeriti ning Üksik Raadiotehnilise Õhukaitsepataljoni baasil loodi: Lennubaas, Õhuseiredivisjon ja Õhukaitsedivisjon. Õhuväe kõrgeima operatiivjuhtimise organiks jäi Õhuväe Staap.
Õhuväe põhiülesandeks rahuajal on õhuruumi kontroll, mis koosneb õhuseirest ja õhuturvest. Sõjaaja põhiülesanneteks on õhukaitse, maa- ja mereväe toetamine, osavõtt NATO ja partnerriikide ühisoperatsioonides ning ühisoperatsioonide tagamine Eesti riigi territooriumil. Põhiülesannetele lisanduvad rahuajal kaitseväe väljaõppe tagamine, eriotstarbeline tsiviil- ja militaarne transport, VIP-reisid ning eriülesannete täitmine teiste riiklike struktuuride huvides.
Lähiaastatel on õhuväe arengu esmaseks prioriteediks Eesti, Leedu ja Läti ühine BALTNET projekt, mis tõhustab liitumist Euroopa julgeoleku- ja tehniliste süsteemidega. BALTNET toetab Eesti suveräänsust ja koostööd kaitseväe ning tsiviillennunduse vahel.
Võttes aluseks seaduste ja seadusandlike aktidega õhuväele püstitatud ülesanded ning prioriteedid, on välja töötatud õhuväe arenguplaan aastateks 2000-2006. Vastavalt prioriteetidele peab aastaks 2006 olema:
1. realiseeritud radarite soetamise programm, tagatud Eesti õhuruumi radarkate kolme õhuseireradari baasil ja käivitatud õhuseire lahinguvalveteenistus täies mahus (BALTNET ja ESNET projektid);
2. Ämari koostegutsemisvõimeline lennuväli valmis vastu võtma NATO ja partnerriikide õhusõidukeid täies mahus;
3. käivitatud riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalike õhusõidukite soetamise programm.
9.3. Piirivalve Lennusalk
Piirivalve Lennusalk on Siseministeriumi valitsemisalas asuv Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitustega asutus. Piirivalve Lennusalk on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26. juuli 1994. aasta määrusega nr. 296 Riikliku Lennusalga asutamine ning Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. aasta määrusega nr. 87 Riikliku Lennusalga ümbernimetamine Piirivalve Lennusalgaks ja arvamine piirivalve koosseisus olevate asutuste loetellu arvatud piirivalve koosseisu. Piirivalve Lennusalga õhusõidukid on kantud tsiviilõhusõidukite registrisse.
Piirivalve Lennusalga lennutegevuse, struktuuri ja koosseisu planeerimise aluseks on Piirivalveameti ja Piirivalve Lennusalga põhimäärustega määratud eriotstarbelised riiklikud ülesanded:
• piirivalvelised (arengukava valmimise ajal ei täideta piirikaitselisi ülesandeid);
• lennutegevus riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks (mere- ja lennupääste, merekeskkonna seire);
• lennutegevus riigi sisemise (mittesõjalise) julgeoleku tagamiseks (päästetööd, politsei, tolli ja teiste riigiasutuste tellimused);
• ressursside tagamine (meeskondade väljaõpe, treenitus ja valmidus põhiülesannete täitmiseks).
Piirivalve Lennusalka on arendatud 1996. aastal koostatud Riikliku Lennusalga arengukava 1996 2006 põhjal. Arengukava täpsustati 1998. aastal juba Piirivalve Lennusalga arengukavana aastateks 1998 2007 ja 1999. aastal ühildati see piirivalve arengukavaga. Piirivalve Lennusalga arenguprioriteetideks lähiaastateks on:
• õhusõidukite pargi uuendamine;
• varustuse täiendamine;
• personali koolitus;
• lennu- ja merepääste tugibaaside loomine;
• baaslennuvälja üleviimine Pärnusse.
10. Tsiviil-militaarne koostöö
10.1. Tsiviil-militaarse koostöö valdkonnad ja osapooled
Tsiviil-militaarne koostöö on kaitsealase koostöö valdkond, mis põhineb printsiibil, et julgeolekulised muudatused Euroopa teistes piirkondades mõjutavad ka Eesti julgeolekut ja Eesti julgeolekuprobleemidel on samuti otsene mõju Euroopa kui terviku julgeolekule. Eesti on seadnud eesmärgiks NATO-ga liitumise, mis eeldab tsiviil-militaarse koostöö tähtsuse tõusu. Eestil puudub ressurss riiklikku transportlennunduse omamiseks, seega tuleb tsiviil-militaarsesse koostöösse kaasata tsiviillennunduse ettevõtjad. Eelkõige osalevad tsiviil-militaarses koostöös Eesti Vabariik ministeeriumide ja ametite kaudu, Lennuliiklusteeninduse AS ja kaitsejõud, sh õhuvägi ning teatud tingimustel ka Piirivalve.
