Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[kromanjoonlane]

Siin ka: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/in ... d=78073788

Ei saa öelda, et jutus iva puuduks.

Iva seisneb retoorilisena mõeldud küsimuses, miks arvestati Rail Balticu puhul nn. sotsiaalmajandusliku tuluga, aga Estonian Airi puhul ei arvestatud. Ma arvan, et küsimuse vastus sisaldub juba selle sõnastuses. Ehk siis Rail Baltic on "balti", aga Estonian Air kõigest "eesti".

Miks ma nii arvan?
Sest mullu otsis Äripäeva toimetus agaralt Estonian Airi kurva lõpu süüdlast. Ja andis patuoinastele enda kaitseks siis sõna kah, nagu ajakirjanduseetika nõuab. Mida need vastasid? Et Euroopa Komisjon luges lätlaste airBalticu puhul riigiabi seaduslikuks, aga meie lennufirma puhul mitte; ja vihjasid, et Brüsselist vaadatuna paistab Baltikum ühtse regioonina, millele justkui piisab ühest rahvusvahelisest lennujaamast küll.
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/12 ... ehti-liiga
See jutt tuli guugeldades esimesena ette, aga mäletan kindlasti, et sama väide käis läbi mitmest loost.

Näib, et meie endi 90ndatel loodud kuvand kolmest tublist väikeriigist, kes käsikäes Euroopa Liidu ukse taga kraabivad, on nüüdseks omaenda elu hakanud elama.
Kas see kuvand on õige? Jah, kui vaadata ajaloos vaid aastaid 1939-94. Aga kui vaadata kogu teadaolevat ajalugu, siis pigem mitte. Sest enne MRPd ei sidunud Eestit Leeduga peaaegu mitte midagi. Ja ega 21.sajandil kah koostöö hästi sujunud ei ole.
Kellele see kuvand on kasulik? Kahtlemata Lätile! Eestile, nagu näha, pigem mitte.
Miks me siis sellele kuvandile Rail Balticu näol rämedalt peale tahame maksta? Ma arvan, et lihtsalt nostalgiast taasiseseisvumisaastate järgi; praegused tähtsad paksud olid siis alles virgad ja saledad.

Tõesti kahju, et Siim Kallas presidendiks ei saanud, ta vääriks seda auametit minu meelest küll. Aga kompensatsiooniks talle kiirraudtee ehitada läheks kole kalliks, ega me Põhja-Koreas ela! Ehk leiaks ta nostalgiajanu leevendust, kui korraldada 2019.a. augustis Balti kett vol 2 ja nimetada Kallas selle Eesti-poolseks koordinaatoriks?
Ja Rail Balticu omaosaluse eest saaks, nagu akf. Kriku märkis, kaks kolmandikku Saaremaa sillast valmis ehitada.

[toomas tyrk]

Miks ma nii arvan?
Sest mullu otsis Äripäeva toimetus agaralt Estonian Airi kurva lõpu süüdlast. Ja andis patuoinastele enda kaitseks siis sõna kah, nagu ajakirjanduseetika nõuab. Mida need vastasid? Et Euroopa Komisjon luges lätlaste airBalticu puhul riigiabi seaduslikuks, aga meie lennufirma puhul mitte; ja vihjasid, et Brüsselist vaadatuna paistab Baltikum ühtse regioonina, millele justkui piisab ühest rahvusvahelisest lennujaamast küll.
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/12 ... ehti-liiga
See jutt tuli guugeldades esimesena ette, aga mäletan kindlasti, et sama väide käis läbi mitmest loost.

See teemaarendus läheb raudteest juba üsna kaugele, kuid otsade kokkutõmbamiseks peaks siiski ära märkima, et
- Air Baltic'u ja Estonian Airi riigiabi menetluste vahel oli vastav volinik vahetunud (subjektiivne faktor, uus luud, jne)
- Air Balticu'u menetlus suudeti taandada siiski peamiselt ühe laenu ümber toimunuks (kuigi sellega tehti mitmeid erinevaid trikke), Estonian Air'i riigiabi koosnes mitmetest erinevatest kapitalisüstidest ning laenudest.

