sakslased >-< punaarmee

[Põrgust]

Kummal oli parem,vastupidavam ja tõhusam tehnika
Sinna alla käib siis relvad,lennukid,tankid,varustus, leivakott jne...

[kala]

No tehnoloogia pool oli sakslastel parem.

[Kapten Trumm]

No see on natuke jämedavõitu üldistus. Kogu oma suure tehnoloogia juures ei suutnud sakslased terve sõja jooksul valmistada nt T-34 mootoriga konkureerivat diiselmootorit, vaid vägevad saksa tankid sõitsid kaunis ebatöökindlate ja tuleohtlike karburaatormootoritega.

Saksa "tehnoloogia" kukkus kolinal kokku 1941 Moskva all, kus oli raskusi transpordivahendite hädapärase käigushoidmisegagi. Samal ajal kihutasid venelased 40-kraadises pakases diiseltankidega ringi ja polnud asigi.

Teine täiesti silmapaistev asi oli see Katjusha-reaktiivmiinipilduja.

Küll aga venelaste relvastus kannatas massilise vorpimise ja pohhuismi hädade käes. Ja Stalini tujude käes.

Samas olid sõja teise poole Jakovlevi ja Lavotskini hävitajad sakslaste omadega täiesti võrreldavad, nii lennuomadustelt kui relvastuselt.

Niiet see on selline kahe otsaga asi. Sakslased tootsid küll imerelvi, venelased panustasid lihtsusele ja massile. Et vene T-34 on hea tank, olen kuulnud telekas endistelt SS-tankivägede veteranidelt. Samas Pantherit kirusid nad küll ja küll.

[soadf]

talve vorm oli ka parem.

[Kapten Trumm]

mina olen siiani aru saanud, et 40-kraadises vene pakases vatijopele ja vatipükstele ning läkiläkile muuga vastu ei saa

talvevorm oli neil parem ehk 1942, mitte 1941 - neid kroonikakaadreid katsudesse mässitud sakslastest on kõik näinud

[soadf]

Vabanda midagi j8i puudu venelastel oli talvevorm parem.

[Kapten Trumm]

sakslaste peamine eelis oli ollus kõrvade vahel, taktika ja kord

[Charlemagne]

Vaielda võib omajagu.
Katyusha versus Nfw.? Panther versus T-34? Kapten Trummil on õigus- kõige suurem eelis oli distsipliin ja ollus kõrvade vahel.

[ghost]

Ma arvan et tehnikat ei saa nii võrrelda - see või teine. Selle üle võib lõpmatuseni vaielda, mis täpselt parem oli ja selgust ei saa mitte keegi. Venelased teadsid saksa tehnika ja sakslased vene tehnika nõrku külgi. See sõltus ikka suures osas kasutajast. Ivan suutis sitast saia teha (politruki relva ähvardusel) aga kui sakslasel midagi juhtus, jäi ta abi (remondimehi) ootama.
Toidukott sisaldas peale ameeriklaste abi algamist vene sõduril päris palju välisabi. Kuid kuidas Punaarmee Eestit vabastades taludes käitus, tundub et see üsna tühi oli. Vanavanemate räägitust teada et sakslased kui ``vallutajad`` ostsid taludest toitu - venelased kui ``vabastajad`` võtsid.
Punaarmee suurim eelis oli Venemaa suurus ja see, et logistika lonkas igas osas päris kõvastii (raudteed, maanteed). Taganedes jäi see kõik oma viletsas seisukorras sakslastele kasutada, pluss veel partisanide lõhkumine. See halvas sakslaste logistilise poole ja sellele ei olnud nad mõelnud. Ega ikka ei varusta küll, kui ei ole mida mööda sõita. Moskvatagust logistikat hakati kohe sõja algusest alates kuni Uuraliteni korrastama.

[PANZER]

Tere



Saksa poolel teeninud räägivad, et kui oli tehnika alt vedanud ei olnud juppe kusagilt võtta. Palju oli erinevat tüüpi masinaid ja juhtus, et just sellist ei olnud teeäärde jäänud varem. Venelastel aga asi lihtsam.


Vahur

[andrus]

saksa leivakott oli kindlasti parem kui vene tank - esimesest sai süüa, teisest võis rauda saada ja tossas ka koledasti, kui põlema läks

Kogu oma suure tehnoloogia juures ei suutnud sakslased terve sõja jooksul valmistada nt T-34 mootoriga konkureerivat diiselmootorit, vaid vägevad saksa tankid sõitsid kaunis ebatöökindlate ja tuleohtlike karburaatormootoritega.

ei pannud tankile ja ei suutnud valmistada pole sünonüümid.

Samas olid sõja teise poole Jakovlevi ja Lavotskini hävitajad sakslaste omadega täiesti võrreldavad, nii lennuomadustelt kui relvastuselt.

kas tõesti ? loetle siis seda relvastust.