Tsiviil-militaarse koostöö valdkondadeks on:
1. õhuseiresüsteem ja infovahetus;
2. lendude juhtimine;
3. tsiviil-militaarses ühiskasutuses olev lennuväli;
4. lennupäästetööd (momendil seda Eesti seadused ei luba).
Kooskõlas NATO planeerimisprotsessiga ja Riikliku liitumisplaani MAP/ANP alusel tuleb Teede- ja Sideministeeriumis, Lennuametis ja teistes pädevates asutustes, kes vastutavad tsiviillennunduse korraldamise eest, luua planeerimis- ja koostööstruktuurid, välja töötada ja juurutada vajalikud õigusaktid ning määrata vastutavad ametnikud.
10.2. Tsiviil-militaarse koostöö edasine areng
Alapeatükis 10.1. nimetatud tsiviil-militaarse koostöö valdkondade edasises arengus on järgmised põhiülesanded:
1. Tuleb luua õhuruumi kasutamise ühtne riiklik järelevalvesüsteem (sh õhuseiresüsteem). Õhuseiresüsteem ühendab ühtseks süsteemiks kõik erinevate valitsusasutuste ja ettevõtjate poolt kasutatavad õhuruumi jälgimise raadiotehnilised vahendid (radarid, muud sensorid), samuti visuaalsed õhuruumi kontrolli vahendid ning võimaldab kasutada saadud teavet ülesannete täitmiseks maksimaalse efektiivsusega. Samuti väldib see riiklikes struktuurides tehniliste vahendite ja seadmete dubleerimist nende hankimisel ja kasutamisel. Õhuruumi kasutamise ühtne riiklik järelevalvesüsteem hõlmab lisaks tehnilisele süsteemile ka regulatiivset osa.
2. Luua ühtne riiklik lendude juhtimise süsteem, mis vastavalt riigi poolt kehtestatud prioriteetidele rahu ajal tagab kõikidele õhuruumi kasutajatele maksimaalsed võimalused. Nimetatud süsteemi loomist tuleb alustada lennujuhtimisest regionaalsetel lennujaamadel. Kõigi lennuvahendite tsiviil- ja militaarlende juhib ühine integreeritud lennujuhtimisteenistus. Kaitseväe lennuvahendeid juhitakse kaitseväe lennujuhtide poolt vaid eriülesannete täitmisel, kui tsiviillennujuhid ei ole pädevad seda tegema. Kriisiolukorras läheb riiklik lennujuhtimissüsteem õhuväe kontrolli alla ja sõjaolukorras õhuväe alluvusse.
Koostöös Rootsi ettevõtjaga Swedavia on käivitatud lennuliikluse korraldamise ja õhuseire projekt ATMAS, mille peaeesmärk on kahe nimetatud tsiviil-militaarse koostöö valdkonna arendamine Eestis. Lisaks nimetatud õhuseiresüsteemi ja integreeritud lennujuhtimissüsteemi loomisele on ATMAS projekti eesmärk ka protseduuride kogumi loomine õhuruumi kasutamiseks rahuajal ja üleminekul kriisi- ja sõjaolukorda.
3. Arendada Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999.a. otsusega on võetud suund muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv Ämari lennuväli tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks. Õhuvägi on huvitatud Ämari lennuvälja kiiremast kasutuselevõtust, sest riigikaitse seisukohalt asub see strateegiliselt tähtsas kohas ning kolmnurk Tallinn-Paldiski-Ämari annab eeldused selle transpordisõlme edaspidiseks majanduslikuks arenguks. Lennubaasi moodustamine Ämaris ja lennuvälja käikulaskmine on oluline samm Eesti saamisel NATO täisliikmeks, sellega avatakse Eesti Vabariigi õhuruum NATO poliitiliste huvide ja eesmärkide elluviimiseks.
Riigi raha investeerimisel Ämari lennuväljale tuleb vältida funktsioonide dubleerimist Tallinna lennujaamaga: riigil on otstarbekas omada Põhja-Eestis ainult ühte suurt tsiviillennundust (sh kaubavedu) teenindavat lennujaama. Seetõttu tuleb investeeringute tegemisel Ämari lennuväljal arvestada asjaoluga, et Ämari lennuvälja kasutatakse tsiviilotstarbel ainult äärmisel vajadusel (hädamaandumine vms). Lennujaamade vahelises konkurentsis on oluline tagada Tallinna lennujaama kui Eesti peamise lennujaama konkurentsivõime võrreldes Helsingi-Vantaa ja Riia lennujaamadega.
