Aga tööteenistusest rääkides - see oli kohustuslik kõigile teatud vanuses Idaalade noortele (nagu tegelikult ka sakslastele). Kui veidi Eesti ajalugugi meelde tuletada, esimesed mobilisatsioonid Eesti Leegioni tehti ka tööteenistusse võtmise käigus. Teatud aastakäigu noortel oli kohustus minna tööteenistusse ning sinna võtmisel esitati esimese küsimusena - äkki soovite astuda hoopis vabatahtlikult Eesti Leegioni ning saada tööteenistusest vabastus. Mida paljud meessoost noored ka tegid.
Kuhu tööteenistusse võetud tööle saadeti, see oli juba Reichi ametnike määrata. Võimalik et mingis osas oli ka noorel ise mingi valikuvabadus..
Tagasitulek peale sõja lõppu. Sugugi mitte kõik tööteenistuslased ei sattunud kuhugi vangilaagrisse. Lugege taas eesti veteranide raamatuid. Kuidas leegioni poisid tsvilistidena tagasi üritasid pöörduda ning pöördusidki. Liikumine Saksamaal ning Poolas oli suht vaba, kui vähemalt mingigi ametlik paber pundi peale olemas oli. Suure kodumaa piiril pisteti kõik tulijad filtratsioonilaagrisse, kus toimus esimene puistamine. Paljud pääsesid juba sealt koju. Kaasa arvatud mitmed eestlased, kes tegelikult olid teeninud sõjaväes, kuid olid suutnud muud paberid hankida ning ülekuulamistel veenvat juttu veeretada. Osa rändas sealt edasi mitmetesse "tööpataljonidesse" ning muudesse sarnastesse formeeringutesse, mis samuti ei asunud Siberis ning olid elatustasemelt paremal järjel ka neist filtratsioonilaagreist. Ning vaid väike osa tegi tõesti sõidu Siberi avarustesse...