[A4]

Üks asi, milles venelased sakslastest kindlasti ees olid, oli suurtükivägi - nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt. Vene suurtükid olid lihtsamad, töökindlamad ja üldiselt paremate laskeomadustega. Samuti olid mitmed Wehrmachti välisuurtükiväe mudelid pärit Esimese maailmasõja aegadest, samas kui Punaarmee kasutas relvi, mis olid konstrueeritud peamiselt 1930. aastatel. Näited - 76mm polgusuurtükk või 120mm miinipilduja. Mõlemaid kasutasid sakslased laialdaselt trofeerelvadena, 120mm miinipilduja lasid sakslased aga trofeejooniste alusel ka ise tootmisesse.

Seda allajääämist kompenseerisid sakslased sellega, et õppisid oma suurtükiväge säästlikumalt ja täpsemalt kasutama, saavutades sama efekti väiksema laskemoona kuluga. Venelased harrastasid tänu kvantitatiivsele üleolekule tihti suurte pindalade laskmist.

Veel üks näide relvast, mida sakslased venelastelt kopeerisid - poolautomaat SVT-40, mille põhjal valmistasid sakslased oma poolautomaadi Gewehr 43.

Üldiselt kippus tehnikaga aga nii olema, et mida edasi sõda läks, seda keerulisemaks ja töömahukamaks Saksa relvad muutusid. Tagantjärele meeldib paljudele kiidelda sellega, kui novaatorlikke relvi sakslased sõja lõpus nikerdasid, aga olukorras, kus terve riik on anglo-ameerika lendurite pommirahe all, rindel on tohutud kaotused, strateegilised toorained saavad üksteise järel otsa - ei ole küll eriti tark tegu ülipeeneid relvi arendada.

Alles sõja lõpus hakkasid sakslased aru saama standarideerimise eelistest - nii näiteks oli Pantheril ja Tiger II-l mitmeid sarnaseid juppe, drastiliselt vähendati erinevate lennukimarkide arve ja modfikatsioone, aga see kõik tuli liiga hilja.

[Maximus]

Palju sakslased propellerlennukeid sõja teisel poolel edasigi arendasid.
Põhilennukid jäid enam-vähem selliseks nagu sõjaalgus aastail.

[Kapten Trumm]

ei pannud tankile ja ei suutnud valmistada pole sünonüümid.
kas tõesti ? loetle siis seda relvastust.

No miks siis korralikku tankimootorit sakslastel polnud?

Lennukitest: Jak-3, La-5FN, La-7. Konkureeris tehniliselt vabalt tollaste saksa masshävitajatega. Me-109 oli alguset peale üks õnnetu masin, mis startimisel ja maandumisel tappis rohkelt omi lendureid.

Luftwaffe sai paremaid skoore sõja algusest alates tänu kõvasti parematele lenduritele ja taktikale, lennukite arv ja omadused on siin teisejärgulised põhjused.

Kui palju määrab tihend kabiinis, näitab ilmekalt nt Pokrõskin, kelle saagist suur osa tuli Airacobra roolis, mida ameeriklased pidasid täielikuks prahiks ja ise minimaalselt kasutasid.

Mis puudutab diiseltanke, siis venelaste mootori eelis säilis ka mõnda aega peale sõda, kus lääs pani endiselt bensiinimootorit tankidele. Paremus seisneb selles, et diislil on üldiselt raske masina veoks sobivamad omadused ning ta on bensiinimootorist märgatavalt ökonoomsem ja ohutum.

T-34 küsimus oli selles, et võib selle saksa tehnoloogiaga vehkida palju tahes - kuid fakt on, et venelastel oli selle edukas põhilahendus olemas juba 1940 paiku, Panther tuli alles Kurski lahinguks. Sõja alguse saksa naljatankidest oli T-34 ikka peajagu üle.

[Tony]

Olen kuulnud ka,et just Tiger tankide nõrgaks küljeks oli mootor,aga sel oli ka raske kere vaja vedada.
Venkude võiduvõti oli ikkka mass,usun.Olen ka lugend,et T-34 lasti rohkem rauasodiks,kui Panthereid ja Tiigreid.Viimased olid kindlalt lahiguväljal 34-dest üle,viimastel ka oli tõesti parem manööverdus.
Üldiselt panustan Saksa tehnika kasuks,ehkki on ka erandeid.
Saksa suurtükivägi tõesti oli suht "pidama jäänd",kui kui nende tehnilisi andmeid veebikülgedelt lugeda(werhmacht.pri).
Kõva asi oli kindlalt 88mm universaalkahur.
Käsirelvadest on juttu juba olnud ülearugi - ise panustaks jällegi Saksa omadele.