Reeglid nõuavad, et abi võib anda 1 kord 10 aasta jooksul ning eelnevalt esitatud plaani elluviimiseks. Mõlemad esitasid oma plaanid hiljem. Air Baltic olevat küll oma plaani menetluse jooksul muutnud, kuid ei suudetud tuvastada kardinaalselt erinevate plaanide olemasolu. Estonian Air sai esimese riigiabi laienemisplaani elluviimiseks, hilisemad riigiabid ja laenud tegevuse kokkutõmbamiseks ning taas kasumlikuks muutmiseks. Seega - kuigi esitati vaid viimane kava - suudeti tuvastada mitme erineva kava olemasolu ning nende erinevate kavade elluviimiseks ka riigiabi eraldamine.

Nii et vastus küsimusele - kes tegi - on ikka see üks ja sama. Ise tegi...

[Peavoolumeedia]

Mulle on sümpaatne just see arvatavasti kunagistelt BAM-i ehitajatelt laenatud loosung, et "RB loob uue reaalsuse" ning ma tõesti kaldun seda uskuma. Igatahes olukorras, kus suuri rahvuslikke/riiklike narratiive napib on see samuti täitsa asja eest!

[vanahalb]

Siinkohal peab arvestama, et isikliku auto puhul on kulu reisija kohta seda väiksem mitu reisijat autos viibib, elik kahe reisijaga isiklik auto on odavam kui RB ja nelja reisijaga sama kallis kui bussiga minnes.

Mul on küll võib-olla rumal, aga eluline küsimus. Terve Euroopa on taolisi raudteid täis, sõida terviseks. Kuidas seal on see auto odavuse ja lennuki kiiruse probleem lahenenud - samad probleemid peaksid siis ka seal olemas, Deutsche Bahn'i peatsest pankrotist pole nagu kuulda olnud? Või olen mina midagi maha maganud? Kujutan ette, et Saksamaal need raudteed vaevalt vaestele mõeldud EL abirahadest tehti - ikka omamaiselt teenitust.

Auto odavuse probleem kaob kohe kui peab suurlinnas ukerdama , parkimiskohta otsima ja selle eest maksma. Lisaks on mitmel pool Euroopas paremate teede alguses maksukopad, tunnelimaksud, sillamaksud jms, mida ainult Baltikumi piires sõitja kuulnudki pole. Saksamaal pole mina tasulisi teid kohanud, aga Prantsusmaal võib ennast kiirteel haigeks maksta. Austrias oli vist juba autoga riiki sisenemisel mingi maks ja tunnelimakse kümneka kaupa lajatati ka isuga.
Lennuk on kiire ainult lendamise ajal. Kuipalju varem nüüd lennujaama tulema peabki (1,5 tundi või kaks?) , Lennujaam pole üldreeglina kesklinnas. Tallinn ja mingil määral Riia on pigem erandid. See, et linna saamiseks tuleb 30 km ühejalapiletiga loksuda või taksojuht viimase võtab on lennutranspordis üsna tavaline.

Euroopa raudteed on mumeelest metroosarnased asjad. Lähed suvalisel ajal, läks rong nina alt minema - pole midagi varsti tuleb uus, viib otse kesklinna, nodi saab kaasa võtta niipalju kui kanda jõuad. See kõik eeldab mingist kriitilisest massist suuremat elanikkonda. Nõukogude Liidus ehitati metroo vähemalt miljonilinna....
Minagi eelistaks Tallinnast Riiga sõitmiseks raudteed kui ta vähemalt kahetunnise intervalliga käiks.

Paar momenti veel - kogu kütuseaktsiisi ei saa autojuhtide kraesse kirjutada, sest aktsiisi makstakse ka lennukikütuselt, laevade ja vedurite pealt, samuti maksavad Eestis täie rauaga kütuseaktsiisi need masinad, mis teid üldse ei kasutagi (ehitustehnika jms).
Teine asi, mida juhtumisi mingist PRIA teatajast silma jäi: PRIA ei toeta enam pikaajalisi projekte , mis jäävad Rail Balticu trassi alla. Kartulit võib seeaasta veel panna, aga jõulukuuseistanduse rajamiseks toetust küsima minna pole vast hea mõte. Millest ma omakorda järeldan, et ju siis mingi rööpad ikka maha veetakse ja küll pärast paistab, mis nendega saama hakkab.

