Kapten Trumm kirjutas:TOW-d on ammuilma juba "ERA defeating" tüüpi, ühekordse lõhkepeaga toodeti neid ikka päris ammu, et laovarud peaks ammu juba kõlbmatud olema. Tandemlaenguga TOW läbivus on 900 mm+EHA, esimese lasuga nad siiski tanki ära lasta pole suutnud. Vähemalt selles osas näib venelaste claim siiski pidavat.
Erickul võib olla faktiliselt õigus, aga ma juhin lihtsalt tähelepanu kontseptsiooni "tehnoloogilisdelt kindel võitja Lääne übermensch vs kindel kaotaja ida untermensch" vildakusele.
Siin on selline keiss, et HEATi vastu on ERA ebaproportsionaalselt efektiivsem. Tandemlõhkepäid neutraliseeritakse nii, et ERA välisplaat tehakse hästi paksuks, et eellaeng (või väiksemakaliibriline mürsk, nt 20mm) seda ei aktiveeriks (Kontakt-5), või monteeritakse üldse ERA ploki kohale ilma sellega kokkupuudet omamata (Relikt). ERA plahvatus neutraliseerib erakordselt hästi HEAT mürsu superplastilise metallijoa penetreeriva kuju, kuna see on tööpõhimõtetest tulenevalt väga pehme võrreldes tahke metalliga.
Loomulikult noolmürskude vastu, mis on disainitud olema ülirigiidsed ja tugevad, ERA nii efektiivne pole. Venelased ehitavad oma ERA plokid nii, et välimine plokikaas lendaks pealt väikese nurga all, ideeks saavutada noolmürsu penetraatorvarda ja ERA plokikaane lõikumine kõrgetel kiirustel, mis siis võiks tuua kaasa kas penetraatorvarda "pooleks löömise" või vähemalt selle energia kahanemise ja tabamisnurga muutmise ebasoodsamaks.
Alguses üritasid ameeriklased ERA-le vastata sellega, et muutsid oma penetraatorvarda veel raskemaks ja suuremaks, ning tegid selle nina laiemaks, et kui see läbib ERA välimist kontaktplaati, siis peenem kere jõuab suurema ninaga löödud augu läbida enne, kui nurga all liikuva plokikaane auguserv penetraatorvarrast lõikuma hakkab. See siiski ei osutunud täiesti töökindlaks lahenduseks.
Viimane areng siis ongi see, et penetraatorvarrast ümbritseb spetsiaalne plastik, mis neutraliseerib ERA plokikaane lõikava efekti täielikult. Sel ajal kui plokikaas plastikut lõikab, libiseb penetraatorvarras plastikust ümbrise seest välja ja takistamatult edasi.
Ilmselt see on ka faktor, mis on neid inspireerinud aktiivkaitseüsteeme välja töötama. Kuidas seal jõujooned kujunevad teemal "Lääne laskemoon vs Vene aktiivkaitse", me veel ei tea.
Nii palju sellest ERA teemast. Aga sa tõstatasid ka teise teema, nimelt "tehnoloogiliselt kindel võitja Lääne übermensch vs kindel kaotaja ida untermensch". Minu arvamus sellel teemal on, et tehnoloogilises mõttes pole venelastel mingit lootust konkureerida, ja nad teavad seda ise ka. Parimal juhul on neil võimalik üritada oma võimaluste piires (raha, ajud, tööstus) püüda pariteedini jõuda. Tõenäoliselt see ei õnnestu, aga samas nagu ka ERA vs Chobham armor demonstreerib, lihtsad odavad lahendused mis enamasti töötavad kasvõi poole efektiivsusega (aga maksavad 100-1000x vähem) on nende tugevus.
Venelane mõtleb veidi teises kategoorias. Probleemi, kus sa oled silmitsi püstolit hoidva vastasega, ja sul endal on vaid nuga, saab lahendada mitut moodi. Esiteks võib luua üllatusmomendi - püstol on kasutu, kui noa vastu reageerimiseks aega ei jää. Samamoodi, kui püstolit hoidvat tüüpi ründab mitu noakangelast eri suundadest, et päris hea tõenäosus ta maha võtta.
Nende tankiehituspõhimõtted käivad sama rada pidi. Nad teavad, et soomuskaitses pole neil lootust konkureerida. Ka pearelva täpsuses pole lootust konkureerida pikkadelt distantsidelt. laskemoona penetratsioonivõime üle võib vaielda, aga lõpuks on efektiivsed vaid need lasud, mis tabavad. Milles saab konkureerida, on tankide arv - odavam hind ja väiksem meeskond tähendab rohkem tanke. Samuti, mida kergem tank on, seda odavam ja ühtlasi ka seda mobiilsem. Profiili saab väga madalaks teha, jälle hea - raskem märgata, raskem tabada ja ei maksa midagi.
Seega lõpptulemus sõltub enamast kui lihtsalt tehnoloogilisest ülekaalust, ja nendesse valdkondadesse (hind, arvukus, mobiilsus, tootmise lihtsus) ongi VF päris targalt oma tankiarenduse põhirõhu asetanud.
Aga jutud vene tankitehnika vägevusest on targem jätta sinna aega, kus veel tankidel ei kasutatud ülikeerulist moodsat elektroonikat - alates 1980ndate algusest on Venemaa jäänud tehnoloogilise kurvi küüru taha. Ülejäänu on propaganda a la Armata - teeme 2000 ülimoodsat tanki! Aga tegelikult 14 ja siis vaatab võibolla veel pigistab 100 välja kuidagi. Ilmselgelt ei olnud siin takistuseks ajud (väga tugev disain ju töötati välja), vaid raha ja tööstus. Kuni Vene tööstus ei suuda kodumaiselt toota Lääne omaga võrreldavat optikat, elektroonikat ja tarkvara, pole Vene tankidel 1v1 duellidesse Lääne omadega asja. Parim šanss on klassikaline vene viis - ikka mitmekesi ühe vastu.
Aga selleks, et saavutada Lääne sõjatööstusega võrreldav tase, on vaja riik teha selliseks, nagu Läänes - avatud, aususe ja läbipaistvuse poole püüdlev kapitalistlik demokraatlik ühiskond, kuhu ajud ja investeeringud voolavad sisse, mitte välja. Vot sellise tõdemusega lõpetakski selle essee