4. Lennupäästetööd. Käsitletakse arengukava 11. peatükis, sest seadused ei võimalda praegu nimetatud valdkonna arendamist tsiviil-militaarse koostöö valdkonnana.
Tsiviillennunduse osapoolest lähtuvalt tuleb tsiviil-militaarse koostöö realiseerimiseks õiguslikult reguleerida küsimus vastutuse jagamisest õhuruumis toimuva üle. Võimalikud lahendused on Lennureeglitesse muudatuste sisseviimine või õhuruumi kasutajate komitee loomine mõne teise riigi eeskujul.
15. Tegevuskava
Õhuvägi
• Jätkab tihedat koostööd NATO Õhukaitse Komiteega (NADC) Eesti õhukaitsemudeli välja töötamisel;
• Jätkab tihedat koostööd USA Kaitseuuringute Instituudiga (IDA) Ämari lennuvälja kui tsiviil-militaarses ühiskasutuses oleva lennuvälja arengu küsimustes;
• Jätkab tihedat koostööd Rootsi Kaitseuuringuametiga (FOA) ning NATO CCMS komiteega Ämari lennuvälja keskkonnakaitseliste projektide raames;
• Jätkab õhuväele püstitatud NATO Partnerluse Eesmärkide (PG-de) täitmist vastavalt realiseerimisplaanidele;
• Jätkab Ämari lennuvälja väljaarendamist koostöövõimelisena NATO ja partnerriikide õhujõududega
• Realiseerib koostöös Kaitseministeeriumiga radarite soetamise programmi. Tagab Eesti õhuruumi radarkatte kolme õhuseireradari baasil ja käivitab õhuseire lahinguvalveteenistuse täies mahus aastal 2006;
• Käivitab koostöös Kaitseministeeriumiga riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalike lennuaparaatide soetamise programmi.
Piirivalve Lennusalk
• Uuendab õhusõidukite parki aastaks 2006 täiendatakse Piirivalve Lennusalk ühe täisaparatuuriga vaatluslennukiga (SRG), kahe kahemootorilise otsingu ja päästetöödeks mõeldud transporthelikopteri ning keskmise või kergehelikopteriga vaatluslendudeks ja ambulantslendudeks.
• Täiendab varustust aastaks 2006 peavad Piirivalve Lennusalga patrull-lennukid olema varustatud kaasaegsete navigatsioonisüsteemidega, otsingu- ja ilmastikuradariga ning SLAR süsteemiga. Helikopterid peavad olema varustatud otsingu- ja päästevarustusega (autopiloot, otsinguradar, -proektor, infrapunane skanner, tõstesüsteemid) kaasarvatud välisvints ja kustutuskotid.
• Koolitab ja suurendab personali Piirivalve Lennusalga ettevalmistatud meeskondade arv suurendatakse aastaks 2006 kaheksale. (3 lennukitele, 5 helikopteritele).
• Loob arengukava kehtivuse perioodil lennu- ja merepääste tugibaasid (kütuse ja päästevarustuse varud konteinerid õnnetuskohale toimetamiseks õhusõidukitega) Tallinnas, Kuressaares, Pärnus ja Alatskivil.
• Viib baaslennuvälja üle Pärnusse. Alternatiivlennuväljadeks jäävad Tallinn, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Ämari eeldusel, et see renoveeritakse. Helikopteriplatsid piirivalve piirkondades ja Süsta merebaasis.
Tsiviil-militaarne koostöö
• Luuakse õhuruumi kasutamise ühtne riiklik järelevalvesüsteem;
• Luuakse ühtne riiklik lendude juhtimise süsteem;
• Jätkatakse ATMAS projekti;
• Valmistatakse Ämari lennuväli ette selle muutmiseks tsiviil-militaarses ühiskasutuses olevaks lennuväljaks;
• Jätkatakse koostööd NATO ATMC (Air Traffic Management Committee) ja teiste struktuuridega eesmärgiga koordineerida tsiviil-militaarset koostööd;
• Kaasatakse Eesti pädevad ametnikud NATO tsiviillennunduse planeerimise komisjoni (Civil Aviation Planning Committee ehk CAPC) töösse;
• Piirivalve Lennusalk rakendab NATO standarditega tsiviilõhusõidukitele esitatavad nõuded;
• Piirivalve laiendab koostööd õhuväega: Piirivalve Lennusalga hooldebaasi ja Ämari lennuvälja ühiskasutamine.
Ja Piirivalve peaks ka uued kopterid saama...