[eloscuro]

Püsige valvsad - kes kahtleb Rail Balticus, kahtleb Eesti iseseisvuses ning on juhitud Putini poolt!

http://epl.delfi.ee/news/eesti/rail-bal ... d=78096420

[pagan]

See Amazoni point oli näitamaks, et meie kaubandus Kesk-Euroopaga ei ole sellisel tasemel nagu võiks.
Kauba miinimum tarneaeg on 14 päeva, aga valdav enamus juhtudest 21 päeva. Ja siis läheb ka natukene üle ja on segadusi. Saksamaa siseselt on 5 päeva. Mida mu kaup ülejäänud aja teeb?
Ja seda veel lennukiga.
Galvi-Lindast tekkitud asi on seevastu juba järgmine päev pakiautomaadis.
Peab küsima endalt, kas meie kaubakanalid on läbilaske võimelised? Mitte ainult vedamise mõttes, vaid ka haldamise ja kiiruse mõttes.
See ei ole ainult pudipadi. Ka masinaid, tööstuse komponente ostetakse analoogsetest portaalidest.
Kui vaadata Euroopa statistikat näiteks 2013, siis on näha mis komponentidest koosneb Euroopa kaubandus.
http://ec.europa.eu/eurostat/statistics ... e_in_goods
Kas meie osaleme sellel turul täisväärtuslikult?
See Amazonist ostmise jutt tundub sellise üksikisiku-rohulible probleem. Aga ühiskond koosnebki rohulibledest.
Ja kui keskkond soosib tuleb rohuliblesid juurde, kui keskkond ei soosi jääb neid vähemaks.

Ühel hetkel lõppeb see Eurotoetuste asi meie jaoks ära ja siis peavad meil omal kaubakanalid / tootmine paigas olema.
Seni kuni toetuste pillerkaar kestab on lihtne igasugu tootmistele ja tegemiste vastu protesteerida stiilis "Lõikab Eestimaa pooleks ja rikub looduse ära".
Ma võtsin sellel Rail Balticu teemal sõna näitamaks, et kogu Eesti ei ole RB vastu. Vastalised ärgu rääkigu eestlaste nimel. Mõni rumal on poolt ka.

Kas keegi annaks mulle lingi sellele uuringule mis käsitses konteineri Viini transportimise kulu veoautol ja rongil hinnalipikutega 1000€ vs 2600€? Mind huvitab mis seal hinnalipikus sisaldub.

[Peavoolumeedia]

E-kaubandusele antakse juba praegu hoogu Tallinna lennujaama laiendamisega ning starship toob ja viib kauba kliendini. Raudtee on rohkem tooraine või siis suurte kaubagruppide business.

[toomas tyrk]

Lugesin ka täna hommikul seda EPLi artiklit ning pani sügavalt ohkama. Ikka jälle sama reha peale...

Nagu artiklis endaski ilusti kirjas - RB "vastased" ei olegi alati otseselt RB vastu. Väga suur grupp on neid, kes põhimõtteliselt on uue raudtee poolt, kuid ei ole nõus trassivalikuga. Need omakorda jagunevad ka vähemasti kaheks - suurem osa sooviks näha RB minemas läbi Tartu, väiksem praeguse Tallinn - Pärnu raudteetrassi kasutamist. Mis seal salata - viimaste hulka kuulun ka mina.

RB oleks kindlasti uute transpordivõimaluste lisaja. Ning ei maksaks liialt keskenduda sellele Baltimaade pealinnade ühendamisele omavahel ja Euroopaga, vaid mõelda tuleks ka sellele, kuidas see Eesti siseselt võimalikult suurt kasu teenima panna. Kiired raudteeühendused peaksid hõlmama ka vähemasti praeguse trassi äärde jäävaid suuri keskusi - Raplat ja Pärnut. Hea oleks ka Viljandi haru moderniseerida ja uuele laiusele ümber tõsta. Siis oleks sellest raudteest ka regionaalselt kasu ühendajana, mitte lahutajana.

