Ma usun, et iga päev te pronksiööle ei mõtle, aga kui praegu tagasi vaatate 10 aasta tagustele sündmustele, siis mis tunded valdavad?
Yulara OÜ juhatuse liige Jüri Pihl: ,,Eks tunded ajas muutuvad. Kui ma nüüd tagasi vaatan, siis hea meel on selle üle, et midagi taolist pole enam toimunud. Ja niipalju kui mul infot on, ka ei paista, et tuleks. Ka 10 aastat tagasi oli mulle üllatuseks, et see probleem üldse üles kerkis. Me olime ju 15 aastat olnud iseseisvad. Olime üle elanud väga rasked ajad 1990ndate alguses: Narva referendum ja autonoomiataotlus jne. Kuidagi sai riik nendest kriisidest ühiste pingutustega nii üle, et ei toimunud mingit mäsu. Ja siis korraga… See ei alanud ju 2007. aasta aprillis, enne seda ju terve aasta käis mingisugune tegevus pronkssõduri ümber. Aga, et asi vägivaldseks läks, see oli minu jaoks üllatav Eesti vabariigi 16. aastal."
http://www.ohtuleht.ee/801714/juri-pihl ... st-imevael
Tallinna ülikooli professor Peeter Järvelaid: ,,Me oleme saanud NSV Liidu lagunemise ajast viletsa traditsiooni – suur osa kaitseväekohuslastest noormeestest oma kodanikukohust tegelikult ei täida, olles liialt haiged, liialt laisad ja lodevad või siis hinnates end liialt hinnaliseks, et viita ligi aasta kaitseväe ridades. Samas on kaitsevägi ise seda olukorda justkui toetanud, sest ikka on meedias avaldatud seisukohti, et kaitsevägi ei suuda tagada kõigile noortele meestele kohta kasarmutes. (Aga miks mitte kaasata Kaitseliit, leida koostöö politsei- ja piirivalveametiga?). Meil tasuks käia Soomes ja Šveitsis ning järele mõelda selle vaimse kahju üle, mida taoline „osaline kaitseteenistuse süsteem“ Eestile tekitab. Meie riigi saatuse võivad tulevikus otsustada poliitikud, kes kardavad kriitilises olukorras vastu võtta vajalikke otsuseid, sest neil puudub õrnimgi arusaamine, mida tähendab riigi kaitsmine näiteks ka sõduri tasandil. Kui me tahame näha oma riiki vabana ka saja aasta pärast, siis on meil vaja teha oma riigikaitsekultuuri puudutavaid lihtsaid ja arusaadavaid otsuseid, mis oleks kooskõlas muutunud kaitseolukorraga maailmas. Oma riigi kaitsmine ei tohi olla vaid sõnakõlks, mis isegi põhiseadusse kirjutatud, vaid iga riigi kodaniku tõeline kodanikukohustus, mille üle lihtsalt ei arutata. Ühiskond tervikuna saab aga toetada meie kaitseväge, hoolitsedes selle eest, et see oleks alati paik, kuhu me oma lapsi ilma asjatute hirmudeta saata tahame. Sest meil kindlus, et see süsteem toodab väga olulist teadmist sellest, kuidas olla inimene – ja kodanik."
http://www.err.ee/593281/naised-vormi-k ... -noormehed