Et vene mõjudega tegelased RB ümber tekkinud segadust ära kasutavad ei ole aga mingi üllatus. Pigem oleks imelik, kui nad seda ei teeks. loomulikult üritatakse õli tulle valada ning konfrontatsiooni suurendada. Väga vale on aga hakata sisuliste küsimuste seletamise ning arutamise asemel kõiki RB vastaseid kohe vene trollide sildikestega varustama ning sisulist arutelu endiselt mitte arendama.

Eestisisese trassi valikute osas on senini konkreetsed selgitused andmata. Miks otsustati uus koridor valida, ja miks just selline? Ja kui seda ei suudeta avalikkusele selgitada, siis veel kehvemini läheb muude RB poolt pakutavate (või pakkuda võivate) hüvede selgitamisega.

Suuresti jälle kommunikatsiooni põrumine...

[Roamless]

Lugesin vesse lingatud artikli läbi. Kuigi algus on väga lennukas, siis lõpp on ikkagi natukene tasakaalustatum. Aga reaalsus on see, et Kremli propagandistid on ennast Rail Balticu vastaste vankri ette rakendanud, et põhjendatult tekib küsimus, kas Kremlist on tulnud mingid "juhtnöörid", sest ega tegelikult Kremli huvides see raudtee pole ja vastaste hulk on kirju, alustades rekkfirmade omanikest, logistikaärimeestest , haritlastest (kellest osad mingi kiiksuga on Rail Balticu vastased ainult põhjusel, et see läbi Tartu ei lähe), looduskaitsjatest (ei ole looduskaitsjate vastu, aga no krt need igasugu ekstreemrohelised, teevad seda viimasel ajal ainult inimeste arvelt ala lõpetame karusloomade kasvatamise esimesena Balti piirkonnas st inimesed kaotavad töö ja võidavad soomlased, lätlased, stoppame veekeskuse projekti, sest sealt "piinatakse kalu" jne jne), maakondade elanikest, mida raudtee läbib jne jne
Aga eks Rail Baltica projekt on ennekõike poliitiline projekt, sest viimane väljahõigatud tasuvuse analüüs sisaldas just palju mitte otsest tulu, vaid nö sotsiaalset kaudset tulu.

[Jaanus2]

Kaugemas perspektiivis peab arvestama ka naftajärgset ajastut - vedelkütustega on siis keeruline ja kallim. Sõiduautod hakkavad elektriga sõitma, aga kas veoautod saavad piisavalt suurt ja mahukat akut endale lubada? Kahtlane, kui midagi täiesti uut välja ei mõelda. Lennukid jäävad lendama vedelkütusega, aga see läheb kallimaks, tehakse seda siis taimeõlidest või sünteetiliselt. Raudteid on kerge elektrifitseerida.
Praegused raudteed on mõeldud Vene kauba Baltikumi sadamatesse toomiseks, Euroopasse saab neid mööda vaid suure ringiga ja logistades, sellepärast on see ka ebapopulaarne. Leedu ja Poola vahel käivat paar rongi päevas ja sellepärast ei olegi poolakatel kiiret oma Leetu viiva raudteejupi kiiremaks ehitamisega - RB osa see otseselt ei ole ja majanduslik mõte puudub. Kui RB valmis saab ja sinna kauba/reisijate voog tekib, tekib kohe ka poolakatel majanduslik huvi oma raudteed kiiremaks muuta. Samamoodi nagu soomlastel tekib huvi tunnelit ehitada. Õnneks on see Poola aeglane raudteejupp suht. lühike ja RB-d nii palju aeglasemaks ei muuda, et tahtmine Leedust edasi sõita ära kaoks.

[Some]

Pagan, ma ei ole saksa Amazonist tellinud küll aga inglise ja USA omast. Kui trackingut vaadata siis seisavad sedasorti kaubad pikalt Omniva sorteerimiskeskuses, riikidevaheline transport tundub kiire olevat.

Tolles EY tuluanalüüsis oli konteinerite osas võrdlus Rotterdam-Helsingi. Kuskil eespool oli öeldud, et 90% Soome eksport-importi toimub meritsi. Teine asi on see, et tegelikult otsustab iga kord logistik milline tarneviis on optimaalne. Näiteks on võimalik mängida tagasikoormatega, osakoormatega, konkurendi tühja autoga mis juhtumisi kauba lähedal jms.

[Some]

RB häda on see, et kõik on kuidagi poolik... Soome kaupade transiidiks tulnuks projekti osaks teha ka Läänemere tunnel.

Lisaks auto- ja meretranspordile hakkab RB kaubavedude osas konkureerima olemasoleva "vana" 1520mm raudteega, mida Balti riikide omavahelises kaubaveos on märksa mõistlikum kasutada - ei pea konteinerit vahepeal ümber tõstma.

RB ei ühenda Tallinnat Lääne-Euroopaga, liin lõpeb Leedu-Poola piiril, kus tuleb teist rongi ootama jääda. Ehk siis Riia elanikud hakkavad seda kasutama Tallinnas, Pärnus ja Kaunases käimiseks, Tallinna elanikud Riias käimiseks ja Kaunase elanikud Poola piirikaubandut nautimas. ja paraku on kasu sellest ainult nende suurlinnade ruumis elavatele inimestele, kui oled provintsist nimega Tartu või Võru, siis on endiselt mõistlikum bussi või autot kasutada ehk siis RB pigem soosib suurlinnastumist.

Et RB jaoks luuakse täiesti uus infra, siis võinuks kohe miski monoraili postide otsa projekteerida, saanuks naabrite juurde veel kiiremini ja paljud looduhoiu ja maakasutusega seotud probleemid lahenenuks. Miinuseks on, et suuri kaupu ei saaks seda kaudu vedada, samas olemasolev "vana" raudtee kompenseeriks selle.

Et RB-ga väga pikki otsi sõitma ei hakata (pigem naaberjaamade vahet), siis olnuks otstarbekam renoveerida-elektrifitseerida olemasolev raudtee suurtele kiirustele, panna sinna "Allegro" tüüpi kiirrongid liikuma ekspressina (a la peatused Tallinn-Tapa-Tartu-Valga-Riia) ja siis ports Elroni porgandeid samale liinile teivasjaamu teenindama ja tööinimesi koju-tööle sõidutama. Ideaalis tekitataks teine rööpapaar ka juurde. Regioonide arengule märgatavalt kasulikum kui praegune RB mis ühendab ainult nelja linna.

Jne... Jne... Aga nujah, mis siin vinguda, seda et asi rahaliselt ära ei tasu, oli kogu aeg teada ja lähiaasate SKP tõstmiseks kärab ka RB piisavalt

[Kriku]

lähiaasate SKP tõstmiseks kärab ka RB piisavalt

Ja see tähendab ka sõjaliste kulutuste kasvu, nii et olgem rõõmsad!

[toomas tyrk]

Poola raudtee on juba saanud omale moderniseerimiseks mingid europrojekti rahad taha. plaanis on 2020. a. selle kiirus suurendada 160 km/h peale. Ning vähemasti suusõnaliselt oli nende ministeeriumi esindaja sõnade järgi juttu, et sellele ei jääda pidama. Kavas on teha ka järgmine projekt, mille tulemusel tõstetaks RB pikendusel Varssavisse samuti kiirus samale tasemele.

Ehk siis RB rongid ei jää Poola piirile seisma, vaid esialgu liiguks sealt edasi 160 km/h, hiljem juba samal kiirusel, mis sinnamaanigi. Kaubarongidele poleks üldse vahet.

[Some]

Poola raudtee on juba saanud omale moderniseerimiseks mingid europrojekti rahad taha. plaanis on 2020. a. selle kiirus suurendada 160 km/h peale. Ning vähemasti suusõnaliselt oli nende ministeeriumi esindaja sõnade järgi juttu, et sellele ei jääda pidama. Kavas on teha ka järgmine projekt, mille tulemusel tõstetaks RB pikendusel Varssavisse samuti kiirus samale tasemele.

Ehk siis RB rongid ei jää Poola piirile seisma, vaid esialgu liiguks sealt edasi 160 km/h, hiljem juba samal kiirusel, mis sinnamaanigi. Kaubarongidele poleks üldse vahet.

Leedukatele väga hea uudis! Ise pigem lendaks Varssavisse.